Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 17

Hã Yehowa Aye Abua Bo Ni Owu Oshi Mumɔi Fɔji

Hã Yehowa Aye Abua Bo Ni Owu Oshi Mumɔi Fɔji

‘Wɔkɛ mumɔi fɔji ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ni miinɔ.’—EFE. 6:12.

LALA 55 Nyɛkashea Amɛ Gbeyei!

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Efesobii 6:10-13 lɛ, mɛni ji nɔ kome ni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ wɔsane kã etsui nɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ efeɔ nakai?

NƆ KOME ni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ wɔsane kã etsui nɔ waa ji akɛ, eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔwu wɔshi wɔhenyɛlɔi. Henyɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi ni fe fɛɛ ji Satan kɛ daimonioi lɛ. Yehowa ebɔ wɔ kɔkɔ yɛ wɔhenyɛlɔi nɛɛ ahe, ni ehã wɔ nibii ni wɔbaanyɛ wɔkɛwu wɔshi amɛ. (Kanemɔ Efesobii 6:10-13.) Kɛ́ wɔkpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni Yehowa kɛhãa wɔ lɛ nɔ, ni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ enɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔwu wɔshi Abonsam ni wɔye enɔ kunim. Tamɔ bɔ ni bɔfo Paulo wie lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa akɛɛ akɛ, “Kɛ́ Nyɔŋmɔ yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, namɔ baate shi awo wɔ?”​—Rom. 8:31.

2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Anɔkwa Kristofoi fiteee amɛbe kɛkaseee Satan kɛ daimonioi lɛ ahe nii fitsofitso. Wɔkɛ wɔbe kaseɔ Yehowa moŋ he nii titri ni wɔsɔmɔɔ lɛ. (Lala 25:5) Kɛ̃lɛ, ehe miihia ni wɔle gbɛi ni Satan tsɔɔ nɔ elakaa mɛi lɛ. Mɛni hewɔ? Koni ekalaka wɔ. (2 Kor. 2:11; shn.) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu gbɛi titrii ni Satan kɛ daimonioi lɛ tsɔɔ nɔ amɛlakaa mɛi lɛ ateŋ ekome he. No sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwu wɔshi amɛ ni wɔye amɛnɔ kunim.

BƆ NI MUMƆI FƆJI LƐ FEƆ AMƐLAKAA MƐI

3-4. (a) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ mumɔi shãraa lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Mɛni hãa wɔnaa akɛ mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ kɛ mumɔi shãraa?

3 Gbɛi titrii ni Satan kɛ daimonioi lɛ tsɔɔ nɔ amɛlakaa mɛi lɛ ateŋ ekome ji, mumɔi kɛshãramɔ. Mɛi ni kɛ mumɔi shãraa lɛ kɛɛ amɛbaanyɛ amɛle nibii komɛi ni adesai foji nyɛŋ ale, ni amɛyɛ nibii komɛi ni adesai foji bɛ nɔ hewalɛ lɛ anɔ hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi kɛɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔ klamɔ loo ŋulamiiaŋkwɛmɔ nɔ amɛle wɔsɛɛ sane. Mɛi komɛi hu kɛɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ gbohii awie. Dani ayɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛfeɔ majik lɛ hu. Mɛi komɛi po kɛɛ ayɛi ji amɛ, ni amɛbaanyɛ amɛkpɛ mɛi ayɛ loo amɛtsu amɛ tsofa. *

4 Mɛi pii ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoisrɔtoi lɛ kɛ mumɔi shãraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ maji kɛ ŋshɔkpɔi 18 ni yɔɔ Amerika Wuoyigbɛ kɛ Caribbean niiaŋ lɛ anɔ lɛ mli lɛ, abibii mɛi kɛji amɛheɔ amɛyeɔ akɛ mɛi baanyɛ afee majik, amɛkpɛ ayɛ, loo amɛye ŋkunyaa. Mɛi ni abibii amɛ saji lɛ ateŋ mɛi etɛ fɛɛ etɛ mli ekome kɛɛ eheɔ eyeɔ, ni amɛteŋ mɛi pii hu wie akɛ mɛi baanyɛ amɛkɛ mumɔi awie. Yɛ niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ Afrika maji 18 anɔ lɛ hu mli lɛ, kɛ́ ohala mɛi ni abibii amɛ saji lɛ ateŋ mɛi oha lɛ, mɛi 50 kɛ sɛɛ kɛɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ ayɛi yɛ. Satan ‘miilaka shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ.’ (Kpo. 12:9) No hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ yɛ je lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔkɛ mumɔi akashãra.

5. Te Yehowa naa mumɔi kɛshãramɔ ehãa tɛŋŋ?

5 Yehowa ji “anɔkwale Nyɔŋmɔ” lɛ. (Lala 31:5) No hewɔ lɛ, eehi ni ebaana ni mɛi kɛ mumɔi miishãra. Ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Akana mɔ ko yɛ nyɛteŋ ni hãa ebinuu loo ebiyoo tsɔɔ la mli, aloo mɔ ni klaa, aloo mɔ ni feɔ majik, aloo mɔ ni biɔ nii, aloo mɔ ni yeɔ ŋkunyaa, aloo mɔ ni tsuɔ mɛi tsofa, aloo mɔ ni yaa mumɔi atsɛlɔ loo klamɔfonyo ŋɔɔ, aloo mɔ ni biɔ gbohii anii. Ejaakɛ Yehowa miihi mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ nɛkɛ nibii nɛɛ.” (5 Mo. 18:10-12) Wɔ, ni ji Kristofoi lɛ, bɛ Mla ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ shishi. Kɛ̃lɛ, wɔle akɛ Yehowa tsakeko, ni no hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ hu lɛ, eehi ni ebaana ni mɔ ko kɛ mumɔi miishãra.​—Mal. 3:6.

6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan yeɔ mɛi ni kɛ mumɔi shãraa lɛ awui? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ Jajelɔ 9:5 lɛ naa lɛ, mɛni ji nɔ tuuntu ni baa adesai anɔ kɛ́ amɛgboi?

6 Yehowa bɔɔ wɔ kɔkɔ ni wɔkɛ mumɔi akashãra, ejaakɛ ele akɛ Satan tsɔɔ nɔ eyeɔ mɛi awui. Satan lakaa mɛi koni amɛkɛ mumɔi ashãra, ejaakɛ ele akɛ no baahã amɛhe amalei ni egbɛɔ eshwãa lɛ amɛye. Amalei nɛɛ eko ji akɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ mumɔ ko fãa yɛ emli ni eyahiɔ he ko. (Kanemɔ Jajelɔ 9:5.) Agbɛnɛ hu, Satan lakaa mɛi koni amɛkɛ mumɔi ashãra, ejaakɛ ele akɛ mɛi ni kɛ mumɔi shãraa lɛ sheɔ mumɔi fɔji lɛ gbeyei ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ amɛnɔ. Mɛi ni kɛ mumɔi shãraa lɛ feɔ nɔ ni mumɔi lɛ sumɔɔ moŋ fe nɔ ni Yehowa sumɔɔ, ni enɛ pɛpɛɛpɛ Satan taoɔ.

BƆ NI WƆBAAFEE WƆWU WƆSHI MUMƆI FƆJI

7. Mɛni Yehowa etsɔɔ wɔ?

7 Tamɔ bɔ ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yehowa etsɔɔ wɔ nɔ ni esa akɛ wɔfee koni Satan kɛ daimonioi lɛ akalaka wɔ. Naa nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔwu wɔshi Satan kɛ daimonioi lɛ.

8. (a) Mɛni ji nɔ titri ni baaye abua wɔ ni wɔwu wɔshi mumɔi fɔji? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 146:4 lɛ hãa wɔnaa akɛ gbohii lɛ nyɛŋ amɛkɛ hiɛkãalɔi lɛ awie?

8 Kanemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ojwɛŋ nɔ. Enɛ ji nɔ titri ni baaye abua wɔ ni wɔkpa amalei ni mumɔi fɔji lɛ gbɛɔ amɛshwãa lɛ ahe mama. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tamɔ klante ni naa ba, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔwu wɔshi Satan koni ekalaka wɔ. (Efe. 6:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, gbohii lɛ nyɛŋ amɛkɛ hiɛkãalɔi lɛ awie. (Kanemɔ Lala 146:4.) Agbɛnɛ hu, ehãa wɔleɔ akɛ, Yehowa pɛ ji mɔ ni kɛ́ egba lɛ, ebaa mli pɛpɛɛpɛ. (Yes. 45:21; 46:10) Kɛ́ wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ be fɛɛ be ni wɔjwɛŋɔ nɔ lɛ, ebaasaa wɔ jogbaŋŋ koni wɔyoo amalei fɛɛ ni mumɔi fɔji lɛ miitao ni amɛkɛlaka wɔ lɛ asɛɛ ni wɔnyɛ amalei nɛɛ.

9. Mɛɛ nifeemɔi esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛje amɛhe?

9 Tswaa ofai shi akɛ, obaatsi ohe kwraa kɛje nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpãa lɛ he. Anɔkwa Kristofoi ji wɔ, ni no hewɔ lɛ, wɔkɛ mumɔi fɔji lɛ shãraaa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔyaaa tsofatsɛmɛi kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ aŋɔɔ, ni wɔkɛ mɛi ni egboi lɛ shãraaa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Tamɔ bɔ ni ahã wɔle yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo yarafeemɔ kusumii ni hãa efeɔ tamɔ nɔ ni gbohii lɛ yɛ wala mli lolo lɛ eko kwraa mli. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ klamɔ kɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ bɛ sane. (Yes. 8:19) Wɔle akɛ, nibii ni wɔtsĩ tã nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ yɛ oshãra waa, ni amɛbaanyɛ amɛhã Satan kɛ daimonioi lɛ anine ashɛ wɔnɔ.

Kasemɔ blema Kristofoi lɛ ni okpãtã nɔ fɛɛ nɔ ni ekolɛ oyɔɔ ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpãa lɛ hiɛ, ni agbɛnɛ hu okɛ nibii ni kɔɔ mumɔi fɔji lɛ ahe lɛ akajie ohiɛtserɛ (Kwɛmɔ kuku 10-12)

10-11. (a) Be ni mɛi komɛi ni hi shi yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ bale anɔkwale lɛ, mɛni amɛfee? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Korintobii 10:21 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase blema Kristofoi lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee nakai?

10 Kpatamɔ nibii fɛɛ ni oyɔɔ ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpãa lɛ ahiɛ. Mɛi komɛi ni hi shi yɛ Efeso maŋ lɛ mli yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ kɛ mumɔi fɔji shãra. Shi be ni amɛbale anɔkwale lɛ, amɛfee nɔ ko ni sa kadimɔ waa. Biblia lɛ kɛɛ: “Mɛi ni tsutsu lɛ amɛfeɔ majik lɛ ateŋ mɛi saŋŋ kɛ amɛwoji lɛ bashwie shi ni amɛshã yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ.” (Bɔf. 19:19) Nɔ ni amɛfee nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ wu amɛshi mumɔi fɔji lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛmajik woji lɛ ajara wala waa moŋ, shi yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛbaake loo amɛbaahɔ̃ɔ lɛ, amɛkpãtã hiɛ. Amɛhãaa woji lɛ ajara lɛ he ahia amɛ fe ni amɛbaafee nɔ ni Yehowa sumɔɔ.

11 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase blema Kristofoi nɛɛ? Ebaahi waa akɛ wɔbaakpãtã nibii fɛɛ ni wɔyɔɔ ni kɛ mumɔi fɔji yɔɔ tsakpãa lɛ ahiɛ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji, sɛbɛi loo nibii krokomɛi ni mɛi hiɛɔ loo amɛwoɔ kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ, ebaabu amɛhe kɛje mumɔi fɔji ahe lɛ.​—Kanemɔ 1 Korintobii 10:21.

12. Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe yɛ nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ ahe?

12 Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni okɛjieɔ ohiɛtserɛ lɛ ahe. Bi ohe akɛ: ‘Ani mikaneɔ saji ni kɔɔ mumɔi fɔji kɛ nibii ni amɛfeɔ lɛ ahe yɛ woji amli loo Intanɛt lɛ nɔ? Ni lalai ni miboɔ toi, sinii kɛ TV nɔ nifeemɔi ni mikwɛɔ, kɛ gemisii ni mitswaa lɛ hu? Ani ekomɛi yɛ ni kɔɔ mumɔi fɔji ahe? Ani sisai, akpasoi, kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ nakai yɛ mli? Ani afeɔ nibii komɛi yɛ mli ni oona faŋŋ akɛ, gbɔmɛi foji nyɛŋ afee? Ani afeɔ majik, atsuɔ mɛi tsofa, loo alomɔɔ mɛi yɛ mli, ni ahãa efeɔ tamɔ nɔ ni naagba ko kwraa bɛ he?’ Jeee akɛ sinii, TV nɔ nifeemɔi, kɛ gemisii fɛɛ ni afeɔ nibii ni adesai foji nyɛŋ afee yɛ mli lɛ kɛ mumɔi fɔji yɛ tsakpãa. Oti lɛ kɛkɛ ji akɛ, esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔkɛ nibii ni baahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaatsi wɔhe kwraa kɛje nibii ni Yehowa nyɛɔ lɛ ahe lɛ ejieŋ wɔhiɛtserɛ. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni ‘wɔhiɛ henilee ni he tse mli’ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.​—Bɔf. 24:16. *

13. Mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ?

13 Kaagba mɛi nibii ni daimonioi lɛ efee. Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ enɛ gbɛfaŋ, ni esa akɛ wɔkase lɛ. (1 Pet. 2:21) Yesu le Satan kɛ daimonioi lɛ ahe saji pii, ejaakɛ ŋwɛi eyɔɔ dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi ani egba mɛi nibii ni mumɔi fɔji nɛɛ efee? Dabi! Eji efee nakai kulɛ, ebaatsɔ Satan odasefonyo, jeee Yehowa odasefonyo. Kɛ́ wɔ hu wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔgbaŋ mɛi nibii ni daimonioi lɛ efee, shi moŋ wɔbaagba amɛ anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yesu. Agbɛnɛ hu, ebaahã ana akɛ, anɔkwale lɛ ‘eta wɔtsuiŋ.’​—Lala 45:1.

Esaaa akɛ wɔsheɔ mumɔi fɔji gbeyei. Yehowa, Yesu, kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ahe wa kwraa fe amɛ (Kwɛmɔ kuku 14-15) *

14-15. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔsheɔ mumɔi fɔji lɛ gbeyei? (b) Mɛni yeɔ odase akɛ Yehowa miibu ewebii lɛ ahe ŋmɛnɛ?

14 Kaashe mumɔi fɔji lɛ gbeyei. Nibii gbohii nyɛɔ ebaa wɔnɔ, ejaakɛ jeŋ fɔŋ mli wɔyɔɔ lɛ. Oshãrai baanyɛ anina wɔ, helai baanyɛ amɔmɔ wɔ, ni wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi baanyɛ agboi trukaa. Shi ani esa akɛ wɔsusu akɛ mumɔi fɔji ni hãa nibii nɛɛ baa wɔnɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ‘nibii ni anyɛŋ ale baanyɛ aba wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ be ni wɔkpaaa gbɛ.’ (Jaj. 9:11) Yehowa etsɔɔ akɛ ehe wa kwraa fe Satan kɛ daimonioi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eŋmɛɛɛ gbɛ ni Satan agbe Hiob. (Hiob 2:6) Agbɛnɛ hu, yɛ Mose beiaŋ lɛ, Yehowa tsɔɔ akɛ ehe wa kwraa fe majikfeelɔi ni yɔɔ Ejipt lɛ. (2 Mo. 8:18; 9:11) Be ni Yehowa wó Yesu Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ, ehã lɛ hewalɛ ni ekɛshwie Satan kɛ daimonioi lɛ kɛje ŋwɛi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ. Etsɛŋ kwraa, abaashɛ Satan kɛ daimonioi lɛ awo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, ni bei abɔ ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛnyɛŋ amɛye mɔ ko awui.​—Kpo. 12:9; 20:2, 3.

15 Nibii pii yeɔ odase akɛ Yehowa miibu ewebii lɛ ahe ŋmɛnɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔmiishiɛ ni wɔmiitsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. (Mat. 28:19, 20) Anɔkwa, wɔmiikpa Abonsam nitsumɔi gbohii lɛ ahe mama. Shi ani Satan enyɛ etsĩ wɔnaa? Dabi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ebɛ nakai hewalɛ lɛ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ mumɔi fɔji lɛ gbeyei. Wɔle akɛ, “Yehowa hiŋmɛii kpaa shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, koni ekɛ ehewalɛ lɛ aye abua mɛi ni kɛ amɛtsui fɛɛ ehã lɛ lɛ.” (2 Kro. 16:9) Kɛ́ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, daimonioi lɛ nyɛŋ afee wɔ nɔ ko ni baaye wɔ awui kɛya naanɔ.

YEHOWA JƆƆ MƐI NI KPƐLƐƆ EYELIKƐBUAMƆ LƐ NƆ LƐ

16-17. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, ja wɔfee ekãa dani wɔbaanyɛ wɔwu wɔshi mumɔi fɔji.

16 Ja wɔfee ekãa dani wɔbaanyɛ wɔwu wɔshi mumɔi fɔji ni wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ, titri lɛ, kɛ́ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi te shi amɛwo wɔ. Shi kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaajɔɔ wɔ. Naa niiashikpamɔ ni nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Ghana, ni atsɛɔ lɛ Erica lɛ ná ni tsɔɔ nakai. Akɛ Erica bɔi Biblia lɛ kasemɔ be ni eye afii 21. Shi Erica papa lɛ, wɔŋtsɛ ji lɛ, ni no hewɔ lɛ, akpa gbɛ akɛ Erica kɛ ehe baawo kusum ko ni afeɔ lɛ mli. Nakai kusum lɛ bi ni kɛ́ agbe kooloi kɛshã afɔle ahã epapa wɔji lɛ, eye loo lɛ eko. Be ni Erica kpɛ eyiŋ akɛ eyeŋ lɛ, ewekumɛi lɛ kɛɛ eshwie wɔji lɛ ahiɛiaŋ shi, ni akɛ, nyɔŋmɔi lɛ baahã helai amɔmɔ amɛ ni amɛye sɛkɛ.

17 Erica weku lɛ mli bii lɛ nyɛ enɔ akɛ efee kusum lɛ, shi ekpɛlɛɛɛ. No hewɔ lɛ, ashwie lɛ kɛje shĩa lɛ. Shi Yehowa jɔɔ lɛ kɛ weku hee. Nyɛmimɛi srɔtoisrɔtoi hã ebahi amɛmasɛi, ni amɛbatsɔmɔ tamɔ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei amɛhã lɛ. (Mar. 10:29, 30) Eyɛ mli akɛ Erica wekumɛi lɛ kwa lɛ ni amɛshã enibii po moŋ, shi eye Yehowa anɔkwa, ehã abaptisi lɛ, ni amrɔ nɛɛ, eesɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ. Erica sheee daimonioi lɛ gbeyei, ni ewie yɛ ewekumɛi lɛ ahe akɛ, “Misɔleɔ daa ni miwekumɛi lɛ abale Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, koni amɛná miishɛɛ kɛ heyeli ni mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ lɛ lɛ náa lɛ eko.”

18. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

18 Jeee wɔ fɛɛ wɔkɛ kaa ni mli wa tamɔ Erica nɔ lɛ baakpe. Kɛ̃lɛ, ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔwu wɔshi mumɔi fɔji ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ waa ni Satan nyɛŋ ekɛ emalei lɛ alaka wɔ. Agbɛnɛ hu, wɔsheŋ daimonioi lɛ gbeyei ni no ahã wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli baawa waa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔboa nɔ ni kaselɔ Yakobo ŋma lɛ toi, akɛ: “Nyɛbaa nyɛhe shi nyɛwoa Nyɔŋmɔ shishi; shi nyɛtsĩa Abonsam gbɛ, ni ebaajo nyɛnaa foi. Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni ebaatsi ebɛŋkɛ nyɛ.”​—Yak. 4:7, 8.

LALA 150 Taomɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ Koni Ehere Oyiwala

^ kk. 5 Yehowa sumɔɔ wɔsane, ni no hewɔ lɛ, ebɔ wɔ kɔkɔ akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔi fɔji ahe ejaakɛ amɛbaanyɛ amɛye wɔ awui. Mɛni mumɔi fɔji lɛ feɔ kɛlakaa mɛi? Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwu wɔshi mumɔi fɔji? Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ nɔ ni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa wɔ koni mumɔi fɔji akalaka wɔ.

^ kk. 3 WIEMƆI NI ATSƆƆ MLI: Kɛ́ mɔ ko kɛ ehe wo nifeemɔ ko ni kɛ daimonioi yɔɔ tsakpãa lɛ mli yɛ hemɔkɛyeli ko ni eyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ekɛ mumɔi miishãra. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ mumɔ ko yɛ adesai amli ni fãa eyahiɔ he ko kɛji amɛgboi, ni amɛkaa akɛ amɛkɛ nakai mumɔ lɛ baashãra, ekolɛ kɛtsɔ tsofatsɛ ko nɔ, mɛi ni kɛɔ akɛ ayɛi ji amɛ, kɛ mɛi ni klaa lɛ fɛɛ kɛ mumɔi miishãra. Bei komɛi lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ eniji shwɛ akpa koni ekɛjie mɛi ahiɛtserɛ lɛ, akɛɔ akɛ eefee majik. Shi jeee no ji majik ni awieɔ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko miifee majik lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ heɔ eyeɔ akɛ eyɛ hewalɛ ko ni adesai foji bɛ ni ebaanyɛ ekɛfee nibii ni adesai foji nyɛŋ afee. Mɛi ni feɔ majik lɛ kɛɛ amɛbaanyɛ amɛlomɔ mɛi, amɛtsu mɛi tsofa, loo kɛ́ atsu mɔ ko tsofa lɛ, amɛbaanyɛ amɛku naa.

^ kk. 12 Asafoŋ onukpai bɛ hegbɛ ni amɛwoɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ mlai yɛ hiɛtserɛjiemɔ he. Moŋ lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo kɛ Biblia lɛ atsɔse ehenilee koni ehenilee lɛ aye abua lɛ ni ekpɛ yiŋ kpakpai yɛ woji ni ebaakane, sinii loo TV nɔ nifeemɔi ni ebaakwɛ, kɛ gemisii ni ebaatswa lɛ ahe. Wekuyitsei ni hiɛ kã shi lɛ kwɛɔ koni amɛweku lɛ mli bii lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii kɛ́ amɛmiikpɛ amɛyiŋ yɛ nibii ni amɛkɛbaajie amɛhiɛtserɛ lɛ ahe.​—Kwɛmɔ sane ni yɔɔ jw.org® lɛ nɔ, ni yitso ji, “Ani Nyɛguɔ Sinii, Woji, Loo Lalai Komɛi?” lɛ. Yaa WƆHE SAJI > SAJI NI MƐI FƆƆ BIMƆ.

^ kk. 54 MFONIRI LƐ HE SANE: Yesu, wɔ-Maŋtsɛ ni he wa ni miiye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ nyiɛ ŋwɛibɔfoi ahiɛ.