Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 31

“Wɔŋmɛɛɛ Sɔɔmɔ Lɛ He”!

“Wɔŋmɛɛɛ Sɔɔmɔ Lɛ He”!

“Wɔŋmɛɛɛ sɔɔmɔ lɛ he.”​—2 KOR. 4:16.

LALA 128 Fi Shi Kɛyawula Shi

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni Paulo kai Kristofoi?

KRISTOFOI fɛɛ miida wala he foi. Wɔteŋ mɛi komɛi bɔi foi nɛɛ damɔ etsɛko, shi mɛi komɛi hu je shishi etsɛ. Kɛ̃lɛ, esa akɛ wɔ fɛɛ wɔmia wɔhiɛ wɔda foi lɛ kɛyashi naagbee. Ŋaa ni bɔfo Paulo wo yɛ wolo ko ni eŋma eyahã Kristofoi ni hi Filipi lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee nakai. Be ni bɔfo Paulo ŋma amɛ lɛ, no mli lɛ amɛteŋ mɛi komɛi kɛ afii babaoo esɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ, loo kɛ́ wɔbaawie lɛ, eda wala he foi lɛ. Shi Paulo kai amɛ akɛ, ehe miihia ni amɛfi shi ni amɛda foi lɛ kɛgbe naa. Ewo amɛ hewalɛ ni amɛnyiɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni ‘amɛpele amɛhiɛ gbɛ kɛyashɛ oti lɛ he.’​—Fip. 3:14.

2. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ Paulo wo asafo ni yɔɔ Filipi lɛ ŋaa akɛ amɛfi shi lɛ?

2 Ehi waa akɛ Paulo wo asafo ni yɔɔ Filipi lɛ ŋaa akɛ amɛfi shi. Mɛni hewɔ? Susumɔ nɔ mli ni asafo nɛɛ tsɔ be ni ato shishi ehee lɛ he okwɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Paulo kɛ Sila akɛ ‘amɛfo mli kɛya Makedonia.’ Amɛbo toi ni amɛtee, ni nɛkɛ ji bɔ ni fee ni amɛyaje Filipi yɛ aaafee afi 50 Ŋ.B. (Bɔf. 16:9) Amɛkɛ yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lidia lɛ kpe yɛ jɛmɛ. ‘Yehowa gbele Lidia tsui naa’ ni ebo sane kpakpa lɛ toi. (Bɔf. 16:14) Etsɛɛɛ ni abaptisi lɛ kɛ eshĩabii lɛ. Shi nɔŋŋ kɛkɛ ni Abonsam bɔi enibii lɛ feemɔ. Hii ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ mɔ Paulo kɛ Sila kɛtee maŋ nɔkwɛlɔi lɛ ahiɛ, ni amɛfolɔ amɛnaa akɛ amɛmiiwo maŋ lɛ mli hirihiri. No hewɔ lɛ, maŋ nɔkwɛlɔi lɛ hã ayi Paulo kɛ Sila ni awo amɛ tsuŋ, ni sɛɛ mli lɛ, amɛshwie amɛ akɛ amɛshi maŋ lɛ mli. (Bɔf. 16:16-40) Ani amɛnijiaŋ je wui? Dabi! Ni nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo hee lɛ mli hu? Te amɛfee amɛnii amɛhã tɛŋŋ? Miishɛɛ sane ji akɛ, amɛ hu amɛnijiaŋ ejeee wui! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Paulo kɛ Sila fee lɛ wo amɛ hewalɛ waa.

3. Mɛni Paulo yɔse? Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo?

3 Paulo tswa efai shi akɛ, ebaada wala he foi lɛ kɛyashi naagbee, ni eŋmɛŋ esɔɔmɔ lɛ he kɔkɔɔkɔ. (2 Kor. 4:16) Shi eyɔse akɛ, ja ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ema Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ dani ebaanyɛ efee nakai. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase Paulo? Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa nyɛmimɛi anɔkwafoi komɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ efee ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfi shi kɛyashi naagbee? Ni mɛɛ gbɛ nɔ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔsɛɛ lɛ baanyɛ ahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔŋmɛŋ wɔsɔɔmɔ lɛ he kɔkɔɔkɔ lɛ mli awa?

BƆ NI PAULO NƆKWƐMƆNƆ LƐ YEƆ EBUAA WƆ

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ ekãa sɔmɔ Yehowa yɛ bɔ ni eshihilɛ tsake lɛ fɛɛ sɛɛ?

4 Be ni Paulo ŋma wolo lɛ eyahã Filipibii lɛ, no mli lɛ awo lɛ tsuŋ yɛ shĩa yɛ Roma, ni enyɛɛɛ eje kpo eyashiɛ. Shi etaaa shi efolo. Eshiɛ ehã mɛi fɛɛ ni basara lɛ lɛ, ni eŋmala woji eyahã asafoi komɛi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, wɔnyɛmimɛi Kristofoi pii eka tsũ mli, ni amɛnyɛɛɛ amɛje kpo amɛyashiɛ. Shi kɛ́ mɛi basara amɛ lɛ, amɛŋɔɔ hegbɛ lɛ kɛyeɔ amɛ odase. Agbɛnɛ hu, amɛŋmalaa woji amɛmajeɔ mɛi ni kɛ́ atee shĩa fɛɛ shĩa lɛ ayaninaaa amɛ lɛ.

5. Yɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 3:12-14 lɛ naa lɛ, mɛni Paulo fee koni ejwɛŋmɔ ahi oti lɛ nɔ?

5 Paulo hãaa nibii ni etsu be ko ni eho, loo tɔmɔi ni etɔ̃ dani ebatsɔ Kristofonyo lɛ agbala ejwɛŋmɔ kɛje Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ. Anɔkwa, ewie akɛ, ‘ejie ehiɛ yɛ nibii ni yɔɔ sɛɛ lɛ anɔ,’ bɔ ni afee ni enyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ama “nibii ni yɔɔ hiɛgbɛ lɛ” moŋ anɔ, koni enyɛ egbe wala he foidamɔ lɛ naa. (Kanemɔ Filipibii 3:12-14.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo tsu nibii wuji pii yɛ Yuda jamɔ lɛ mli dani ebatsɔ Kristofonyo. Shi ehãaa nibii nɛɛ agbala ejwɛŋmɔ. Moŋ lɛ, ebu amɛ akɛ “bɔɔla babaoo.” (Fip. 3:3-8) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ eshwa ehe waa yɛ bɔ ni ewa Kristofoi lɛ ayi ehã lɛ he moŋ, shi ehãaa no aje enijiaŋ wui ni eŋmɛɛ esɔɔmɔ lɛ he. Nɔ kroko hu ji akɛ, Paulo ekɛɛɛ akɛ etsu bɔ ni sa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ, be eshɛ ni esa akɛ ejɔɔ ehe. Awo Paulo tsuŋ, ayi lɛ, atswia lɛ tɛi, ekɛ lɛlɛ yasha shi, hɔmɔ ye lɛ, ni nɔ ni ebaawo po bafee naagba bei komɛi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, efi shi ni etsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (2 Kor. 11:23-27) Yɛ amane ni ena, kɛ nibii pii ni etsu ehã Yehowa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehã ehi ejwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ, esa akɛ efi shi. Ni nakai pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔ hu wɔfee.

6. Mɛni ji “nibii ni yɔɔ sɛɛ” ni esa akɛ wɔjie wɔhiɛ yɛ nɔ lɛ ekomɛi?

6 Mɛni ji ‘nibii komɛi ni yɔɔ sɛɛ’ ni esa akɛ wɔ hu wɔjie wɔhiɛ yɛ nɔ? Wɔteŋ mɛi komɛi yɛ ni wɔhenilee miiyi wɔ yɛ tɔmɔi komɛi ni wɔtɔ̃ be ko ni eho lɛ ahe. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, too gbɛjianɔ ni okase Kristo kpɔmɔ afɔle lɛ he nii fitsofitso. Kɛ́ okase kpɔmɔnɔ lɛ he nii, ojwɛŋ nɔ, ni osɔle yɛ he lɛ, ebaawo bo hewalɛ waa, ni ehãŋ ohenilee abu bo fɔ yakatswaa. Obaana faŋŋ akɛ, Yehowa kɛ ohe eshai lɛ eke bo, ni ekolɛ no baahã ohenilee akpa bo yii. Nɔ kroko ni wɔteŋ mɛi komɛi eshi yɛ sɛɛ koni wɔnyɛ wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ji, nitsumɔi ni baanyɛ ahã wɔná shika pii loo wɔhe gbɛ́i. Ani ofee nakai? Belɛ, jiemɔ ohiɛ yɛ nibii ni yɔɔ sɛɛ lɛ anɔ, ni kaashwe heloonaa nibii kɛ hegbɛi ni okɛshã afɔle lɛ yɛ otsui mli. (4 Mo. 11:4-6; Jaj. 7:10) “Nibii ni yɔɔ sɛɛ lɛ” ekomɛi hu ji nibii wuji ni wɔtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli loo kai ni wɔkɛkpe ni wɔnyɛ wɔye nɔ. Ehi akɛ wɔbaasusu bɔ ni wɔ-Tsɛ Yehowa ejɔɔ wɔ kɛ bɔ ni eye ebua wɔ be ko ni eho lɛ he, ejaakɛ no baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli awa. Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkanu he akɛ wɔtsu bɔ ni wɔbaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ, agbɛnɛ lɛ, esa akɛ wɔjɔɔ he.​—1 Kor. 15:58.

Esaaa akɛ wɔhãa nɔ ko gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛjeɔ wala he foidamɔ lɛ nɔ, moŋ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi oti lɛ nɔ (Kwɛmɔ kuku 7)

7. 1 Korintobii 9:24-27 lɛ, mɛni atsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee koni wɔnyɛ wɔgbe wala he foidamɔ lɛ naa? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

7 Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ ni ‘amɛmia amɛhiɛ waa,’ ni lɛ diɛŋtsɛ hu efee nakai. (Luka 13:23, 24) Paulo hã sane nɛɛ hi ejwɛŋmɔ mli. Ena akɛ, esa akɛ lɛ hu emia ehiɛ esɔmɔ Nyɔŋmɔ ewala beiaŋ fɛɛ. Enɛ hewɔ ekɛ Kristofoi to mɛi ni miida foi ahe lɛ. (Kanemɔ 1 Korintobii 9:24-27.) Mɛi ni daa foi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ maa bɔ ni amɛbaafee amɛye kunim lɛ nɔ, ni amɛhãaa nɔ ko nɔ ko agbala amɛjwɛŋmɔ. Kɛ́ maŋ lɛ mli adaa foi lɛ yɛ lɛ, ekolɛ abaada yɛ he ko ni shwapoi kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ yɔɔ. Kɛ́ okwɛ lɛ, ani foidalɔ ko baagba shwapo ko mli eyakwɛ nibii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ? Dabi, ja ekolɛ edɔko kpãa lɛ tsemɔ! Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ jogbaŋŋ ni nɔ ko akagbala wɔjwɛŋmɔ yɛ wala he foi ni wɔdaa lɛ mli. Kɛ́ wɔhã wɔjwɛŋmɔ hi jweremɔnɔ lɛ nɔ lɛ, wɔbaamia wɔhiɛ waa tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ, ni wɔnine baashɛ nɔ!

BƆ NI WƆBAAFEE WƆKPEE KAI ANAA

8. Mɛɛ naagbai etɛ ahe wɔbaasusu?

8 He ni wɔshɛ nɛɛ lɛ, wɔbaasusu nibii etɛ komɛi ni baanyɛ ahã wɔnijiaŋ aje wui ni wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ ahe. Nomɛi ji, nibii ni wɔkpa gbɛ aahu shi amɛbako mli, gbɔlɛ kɛ hela, kɛ naagbai ni sɛɛ tsɛɔ waa. Wɔbaakwɛ nɔ ni eye ebua nyɛmimɛi komɛi ni amɛnyɛ amɛkpee naagbai nɛɛ anaa, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase amɛ.​—Fip. 3:17.

9. Kɛ́ wɔnu he akɛ nibii ni Yehowa ewo he shi lɛ asɛɛ miigbala shi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ esa ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ lɛ he?

9 Nibii ni wɔkpa gbɛ aahu shi amɛbako mli. Wɔ fɛɛ wɔmiikpa be ni nibii kpakpai ni Yehowa ewo he shi lɛ baaba mli lɛ gbɛ waa. Gbalɔ Habakuk hu kpa be ni Yehowa baahã efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ Yuda lɛ sɛɛ afo lɛ gbɛ, shi Yehowa kɛɛ lɛ akɛ ‘eya nɔ emɛ.’ (Hab. 2:3) Kɛ́ wɔnu he akɛ nibii ni Yehowa ewo he shi lɛ asɛɛ miigbala shi lɛ, ebaanyɛ ehã ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ lɛ naa aba shi. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi po lɛ, wɔnijiaŋ baaje wui. (Abɛi 13:12) Nɔ ko ni tamɔ nakai ba be ni eshwɛ fioo ni afi 1914 lɛ baashɛ lɛ. Kristofoi ni afɔ amɛ mu yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ mɛi pii kpa gbɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi yɛ nakai afi lɛ mli. Shi be ni afi 1914 lɛ shɛ ni amɛgbɛkpamɔ lɛ baaa mli lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ fee?

Royal Spatz kɛ eŋa Pearl kpa gbɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi yɛ afi 1914, shi eyabaaa lɛ nakai; kɛ̃lɛ amɛkpaaa Yehowa sɔɔmɔ (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛni ye ebua nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni amɛnijiaŋ ejeee wui be ni nɔ ko ni amɛkpaa gbɛ lɛ baaa mli lɛ?

10 Susumɔ Nyɛminuu Royal Spatz kɛ eŋa Pearl he okwɛ. Abaptisi Nyɛminuu Spatz yɛ afi 1908 be ni eye afii 20. No mli lɛ, eekpa gbɛ waa akɛ, etsɛŋ kwraa ebaaya ŋwɛi. Yɛ afi 1911 lɛ, ebi Pearl suɔmɔ. Ekɛɛ Pearl akɛ: “Bɛ ole nɔ ni baaya nɔ yɛ afi 1914? No hewɔ lɛ, kɛ́ oosumɔ ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, hã wɔfee lɛ oya!” Shi afi 1914 baho ni amɛyako ŋwɛi. Ani gbalashihilɛ mli bii nɛɛ kpa wala he foi ni amɛdaa lɛ akɛni nɔ ni amɛkpaa gbɛ lɛ baaa mli lɛ hewɔ? Dabi, ejaakɛ jeee ŋwɛi ni amɛbaaya lɛ ji nɔ titri ni he hiaa amɛ, shi moŋ anɔkwa ni amɛbaaye Nyɔŋmɔ kɛ esuɔmɔnaa nii ni amɛbaafee lɛ. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaafi shi yɛ wala he foidamɔ lɛ mli, ni nakai pɛpɛɛpɛ amɛfee. Royal kɛ Pearl tee nɔ amɛkɛ ekãa sɔmɔ Nyɔŋmɔ ni amɛye lɛ anɔkwa afii babaoo kɛyashi amɛgbe amɛshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, bo hu ookpa be ni Yehowa baatse egbɛ́i lɛ he ni etsɔɔ akɛ lɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ehã eshiwoi lɛ fɛɛ aba mli lɛ gbɛ waa. Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa baatsu nibii nɛɛ fɛɛ he nii yɛ be ni eto lɛ naa. Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, okɛ ekãa asɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni otswa ofai shi akɛ, ohãŋ nibii ni okpaa gbɛ ni bako mli lɛ aje onijiaŋ wui ni okpa wala he foidamɔ lɛ.

Arthur Secord tsu nɔ ni ebaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli yɛ egbɔlɛ beiaŋ po (Kwɛmɔ kuku 11)

11-12. Kɛ́ wɔhewalɛ eŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli tamɔ wɔfeɔ tsutsu ko lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

11 Gbɔlɛ kɛ hela. Kɛ́ mɔ ko baada foi lɛ, esa akɛ efee mɔ ko ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Shi jeee nakai eji yɛ wala he foi ni wɔdaa lɛ mli. Wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jio, wɔbɛ eko jio, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔhã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa, ni wɔkɛ ekãa asɔmɔ Yehowa. Nyɛmimɛi pii yɛ ni amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tamɔ tsutsu ko, shi loloolo lɛ, amɛtswa amɛfai shi waa akɛ amɛkɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ baasɔmɔ Yehowa. (2 Kor. 4:16) Susumɔ Nyɛminuu Arthur Secord * he okwɛ. Be ko be ni eye afii 88, ni egbɔjɔ ni ekã saa mli lɛ, nɛɛsifonyo ko ba eŋɔɔ koni ebakwɛ lɛ. No mli lɛ ekɛ afii 55 sɔŋŋ esɔmɔ yɛ Betel. Nɛɛsifonyo lɛ kwɛ lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Nyɛminuu Secord, otsu nibii pii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli eei!” Shi nuumo lɛ kwɛ nɛɛsifonyo lɛ hiɛ gãa, eŋmɔ fioo, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Omaleee. Shi jeee nɔ ni wɔnyɛ wɔtsu lɛ ji sane lɛ. Nɔ ni eshwɛ lɛ ji nɔ ni he hiaa.” Enɛ hãa wɔnaa akɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa nibii ni etsu be ko ni eho lɛ anɔ.

12 Nyɛmimɛi komɛi kɛ afii pii esɔmɔ Yehowa, shi amrɔ nɛɛ amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tamɔ be ko ni eho lɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsu babaoo tamɔ tsutsu lɛ. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ bɔ ni oye lɛ anɔkwa ni okɛ ekãa sɔmɔ lɛ be ni oyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ. (Heb. 6:10) Eyɛ mli akɛ, amrɔ nɛɛ onyɛɛɛ otsu pii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli moŋ, shi kaimɔ akɛ, jeee nɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ, fioo jio, pii jio, ni tsɔɔ kɛji wɔmiisɔmɔ Yehowa kɛ wɔtsui muu fɛɛ loo wɔfeee nakai. Moŋ lɛ, kɛ́ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ, ni wɔtsu nɔ ni wɔhewalɛ baaŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔtsu lɛ, wɔmiisɔmɔ lɛ kɛ wɔtsui muu fɛɛ. (Kol. 3:23) Yehowa le he ni wɔhewalɛ yawaa, ni no hewɔ lɛ, ekɛŋ wɔ ni wɔfee nɔ ko ni ele akɛ wɔnyɛŋ wɔfee.​—Mar. 12:43, 44.

Anatoly Melnik kɛ eŋa Lidiya fi shi yɛ kai pii ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ amli (Kwɛmɔ kuku 13)

13. Mɛɛ kai Anatoly kɛ Lidiya kɛkpe? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛniiashikpamɔ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ naagbai pii kpe po?

13 Naagbai ni sɛɛ tsɛɔ waa. Yehowa tsuji komɛi kɛ afii pii efi shi yɛ yiwaa kɛ shihilɛi ni mli wala amli. Susumɔ Nyɛminuu Anatoly Melnik * he okwɛ. Amɔ epapa be ni eye afii 12 pɛ. Awo epapa lɛ tsuŋ, ni sɛɛ mli lɛ, akɛ lɛ tee Siberia, ni kɛ he ni amɛyɔɔ yɛ Moldova lɛ teŋ jekɛmɔ aaafee kilomitai 7,000. Enɔ afi lɛ, amɔ lɛ kɛ emami kɛ enaa kɛ enii hu kɛtee Siberia. Sɛɛ mli lɛ, amɛbɔi asafoŋ kpeei yaa yɛ akrowa ko, shi no bi ni amɛfo gbɛ kilomitai 30 kɛtsɔ snoo kɛ fɛ̃i ni naa wa waa mli. Afii komɛi asɛɛ lɛ, atse lɛ kɛje eŋa, Lidiya, kɛ amɛbiyoo ni eye afi pɛ lɛ he ni ayawo lɛ tsuŋ afii etɛ. Anatoly kɛ eweku lɛ fi shi ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ amɛyi ni awa afii abɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Amrɔ nɛɛ eye afii 82, ni eesɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine ko ni yɔɔ Asia lɛ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo. Nyɛhãa wɔkasea Anatoly kɛ Lidiya, ni wɔ hu wɔya nɔ wɔfi shi ni wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ Yehowa tamɔ bɔ ni wɔfee aahu kɛbashi bianɛ lɛ.​—Gal. 6:9.

WƆHIƐNƆKAMƆ LƐ WOƆ WƆ HEWALƐ

14. Paulo na akɛ ja efee mɛni dani ebaashɛ oti ni ma ehiɛ lɛ he?

14 Paulo yiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi bibioo po akɛ ebaagbe efoidamɔ lɛ naa ni eshɛ oti ni ekɛma ehiɛ lɛ he. Akɛ Kristofonyo ni afɔ lɛ mu lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma “jweremɔnɔ ni ji ŋwɛi tsɛmɔ” lɛ nɔ. Shi ehã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, ja etee nɔ ‘epele ehiɛ gbɛ,’ loo kɛ́ wɔbaawie lɛ, etee nɔ eda foi lɛ, dani enine baashɛ nɔ. (Fip. 3:14) Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni sa kadimɔ wo nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama oti ni ma amɛhiɛ lɛ nɔ.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi maŋbii ni Paulo kai nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ akɛ amɛji lɛ wo amɛ hewalɛ ni ‘amɛpele amɛhiɛ gbɛ kɛyashɛ oti lɛ he’?

15 Paulo kai nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ akɛ, amɛji “ŋwɛi maŋbii,” ni tsɔɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ amɛbaaya ŋwɛi. (Fip. 3:20) Mɛni hewɔ ehi waa akɛ ekai amɛ sane nɛɛ? Yɛ blema lɛ, eji hegbɛ kpele akɛ mɔ ko baafee Romanyo. * Shi kɛ́ akɛ hegbɛ ni mɔ ko yɔɔ akɛ Romanyo lɛ to hegbɛ ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ yɔɔ akɛ ŋwɛi maŋbii lɛ he lɛ, ejeee nɔ ko kwraa! Enɛ hewɔ Paulo wo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ akɛ ‘amɛya nɔ amɛfee amɛnii akɛ maŋbii bɔ ni sa Kristo lɛ he sane kpakpa lɛ.’ (Fip. 1:27, shn.) Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ miimia amɛhiɛ waa amɛmiida foi lɛ koni amɛshɛ oti ni ma amɛhiɛ lɛ, ni ji naanɔ wala yɛ ŋwɛi lɛ he, ni enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã wɔ.

16. Yɛ nɔ ni awie yɛ Filipibii 4:6, 7 lɛ naa lɛ, kɛ́ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

16 Kɛ́ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ wɔyɔɔ jio lɛ, esa akɛ wɔpele wɔhiɛ gbɛ kɛyashɛ oti ni ma wɔhiɛ lɛ he. Esaaa akɛ wɔkwɛɔ nibii ni yɔɔ sɛɛ lɛ, loo wɔhãa nɔ ko tɔ̃tɔɔ wɔnane, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ. (Fip. 3:16) Kɛ́ nibii komɛi ni wɔmiikpa gbɛ lɛ asɛɛ etsɛ yɛ wɔhiɛ jio, gbɔlɛ kɛ hela hãaa wɔnyɛ wɔtsu babaoo jio, wɔkɛ afii pii efi shi yɛ yiwaa kɛ shihilɛi ni mli wala amli jio lɛ, esaaa akɛ ‘wɔyeɔ wɔtsui’ kwraa. Moŋ lɛ, nyɛhãa wɔkɛ wɔnaagbai lɛ ashwiea Nyɔŋmɔ hiɛ, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle wɔkpa lɛ fai ni eye ebua wɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Nyɔŋmɔ baadro wɔ toiŋjɔlɛ ni nɔ bɛ ni wɔjwɛŋmɔ shɛɛɛ he.​—Kanemɔ Filipibii 4:6, 7.

17. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Kɛ́ eshwɛ fioo ni foidalɔ ko baagbe efoidamɔ lɛ naa lɛ, emiaa ehiɛ waa koni enyɛ etse kpãa lɛ. Eshwɛ fioo ni wɔ hu wɔbaagbe wɔfoidamɔ lɛ naa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi nibii kpakpai ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ anɔ waa, ni wɔmia wɔhiɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ kɛsɔmɔ lɛ. Shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔfi shi ni wɔkagbo la yɛ gbɛ lɛ nɔ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔna “nibii ni he hiaa waa lɛ,” kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ amɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli.​—Fip. 1:9, 10.

LALA 79 Nyɛtsɔa Amɛ Nii, Nyɛhãa Amɛdamɔa Shi Shiŋŋ

^ kk. 5 Ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛsɔmɔ Yehowa lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkase Kristo jogbaŋŋ fe bɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ, ni wɔya wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Bɔfo Paulo wo enyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ amɛkaŋmɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ he kɔkɔɔkɔ! Nibii ni ewie yɛ wolo ni eŋma eyahã Kristofoi ni yɔɔ Filipi lɛ mli lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni ewaje wɔ ni wɔya nɔ wɔfi shi yɛ wala he foidamɔ lɛ mli. Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ nibii ni mumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni ewie lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli.

^ kk. 11 Nyɛminuu Secord wala shihilɛ he sane je kpo yɛ June 15, 1965 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ, bf. 380-382.

^ kk. 13 Nyɛminuu Melnik wala shihilɛ he sane je kpo yɛ October 22, 2004 Awake! lɛ mli. Esane lɛ yitso ji, “Taught From Childhood to Love God,” (Atsɔse Mi Kɛjɛ Migbekɛbiiashi Ni Masumɔ Nyɔŋmɔ).

^ kk. 15 Mɛi ni yɔɔ blema Filipi lɛ ji Romabii yɛ mla naa, ni amɛná hegbɛi komɛi ni mɛi ni jeee Romabii lɛ bɛ. No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ nu nɔkwɛmɔnɔ ni Paulo kɛtsu nii lɛ shishi jogbaŋŋ.