Politsei on vähemalt seitsmes linnas Venemaal Jehoova tunnistajaid agressiivselt rünnanud. OMON-i eriüksuslased, kes on vahel olnud maskides ja relvastatud, on tunginud Jehoova tunnistajate kodudesse, neid relvaga sihtinud ning nii noori kui ka vanu ülekuulamiseks kinni pidanud. Kõik see jätab mulje organiseeritud tegevusest.

Võimud on möödunud aasta jooksul algatanud vähemasti kümme kriminaaluurimist ja vangistanud viis Jehoova tunnistajast meest. Nende hulgas Dennis Christenseni, kes on viibinud eelvangistuses alates 25. maist 2017. Ühe teise Jehoova tunnistaja, 69-aastase Arkadja Akopjani üle toimub kohtuprotsess Kabardi-Balkaaria vabariigis. Kõiki neid võib oodata kahe- kuni kümneaastane vangistus pelgalt selle eest, et nad kogunesid Jumalat teenima.

20. aprillil 2017 likvideeris Venemaa Föderatsiooni ülemkohus Jehoova tunnistajate administratiivkeskuse ja kõik nende 395 kohalikku juriidilist isikut. Ülemkohtu istungil kinnitas Vene valitsus, et kuigi Jehoova tunnistajate juriidilised isikud likvideeritakse, võivad Jehoova tunnistajad üksikisikutena vabalt oma usu järgi ka edaspidi elada. Paraku näitab valitsuse tegevus midagi muud.

Nüüdseks, kui Vene võimud on edukalt viinud lõpule Jehoova tunnistajate juriidiliste isikute likvideerimise ja asunud konfiskeerima nende kinnistuid, on nad aga võtnud uue suuna ning hakanud ründama üksikisikuid ja nende usku. Venemaa enam kui 175 000 Jehoova tunnistajat on olukorras, kus nende jumalateenimine on muutumas kriminaalkuriteoks.

Alates 2018. aasta jaanuarist on korrakaitseametnikud üha sagedamini Jehoova tunnistajaid oma märklauaks võtnud.

20. aprill 2018, Šuja, Ivanovo oblast. Korrakaitseametnikud otsisid läbi nelja Jehoova tunnistaja kodud. Nad viisid politseijaoskonda Dmitri Mihhailovi, vahistasid ta ja hiljem lasid vabaks. Võimud algatasid kriminaalmenetluse, süüdistades teda Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 282.2 punkti 2 alusel ekstremistliku ühenduse tegevuses osalemises. Tal pole lubatud Šujast lahkuda.

19. aprill 2018, Vladivostok. Politsei ja föderaalne julgeolekuteenistus FSB korraldasid ühes korteris haarangu ning viisid politseijaoskonda ülekuulamiseks Valentin Osadtšuki ja kolm eakat naist. Võimud esitasid Osadtšukile süüdistuse kriminaalkoodeksi paragrahvi 282.2 punkti 2 alusel, mille karistusmäär on kahe- kuni nelja-aastane vangistus, ning pidasid ta kohtueelselt kinni. 23. aprillil otsustas Frunze rajoonikohus ta kuni 20. juunini 2018 eelvangistusse jätta. Praegu viibib ta Vladivostoki uurimisvanglas nr 1.

18. aprill 2018, Poljarnõi, Murmanski oblast. Hilisõhtul murdsid politsei ning maskides ja relvastatud OMON-i eriüksuslased Roman Markini kodu uksest sisse. Nad sundisid Markini relva ähvardusel pikali. Kui ta teismeline tütar relvastatud mehi nägi, viskus ta põrandale ja kattis pea kätega. Pärast Markini kodu läbi otsimist viis politsei ta jaoskonda ja võttis vahi alla.

Tol õhtul otsis politsei samas linnas läbi veel 14 Jehoova tunnistaja kodud ning konfiskeeris neilt mobiiltelefone, tahvelarvuteid ja muid isiklikke asju. Seejärel viidi nad ülekuulamiseks politseijaoskonda. Kohalikud võimud algatasid neist kahe, Roman Markini ja Viktor Trofimovi vastu kriminaalasja. Mõlemale esitati kriminaalkoodeksi paragrahvi 282.2 punkti 1 alusel süüdistus ekstremistlikuks tunnistatud ühenduse tegevuse organiseerimises. Süüdimõistmise korral ootab neid kuue- kuni kümneaastane vanglakaristus. Mehed on vahi all Murmanski vanglas nr 1.

10. aprill 2018, Zatoni rajoon, Ufa. Varahommikul kella 6.30 ja 7.00 vahel tungisid uurijad ja OMON-i eriüksuslased mitme Jehoova tunnistaja koju, korraldasid seal läbiotsimised ja küsitlesid neid. Ühel juhtumil teatas ametnik ühele Jehoova tunnistajale: „Te saate vabaks kohe, kui ütlete, et ei kuulu enam Jehoova tunnistajate organisatsiooni.” Teisel juhtumil ütles ametnik: „Me puhastame maa teist.” Kõik Jehoova tunnistajad viidi politseijaoskonda sõrmejälgede võtmiseks ja täiendavate küsimuste esitamiseks.

Hafizovite kodu läbi otsides hoidsid politseinikud neid terve aeg sihikul. Pärast läbiotsimist krahmas üks politseinik proua Hafizovi käest, lükkas ta politseiautosse ja viis ülekuulamiseks jaoskonda. Härra Hafizov pole Jehoova tunnistaja.

Võimud korraldasid läbiotsimise ka Anatoli Vilitkevitši kodus ja arreteerisid ta. Nad ütlesid ta naisele, et see ei näe oma meest enam pikka aega. Võimud esitasid talle kriminaalkoodeksi paragrahvi 282.2 punkti 1 alusel süüdistuse ekstremistlikuks tunnistatud ühenduse tegevuse organiseerimises ja hoiavad teda kuni 2. juunini 2018 eelvangistuses. Kui ta süüdi mõistetakse, võidakse ta kuni kümneks aastaks vangi panna.

Märts 2018, Orjol. Aasta tagasi mais otsisid võimud läbi seitse Jehoova tunnistajate kodu. Pärast seda algatati kriminaaluurimine lisaks Dennis Christensenile ka Sergei Skrõnnikovi vastu, kellele pole veel kirjalikku süüdistust esitatud. Skrõnnikovi süüdistatakse kriminaalkoodeksi paragrahvi 282.2 punkti 2 alusel ekstremistliku ühenduse tegevuses osalemises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kahe- kuni nelja-aastane vangistus.

Veebruar 2018, Belgorod. Suur hulk korrakaitseametnikke otsisid läbi vähemalt kümme Jehoova tunnistajate kodu. Ametnikud surusid mitmed korteriomanikud vägisi põrandale või vastu seina. Läbiotsimiste ajal konfiskeeris politsei elektronseadmed, passid, fotod ja sularaha. Kõik Jehoova tunnistajad viidi jaoskonda, kus nad üle kuulati. Enamik neist lasti seejärel vabaks, välja arvatud Anatoli Šaljapin ja Sergei Voikov. Nemad lasi politsei vabaks alles 48 tunni möödudes. Ent kummalgi mehel pole lubatud linnast lahkuda.

23. jaanuar 2018, Kemerovo. Politsei korraldas läbiotsimise 12-s Jehoova tunnistajate kodus ning konfiskeeris elektronseadmed, usulise kirjanduse ja palju dokumente. Enne seda oli Jehoova tunnistajate koosolekutel hakanud käima mees, kes väitis end olevat Jehoova tunnistaja. Ta salvestas salaja koosolekuid ning andis salvestised üle politseile. Nende salvestiste põhjal algatasid võimud kriminaaluurimise.

Lisaks politsei ja FSB põhjendamatule tegutsemisele on riik sätestanud, et võib Jehoova tunnistajate lapsi „resotsialiseerimise” ehk tavaellu tagasi pöördumise eesmärgil ära võtta. 14. novembril 2017 võttis ülemkohtu täiskogu vastu resolutsiooni number 44, mille alusel võib lapsevanematelt kohtulikult ära võtta vanemlikud õigused, kui nad kaasavad lapsi sellise usuühenduse tegemistesse, mis on kuulutatud ekstremistlikuks ja keelustatud.

23. novembril 2017 andis haridus- ja teadusministeerium välja üleriigilise „soovituse” selliste laste „resotsialiseerimiseks”, kes on usuäärmusliku ideoloogia suhtes kaitsetud. Ministeerium tõstis esile üksnes kaks gruppi lapsi: ISIS-e liikmete ja Jehoova tunnistajate lapsed. Dokumendis märgiti, et kümnetel tuhandetel lastel ja noortel on vanemad, kes on Jehoova tunnistajad. Seni pole ühestki Jehoova tunnistajate perest veel lapsi ära võetud.

Mitte üheski teises Euroopa Nõukogu liikmesriigis ei vaenata rahuarmastavaid usklikke nii julmalt kui Venemaal. Sealsed Jehoova tunnistajad ei tohi enam avalikult Jumalat teenida ega Piiblit lugeda ja uurida. Arreteerimise ja kriminaalsüüdistuste vältimiseks peavad nad Jumalat teenima salajas, nii nagu nad tegid seda nõukogude ajal.

Jehoova tunnistajad on kogu maailmas äärmiselt mures oma usukaaslaste pärast Venemaal ja selle pärast, kuidas valitsuse hirmutamiskampaania kahjustab neid emotsionaalselt, usuliselt ja ka füüsiliselt. Jehoova tunnistajate õigusnõunik Philip Brumley märkis: „Vene valitsus peaks lõpetama selle väärkohtlemise ja järgima endale võetud rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja usuvabaduse vallas. Nüüd vangistavad ametnikud Jehoova tunnistajate juriidiliste isikute ründamise asemel juba üksikisikuid. Tulevik näitab, mida see Venemaa Jehoova tunnistajatele tähendab.”