16. detsembril 2021 mõistis Naberežnotšelninski linnakohus Tatarstanis süüdi vennad Ilham Karimovi, Konstantin Matrašovi, Vladimir Mjakušini ja Aidar Julmetjevi. Ilhamile ja Konstantinile määrati 2 aastat ja 6 kuud, Vladimirile 3 aastat ja 1 kuu ning Aidarile 2 aastat ja 9 kuud tingimisi vangistust.

Ilham Karimov

• Sünniaeg ja -koht: 1981, Jomboy, Usbekistan

• Lühike elulugu. Õppinud klaasipuhujaks. Usbekistanis tegi erinevaid töid, et oma peret toetada. Aastal 2000 kolis Venemaale. Aastal 2001 palvetas ta kord Jumala poole ja palus temalt abi. Järgmisel päeval kohtus ta Jehoova tunnistajatega ja hakkas nendega piiblit uurima. Aastal 2004 ta ristiti ja aastal 2012 abiellus Juliaga.

Konstantin Matrašov

• Sünniaeg ja -koht: 1988, Prokopjevsk

• Lühike elulugu. Kui ta oli noor, suri tema isa. Töötab mehaanikuna. Hoolitseb oma ema eest, kellest sai Jehoova tunnistaja, kui Konstantin oli kaheksa-aastane. Teda köitis piibli lootusesõnum. Aastal 2018 lasi ta end ristida.

Vladimir Mjakušin

• Sünniaeg ja -koht: 1987, Nižnekamsk

• Lühike elulugu. On lõpetanud tehnikakooli ja inseneriakadeemia. Töötab autode elektriseadmete tootmise peainsenerina. Talle meeldib piibli tarkus, selgus ja loogika. Aastal 2013 lasi ta end ristida. Aastal 2017 abiellus Svetlanaga.

Aidar Julmetjev

• Sünniaeg ja -koht: 1993, Nižnekamsk

• Lühike elulugu. Õppinud muusikat ja automehaanikat. Töötab automehaanikuna ja teeb muid oskustöid. Hakkas piiblit uurima pärast seda, kui nägi, kuidas piibli põhimõtted tema vanemaid aitasid. Aastal 2012 lasi ta end ristida. Aastal 2013 abiellus Albinaga. Keeldus süümelistel kaalutlustel väeteenistusest ja osales hoopis asendusteenistuses.

27. mail 2018 otsisid Tatarstani võimuesindajad läbi 10 Jehoova tunnistaja kodu. Ilham, Konstantin, Vladimir ja Aidar pandi eeluurimisvanglasse, kus neid hoiti rohkem kui 160 päeva. Seejärel pandi nad koduaresti.

Kuigi nad ei ole enam koduarestis, on neil siiski keelatud piirkonnast lahkuda. Samuti on nende nimed kantud Venemaa ekstremistide nimekirja. Seetõttu ei pääse nad ligi oma pangakontodele ja neil on olnud raske tööd leida.

Kui Aidar oli eeluurimisvanglas, meenusid talle paljud piiblitekstid. Ta ütleb: „Jehoova tuletas mulle meelde nii paljusid asju, mida ma ise poleks ilmselt kunagi suutnud meenutada.”

Kui Konstantin vanglasse viidi, oli ta esialgu mures. Kuid ta hakkas kohe otsima võimalusi, et jagada head sõnumit kohtuametnike, valvurite, kaasvangide ja politseinikega. Ta ütleb: „Vanglas sain isegi rohkem kuulutada, kui vabaduses olles. Ma tundsin sama, mis apostel Paulus, kes ütles tekstis Filiplastele 1:12, 13: „Ma soovin teile teada anda, vennad, et minu olukord on hea sõnumi levikule koguni kasuks tulnud ning et kogu pretoriaanide väeüksus ja ka kõik teised on saanud teada, et olen vangiahelais Kristuse pärast.””

Vladimir on tänulik vendade-õdede abi eest. Ta ütleb: „Mu naine rääkis mulle, et sõbrad olid talle tihti raha andnud, et ta võiks mulle toitu saata. Vanglas on limiit, kui palju saadetisi tohib ühe kuu jooksul vastu võtta. Ja ma saingi tihti maksimaalse lubatud arvu pakke.”

Ilham räägib, kuidas tema suhe Jehoovaga on saanud tugevamaks. Ta ütleb: „Need raskused on teinud mind oma taevase isaga lähedasemaks. Ma usaldan teda palju rohkem ja loodan talle kõiges. Palvetan nüüd kogu südamest, pikemalt ja sisukamalt.”

Oleme kindlad, et Jehoova õnnistab neid vendi ja nende peresid, sest nad teenivad teda hoolimata raskustest „täieliku pühendumuse ja tõsise suhtumisega”. (1. Timoteosele 2:2.)