1. aprillil 2021 peeti Moskvas pressikonverents seoses operatsioon „Põhi” 70. aastapäevaga. 1951. aastal saadeti kuuest endisest Nõukogude Liidu vabariigist rongiga Siberisse ligi 10 000 Jehoova tunnistajat. Konverentsil esines ja vastas pressi küsimustele kuus kõnelejat, nende hulgas oli nii õpetlasi kui ka inimõiguste eksperte. Nad tegid ülevaate operatsioonist „Põhi” ja samuti seostasid seda praeguse Jehoova tunnistajate tagakiusamisega Venemaal. Konverentsi oli võimalik vaadata ka veebis.

Jehoova tunnistajate Euroopa ühenduse esindaja Jaroslav Sivulski rääkis põhjalikult küüditamisest ja sellest, kui ebainimlik see oli. Ka tema enda pere ei jäänud sellest puutumata. Sivulski ütles: „Arhiividokumendid kinnitavad, et küüditatud Jehoova tunnistajaid ja nende pereliikmeid oli kokku 9793. Nende hulka on arvestatud ka need, kes teekonnal surid või sündisid.”

Vene usuteadlane Sergei Ivanenko rääkis sellest, milline roll oli Nõukogude Liidu propagandal 1951. aastal toimunud küüditamises. Samuti rääkis ta sellest, milline osa on propagandal praegu Jehoova tunnistajate tagakiusamises Venemaal. Ivanenko tõstis oma ettekandes esile Jehoova tunnistajate vastupidavust. Ta ütles: „Venemaal alates 2017. aastast toimuv Jehoova tunnistajate tagakiusamine on asjatu. Seda näitavad nii operatsioon „Põhi” kui ka praeguse olukorra analüüs, sealhulgas Jehoova tunnistajate kindlameelsus oma usu eest seista. Venemaa rahvuslikes huvides on astuda vajalikke samme, et tühistada Jehoova tunnistajate tegutsemiskeeld.”

Kasahhi usuteadlane Artur Artemjev, kes on kirjutanud Kasahstani Jehoova tunnistajatest ka raamatu, ütles, et isegi kõige julmemad Nõukogude Liidu võtted ei suutnud Jehoova tunnistajaid kõrvaldada ega nende indu kahandada. Nõukogude ajal Kasahstanis Jehoova tunnistajate arv hoopis kasvas. Ka Valeri Borštšov, inimõiguste ekspert Moskva Helsingi grupist, kinnitas: „Tagakiusamine teeb Jehoova tunnistajad ainult tugevamaks. Võimud peavad sellest aru saama.”

Inimõiguste voliniku ekspertnõukogu liige Valentin Gefter rääkis süümevangidest tänapäeva Venemaal. Venemaal vangistatud Jehoova tunnistajad pole poliitvangid, vaid süümevangid. Ta rõhutas, et Jehoova tunnistajad ei ole valitsusvastased, vaid nad on oma uskumuste tõttu poliitiliselt erapooletud, mistõttu on nende vangistamine alusetu ja ebaõiglane.

Viimane kõneleja oli Aleksandr Verhovski. Ta on presidendi inimõiguste nõukogu liige ning teabe- ja analüüsikeskuse SOVA direktor. SOVA keskus jälgib ja talletab kõiki ekstremismivastase seaduse väära rakendamise juhtumeid, sealhulgas neid, mis on seotud Jehoova tunnistajatega. Ta tegi ülevaate praegusest Jehoova tunnistajate tagakiusamisest Venemaal ja ütles: „Kas see tagakiusamine lõpeb kunagi? See on väga oluline küsimus, kuid vastust sellele me ei tea.” Verhovski on veendunud, et Venemaa võimud peavad Jehoova tunnistajate tagakiusamise varem või hiljem lõpetama. Ta tõi välja mitu võimalust, kuidas seadusandjad saaksid ekstremismivastast seadust muuta nii, et see kaitseks riiki ekstremismi eest, aga ei rikuks rahumeelsete usklike, näiteks Jehoova tunnistajate, õigusi.

Ajakirjanikel oli võimalus ettekannete kohta küsimusi esitada.

Samal päeval toimus ka Moldovas Chişinău linnas akadeemiline konverents, mille korraldasid Moldova teaduste akadeemia ajalooinstituut, Alecu Russo ülikool ja Bogdan Petriceicu Hasdeu ülikool. 9. aprillil toimub veel üks konverents Ukrainas.