21. jaanuaril 2021 mõistis Juudi autonoomse oblasti Oblutšje rajoonikohus süüdi õde Anastassia Sõtšova. Talle määrati kaheaastane tingimisi vanglakaristus. Praegu ei pea ta vangi minema.

Anastassia Sõtšova

• Sünniaasta ja -koht: 1977, Teploozjorsk, Juudi autonoomne oblast

• Lühike elulugu. Tal on neli õde-venda, kellest kaks on kahjuks surnud. Õppinud medõeks. On töötanud hambakliinikus ja psühhiaatriahaiglas. Kui tema vanim õde suri, võttis ta enda hoole alla tema kaks väikest last. Samuti hoolitses ta oma haige ema eest kuni tolle surmani.

  Teismeeas hakkas ta mõtlema, miks elu nii lühike on. See ajendas teda piiblit uurima ning peagi sai ta oma küsimustele vastused. Aastal 1994 sai temast Jehoova tunnistaja.

Oktoobris 2019 panid Vene võimud õde Anastassia ekstremistide nimekirja. 25. septembril 2019 algatas Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juurdlusbüroo Birobidžanis Anastassia vastu kriminaalasja. Teda süüdistatakse selles, et ta osaleb usukoosolekutel ja räägib teistega oma usust ning jätkab sellega Jehoova tunnistajate kohaliku usulise ühenduse tegevust.

Kohtuistungil näitas süüdistaja audio- ja videosalvestisi õde Anastassia telefonikõnedest ja koosolekutest, kus ta osales. Süüdistaja väitis, et need salvestised tõendavad, et õde Anastassia on seotud ekstremistliku tegevusega. Anastassia kasutas neid „tõendeid“, et anda tunnistust oma usu kohta. Ta selgitas, et Jehoova tunnistajate koosolekutel õpetatakse inimestele näiteks seda, kuidas olla kannatlik, andestav ja kaastundlik.

Oma lõppsõnas kohtule selgitas Anastassia, kuidas piibli uurimine on tema elu paremaks teinud. Muu hulgas ütles ta: „Täna mõistetakse minu üle kohut minu usu pärast ja selle pärast, et ma jätkan usulist tegevust, nimelt loen piiblit, saan sõpradega kokku, et arutleda piibli tõdede üle, laulan Jehoovale kiitust ja palvetan tema poole.

Kuidas ma võiksin mitte täita seda käsku, mis on kirjas Heebrealastele 10. peatükis salmides 24 ja 25. Ma tsiteerin: „Mõelgem üksteise peale, et võiksime õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele, ning ärgem jätkem unarusse koguduse koosolekutel käimist, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist — seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas.“ Kui kõigekõrgem Jumal Jehoova ütleb mulle, et ma saaksin kokku oma sõpradega, oma usukaaslastega, et lugeda koos piiblit, et julgustada üksteist ja teha üksteisele head, siis kuidas ma saaksin talle mitte kuuletuda? Ma ju armastan teda kogu südamest, pean temast lugu ja teenin teda.“

Meil on hea meel, et Anastassia kaitses julgelt oma usku ja peab rõõmsa meelega vastu. Me palvetame, et ta säilitaks oma rõõmu ja et see usuproov teeks teda veelgi vastupidavamaks. (Jaakobuse 1:2, 3.)