Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 16

Hã Ana Faŋŋ Akɛ Oheɔ Nɔ Ni Biblia Lɛ Wieɔ Yɛ Gbohii Lɛ Ahe Lɛ Oyeɔ

Hã Ana Faŋŋ Akɛ Oheɔ Nɔ Ni Biblia Lɛ Wieɔ Yɛ Gbohii Lɛ Ahe Lɛ Oyeɔ

“Enɛ wɔkɛyoɔ anɔkwale wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ, kɛ amale wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ.”​—1 YOH. 4:6.

LALA 73 Hã Wɔná Ekãa

NƆ NI ABAASUSU HE *

Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ ohe baawo kusumii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ ni afeɔ ahãa gbohii lɛ amli lɛ, shɛjemɔ owekumɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ amii (Kwɛmɔ kuku 1-2) *

1-2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan tsɔɔ elakaa mɛi? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

KƐJƐ Adam kɛ Hawa yinɔ tɔ̃ɔ ni Satan, ni ji “malemɔ tsɛ” lɛ, bɔi mɛi lakamɔ. (Yoh. 8:44) Amalei ni ekɛlakaa mɛi lɛ ekomɛi kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he. Kusumii kɛ nifeemɔi pii ni ehe shi waa ni afeɔ kɛji mɛi gboi lɛ damɔ amalei nɛɛ anɔ. Yɛ hei komɛi lɛ, kɛ́ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ awekumɛi loo amɛkutsoŋbii gboi lɛ, anyɛɔ amɛnɔ ni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi kɛ kusumii nɛɛ amli, shi amɛdamɔɔ shi shiŋŋ ni ‘amɛmiaa amɛhiɛ waa kɛwuɔ hemɔkɛyeli lɛ he ta lɛ.’​—Yuda 3.

2 Kɛ́ oyaje shihilɛ ni tamɔ nakai mli, ni aanyɛ onɔ ni okɛ ohe awo kusum ko ni teɔ shi ewoɔ Biblia lɛ mli lɛ, mɛni baaye abua bo ni ofi shi ni ofee nɔ ni Yehowa sumɔɔ? (Efe. 6:11) Ni kɛ́ onyɛmi Kristofonyo yaje nakai shihilɛ mli lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛshɛje emii ni okɛwaje lɛ koni enyɛ efi shi? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli wɔhã sanebimɔi nɛɛ hetoo. Shi dani wɔbaafee nakai lɛ, nyɛhãa wɔsusua nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele he lɛ he.

NƆ TUUNTU NI BAA ADESAI ANƆ KƐJI AMƐGBOI

3. Mɛni ji klɛŋklɛŋ amale ni Satan male? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

3 Nyɔŋmɔ ebɔɔɔ adesai ni amɛgboi. Shi be ni ebɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ehã amɛle akɛ ja amɛbo lɛ toi dani amɛbaahi shi kɛya naanɔ. Kɛkɛ ni ewo amɛ mla ko ni nɔyeli waaa. Ekɛɛ akɛ: “Ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ, kaaye enɔ yibii lɛ eko, ejaakɛ gbi nɔ ni obaaye eko lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, obaagbo.” (1 Mo. 2:16, 17) Shi Satan tsɔ onufu nɔ elaka Hawa. Ekɛɛ lɛ akɛ kɛ́ amɛye tso lɛ nɔ yibii lɛ eko lɛ, ‘amɛgboiŋ kɔkɔɔkɔ.’ Hawa he amale nɛɛ eye ni eye tso lɛ nɔ yibii lɛ eko. Sɛɛ mli lɛ, ehã ewu lɛ eko, ni lɛ hu eye. (1 Mo. 3:4, 6) Nɛkɛ ji bɔ ni fee ni esha kɛ gbele tsɛŋe adesai fɛɛ.​—Rom. 5:12.

4-5. Mɛɛ amale kroko ni kɔɔ gbele he Satan kɛlaka mɛi?

4 Adam kɛ Hawa gboi, tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ewie lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi Satan kpaaa malemɔ. Sɛɛ mli lɛ, esɔ̃ amalei krokomɛi ni kɔɔ gbele he, ni nakai efee aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Amalei nɛɛ ekome ji akɛ, kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, mumɔ ko loo nɔ ko yɛ emli ni fãa eyahiɔ he kroko. Ayɛ amale nɛɛ henɔi srɔtoisrɔtoi, ni Satan etsɔ nɔ elaka mɛi kɛjɛ blema kɛbashi ŋmɛnɛ.​—1 Tim. 4:1.

5 Yehowa ebɔɔɔ wɔ ni wɔgboi, ni enɛ hewɔ lɛ, wɔteŋ mɔ ko mɔ ko sumɔɔɔ ni egboɔ. (Jaj. 3:11) Wɔnaa gbele akɛ wɔhenyɛlɔ. (1 Kor. 15:26) Satan hu le akɛ wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔhi wala mli, ni ekɛ shwelɛ nɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ tsuɔ nii kɛlakaa wɔ. Enɛ hewɔ mɛi pii ehe amalei ni egbɛɔ eshwãa yɛ gbele he lɛ amɛye lɛ.

6-7. (a) Ani mɔdɛŋ ni Satan ebɔ koni elaka mɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ eye omanye? Tsɔɔmɔ mli. (b) Kɛ́ wɔle nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbohii lɛ ahe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

6 Kɛ̃lɛ, yɛ mɔdɛŋ ni Satan ebɔ koni elaka mɛi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi yɛ ni le anɔkwale lɛ. Amɛle nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ gbohii lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛhã amɛ lɛ he, ni amɛshiɛɔ anɔkwalei nɛɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. (Jaj. 9:5, 10; Bɔf. 24:15) Anɔkwa, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni le anɔkwale lɛ ayi efa fe bei fɛɛ ni eho. Kɛ́ wɔle nɔ tuuntu ni baa adesai anɔ kɛji amɛgboi, kɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛhã gbohii lɛ, wɔjwɛŋmɔŋ baakã wɔ shi, ni wɔyeŋ awerɛho tuutu. Agbɛnɛ hu, wɔbaaye wɔhe kɛje nibii komɛi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔsheŋ gbohii lɛ gbeyei, ejaakɛ wɔle akɛ amɛbɛ wala mli ni amɛnyɛŋ amɛfee mɔ ko mɔ ko nɔ ko. Agbɛnɛ hu, wɔyeŋ wɔtsui akɛ benɛ lɛ, amɛmiipiŋ, ejaakɛ wɔle akɛ, amɛtamɔ mɛi ni ewɔ vii. (Yoh. 11:11-14) Wɔle akɛ, mɛi ni egboi lɛ leee nɔ ni yaa nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ atee mɛi ni egboi afii ohai abɔ nɛ lɛ po ashi lɛ, amɛbaanu he tamɔ nɔ ni bɛ kɛkɛ amɛbɛ amɛhiŋmɛi.

7 Amalei ni Satan gbɛɔ eshwãa lɛ ehã mɛi ayiŋ efutu! Shi nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbohii lɛ ahe lɛ mli kã shi, eshishinumɔ waaa, ni jwɛŋmɔ yɛ mli, aloo jeee nakai? Amalei ni Satan gbɛɔ eshwãa lɛ eye awui waa diɛŋtsɛ. Amɛgbeɔ Yehowa, mɔ ni bɔ adesai lɛ, he guɔ. Bɔ ni afee ni wɔna awui ni Satan etsɔ emalei lɛ anɔ eye lɛ jogbaŋŋ lɛ, nyɛhãa wɔpɛia sanebimɔi nɛɛ amli: Mɛɛ gbɛ nɔ amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ egbe Yehowa he guɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ amɛhã mɛi ená susumɔ lɛ akɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he bɛ sɛɛnamɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛhã mɛi atsui ekumɔ ni amɛna nɔ waa?

AMALEI NI SATAN GBƐƆ ESHWÃA LƐ EYE AWUI WAA

8. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Yeremia 19:5 lɛ naa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ gbohii lɛ ahe amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ gbeɔ Yehowa he guɔ?

8 Gbohii lɛ ahe amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ egbe Yehowa he guɔ. Amalei nɛɛ eko ji akɛ, kɛ́ mɛi gboi lɛ, Nyɔŋmɔ hãa apiŋɔ amɛ yɛ la mli. Amale nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ, ejaakɛ amɛhãa efeɔ tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ yitsoŋ wa tamɔ Abonsam nɔŋŋ, tsɛbelɛ, Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ. (1 Yoh. 4:8) Te enɛ hãa onuɔ he ohãa tɛŋŋ? Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔle akɛ Yehowa miihi ni ebaana ni aaye mɔ ko awui. No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te ebaanu he ehã tɛŋŋ?​—Kanemɔ Yeremia 19:5.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ ehã efee tamɔ nɔ ni Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ ni awie he yɛ Yohane 3:16 kɛ 15:13 lɛ he bɛ sɛɛnamɔ?

9 Gbohii lɛ ahe amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ hãa mɛi susuɔ akɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he bɛ sɛɛnamɔ. (Mat. 20:28) Kɛ́ nɔ ko yɛ adesai amli ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ lɛ, belɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ adesai hiɔ shi kɛyaa naanɔ. Ni kɛ́ adesai nyɛɔ amɛhiɔ shi kɛyaa naanɔ lɛ, belɛ mɛni Kristo bagbo kɛfee mɔ? Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ ji nibii ni Yehowa kɛ Yesu efee kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ adesai asane lɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ. (Kanemɔ Yohane 3:16; 15:13.) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ebaadɔ amɛ ehã akɛ tsɔɔmɔi komɛi ehã efee tamɔ nɔ ni nikeenii ni nɔ bɛ nɛɛ he bɛ sɛɛnamɔ!

10. Mɛɛ gbɛ nɔ amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ ekumɔ mɛi atsui ni ehã amɛpiŋ waa?

10 Amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ ekumɔ mɛi atsui ni ehã amɛpiŋ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ, kɛ́ mɔ ko bi gbo lɛ, akɛɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ ebaŋɔ lɛ koni eyatsɔ bɔfo yɛ ŋwɛi. Ani amale nɛɛ shɛjeɔ mɔ ni nɔ enyɔ ehiŋmɛiŋ lɛ mii? Dabi. Moŋ lɛ, ehãa gbele lɛ dɔɔ lɛ waa. Susumɔ awui ni hɛl la tsɔɔmɔ lɛ hu eye lɛ he okwɛ. Be ko ni eho lɛ, kɛ́ mɔ ko wie eshi nibii ni atsɔɔ yɛ Katolik sɔlemɔ lɛ mli lɛ, afĩɔ lɛ akpɛtɛɔ tso he ni ashãa lɛ. Wolo ko wie akɛ, mɛi ni ye awui nɛɛ kɛɛ amɛmiishã mɛi lɛ koni “mɛi lɛ ana bɔ ni amɛbaapiŋ amɛhã yɛ hɛl la lɛ mli kɛya naanɔ.” Amɛkɛɛ kɛ́ mɛi lɛ sa amɛnaa bɔ ni amɛbaapiŋ amɛhã lɛ, no baatsirɛ amɛ ni amɛtsake amɛtsui dani amɛgboi, koni amɛkaya hɛl la lɛ diɛŋtsɛ mli. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, mɛi jáa amɛblematsɛmɛi, amɛkɛ woo hãa amɛ, loo amɛbaa amɛdɛŋ jɔɔmɔ. Mɛi komɛi hu heɔ amɛyeɔ akɛ, kɛ́ amɛfeee kusumii komɛi amɛhãaa amɛblematsɛmɛi lɛ, amɛblematsɛmɛi lɛ baaye amɛ awui. Hemɔkɛyelii nɛɛ fɛɛ damɔ amalei anɔ, ni amɛnyɛɛɛ amɛshɛje mɛi ni nɔ enyɔ amɛhiŋmɛiŋ lɛ amii. Moŋ lɛ, amɛwoɔ mɛi ahe gbeyei, ni amɛhãa amɛyeɔ amɛtsui yɛ nibii ni he ehiaaa ahe.

BƆ NI WƆBAAFEE WƆTSƆƆ AKƐ WƆHEƆ NƆ NI BIBLIA LƐ WIEƆ YƐ GBOHII LƐ AHE LƐ WƆYEƆ

11. Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi baanyɛ wɔnɔ ni wɔfee nibii ni teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, eyɛ mli akɛ amɛhiɛɛɛ wɔhe jwɛŋmɔ fɔŋ?

11 Kɛ́ wɔsumɔɔ Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ, no baawaje wɔ ni wɔbo lɛ toi kɛ́ wɔwekumɛi loo wɔnanemɛi ni susuɔ wɔhe lɛ po ka akɛ amɛbaanyɛ wɔnɔ ni wɔkɛ wɔhe awo kusumii kɛ nifeemɔi komɛi ni wɔle akɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ gbohii lɛ ahe lɛ amli. Ekolɛ amɛbaashwie wɔhiɛiaŋ shi, ni amɛbaakɛɛ akɛ wɔsumɔɔɔ mɔ ni egbo lɛ sane loo wɔbuuu lɛ. Aloo amɛbaakɛɛ po akɛ kɛ́ wɔfeee kusum lɛ, gbonyo lɛ baaba ebagba amɛ loo mɛi krokomɛi anaa. Nyɛhãa wɔsusua Biblia mli shishitoo mlai komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔbo Yehowa toi kɛ́ wɔkɛ kaa ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ ahe wɔkwɛa.

12. Mɛɛ kusumii kɛ nifeemɔi komɛi ni kɔɔ gbohii lɛ ahe wɔnaa faŋŋ akɛ eteɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

12 Tswaa ofai shi akɛ ‘obaatse ohe’ kwraa kɛje kusumii kɛ nifeemɔi ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ ahe. (2 Kor. 6:17) Yɛ Caribbean maji lɛ eko nɔ lɛ, mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ kɛji mɔ ko gbo lɛ, nɔ ko fãa yɛ emli, ni nii lɛ hiɔ mɛi ateŋ gbii fioo ni eyeɔ mɛi ni fee lɛ efɔŋ be ni eyɔɔ wala mli lɛ awui. Amɛkɛɛ bei komɛi po lɛ, “eyeɔ akutso muu lɛ fɛɛ awui.” Yɛ Afrika maji lɛ ekomɛi anɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, akɛ nii haa ashwishwɛi fɛɛ ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ ahiɛ, ni atsɔmɔɔ mfonirii hu ahiɛ atsɔɔ gbogbo lɛ. Mɛi ni feɔ nakai lɛ kɛɛ, esaaa akɛ gbonyo lɛ naa lɛ diɛŋtsɛ ehe! Kusumii kɛ nifeemɔi nɛɛ fɛɛ damɔ amalei ni Satan egbɛ eshwã lɛ anɔ, ni wɔ, ni ji Yehowa tsuji lɛ, wɔheee amalei nɛɛ wɔyeee, ni wɔkɛ wɔhe wooo kusumii kɛ nifeemɔi nɛɛ eko kwraa mli!​—1 Kor. 10:21, 22.

Kɛ́ otao nii amli fitsofitso koni ole nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ, ni ogbala saji amli otsɔɔ owekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ, eyeɔ ebuaa waa (Kwɛmɔ kuku 13-14) *

13. Yɛ nɔ ni awie yɛ Yakobo 1:5 lɛ naa lɛ, kɛ́ oyiŋ etɛ̃ɛɛ bo yɛ kusum ko loo nifeemɔ ko he lɛ, mɛni esa akɛ ofee?

13 Kɛ́ oyiŋ etɛ̃ɛɛ bo yɛ kusum ko loo nifeemɔ ko he lɛ, sɔlemɔ ohã Yehowa ni obi lɛ ni edro bo hiɛshikamɔ. (Kanemɔ Yakobo 1:5.) No sɛɛ lɛ, taomɔ nii amli yɛ asafo lɛ woji lɛ amli. Kɛ́ loloolo lɛ nibii efeee faŋŋ kɛhãaa bo lɛ, okɛ osafoŋ onukpai lɛ agba he sane. Eyɛ mli akɛ amɛtsɔŋ bo nɔ ni ofee moŋ, shi amɛbaatsɔɔ bo Biblia mli shishitoo mlai, tamɔ nɔ ni awie he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, ni baaye abua bo. Kɛ́ otsu sane lɛ he nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ‘ootsɔse ojwɛŋmɔ,’ ni kɛ́ otsɔse ojwɛŋmɔ lɛ, ‘obaale ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.’​—Heb. 5:14.

14. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkatɔ̃tɔ mɛi anane?

14 ‘Feemɔ nibii fɛɛ kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Kwɛmɔ ni okatɔ̃tɔ mɔ ko nane.’ (1 Kor. 10:31, 32) Kɛ́ ookwɛ kɛji okɛ ohe awo kusum ko mli loo okɛ ohe akawo mli lɛ, esa akɛ osusu bɔ ni yiŋ ni obaakpɛ lɛ baasa mɛi krokomɛi ahenilee he ehã lɛ he, titri lɛ, onyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Wɔsumɔŋ ni wɔtɔ̃tɔ mɛi anane, aloo jeee nakai? (Mar. 9:42) Agbɛnɛ hu, wɔsumɔŋ ni wɔfee nibii ni baagba mɛi ni jeee Odasefoi lɛ anaa, kɛ́ nɔ kroko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni eteŋ shi ewoŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Esaaa akɛ wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ gbaa kadaa loo wɔyeɔ amɛhe fɛo yɛ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ahewɔ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ amɛ miiwie lɛ, esa akɛ wɔkɛ amɛ awie kɛ bulɛ. Enɛ baahã amɛna akɛ wɔsumɔɔ amɛsane, ni ebaawo Yehowa hiɛ nyam. Suɔmɔ nyɛɔ nibii pii efeɔ! Kɛ́ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi lɛ na akɛ wɔsumɔɔ amɛ ni wɔbuɔ amɛ lɛ, ekolɛ no baajɔɔ amɛtsui he.

15-16. (a) Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaatsɔ hiɛ wɔgbala nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ amli wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi? Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ nakai. (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Romabii 1:16 lɛ mli?

15 Hã okutsoŋbii lɛ ale akɛ Yehowa Odasefonyo ji bo. (Yes. 43:10) Kɛ́ omɔ ko gbo, ni okɛ ohe wooo kusumii kɛ nibii krokomɛi ni afeɔ ahãa gbohii lɛ amli lɛ, ekolɛ owekumɛi loo okutsoŋbii lɛ amli baafu bo waa. Shi kɛ́ otsɔ hiɛ ohã amɛle nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ, ekolɛ ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaafi shi ni ofee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Mozambique, ni atsɛɔ lɛ Francisco lɛ wie akɛ: “Be ni mi kɛ miŋa Carolina bale anɔkwale lɛ, wɔhã wɔwekumɛi lɛ le akɛ wɔkɛ wɔhe woŋ kusumii kɛ nibii komɛi ni afeɔ ahãa gbohii lɛ amli dɔŋŋ. Be ni Carolina nyɛmi yoo gbo lɛ, wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he kaa kpe. Yɛ wɔmaŋ lɛ mli lɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, afeɔ kusum dani ajuɔ ahãa gbonyo lɛ, ni kɛ́ agbe naa lɛ, akpaa gbɛ akɛ mɔ lɛ wekunyo ni bɛŋkɛ lɛ fe fɛɛ lɛ baawɔ he ni atsi hejuu nu lɛ ashwie lɛ gbii etɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ, ja amɛfee nakai dani mɔ ni egbo lɛ mumɔ lɛ tsui baanyɔ emli. Carolina wekumɛi lɛ kpa gbɛ akɛ lɛ ebaayawɔ he ni atsi hejuu nu lɛ ashwie lɛ.”

16 Mɛni Francisco kɛ eŋa lɛ fee? Francisco wie akɛ: “Akɛni wɔsumɔɔ Yehowa ni wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔ ni sa ehiɛ hewɔ lɛ, wɔkɛɛ amɛ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee kusum lɛ. Carolina wekumɛi lɛ amli fu waa diɛŋtsɛ. Amɛkɛɛ wɔbuuu gbonyo lɛ, ni amɛkɛ wɔ baafo tako mli. Akɛni wɔtsɔ hiɛ wɔgbala nibii amli wɔtsɔɔ amɛ hewɔ lɛ, be ni sane lɛ ba ni amɛmli fu lɛ, wɔwieee nɔ ko. Weku lɛ mli bii lɛ ekomɛi po fã wɔhe, ni amɛwie akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔgbala nibii amli wɔtsɔɔ amɛ momo. Sɛɛ mli lɛ, Carolina wekumɛi lɛ atsui ba shi ni wɔnyɛ wɔsaa wɔ kɛ amɛ teŋ. Amɛteŋ mɛi komɛi po eba wɔshĩa lɛ amɛbahe asafo lɛ woji lɛ eko.” Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔhiɛ baagbo akɛ wɔbaahã ana akɛ, wɔheɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ gbohii lɛ ahe lɛ wɔyeɔ.​—Kanemɔ Romabii 1:16.

SHƐJEMƆ MƐI NI AGBO YƐ AMƐNƆ LƐ AMII NI OYE OBUA AMƐ

Kɛ́ wɔshɛje mɛi ni nɔ enyɔ amɛhiŋmɛiŋ lɛ amii ni wɔwo amɛ hewalɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔji nanemɛi kpakpai (Kwɛmɔ kuku 17-19) *

17. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee wɔhe nanemɛi kpakpai wɔhã wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ?

17 Biblia lɛ kɛɔ akɛ ‘naanyo kpakpa batsɔɔ nyɛmi yɛ haomɔ beiaŋ.’ (Abɛi 17:17) Kɛ́ nɔ nyɔ wɔnyɛmi Kristofonyo ko hiŋmɛiŋ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ ni wɔfee wɔhe ‘nanemɛi kpakpai.’ Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔji nanemɛi kpakpai, titri lɛ, kɛ́ aanyɛ wɔnyɛmi lɛ nɔ ni ekɛ ehe awo kusum loo nifeemɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ mli? Naa Biblia mli shishitoo mlai enyɔ ni baaye abua wɔ.

18. Mɛni hewɔ Yesu fó lɛ? Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni efee lɛ mli?

18 ‘Okɛ mɛi ni fóɔ lɛ afóa.’ (Rom. 12:15) Bei komɛi lɛ, kɛ́ agbo yɛ mɔ ko nɔ ni eeye awerɛho ni wɔleee nɔ ni wɔbaawie kɛshɛje emii po lɛ, wɔbaanyɛ wɔ kɛ lɛ fɛɛ afó. Enɛ baahã ena akɛ wɔnuɔ he wɔhãa lɛ. Be ni Yesu naanyo Lazaro gbo lɛ, Lazaro nyɛmimɛi yei Maria kɛ Marta, kɛ enanemɛi lɛ fó lɛ. Egbele lɛ sɛɛ gbii ejwɛ be ni Yesu tee jɛmɛ lɛ, Biblia lɛ kɛɛ ‘yaafonui jɛ ehiŋmɛiiaŋ,’ eyɛ mli akɛ ele akɛ etsɛŋ ebaatee lɛ shi kɛba wala mli ekoŋŋ. (Yoh. 11:17, 33-35) Fó ni Yesu fó lɛ hãa wɔnaa bɔ ni e-Tsɛ Yehowa nu he ehã yɛ Lazaro gbele lɛ he. Ehã Lazaro wekumɛi lɛ hu na akɛ Yesu sumɔɔ amɛweku lɛ sane waa, ni ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ shɛje amɛmii. Kɛ́ wɔ hu wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ na akɛ wɔsumɔɔ amɛ ni amɛsane kã wɔtsui nɔ lɛ, amɛbaana akɛ amɛyɛ nanemɛi kpakpai ni baaye abua amɛ.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ ŋaawoo ni yɔɔ Jajelɔ 3:7 lɛ atsu nii be ni oshɛjeɔ onyɛmi Kristofonyo ko ni nɔ enyɔ ehiŋmɛiŋ lɛ mii?

19 “Be yɛ ni afeɔ diŋŋ, ni be hu yɛ ni awieɔ.” (Jaj. 3:7) Nɔ kroko ni obaanyɛ ofee kɛshɛje onyɛmi ko ni agbo yɛ enɔ lɛ mii ji, ni obaabo lɛ toi jogbaŋŋ. Esa akɛ oŋmɛ onyɛmi lɛ gbɛ ni egba bo etsuiŋ saji fɛɛ, ni kɛ́ ‘ewie kpɛŋkpɛŋ’ po lɛ, esaaa akɛ omli fuɔ. (Hiob 6:2, 3, shn.) Ekolɛ yɛ gbo ni agbo yɛ enɔ lɛ sɛɛ lɛ, ewekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ hu miinyɛ enɔ ni efee nibii komɛi ni Yehowa sumɔɔɔ, ni nomɛi fɛɛ ehã ehao waa. No hewɔ lɛ, okɛ lɛ afee ekome kɛsɔle. Kpa “sɔlemɔ Toibolɔ” lɛ fai ni ewaje lɛ ni ehã ejwɛŋmɔŋ akã lɛ shi. (Lala 65:2) Kɛ́ shihilɛ lɛ baaŋmɛ gbɛ lɛ, okɛ lɛ afee ekome kɛkane Biblia lɛ loo sane ko ni yɔɔ asafo lɛ woji lɛ eko mli, tamɔ wala shihilɛ he sane ko ni woɔ mɔ hewalɛ nɛkɛ.

20. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ, wɔle nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbohii lɛ ahe, ni wɔle akɛ wɔsɛɛ lɛ, abaatee amɛ shi! (Yoh. 5:28, 29) Nyɛhãa wɔfea ekãa, ni wɔkɛ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ fɛɛ atsɔɔ akɛ, wɔheɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ wɔyeɔ. Agbɛnɛ hu, nyɛhãa wɔŋɔa hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ kɛgba mɛi krokomɛi nibii nɛɛ. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nɔ kroko ni Satan tsɔɔ nɔ eshwilaa mɛi koni amɛkana anɔkwale lɛ he. No ji, mumɔi kɛshãramɔ. Nikasemɔ lɛ baahã wɔna nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛje nifeemɔi, vidioi, lalai, woji, kɛ nibii krokomɛi ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpãa lɛ ahe.

LALA 24 Nyɛbaa Yehowa Gɔŋ Lɛ Nɔ

^ kk. 5 Satan kɛ edaimonioi lɛ egbɛ gbohii lɛ ahe amalei amɛshwã ni amɛkɛlaka mɛi pii. Kusumii pii ni mɛi feɔ kɛji mɔ ko gbo lɛ damɔ amalei nɛɛ anɔ. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua bo ni oye Yehowa anɔkwa kɛji mɛi nyɛ onɔ akɛ okɛ ohe awo kusumii nɛɛ eko mli.

^ kk. 55 MFONIRI LƐ HE SANE: Mɔ ko ni agbo yɛ enɔ lɛ wekumɛi ni ji Odasefoi lɛ miishɛje emii.

^ kk. 57 MFONIRI LƐ HE SANE: Nyɛmi nuu ko etao nii amli koni ele nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ kusumii komɛi ni afeɔ ahãa gbohii lɛ he, ni no sɛɛ lɛ, eegbala ehemɔkɛyeli lɛ mli eetsɔɔ ewekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ.

^ kk. 59 MFONIRI LƐ HE SANE: Asafoŋ onukpai komɛi miishɛje nyɛmi ko ni agbo yɛ enɔ lɛ mii, ni amɛmiiwo lɛ hewalɛ.