Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 32

Hã Osuɔmɔ Lɛ Aya Nɔ Afa Ni Eteke Nɔ

Hã Osuɔmɔ Lɛ Aya Nɔ Afa Ni Eteke Nɔ

“Enɛ ji nɔ ni miyaa nɔ misɔleɔ yɛ he, akɛ nyɛsuɔmɔ lɛ aya nɔ afa ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ.”​—FIP. 1:9.

LALA 106 Nɔ Ni Hãa Anaa Akɛ Wɔyɛ Suɔmɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Namɛi ye amɛbua ni atse asafo yɛ Filipi?

BE KO lɛ, bɔfo Paulo, Sila, Luka, kɛ Timoteo tee Filipi, ni ji maŋ ko ni yɔɔ Roma nɔyeli lɛ shishi lɛ, koni amɛyashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ. Mɛi pii bo amɛ toi, ni amɛnyɛ amɛtse asafo yɛ jɛmɛ. Asafo hee nɛɛ mli bii lɛ kpe yɛ be kɛ beiaŋ, ni eeenyɛ efee akɛ, amɛkpe yɛ nyɛmi yoo ko ni mli jɔ waa, ni atsɛɔ lɛ Lidia lɛ shĩa.​—Bɔf. 16:40.

2. Ni mɛɛ naagba asafo hee nɛɛ kɛkpe?

2 Shi eyeee be ko ni asafo hee nɛɛ kɛ naagba ko kpe. Satan wo mɛi komɛi ni sumɔɔɔ anɔkwale lɛ ayiŋ, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ te shi amɛwo Paulo kɛ nyɛmimɛi anɔkwafoi ni fata ehe lɛ. Anɔkwa, amɔ Paulo kɛ Sila, ayi amɛ kpãi, ni awo amɛ tsuŋ. Be ni aŋmɛɛ amɛhe lɛ, amɛkɛ nyɛmimɛi lɛ kpe ni amɛwo amɛ hewalɛ. No sɛɛ lɛ, Paulo, Sila, kɛ Timoteo shi kɛtee, ni etamɔ nɔ ni ebashwɛ Luka pɛ. Ani nyɛmimɛi lɛ anijiaŋ je wui? Dabi. Yehowa mumɔ lɛ ye ebua amɛ ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ lɛ kɛ ekãa. (Fip. 2:12) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Paulo shwɛɛɛ amɛhe kwraa!

3. Tamɔ bɔ ni wɔkane yɛ Filipibii 1:9-11 lɛ, mɛɛ nibii Paulo sɔle yɛ he?

3 Aaafee afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, Paulo ŋma wolo emaje nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi asafo lɛ mli lɛ. Wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Paulo sumɔɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ asane waa. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Mihiɛ tseɔ nyɛ fɛɛ waa akɛni midɔɔ nyɛhe tamɔ Kristo Yesu feɔ lɛ hewɔ.” (Fip. 1:8) Paulo hã amɛle akɛ, esɔleɔ ehãa amɛ, ni ekpa Yehowa fai ni eye ebua amɛ ni amɛsuɔmɔ lɛ aya nɔ afa ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ. Agbɛnɛ hu, ebi ni Yehowa aye abua amɛ ni amɛna nibii ni he hiaa waa lɛ, koni amɛfee krɔŋŋ, ni amɛkatɔ̃tɔ mɛi anane. Ebi hu ni ehã amɛya nɔ amɛwo jalɛ yibii. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná Paulo wiemɔi lɛ ahe sɛɛ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkanea wolo ni Paulo ŋma emaje Filipibii lɛ fã ko, ni wɔkwɛ otii ni yɔɔ mli kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛtsu nii.​—Kanemɔ Filipibii 1:9-11.

NYƐSUƆMƆ LƐ MLI AWAA

4. (a) Yɛ 1 Yohane 4:9, 10 lɛ naa lɛ, mɛni Yehowa efee kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ? (b) Te esa akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ mli awa ahã tɛŋŋ?

4 Yehowa tsu e-Bi lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebagbo yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ, esumɔɔ wɔ waa. (Kanemɔ 1 Yohane 4:9, 10.) Bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔsumɔ lɛ. (Rom. 5:8) Nɔ ko ni Yesu kɛɛ Farisifonyo ko lɛ hãa wɔnaa bɔ ni esa akɛ nakai suɔmɔ lɛ mli awa ahã. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu fɛɛ kɛ osusuma muu fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu fɛɛ.” (Mat. 22:36, 37) Hɛɛ, esa akɛ wɔsumɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔtsui muu fɛɛ, ni wɔfee nibii ni baahã nakai suɔmɔ lɛ mli awa daa gbi. Paulo kɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ akɛ, esa akɛ amɛsuɔmɔ lɛ “aya nɔ afa ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ.” Mɛni baaye abua wɔ ni wɔsumɔ Nyɔŋmɔ waa fe bɔ ni wɔsumɔɔ lɛ amrɔ nɛɛ po?

5. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔbaaya nɔ wɔsumɔ Nyɔŋmɔ waa?

5 Kɛ́ wɔleee Nyɔŋmɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔsumɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔɔ mɔ lɛ, eleko Nyɔŋmɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yoh. 4:8) Bɔfo Paulo wie akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔkase Nyɔŋmɔ he nii, ni wɔna nɔ hewɔ ni enaa nibii komɛi bɔ ni enaa lɛ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli baawa daa. (Fip. 1:9) Be ni akɛ wɔ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, nibii fioo ni atsɔɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ hã wɔbasumɔ lɛ. Shi wɔtee nɔ wɔkase ehe nibii babaoo, ni enɛ hã nakai suɔmɔ lɛ mli bawa. Enɛ hewɔ wɔkaneɔ Biblia lɛ daa ni wɔjwɛŋɔ nɔ lɛ. Anɔkwa, eji nibii ni wɔshwɛɛɛ he kwraa lɛ ateŋ ekome!​—Fip. 2:16.

6. Mɛni 1 Yohane 4:11, 20, 21 lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔfee lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ waa?

6 Esa akɛ suɔmɔ kpele ni Nyɔŋmɔ ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔ hu wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. (Kanemɔ 1 Yohane 4:11, 20, 21.) Wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ fɛɛ jáa Yehowa kome too lɛ nɔŋŋ, ni wɔ fɛɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔkase lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔ fɛɛ wɔnyiɛ Yesu, mɔ ni sumɔ wɔ aahu akɛ ekɛ ewala shã afɔle ehã wɔ lɛ nanemaahei asɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ, esaaa akɛ ewaa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaasumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ. Kɛ̃lɛ, bei komɛi lɛ, nakai feemɔ wa. Nɔ ko nakai ba yɛ Filipi asafo lɛ mli.

7. Mɛni wɔkaseɔ yɛ ŋaa ni Paulo wo Evodia kɛ Sintika lɛ mli?

7 Nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli, ni atsɛɔ amɛ Evodia kɛ Sintika lɛ kɛ bɔfo Paulo “fee ekome” kɛsɔmɔ kɛ ekãa be ni eyɔɔ jɛmɛ lɛ. Shi etamɔ nɔ ni sane ko ba nyɛmimɛi nɛɛ ateŋ, ni no fite amɛnaanyobɔɔ lɛ. Be ni Paulo ŋma amɛsafo lɛ, etsĩ amɛgbɛ́i tã, ni ewo amɛ hewalɛ ni “amɛjwɛŋmɔ afee ekome.” (Fip. 4:2, 3) Paulo wo asafo muu lɛ fɛɛ hu ŋaa akɛ, ‘amɛya nɔ amɛfee nii fɛɛ ni huhuuhuwiemɔi kɛ ŋwanejei bɛ mli.’ (Fip. 2:14) Ekã shi faŋŋ akɛ, ŋaawoi enyɔ nɛɛ ni Paulo kɛhã lɛ ye ebua nyɛmimɛi yei anɔkwafoi enyɔ lɛ kɛ asafo muu lɛ fɛɛ ni amɛsumɔ amɛhe waa.

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná wɔnyɛmimɛi lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa? (Kwɛmɔ kuku 8) *

8. Mɛni ji nɔ titri ni fiteɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔkahã no fite wɔ kɛ amɛ teŋ?

8 Tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Evodia kɛ Sintika gbɛfaŋ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔ hu wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi anɔ, ni enɛ ji nɔ titri ni hãa ewaa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaasumɔ amɛ waa lɛ. Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ daa. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi anɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã amɛ lɛ he baajɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ, okɛ nyɛmimɛi komɛi miisaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni oyɔse akɛ amɛteŋ mɔ kome hiɛ eje ehe nɔ ni eshi nitsumɔ lɛ fɛɛ efɔ̃ nyɛnɔ. Ekolɛ nɔ ni efee lɛ baagba onaa waa, ni obaabɔi tɔmɔi krokomɛi fɛɛ ni etɔ̃ lɛ kaimɔ. Shi kɛ́ ofee nakai lɛ, nɔ ni baaba ji akɛ, omli baafu lɛ waa, ni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã lɛ lɛ he baajɔ. Ekolɛ ni wɔwieɔ nɛɛ, nakai eba lɛ yɛ okɛ nyɛmi ko teŋ. No hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Jwɛŋmɔ anɔkwa sane nɛɛ he: Yehowa naa tɔmɔi fɛɛ ni otɔ̃ɔ lɛ, ni enaa onyɛmi lɛ nɔ lɛ hu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esumɔɔ bo, ni esumɔɔ onyɛmi lɛ hu, ejaakɛ ekɛ ejwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni nyɛyɔɔ lɛ anɔ. Ani esaaa akɛ okaseɔ Yehowa ni bo hu ofeɔ nakai? Kɛ́ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ, ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli baawa waa.​—Fip. 2:1, 2.

“NIBII NI HE HIAA WAA LƐ”

9. Mɛni ji “nibii ni he hiaa waa” ni Paulo tsĩ tã yɛ wolo ni eŋma eyahã nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ mli lɛ ekomɛi?

9 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ Paulo ni ekɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Filipi lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi fɛɛ akɛ, ‘amɛka amɛkwɛ ni amɛna nibii ni he hiaa waa lɛ.’ (Fip. 1:10) Nibii ni he hiaa lɛ ekomɛi ji, nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he, nibii ni ewo shi akɛ ebaafee ni wɔmiina akɛ eefee hu lɛɛlɛŋ, kɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. (Mat. 6:9, 10; Yoh. 13:35) Kɛ́ wɔhã nibii nɛɛ ahe hia wɔ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ.

10. Kɛ́ wɔmiitao Yehowa abu wɔ akɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

10 Paulo wie hu akɛ, esa akɛ ‘wɔfee krɔŋŋ.’ Wɔnyɛŋ wɔfee krɔŋŋ tamɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ yɔɔ krɔŋŋ lɛ, ejaakɛ wɔyeee emuu. Shi kɛ́ wɔmia wɔhiɛ waa akɛ wɔbaafee nibii ni baahã wɔsumɔ Yehowa waa, ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔyɔse nibii ni he hiaa waa lɛ, Yehowa baabu wɔ akɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋŋ. Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ lɛ ji, ni wɔbaakwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nɔ ko ni baatɔ̃tɔ mɛi anane.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkatɔ̃tɔ mɛi anane lɛ?

11 Ŋaa ni Paulo wo akɛ wɔkatɔ̃tɔ mɛi anane lɛ jeee ŋaawoo folo; eji kɔkɔbɔɔ. Nibii ni wɔhalaa akɛ wɔkɛbaajie wɔhiɛtserɛ, atadei ni wɔwoɔ, loo wɔheloonaa nitsumɔ po baanyɛ atɔ̃tɔ mɔ ko nane. Ekolɛ tɔmɔ pɔtɛɛ ko bɛ nɔ ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ, wɔtade lɛ, loo nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ he. Shi kɛ́ eegba mɔ ko henilee naa, ni etɔ̃tɔ mɔ lɛ nane lɛ, belɛ, eji hiɛdɔɔ sane. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yesu wie akɛ, ehi akɛ akɛ tɛ ni tsii waa baawo wɔkuɛ ni ayashɛ wɔ afɔ̃ ŋshɔ teŋ, fe nɔ ni wɔbaatɔ̃tɔ ewebii lɛ ateŋ mɔ kome nane!​—Mat. 18:6.

12. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni gbalashihilɛ mli bii gbɛgbalɔi komɛi fee lɛ mli?

12 Nɔ ko ni gbalashihilɛ mli bii gbɛgbalɔi komɛi fee lɛ hãa wɔnaa akɛ, amɛbuɔ Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ akɛ eji hiɛdɔɔ sane. No mli lɛ, amɛkɛ nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni abaptisi amɛ etsɛko lɛ yɛ asafo mli. Bɔ ni atsɔse nyɛmimɛi hei nɛɛ ahã lɛ hewɔ lɛ, amɛhenilee kɛɛ amɛ akɛ nibii komɛi ehiii, tsɛbelɛ tɔmɔ ko bɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛnu he akɛ esaaa akɛ Kristofoi yaa sinikwɛmɔhei, kɛ́ sini ni amɛyaakwɛ lɛ hi po. No hewɔ lɛ, be ni amɛnu akɛ gbalashihilɛ mli bii gbɛgbalɔi lɛ etee sinikwɛmɔhe lɛ, egba amɛnaa waa. Be ni gbɛgbalɔi lɛ yɔse enɛ lɛ, amɛyaaa sinikwɛmɔhe lɛ dɔŋŋ; amɛkɛshã afɔle. Sɛɛ mli lɛ, nyɛmimɛi hei lɛ nyɛ amɛtsɔse amɛhenilee jogbaŋŋ, ni amɛna akɛ nibii komɛi ni amɛnaa lɛ akɛ tɔmɔ lɛ, jeee tɔmɔ. Enɛ sɛɛ dani gbɛgbalɔi lɛ bɔi sinikwɛmɔhe lɛ yaa ekoŋŋ. (Heb. 5:14) Nɔ ni amɛfee nɛɛ hã ana faŋŋ akɛ, jeee lilɛi nɔ pɛ kɛkɛ amɛsumɔɔ amɛnyɛmimɛi hei lɛ yɛ, shi moŋ amɛsumɔɔ amɛ yɛ nifeemɔ mli hu.​—Rom. 14:19-21; 1 Yoh. 3:18.

13. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔwiemɔ loo wɔnifeemɔ baahã mɔ ko ayafee esha?

13 Kɛ́ wɔwiemɔ loo wɔnifeemɔ hã mɔ ko yafee esha lɛ, no hu wɔtɔ̃tɔ enane. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaafee nakai? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, mɔ ko ni akɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ sumɔɔ dãa waa, ni ekpakpa ko dani enyɛ eye su gbonyo nɛɛ nɔ. Ebayɔse akɛ, esaaa akɛ esaa enaa dãa kwraa, kɛjeee nakai lɛ, ebaaya eblema lɛ ekoŋŋ. Nikaselɔ nɛɛ tee ehiɛ oyayaayai ni abaptisi lɛ. No sɛɛ be ko lɛ, etee Kristofoi ahenaabuamɔ ko shishi, ni mɔ ni tsɛ henaabuamɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ dãa yɛ, kɛ́ ebaasumɔ ni enu eko lɛ. Kɛkɛ ni ewie kɛshi sɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ Kristofonyo ji bo; Yehowa mumɔ lɛ yɛ onɔ. Bɛ ole akɛ henɔyeli fata mumɔ lɛ yibii lɛ ahe? Kɛ́ oyeɔ ohe nɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ naagba kɛhãa bo akɛ obaanu fioo.” Kɛ́ nyɛmi nuu hee lɛ bo ŋaawoo gbonyo nɛɛ toi ni enu dãa lɛ, ani ebaayagbe naa ekpakpa?

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi akpeei yeɔ amɛbuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 1:10 lɛ atsu nii?

14 Kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 1:10 lɛ atsu nii. Klɛŋklɛŋ lɛ, nibii ni wɔkaseɔ yɛ wɔkpeei lɛ ashishi lɛ hãa wɔnaa nibii ni Yehowa buɔ amɛ akɛ amɛhe hiaa waa. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii koni wɔfee krɔŋŋ. Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔnáa hegbɛ ‘wɔjieɔ suɔmɔ kpo ni wɔtsuɔ nitsumɔi kpakpai.’ (Heb. 10:24, 25) Kɛ́ wɔnyɛmimɛi lɛ wo wɔ hewalɛ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ amɛ lɛ mli baawa. Ni kɛ́ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ ni wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ wɔtsui fɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nɔ ko ni baatɔ̃tɔ amɛnane.

‘JALƐ YIBII AYIMƆ NYƐ OBƆBƆ’

15. Mɛni baatsɔɔ akɛ ‘jalɛ yibii eyimɔ wɔ obɔbɔ’?

15 Paulo sɔle waa ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ ‘ayimɔ obɔbɔ kɛ jalɛ yibii.’ (Fip. 1:11) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, “jalɛ yibii” nɛɛ eko ji suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã Yehowa kɛ amɛnyɛmimɛi lɛ. Ekroko hu ji, ni amɛbaagba mɛi Yesu kɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ni amɛyɔɔ lɛ he sane. Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko hu tsu nii kɛtsɔɔ yibii kpakpai ni Filipibii lɛ woɔ lɛ. Ewie yɛ Filipibii 2:15 lɛ akɛ, ‘amɛtsoɔ akɛ kanei yɛ je lɛ mli.’ Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ sa jogbaŋŋ, ejaakɛ Yesu wie yɛ ekaselɔi lɛ ahe akɛ, amɛji “je lɛŋ la lɛ.” (Mat. 5:14-16) Agbɛnɛ hu, efã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ‘amɛyafee mɛi kaselɔi.’ Ewie hu akɛ, ‘amɛbaatsɔmɔ edasefoi kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni jekɛ waa lɛ.’ (Mat. 28:18-20; Bɔf. 1:8) Kɛ́ wɔkɛ ekãa tsu nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ, ni ji kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ, belɛ wɔmiiwo “jalɛ yibii” ji no.

Be ni awo Paulo tsuŋ yɛ shĩa ni lɛ diɛŋtsɛ eyahai lɛ mli yɛ Roma lɛ, eŋma wolo emaje asafo ni yɔɔ Filipi lɛ. Paulo ŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni ená be ni awo lɛ tsuŋ lɛ kɛshiɛ ehã ebulɔi lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni basara lɛ lɛ (Kwɛmɔ kuku 16)

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Filipibii 1:12-14 lɛ hãa wɔnaa akɛ, wɔbaanyɛ wɔtso akɛ kanei ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

16 Wɔbaanyɛ wɔtso akɛ kanei, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ. Bei komɛi po lɛ, nibii ni wɔsusuɔ akɛ nomɛi baatsĩ wɔ gbɛ ni wɔkanyɛ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ moŋ hãa wɔnáa hegbɛ kɛshiɛɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Paulo ŋma wolo lɛ emaje nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ, no mli lɛ awo lɛ tsuŋ yɛ shĩa ni lɛ diɛŋtsɛ eyahai mli yɛ Roma. Shi no hãaa ekpa shiɛmɔ. Moŋ lɛ, eye bulɔi ni buɔ ehe lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni baa eŋɔɔ lɛ odase. Paulo kɛ ekãa shiɛ yɛ tsuŋwoo mli po, ni enɛ wo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni ehã amɛná ekãa ‘kɛjaje Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni amɛsheee gbeyei.’​—Kanemɔ Filipibii 1:12-14; 4:22.

Yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, kwɛmɔ gbɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ oshiɛ (Kwɛmɔ kuku 17) *

17. Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni nyɛmimɛi komɛi tee nɔ amɛshiɛ yɛ shihilɛ ko ni wa po mli.

17 Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, aŋmɛɛɛ wɔnyɛmimɛi lɛ gbɛ ni amɛshiɛ yɛ faŋŋ loo yɛ shĩai amli. Nyɛmimɛi ni yɔɔ maji nɛɛ anɔ lɛ ateŋ mɛi pii feɔ ekãa tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ, ni amɛtaoɔ gbɛi krokomɛi ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛshiɛ sane kpakpa lɛ. (Mat. 10:16-20) Yɛ maji nɛɛ ateŋ ekome nɔ lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ ko wo nyɛmimɛi lɛ fɛɛ hewalɛ akɛ, amɛŋɔ amɛwekumɛi, amɛkutsoŋbii, mɛi ni amɛkɛyaa skul, mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii, kɛ mɛi krokomɛi ni amɛkɛsharaa lɛ akɛ amɛshikpɔŋkuku, ni amɛtsu nakai shikpɔŋkuku lɛ mli nii fitsofitso. Yɛ afii enyɔ mli lɛ, asafoi abɔ ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ ayifalɛ tee hiɛ saŋŋ. Ekolɛ yɛ maŋ nɔ he ni wɔyɔɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ yɛ he fɛɛ he. Kɛ̃lɛ, nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nyɛmimɛi nɛɛ aniiashikpamɔ lɛ mli. No ji akɛ, yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkwɛ gbɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔya nɔ wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi, ni wɔhe wɔye akɛ, Yehowa baadro wɔ hewalɛ ni wɔnyɛ wɔfee nakai kɛ́ shihilɛ lɛ mli wa po.​—Fip. 2:13.

18. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?

18 Ŋaa ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ Paulo ni ewo Filipibii lɛ he miihia wɔ waa fe bei fɛɛ ni eho. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔkɛbaatsu nii. Nyɛhãa wɔbɔa mɔdɛŋ wɔyɔsea nibii ni he hiaa waa lɛ, wɔfee krɔŋŋ, wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkatɔ̃tɔ mɛi anane, ni wɔwo jalɛ yibii. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ waa lɛ, kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ mli baawa, ni no baawo ehiɛ nyam.

LALA 17 “Miisumɔ”

^ kk. 5 Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa fe bei fɛɛ ni eho. Wolo ni Paulo ŋma emaje nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ tsɔɔ wɔ nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa, kɛ́ wɔnáaa nakai feemɔ mlɛo po.

^ kk. 54 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Aasaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, shi nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Joe lɛ ekpa nitsumɔ lɛ ni ekɛ nyɛmi nuu ko kɛ ebinuu miigba sane. Enifeemɔ lɛ ewo nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Mike, ni lɛ hu eetsu nii yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ mli la. Mike wie yɛ eyitsoŋ akɛ, ‘Be ni aatsu nii lɛ, Joe damɔ shi eegba sane.’ Sɛɛ mli lɛ, Mike na ni Joe eto etsui shi eeye eebua nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli. Enɛ ta Mike tsuiŋ waa, ni no hã ekai akɛ, esa akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ama enyɛmi lɛ sui kpakpai lɛ anɔ, moŋ fe etɔmɔi lɛ.

^ kk. 58 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Nyɛmi ko ni yɔɔ maŋ ko ni ahãaa wɔnyɛmimɛi lɛ heyeli ni amɛshiɛ yɛ faŋŋ lɛ nɔ lɛ miishiɛ eehã mɔ ko ni ele, shi eefee lɛ bɔ ni mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ baŋ nɔ. Sɛɛ mli be ni etee nitsumɔ ni amɛba hejɔɔmɔ lɛ, eeye mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ ateŋ mɔ kome odase.