Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Gbalashihilɛ He?

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Gbalashihilɛ He?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Be ni Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ, efee amɛ ekome akɛ wu kɛ ŋa yɛ gbalashihilɛ mli. Eto gbalashihilɛ shishi akɛ naanyobɔɔ krɛdɛɛ ko ni kã nuu kɛ yoo teŋ koni efee miishɛɛ shihilɛ kɛhã amɛ kɛ amɛbii ni amɛbaafɔ sɛɛ mli lɛ.​—1 Mose 1:27, 28; 2:18.

 Nyɔŋmɔ miisumɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi aná miishɛɛ. (Abɛi 5:18) Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ shishitoo mlai ehã yɛ Biblia lɛ mli ni baanyɛ aye abua wu kɛ ŋa koni amɛgbalashihilɛ lɛ aye omanye.

Nɔ ni wɔbaasusu he yɛ sane nɛɛ mli

 Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi kɛhã gbalashihilɛ?

 Kɛjɛ shishijee mli tɔ̃ɔ lɛ, Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ shishi akɛ nuu kɛ yoo ni efee amɛ ekome. (1 Mose 2:24) Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ yoo fe enyɔ ni akɛhiɔ shi yɛ gbalashihilɛ mli, nuu kɛ nuu loo yoo kɛ yoo gbalashihilɛ, loo nuu ni efeko yoo he nii, shi ekɛ lɛ náa bɔlɛ loo ekɛ lɛ yɛ tamɔ wu kɛ ŋa lɛ nɔ. (1 Korintobii 6:9; 1 Tesalonikabii 4:3) Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ, amɛye Nyɔŋmɔ mla loo gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhã yɛ gbalashihilɛ he kɛjɛ shishijee lɛ nɔ.​—Marko 10:6-8.

 Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ gbalashihilɛ afee wu kɛ ŋa lɛ ekome amɛwala gbii abɔ fɛɛ. Kɛ́ nuu kɛ yoo miibote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛwoɔ amɛhe shi akɛ amɛbaaye amɛhe anɔkwa, ni amɛbaahi shi akɛ wu kɛ ŋa, gbii abɔ ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛyɔɔ wala mli lɛ. Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ akɛ amɛbaaye shi ni amɛwoɔ amɛhe lɛ nɔ.​—Marko 10:9.

 Mɛni ji Biblia gbɛtsɔɔmɔ yɛ gbãla mligbalamɔ kɛ gbalatsemɔ he?

 Bei komɛi lɛ, shihilɛi komɛi baa ni ehe bahiaa koni nuu lɛ ashi yoo lɛ be kukuoo ko loo yoo lɛ ashi nuu lɛ be kukuoo ko, tamɔ kɛ́ ehe bahia ni amɛteŋ mɔ kome afã gbɛ kɛyatsu eweku lɛ hiamɔ nii ko ni eba trukaa lɛ he nii. Shi Biblia lɛ wieɔ eshiɔ mligbalamɔ ni baa gbãla mli yɛ gbalashihilɛ mli naagbai ahewɔ lɛ. Moŋ lɛ ewo wu kɛ ŋa ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ ŋaa koni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ kɛsaa amɛteŋ.​—1 Korintobii 7:10.

 Ajwamaŋbɔɔ loo gbalafitemɔ pɛ ji nɔ ni Biblia lɛ ŋmɛɔ gbɛ akɛ abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla. (Mateo 19:9) No hewɔ lɛ, kɛ́ wu loo ŋa lɛ kpɛ mli akɛ ekɛ ehefatalɔ lɛ baagbala mli loo ebaatse lɛ gbãla, ni jeee ajwamaŋbɔɔ hewɔ, shi nɔ kroko hewɔ lɛ, Ŋmalɛ lɛ eŋmɛɛɛ amɛteŋ mɔ ko gbɛ akɛ ekɛ mɔ ko anyiɛ kɛtsɔ gbãla hiɛ loo ebote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ.​—Mateo 5:32; 1 Korintobii 7:11.

 Kɛ́ akpee yoo agbe naa lɛ, ani ja akɛ gbãla lɛ ewo mla shishi dani Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ gbãla lɛ nɔ?

 Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ akɛ Kristofoi baaye nɔyelii loo amralofoi amlai ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ anɔ. (Tito 3:1) Kɛ́ nɔyeli hegbɛi lɛ kpaa gbɛ akɛ wu kɛ ŋa kɛ amɛgbãla awo mla shishi, ni amɛfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛbuɔ nɔyeli hegbɛi lɛ, ni amɛyɛ bulɛ kɛhã Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ akɛ wu kɛ ŋa ahi shi amɛwala gbii abɔ fɛɛ lɛ. a

 Mɛɛ hegbɛi kɛ sɔ̃i Biblia lɛ kɛhãa wumɛi kɛ ŋamɛi?

  •   Sɔ̃i ni esa akɛ wu kɛ ŋa lɛ fɛɛ atsu he nii. Esa akɛ wu asumɔ eŋa, ni ekɛ lɛ aye yɛ bulɛ mli, ni esa akɛ ŋamɛi hu afee nakai nɔŋŋ. (Efesobii 5:33) Esa akɛ wu lɛ atsu eŋa lɛ bɔlɛnamɔ henumɔi ahe nii ehã lɛ yɛ suɔmɔ mli, ni esa akɛ ŋa lɛ hu afee nakai nɔŋŋ, ni amɛteŋ mɔ ko akɛfee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eyeee anɔkwa yɛ egbalashihilɛ lɛ mli. (1 Korintobii 7:3; Hebribii 13:4) Kɛ́ amɛyɛ bii lɛ, esa akɛ amɛfee ekome kɛkwɛ bii lɛ ni amɛfee ekome kɛtsɔse amɛ.​—Abɛi 6:20.

     Biblia lɛ ewieko bɔ ni esa akɛ wu kɛ ŋa atsu amɛheloonaa nitsumɔi kɛ shĩa nifeemɔi lɛ amɛhã lɛ he fitsofitso. Amɛbaanyɛ amɛfee ekome kɛkwɛ bɔ ni kɛ́ amɛto he gbɛjianɔ lɛ, ebaaye ebua amɛweku lɛ.

  •   Nuu lɛ sɔ̃i. Biblia lɛ kɛɛ, “wu lɛ ji eŋa lɛ yitso.” (Efesobii 5:23) Lɛ ji weku lɛ yitso kɛ shishinumɔ akɛ, esa akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni sa ahã eŋa kɛ ebii lɛ, ni ekpɛ yiŋ ni amɛbaaná he sɛɛ.

     Esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ ekwɛ koni amɛná nibii ni baahã amɛná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, amɛná miishɛɛ, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo kpaakpa. (1 Timoteo 5:8) Esa akɛ etsɔ ewiemɔi kɛ enifeemɔi anɔ etsɔɔ akɛ, ehiɛ sɔɔ eŋa lɛ sui kɛ enyɛmɔi, ni ebaanyɛ efee enɛ kɛ́ ekɛ eŋa lɛ fee ekome kɛtsu nibii ahe nii, ni agbɛnɛ hu ebi eŋa lɛ hu susumɔi yɛ saji ahe dani ekpɛ yiŋ. (Abɛi 31:11, 28) Biblia lɛ kɛɛ, esa akɛ wumɛi atsu amɛsɔ̃i ahe nii bɔ ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ suɔmɔ.​—Kolosebii 3:19.

  •   Ŋa lɛ sɔ̃i. Biblia lɛ kɛɛ, “esa akɛ ŋa lɛ aná bulɛ ni mli kwɔ ehã ewu.” (Efesobii 5:33) Kɛ́ ŋa kɛ bulɛ hã hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã ewu lɛ, Nyɔŋmɔ náa yoo lɛ he miishɛɛ waa.

     Esɔ̃ ji akɛ eye ebua ewu kɛkpɛ yiŋ, ni efi ewu yitsoyeli lɛ sɛɛ. (1 Mose 2:18) Biblia lɛ wieɔ ŋa ni tsuɔ egbalashihilɛ mli sɔ̃i ni he hiaa ahe nii jogbaŋŋ lɛ he ekpakpa.​—Abɛi 31:10.

 Ani bifɔmɔ lɛ eji Nyɔŋmɔ taomɔ nii kɛhã gbalashihilɛ mli hefatalɔi ŋmɛnɛ?

 Dabi. Biblia beiaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ fã etsuji ni jáa lɛ lɛ ekomɛi akɛ amɛfɔ bii. (1 Mose 1:28; 9:1) Shi nakai famɔ lɛ kɔɔɔ Kristofoi lɛ ahe. Yesu fãaa kɔkɔɔkɔ akɛ doo lɛ, esɛɛnyiɛlɔi afɔ bii. Ni emra beiaŋ kaselɔi lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛɛ akɛ doo lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi afɔ bii. Wu lɛ kɛ eŋa lɛ ji mɛi ni baakpɛ yiŋ akɛ amɛbaafɔ loo amɛfɔŋ.

 Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aye abua migbalashihilɛ lɛ?

 Shishitoo mlai komɛi yɛ Biblia lɛ mli ni baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛje amɛgbalashihilɛ lɛ shishi jogbaŋŋ. Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua wu kɛ ŋa koni amɛhi shi bɔ ni naagbai baŋ amɛteŋ loo amɛtsu amɛnaagbai ahe nii.

 Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua wu kɛ ŋa koni . . .