16. jaanuaril 2017 kaitsevad Jehoova tunnistajad Venemaal taas kord oma usuvabadust, mida on kümme aastat aina jõulisemalt piiratud. Nad soovivad, et Moskva linnakohus kuulutaks seadusevastaseks ja tühistaks Jehoova tunnistajate Venemaa harubüroole tehtud hoiatuse, mille esitas 2. märtsil 2016 Venemaa peaprokuröri asetäitja Viktor Grin. Hoiatati, et Venemaa harubüroo suletakse, kui aasta jooksul peaks leitama uusi tõendeid väidetavalt ekstremistliku tegevuse kohta.

Venemaa prokurörid rakendavad Jehoova tunnistajate vastu vääralt ekstremistliku tegevuse vastast seadust. Kui seda seadust 2006. aastal muudeti, jäeti ekstremismi definitsioonist välja vägivallale õhutamine, nüüd piisab vaid „õhutamisest religioossetele lahkhelidele”. Selline vaba sõnastus lubab võimudel näidata usuviha õhutamisena kõike, mis on vastuolus traditsiooniliste religioonide õpetustega või mis propageerib teistsuguseid uskumusi. Gregory Allen, üks advokaatidest, kes kaitseb Jehoova tunnistajate usuvabadust Venemaal, lausub: „Venemaa võimud kasutavad seda sõnastust, et tembeldada ekstremistlikuks kõik uskumused, mis on vastuolus ortodokssetega.”

Ekstremismijaht usuvähemuste seas algas 2007. aasta jaanuaris, kui peaprokuröri asetäitja Viktor Grin saatis kõigisse Venemaa prokuratuuridesse vastavasisulise kirja. Tagajärjeks oli see, et aasta lõpuks oli Jehoova tunnistajate usuorganisatsioonides korraldatud üle saja inspektsiooni.

Üks selline inspektsioon toimus Aasovi mere kirderannikul Taganrogis. Sellest sai pretsedent peaaegu kõikidele Jehoova tunnistajate vastu esitatud ekstremismisüüdistustele Venemaal. Inspektsioon lõpetatud, andis Rostovi oblastiprokuratuur 2007. aasta oktoobris hoiatuse Taganrogi Jehoova tunnistajate usuühendusele ja esitas järgmisel aastal nõude usuühendus likvideerida. Prokuratuuril polnud aga piisavalt tõendeid, mistõttu paluti Rostovi oblastikohtul korraldada „ekspertiis” Jehoova tunnistajate usukirjandusele.

Kohus käskiski teha ekspertiisi, hoolimata Jehoova tunnistajate vastuväidetest, ja keeldus rahuldamast nende taotlust, et korraldataks sõltumatu uurimine. Kohtu eksperdid järeldasid üksmeelselt oma raportis, et tunnistajate usukirjandus ei õhuta vaenutegevust. Kohus aga keskendus ekspertide arvamusele, et Jehoova tunnistajate kirjanduses leiduvad teoloogilised arutluskäigud võivad „õõnestada lugupidamist” teiste religioonide vastu.

Ekstremismi mõistet venitades nimetas Rostovi oblastikohus 11. septembril 2009 „ekstremistlikuks” 34 Jehoova tunnistajate väljaannet ja need lisati üleriigilisse ekstremistlike materjalide nimekirja. Kohus kuulutas ka Taganrogi kohaliku usuühenduse ekstremistlikuks ja käskis riigivõimudel see likvideerida, keelustada selle tegevus, kanda see ekstremistlike organisatsioonide nimekirja, konfiskeerida ühendusele kuuluv religioosne kirjandus ja võtta selle omand riigi valdusse. 2009. aasta 8. detsembril kuulutas Venemaa Ülemkohus selle otsuse lõplikuks. a

2016. aasta alguseks oli samasuguse kohtuotsusega kuulutatud ekstremistlikuks 88 usulist väljaannet ja likvideeritud kolm kohalikku usuühendust. Veel 18 kohalikku usuühendust oli uurimise all. Lisaks keelustasid ja blokeerisid riigivõimud Jehoova tunnistajate ametliku veebilehe jw.org, keelasid kogu nende usukirjanduse riiki toomise ning on võtnud ette kontrollida Piiblit kui võimalikku „ekstremistlikku” kirjandust.

2016. aasta märtsis kasutas riigi peaprokurör kogunenud „tõendeid”, et teha hoiatus Peterburi lähistel asuvale Jehoova tunnistajate harubüroole, mida nimetatakse ka Venemaa Jehoova tunnistajate administratiivkeskuseks. Prokurör seostas administratiivkeskust keelatud religioosse kirjandusega ja kohalike usuühendustega, mis olid uurimise all või likvideeritud. Ta ütles: „Administratiivkeskuse allüksustes avastatakse pidevalt ekstremismi ilminguid.”

Varsti pärast hoiatuse saamist esitasid Jehoova tunnistajad Venemaa peaprokurör Juri Jakovlevitš Tšaikale taotluse hoiatuse tühistamiseks. Tema aga pigem toetas seda ja põhjendas, et „tõendite fabritseerimine ja muud rikkumised, mis väidetavalt inspekteerimisel toime pandi, ei ole piisavad argumendid hoiatuse tühistamiseks, sest hoiatus tuleneb kohtu otsusest.” Advokaat Gregory Allen märkis: „Ilmselt uskus peaprokurör, et Venemaa kohus võib südametunnistuseta ametnike poolt võltsitud tõendid legaliseerida. Ma tuletan meelde Moskva kohtu ebaseaduslikku otsust Jehoova tunnistajate keelustamise kohta selles linnas, mille Euroopa inimõiguste kohus hiljem tühistas.” b

Pärast peaprokuröri otsust esitasid Jehoova tunnistajad hoiatuse vastu kaebuse Moskva Tveri rajoonikohtule. 12. oktoobril 2016 toimunud asjaarutamisel keeldus kohtunik M. S. Moskalenko tunnistajaid ja eksperte kuulamast ning lükkas edasikaebuse tagasi.

Püüdlused luhtusid ja hoiatus jäi jõusse. Administratiivkeskust ähvardab likvideerimine kui riigi peaprokuröril õnnestub kohut veenda, et 1) Jehoova tunnistajate kohalikud usuühendused jätkavad ekstremismivastase seaduse rikkumist või 2) võimud leiavad „uusi fakte” ekstremismi ilmingute kohta Jehoova tunnistajate tegevuses aasta jooksul alates hoiatuse andmisest.

Alates hoiatuse andmisest 2. märtsil 2016 on Venemaa võimud asunud intensiivsemalt leiutama „uusi fakte”. Dokumenteeritud on 35 juhtumit (kokku on neid aastast 2012 enam kui 60), kui võimud on mõelnud välja kuriteo, sokutades Jehoova tunnistajatele religioosset kirjandust, mida enam ei kasutata. Läbiotsimised, kus avastati selliseid „tõendeid”, toimusid sageli agressiivselt politsei ja eriüksuste abil.

• 28. juulil 2016 korraldati kaks haarangut Jehoova tunnistajatele Karjala Vabariigis. Petroskois tungisid relvastatud ja maskides politsei eriüksuslased kuningriigisaali ning katkestasid koosoleku. Politsei pani hoonesse viis raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” ja „avastas” need läbiotsimise käigus. Ametnikud ei esitanud kordagi Jehoova tunnistajatele ei haarangu ega läbiotsimise kohta mingit kohtuorderit. Kostamuses katkestasid riikliku julgeolekuteenistuse (FSB) ning ekstremismivastase keskuse töötajad meie koosoleku. Kuningriigisaali läbiotsimisel „leiti” kolm Jehoova tunnistajate väljaannet, mis on kantud ekstremistlike materjalide nimekirja.

• 20. augustil 2016 katkestasid võimuesindajad Jehoova tunnistajate koosoleku Maiski linnas Kabardi-Balkaaria Vabariigis. Nad ajasid kõik kuningriigisaalist välja ja „leidsid” sinna pandud väljaanded, mis on ekstremistlike materjalide nimekirjas. Võimud ei esitanud läbiotsimiseks mingit dokumenti.

• 20. septembril 2016 tungisid Nezlobnaja linnas Stavropoli krais maskides ja relvastatud politsei eriüksuslased varahommikul kuningriigisaali. Hoonesse sisenemiseks lõikasid nad ukse eest ja panid siis majja mitu Jehoova tunnistajate väljaannet, mis on ekstremistlike materjalide nimekirjas. Ametnikud „avastasid” need väljaanded järgneval läbiotsimisel.

Jehoova tunnistajate süüdimõistmise protsessi mudel on põhimõtteliselt alati ühesugune. Illustreerime seda Birobidžani kohaliku usuühendusega toimunu näitel.

1. 1. samm: võimuesindajad tulevad Jehoova tunnistajate koosolekupaika ja panevad sinna ekstremistlike materjalide nimekirjas olevaid väljaandeid.

   Politsei ja julgeolekuteenistuse ametnikud katkestasid Jehoova tunnistajate jumalateenistuse, kuulutasid koosoleku illegaalseks ja asusid otsima „ekstremistlikke materjale”.

2. 2. samm: võimuesindajad otsivad hoone läbi ja „avastavad” keelatud kirjandust.

   Ametnikud „leidsid” 12 väljaannet, mis on ekstremistlike materjalide nimekirjas. Tunnistajad tuvastasid hiljem, et keegi võõras oli käinud enne koosolekut hoones ja need „tõendid” ilmselt sinna peitnud.

3. 3. samm: prokurör süüdistab Jehoova tunnistajate kohalikku ühendust või selle juhatajat haldusrikkumises ja määrab ekstremistliku materjali levitamise eest trahvi.

   Rajoonikohtu määrusega mõisteti kohaliku Jehoova tunnistajate usuühenduse juhataja süüdi haldusrikkumises ja määrati talle trahv 4000 rubla (ligi 70 eurot).

4. 4. samm: prokurör teeb Jehoova tunnistajate kohalikule usuühendusele hoiatuse, et väidetav rikkumine 12 kuu jooksul ei korduks.

   Prokurör andis hoiatuse, et „ekstremistlik tegevus” on keelatud.

5. 5. samm: mõni aeg hiljem tulevad ametnikud koosolekupaika tagasi, panevad sinna jällegi keelatud väljaandeid ja siis „leiavad” need läbiotsimise käigus.

   Ametnikud katkestasid koosoleku, et otsida ekstremistlikku materjali. Kuid Jehoova tunnistajad olid sisse sokutatud kirjanduse juba enne koosolekut avastanud ja kõrvaldanud. Nõnda jäid fabritseeritud tõendid 2015. aasta oktoobrikuus leidmata. 21. jaanuaril 2016 olid ametnikud juba paremini valmistunud. Politsei, politsei eriüksus ja julgeolekutöötajad katkestasid jällegi Jehoova tunnistajate koosoleku ja kuulutasid välja läbiotsimise, et leida ekstremistlikke materjale. Üks Jehoova tunnistaja nägi kirjandusepakki ühe ametniku käes. Teine ametnik otsis läbi kohad, mis olid juba läbi otsitud, kuid nüüd ilma ühegi tunnistajata, ja „leidis” selle kirjandusepaki.

6. 6. samm: tuginedes sellele uuele faktile väidetava ekstremistliku tegevuse kohta esitab prokuratuur või justiitsministeerium kohtule taotluse likvideerida Jehoova tunnistajate kohalik usuühendus.

   Rajoonikohus mõistis kohaliku usuühenduse juhataja süüdi haldusrikkumises ja määras talle 3000 rubla (50 euro ringis) trahvi. 3. oktoobril 2016 teatas oblastikohus, et leitud on „uusi tõendeid kohaliku usuühenduse ekstremistliku tegevuse kohta”, kuulutas Birobidžani kohaliku usuühenduse „ekstremistlikuks”, keelas selle tegevuse ja andis korralduse ühendus likvideerida.

Protsessi viimase sammuna on Venemaa Föderatsiooni ülemkohus jätnud jõusse alama astme kohtute otsused likvideerida Jehoova tunnistajate kohalikud usuühendused kui „ekstremistlikud organisatsioonid”. Viimatised otsused puudutasid usuühendusi Belgorodis, Starõi Oskolis, Elistas ja Orjolis. Birobidžani kohaliku usuühenduse kaitseks esitatud edasikaebus ootab veel ülemkohtu otsust.

Administratiivkeskuse esindaja Vassili Kalin räägib ajast, mil tema perekond Nõukogude ajal usulise tagakiusamise käigus Siberisse saadeti: „Kui ma olin laps, siis käisid võimud aeg-ajalt tunnistajate kodudes usulist kirjandust otsimas. Kuid neile ei tulnud iialgi pähe seda kodudesse sokutada ja siis avastada. See Vene võimude uus taktika on tõend, et neil pole mingeid fakte Jehoova tunnistajate süüdistamiseks seadusevastases tegevuses.”

16. jaanuaril 2017 tuleb Moskva linnakohtus arutusele Jehoova tunnistajate edasikaebus, kus nad vaidlustavad peaprokuratuuri hoiatuse ja selle otsuse seaduslikkuse. Kas kohus tunnustab, et prokuratuuril pole alust süüdistada Jehoova tunnistajate administratiivkeskust ekstremistlikus tegevuses ja tühistab hoiatuse? Jehoova tunnistajad ja teised, kes väärtustavad inimõigusi Venemaal ning kogu maailmas, loodavad seda.