15. juulil 2020 saadeti vend Dennis Christensen teist korda kartserisse. Ta jääb sinna vähemalt 27. juulini. See otsus tehti siis, kui tema esimesest kartseris olemisest oli möödas vaid neli päeva. Kui peaks juhtuma, et ta saadetakse kartserisse ka kolmandat korda, võivad vanglaametnikud kuulutada ta eriti rängaks vanglakorra rikkujaks. See annaks alust saata ta kuni kuueks kuuks eriti karmide tingimustega kartserisse. Advokaadid plaanivad selle otsuse edasi kaevata.

Vanglaametnikud karistavad vend Christenseni, kuna ta ei ole võimeline täitma oma tööülesandeid. Nad nõuavad, et ta töötaks vangla õmblusvabrikus, kuid tema tervislik seisund ei luba seda teha. Vanglaarst väidab, et vend Christensen on võimeline oma tööülesandeid täitma, kui tal vaid võimaldatakse piisavalt liikuda ja teha puhkepause. Samas üks teine arst, kes vangla heaks ei tööta, ütles, et vend Christenseni tervis on selle töö tegemiseks liiga nõrk.

Kartserisolijatel ei lubata osta toitu, teha telefonikõnesid, vastu võtta külalisi ega saada pakke. Seaduse järgi on neil õigus taotleda vaid vaimuliku külastusi. Paraku ei saa vend Christensen kutsuda enda juurde kogudusevanemaid, sest Jehoova tunnistajad ei ole Venemaal enam ametlikult registreeritud religioon.

23. juunil otsustas Lgovi rajoonikohus vend Christenseni ennetähtaegselt vabastada ja asendada tema ülejäänud vanglakaristuse trahviga. Mõni päev hiljem kaebas prokurör selle otsuse edasi. Paistab, et vanglaametnikud teevad prokuröriga koostööd, et mustata vend Christenseni ja takistada tema ennetähtaegset vabanemist.

Vend Christensen ja tema naine Irina on kõigest hoolimata ikka positiivsed. Väga julgustav on näha, kuidas Jehoova aitab oma teenijatel ka nii keerulistes olukordades kannatlikult ja rõõmuga vastu pidada. (Koloslastele 1:11.)