Euroopa ja USA ametiisikud protestivad jätkuvalt Venemaa Jehoova tunnistajate järjepideva tagakiusamise vastu.

„USCIRF on šokeeritud sellest, kuidas Venemaa kohtleb Dennis Christenseni,” sõnab Gayle Manchin avalduses, mis ilmus 27. oktoobril 2020. „Ilmselgelt on selle mehe vastu mingi riiklik vandenõu, ja seda ainult tema usu tõttu. Selle asemel et anda talle armu, koheldakse teda ohtliku kurjategijana. See on karjuv ülekohus.”

Gayle Manchin toetab vend Christenseni USCIRF-i usuliste süümevangide projekti raames. USCIRF on vend Christenseni 6-aastase vanglakaristuse korduvalt hukka mõistnud.

Oma avalduses mõistab USCIRF Venemaa hukka ka selle eest, et vend Christenseni keelduti ennetähtaegselt vabastamast. USCIRF annab teada, et „23. juunil [2020] langetati Christensenile tingimisi vabastamise otsus, kuid riiklik prokurör vaidlustas selle. Vabastamise asemel pandi Christensen halva ventilatsiooniga karistuskongi vanglakorra väidetava rikkumise eest”.

Avalduses on viidatud USCIRF-i 2020. aasta raportile. See raport mõistab Venemaa valitsuse hukka „usuvabaduse eriti ränkade rikkumiste eest, mis on süstemaatilised ja kestvad”. Seal soovitatakse, et USA valitsus määratleks Venemaa „eriti murettekitavate riikide” hulka.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt valitud kaheksa kõrget ametnikku koostasid kirja Venemaa alalisele esindusele ÜRO juures. Nad väljendasid meelepaha „Venemaa Jehoova tunnistajate järjepideva tagakiusamise, Jehoova tunnistajate Peterburi administratiivkeskuse likvideerimise ja 395 kohaliku usuühenduse tegevuse keelustamise” pärast. Ametnikud kritiseerivad Venemaad ka selle eest, et ta on ignoreerinud rahvusvahelise üldsuse korduvaid üleskutseid tagakiusamine lõpetada.

ÜRO ametnikud selgitavad, et Venemaa ebamääraseid ekstremismivastaseid seadusi rakendatakse „Jehoova tunnistajate kogu tegevuse keelustamiseks, nende seas hirmu külvamiseks, privaatsuse rikkumiseks politsei poolt kodude läbiotsimiste, arreteerimiste, ülekuulamiste ja mõnel puhul süüdimõistmiste ja vangistamistega”.

„Jehoova tunnistajate õigust oma usu järgi elada kaitseb kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 18 lõik 1,” kinnitavad ametnikud. Seega kutsuvad nad Venemaa Föderatsiooni üles „tagama, et 2002. aasta ekstremistliku tegevuse vastane seadus ei piiraks kodanike põhiseaduslikke õigusi mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele”.

Kiri avalikustab, kui julmalt on meie vendi koheldud. Näiteks mainib see viit Jehoova tunnistajat Saratovist, keda 6. veebruaril 2020 jõhkralt peksti. Seal öeldakse: „Vahistatud Jehoova tunnistajaid hoitakse nende usuliste veendumuste tõttu tihti ränkades tingimustes. Samuti kogevad nad väärkohtlemist, füüsilist ja psüühilist vägivalda, mida võib pidada piinamiseks.”

Kirjas on välja toodud ka teine traagiline juhtum. 10. veebruaril 2020 piinasid Venemaa võimuesindajad vend Vadim Kutsenkot. Venemaa eitab vend Kutsenko piinamist. ÜRO ametnikke see siiski ei veena, nad on jätkuvalt mures „Jehoova tunnistajate ühenduste liikmete rahumeelse tegevuse põhjendamatu kriminaliseerimise pärast, mis näib olevat üleriigiline käitumismuster”.

Pärast Venemaal 2017. aastal langetatud kohtuotsust Jehoova tunnistajate vastu ja sellele järgnenud tagakiusamist on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee a tähelepanelikult Venemaa tegevust jälginud. Nad soovivad näha, kas Venemaa teeb muudatusi vastavalt kahele Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele, mis mõistsid Venemaa süüdi Jehoova tunnistajate õiguste rikkumises. b Komitee langetas 1. oktoobril 2020 otsuse, kus väljendab jätkuvalt „tõsist muret 2017. aasta keelu ja mitmetest allikatest tulevate šokeerivate teadete pärast ... et selle tagajärjel arreteeritakse, mõistetakse süüdi ja vangistatakse Jehoova tunnistajaid kõigest oma usu rahumeelse järgimise eest”.

Samalaadsete rikkumiste vältimiseks soovitab Komitee Venemaal parendada oma „kehtivat ekstremismivastast seadusandlust, mis andis aluse Jehoova tunnistajate vastasele kohtuotsusele ja järgnevatele süüdimõistmistele”. Lisaks peaks Venemaa kaaluma „keelu tühistamist ja kõigi kriminaalasjade lõpetamist, mis algatati Jehoova tunnistajate vastu nende rahumeelse usutegevuse pärast”. Venemaa olukord vaadatakse uuesti üle aastal 2021.

Alates aastast 2017 on Venemaal ja Krimmis rohkem kui 400 meie venda ja õde alusetult süüdistatud ekstremismis. Enam kui 210 Jehoova tunnistajat on Venemaal üle 70 linnas vangistatud.

„Meie hüüame Jehoova, oma Jumala nime”, et ta aitaks meie vendadel ja õdedel vastu pidada. (Laul 20:2, 7.)