Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 33

Yehowa Hiŋmɛi Kã Ewebii Lɛ Ahe

Yehowa Hiŋmɛi Kã Ewebii Lɛ Ahe

“Yehowa hiŋmɛi kã mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahe.”—LALA 33:18.

LALA 4 Yehowa Kwɛɔ Minɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛni hewɔ Yesu kpa Yehowa fai ni ekwɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ lɛ?

 GBI gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ekɛ sane ko ni kã etsui nɔ waa fɔ̃ e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ. Ekpa lɛ fai ni ekwɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ. (Yoh. 17:15, 20) Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa kwɛɔ ewebii lɛ anɔ ni ebuɔ amɛhe. Kɛ́ nakai lɛ, mɛni hewɔ Yesu kpa Yehowa fai ni ekwɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ lɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Yesu le akɛ, Satan baate shi ewo esɛɛnyiɛlɔi lɛ waa. Agbɛnɛ hu, ele akɛ ja Yehowa eye ebua esɛɛnyiɛlɔi lɛ dani amɛbaanyɛ amɛdamɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa.

2. Yɛ nɔ ni awie yɛ Lala 33:18-20 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei?

2 Jeŋ fɔŋ nɛɛ ni Satan yeɔ nɔ lɛ hãaa anɔkwa Kristofoi ahe ajɔ amɛ kwraa. Wɔkɛ shihilɛi srɔtoi ni baanyɛ aje wɔnijiaŋ wui ni ehã wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ kpeɔ. Shi nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna akɛ esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei kwraa. Yehowa hiŋmɛi kã wɔhe, ni tsɔɔ akɛ, enaa naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ ni eesumɔ waa ni eye ebua wɔ ni wɔdamɔ naa. Nyɛhãa wɔsusua nɔkwɛmɔnii enyɔ komɛi ahe kɛjɛ Biblia lɛ mli ni baahã wɔna nɔ ni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ ‘ehiŋmɛi kã mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahe.’​—Kanemɔ Lala 33:18-20.

YEHOWA BAAYE EBUA WƆ KƐ́ WƆMIINU HE AKƐ WƆBƐ MƆ KO

3. Mɛni baanyɛ ahã wɔnu he akɛ wɔbɛ mɔ ko ni wɔhe efee shoo?

3 Eyɛ mli akɛ wɔyɛ nyɛmimɛi Kristofoi babaoo moŋ, shi bei komɛi lɛ wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ wɔbɛ mɔ ko ni wɔhe efee shoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ehe bahia ni oblanyo ko loo oblayoo ko agbala ehemɔkɛyeli lɛ mli etsɔɔ eklasbii lɛ, ebaanyɛ enu he akɛ ebɛ mɔ ko ni baaye ebua lɛ, loo kɛji amɛshi kɛtee asafo kroko mli hu lɛ, ebaanyɛ enu he akɛ ehe efee shoo. Agbɛnɛ hu, bei komɛi lɛ wɔteŋ mɛi komɛi haoɔ loo wɔnijiaŋ jeɔ wui ni wɔnuɔ he akɛ mɔ ko nyɛŋ aye abua wɔ kɛtsu wɔnaagba lɛ he nii. Ekolɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɛi baagba bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ he sane ejaakɛ wɔnuɔ he akɛ amɛnuŋ wɔ shishi. Bei komɛi po lɛ, wɔnuɔ he akɛ mɔ ko mɔ ko susuuu wɔhe. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni hãa wɔnuɔ he akɛ wɔhe efee shoo loo wɔbɛ mɔ ko lɛ, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ baanyɛ ahã wɔfee shwɛm loo wɔwerɛ aho wɔhe. Shi Yehowa sumɔɔɔ ni wɔnuɔ he nakai kwraa. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

4. Mɛni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ gbalɔ Elia wie akɛ: “Mi pɛ ji mɔ ni eshwɛ” lɛ?

4 Hã wɔsusu nuu anɔkwafo Elia he wɔkwɛ. Be ko lɛ, Yezebel kɛɛ ebaagbe lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Elia jo foi nɔ ni fe gbii 40 sɔŋŋ koni ekɛbaa ewala yi. (1 Maŋ. 19:1-9) Sɛɛ mli be ni eyatee ehe yɛ tɛkplo ko mli lɛ, ekɛɛ Yehowa akɛ: ‘Mi pɛ ji gbalɔ ni eshwɛ.’ (1 Maŋ. 19:10) No mli lɛ, gbalɔi krokomɛi yɛ ejaakɛ Obadia kɛ gbalɔi 100 yato tɛkploi komɛi amli koni Yezebel nine akashɛ amɛ nɔ. (1 Maŋ. 18:7, 13) No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Elia nu he akɛ eshwɛ ekome pɛ? Ani eyasusu akɛ gbalɔi lɛ ni Obadia kɛ amɛ yato lɛ fɛɛ egboi? Ani enu he akɛ eshwɛ ekome akɛni be ni ekɛ Baal gbalɔi lɛ shi akaŋ yɛ Karmel Gɔŋ lɛ nɔ ni ana akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko ebafataaa ehe kɛsɔmɔɔɔ Yehowa lɛ hewɔ? Ani eyasusu akɛ mɔ ko leee oshãra mli ni eyaje, loo mɔ ko mɔ ko susuuu ehe? Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ nɔ ni hã Elia nu he akɛ eshwɛ ekome lɛ. Shi nɔ kome ni wɔle ji akɛ, Yehowa le nɔ hewɔ ni Elia nu he akɛ eshwɛ ekome lɛ kɛ nɔ ni ebaanyɛ efee kɛye ebua lɛ.

Kɛ́ wɔnu he akɛ eshwɛ wɔ kome lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Yehowa ye ebua Elia lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii? (Kwɛmɔ kuku 5-6)

5. Mɛni Yehowa fee koni Elia ana akɛ eshwɛko ekome?

5 Yehowa fee nibii pii kɛye ebua Elia. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebi Elia sane ko ni baahã ekɛɛ lɛ bɔ ni enuɔ he ehãa. Ebi lɛ shii enyɔ sɔŋŋ akɛ: “Mɛni ofeɔ yɛ biɛ?” (1 Maŋ. 19:9, 13) Ni shii enyɔ lɛ fɛɛ ni Yehowa bi Elia nakai sane lɛ, ebo Elia toi jogbaŋŋ be ni egbaa lɛ bɔ ni enuɔ he ehãa lɛ. No sɛɛ lɛ, Yehowa fee nibii komɛi ni hã Elia na akɛ eyɛ ni eyɛ hewalɛ waa. Agbɛnɛ hu, ehã Elia le akɛ, mɛi babaoo yɛ Israel ni miijá lɛ lolo ni enɛ hã ena akɛ eshwɛko ekome. (1 Maŋ. 19:11, 12, 18) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni Elia kɛɛ Yehowa bɔ ni enuɔ he ehãa kɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ lɛ lɛ, ehã etsui nyɔ emli waa. Nɔ kroko ni Yehowa fee kɛye ebua Elia ji, ekɛ nitsumɔi ni he hiaa wo edɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ Elia ayafɔ Hazael mu akɛ Siria maŋtsɛ, efɔ Yehu mu akɛ Israel maŋtsɛ, ni efɔ Elisha hu mu akɛ gbalɔ. (1 Maŋ. 19:15, 16) Nitsumɔi nɛɛ ni Yehowa kɛhã Elia lɛ hã ejie ejwɛŋmɔ kɛje enaagbai lɛ anɔ. Agbɛnɛ hu, ehã ená naanyo kpaakpa, ni ji Elisha. Kɛ́ bo hu oonu he akɛ eshwɛ okome too lɛ, mɛni obaafee koni Yehowa aye abua bo?    

6. Kɛ́ oonu he akɛ eshwɛ okome ni ohe efee shoo lɛ, mɛni obaanyɛ okɛɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli? (Lala 62:8)

6 Yehowa miisumɔ ni osɔle ohã lɛ. Ele shihilɛ ni otsɔɔ mli lɛ ni ewo shi akɛ ebaabo bo toi be fɛɛ be ni obaasɔle ohã lɛ. (1 Tes. 5:17) Yehowa sumɔɔ waa ni ebo ejálɔi fɛɛ toi kɛ́ amɛsɔle amɛhã lɛ. (Abɛi 15:8) Kɛ́ onu he akɛ eshwɛ okome ni ohe efee shoo lɛ, mɛni obaanyɛ okɛɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli? Gbaa Yehowa otsuiŋ saji fɛɛ tamɔ Elia fee lɛ. (Kanemɔ Lala 62:8.) Gbaa lɛ nibii ni ehã ohao lɛ kɛ bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ fɛɛ. Bi lɛ ni eye ebua bo ni ona nɔ ni obaanyɛ ofee kɛ́ onu he akɛ eshwɛ okome ni ohe efee shoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oklasbii lɛ bi bo sane ko ni kɔɔ ohemɔkɛyeli lɛ he lɛ, sɔlemɔ ohã Yehowa ni ehã oná ekãa ni owie ni osheee gbeyei. Obaanyɛ obi lɛ ni ehã bo hiɛshikamɔ koni onyɛ ogbála ohemɔkɛyeli lɛ mli otsɔɔ amɛ. (Luka 21:14, 15) Agbɛnɛ hu, kɛ́ onu he akɛ onijiaŋ eje wui loo ohao lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni ehã oná ekãa ni onyɛ okɛ Kristofonyo ko ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ agba he sane. Bi Yehowa ni eye ebua mɔ ni okɛyaawie lɛ koni enu bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ shishi. Kɛ́ ogba Yehowa bɔ ni onuɔ he ohãa, ona gbɛi anɔ ni ehãa osɔlemɔi lɛ ahetoo, ni obi mɛi krokomɛi ni amɛye amɛbua bo lɛ, ehãŋ onu he akɛ ohe efee shoo.

Ani otaoɔ gbɛi krokomɛi ni obaanyɛ otsɔ nɔ okɛ nyɛmimɛi lɛ afee ekome kɛshiɛ? (Kwɛmɔ kuku 7)

7. Mɛni okaseɔ yɛ Mauricio sane lɛ mli?

7 Yehowa ehã wɔ fɛɛ nitsumɔ ko ni he hiaa waa. Enaa bɔ ni otsuɔ nitsumɔ ni akɛwo odɛŋ yɛ asafo lɛ mli kɛ bɔ ni otsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ohãa lɛ, ni ehiɛ sɔɔ waa. (Lala 110:3) Kɛ́ otee nɔ okɛ ekãa tsu nitsumɔ nɛɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua bo kɛ́ onu he akɛ ohe efee shoo? Naa nyɛmi nuu oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Mauricio * lɛ niiashikpamɔ. Be ni Mauricio baptisi sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, enaanyo kpaakpa ko he bɔi jɔɔ yɛ asafo lɛ mli. Mauricio wie akɛ: “Be ni mina akɛ minaanyo lɛ he miijɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ, ehã mishe gbeyei fioo. Ehã minu he akɛ minyɛŋ mahi shi yɛ mihenɔjɔɔmɔ lɛ naa, ni wɔsɛɛ ko lɛ, mi hu mashi asafo lɛ. Mihe fee shoo, ni minu he akɛ mɔ ko mɔ ko nuuu bɔ ni minuɔ he mihãa lɛ shishi.” Shi mɛni ye ebua Mauricio? Ewie akɛ: “Mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa. Enɛ ye ebua mi ni ehãaa majwɛŋ mipɛ mihe kɛ bɔ ni minuɔ he mihãa lɛ he. Ehã miná miishɛɛ waa, ni minuuu he akɛ mihe efee shoo be ni mikɛ nyɛmimɛi lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ.” Kɛ́ yɛ shihilɛ ko hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ afee ekome kɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ afee ekome kɛye odase kɛtsɔ woloŋmaa kɛ tɛlifoŋ nɔ, ni no baawo wɔ hewalɛ waa. Mɛni hu ye ebua Mauricio? Ewie kɛfata he akɛ: “Mikɛ mihe wo asafoŋ nitsumɔi amli waa. Kɛ́ ahã mi asaimɛnt lɛ, mikaseɔ lɛ jogbaŋŋ, ni mifeɔ lɛ jogbaŋŋ hu. Mina akɛ, nifeemɔi nɛɛ hã Yehowa kɛ mɛi krokomɛi baná mihe miishɛɛ waa.”

YEHOWA BAAYE EBUA WƆ KƐ́ WƆKƐ NAAGBAI NI MLI WAWAI KPE NI WƆNIJIAŊ JE WUI

8. Kɛ́ wɔkɛ naagbai ni mli wawai kpe lɛ, te ebaanyɛ ehã wɔnu he wɔhã tɛŋŋ?

8 Wɔle akɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai baakpe yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. (2 Tim. 3:1) Shi bei komɛi lɛ, wɔkɛ shihilɛi komɛi kpeɔ ni wɔkpaaa gbɛ kwraa. Ekolɛ, wɔkɛ shika he naagbai baakpe, loo ekolɛ datrɛfonyo ko baakɛɛ wɔ akɛ wɔmiiye hela ko ni naa wa waa, loo ekolɛ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa lɛ baagbo trukaa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ekolɛ wɔbaahao ni wɔnijiaŋ baaje wui, titri lɛ, kɛ́ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ eko nyiɛ eko sɛɛ, loo fɛɛ ba shi kome. Kaimɔ akɛ, Yehowa le nɔ ni mli ni otsɔɔ lɛ, ni ebaaye ebua bo ni onyɛ okpee naa.

9. Mɛɛ naagbai komɛi Hiob kɛkpe?

9 Hã wɔsusu bɔ ni Yehowa ye ebua nuu anɔkwafo Hiob he wɔkwɛ. Ekɛ shihilɛi ni mli wawai kpe yɛ be kukuoo mli. Yɛ gbi kome pɛ mli lɛ, abakɛɛ Hiob akɛ aju ekooloi lɛ loo agbe amɛ fɛɛ, ni etsuji lɛ kɛ ebii lɛ fɛɛ hu egboi. (Hiob 1:13-19) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, hela ko ni naa wa waa mɔ Hiob ni efite egbɔmɔtso fɛɛ. (Hiob 2:7) Be ni enɛ ba lɛ, no mli lɛ, Hiob miiye awerɛho lolo. Ehao waa ni ewie akɛ: “Minyaŋeɔ miwala; misumɔɔɔ maya nɔ mahi wala mli.”​—Hiob 7:16.

Yehowa wie gbɛi srɔtoi ni etsɔɔ nɔ ekwɛɔ nibii ni ebɔ lɛ anɔ lɛ he etsɔɔ Hiob koni Hiob ana akɛ, esumɔɔ lɛ ni ebaanyɛ ekwɛ lɛ (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Mɛni Yehowa fee kɛye ebua Hiob koni enyɛ efi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai ni ekɛkpe lɛ amli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

10 No mli lɛ Yehowa miina nɔ ni Hiob tsɔɔ mli lɛ. Akɛni Yehowa sumɔɔ Hiob hewɔ lɛ, efee nibii ni baahã Hiob anyɛ adamɔ enaagbai lɛ anaa ni enyɛ eye lɛ anɔkwa. Yehowa kɛ Hiob wie ni ekai lɛ akɛ, lɛ Yehowa lɛ, ehiɛ kã shi waa ni esusuɔ ebɔɔ nii lɛ ahe. Ekɛ lɛ wie kooloi srɔtoi ni he yɔɔ naakpɛɛ kɛ gbeyei lɛ hu ahe. (Hiob 38:1, 2; 39:9, 13, 19, 27; 40:15; 41:1, 2) Agbɛnɛ hu, Yehowa tsɔ oblanyo anɔkwafo ko ni atsɛɔ lɛ Elihu lɛ nɔ ewaje Hiob ni eshɛje emii. Elihu hã Hiob na akɛ Yehowa jwereɔ etsuji fɛɛ ni fiɔ shi lɛ. Shi Yehowa hã Elihu jaje Hiob hu. Elihu hã Hiob na akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe to Yehowa, ni ji Jeŋ Muu Fɛɛ Bɔlɔ lɛ he lɛ, wɔjeee nɔ ko kwraa koni no aye abua Hiob ni ena akɛ esaaa akɛ esusuɔ lɛ pɛ ehe. (Hiob 37:14) Yehowa hã Hiob nitsumɔ ko hu. Ekɛɛ lɛ akɛ, esɔle ehã enanemɛi etɛ ni tɔ̃ enɔ lɛ. (Hiob 42:8-10) Shi kɛ́ wɔkɛ naagbai ni mli wawai miikpe ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baanyɛ aye abua wɔ?

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai ni mli wawai miikpe?

11 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa kɛ wɔ ewieee tɛ̃ɛ tamɔ ekɛ Hiob wie lɛ, shi moŋ, ekɛ wɔ wieɔ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ, ni ji Biblia lɛ nɔ. (Rom. 15:4) Ehã wɔ hiɛnɔkamɔ ni shɛjeɔ wɔmii. Hã wɔsusu nibii komɛi ni Yehowa ewie yɛ Biblia lɛ mli ni shɛjeɔ wɔmii kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe lɛ ahe. Yehowa ewie yɛ Biblia lɛ mli akɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ “atse wɔ kɛje Nyɔŋmɔ suɔmɔ” lɛ he, ni tsɔɔ akɛ, naagbai ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ po nyɛŋ atse wɔ kɛje Nyɔŋmɔ he. (Rom. 8:38, 39) Agbɛnɛ hu, ehãa wɔleɔ akɛ, eyɛ “mɛi fɛɛ ni boɔ amɛtsɛɔ lɛ lɛ amasɛi.” (Lala 145:18) Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛɔ wɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ enɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi yɛ naagba fɛɛ naagba mli, ni kɛ́ wɔmiipiŋ po lɛ, wɔmiishɛɛ etãŋ. (1 Kor. 10:13; Yak. 1:2, 12) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔleɔ hu akɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ baahi shi be fioo pɛ, shi jɔɔmɔi ni wɔbaaná lɛ baahi shi kɛya naanɔ. (2 Kor. 4:16-18) Yehowa ewo shi hu akɛ, ebaajie mɛi fɛɛ ni hãa wɔpiŋɔ lɛ, ni ji Satan Abonsam kɛ mɛi fɛɛ ni feɔ amɛnii tamɔ lɛ lɛ kɛje jɛmɛ. (Lala 37:10) Ani okpe ŋmalɛi komɛi ni baaye abua bo ni ofi shi kɛ́ okɛ naagbai kpe lɛ owo oyitsoŋ?

12. Mɛni Yehowa miisumɔ ni wɔfee koni wɔná e-Wiemɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ?

12 Yehowa miisumɔ ni wɔto be kɛkase Biblia lɛ daa, ni wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaseɔ lɛ anɔ. Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ tsu nii lɛ, ehãa wɔhemɔkɛyeli mli waa ni wɔbɛŋkɛɔ Yehowa, ni ji wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kpaakpa, ni enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔfiɔ shi kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe. Agbɛnɛ hu, Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãa mɛi ni kɛ e-Wiemɔ lɛ tsuɔ nii lɛ. Emumɔ lɛ hãa wɔ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ” ni wɔfiɔ shi kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe.​—2 Kor. 4:7-10.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ nibii ni “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” tsɔɔ wɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔsɔmɔɔ Yehowa yɛ wɔnaagbai lɛ fɛɛ asɛɛ?

13 Yehowa dromɔ naa lɛ, “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ” ŋmalaa saji srɔtoi ni amɛfeɔ vidioi kɛ lalai pii ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa ni wɔya nɔ wɔfi shi ni wɔye Yehowa anɔkwa. (Mat. 24:45) Esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔná nibii nɛɛ ni amɛkɛhãa wɔ yɛ be naa lɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Nyɛsɛɛ nɛɛ, nyɛmi yoo ko ni jɛ United States lɛ tsɔɔ bɔ ni ená nibii ni Yehowa asafo lɛ tsɔɔ wɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ ahe sɛɛ ehã. Ewie akɛ: “Mikɛ afii 40 esɔmɔ Yehowa, ni yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mikɛ shihilɛi ni mli wawai srɔtoi ekpe ni eka mihemɔkɛyeli lɛ.” Shihilɛi ni nyɛmi yoo nɛɛ kɛkpe lɛ ekomɛi ji, mɔ ko ni etɔ dãa kɛ etsɔne bashi enii nɔ lɛ, ni enii lɛ gbo, hela mɔ efɔlɔi waa ni amɛgboi, ni lɛ hu ená kansa shii enyɔ sɔŋŋ. Mɛni eye ebua lɛ ni etee nɔ esɔmɔ Yehowa? Ewie akɛ: “Be fɛɛ be lɛ, Yehowa droɔ mi nibii ni he hiaa mi. Nibii ni etsɔɔ wɔ kɛtsɔ nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ nɔ lɛ eye ebua mi ni mitee nɔ misɔmɔ lɛ yɛ naagbai ni mikɛkpeɔ lɛ fɛɛ asɛɛ. Nibii nɛɛ ni Yehowa kɛdro mi lɛ ahewɔ lɛ, minuɔ he tamɔ Hiob mɔ ni wie akɛ: ‘Miŋmɛŋ minɔkwayeli lɛ he kɛyashi magbo!’ lɛ.”​—Hiob 27:5.

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli? (Kwɛmɔ kuku 14)

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ anɔ eyeɔ ebuaa wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe? (1 Tesalonikabii 4:9)

14 Yehowa etsɔɔ ewebii lɛ bɔ ni amɛbaafee amɛshɛje amɛnyɛmimɛi lɛ amii yɛ haomɔ beiaŋ ni amɛhã amɛna akɛ amɛsumɔɔ amɛ. (2 Kor. 1:3, 4; kanemɔ 1 Tesalonikabii 4:9.) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ efee klalo akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ koni wɔya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa tamɔ Elihu ye ebua Hiob lɛ. (Bɔf. 14:22) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni hela ko ni naa wa mɔ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Diane lɛ wu lɛ, esafoŋbii lɛ wo lɛ hewalɛ ni amɛye amɛbua lɛ koni eya nɔ ehi Yehowa masɛi kpaakpa. Diane wie akɛ: “Wɔnáaa nibii mlɛo kwraa yɛ nakai nyɔji lɛ amli. Shi wɔna Yehowa nine yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔna faŋŋ akɛ esumɔɔ wɔ. Wɔsafoŋbii lɛ fee nibii srɔtoi kɛye amɛbua wɔ. Amɛbasara wɔ, amɛtswa wɔ, ni amɛfua wɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ wɔ, ni enɛɛmɛi fɛɛ ye ebua wɔ. Mileee tsɔne kudɔmɔ, shi nyɛmimɛi lɛ to gbɛjianɔ koni manyɛ maya asafoŋ kpeei kɛ shiɛmɔ be fɛɛ be ni shihilɛ lɛ baaŋmɛ mi gbɛ.” Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ wɔyɛ nyɛmimɛi Kristofoi ni sumɔɔ wɔ waa?

EŊƆƆ WƆNAA WAA AKƐ YEHOWA HIŊMƐI KÃ WƆHE

15. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi lɛ?

15 Wɔ fɛɛ wɔkɛ naagbai baakpe kɛ̃, shi tamɔ bɔ ni wɔkase lɛ, Yehowa shiŋ wɔ kɔkɔɔkɔ. Ehiŋmɛi kã wɔhe, ni ekwɛɔ wɔnɔ be fɛɛ be tamɔ bɔ ni tsɛ kpakpa kwɛɔ ebii anɔ lɛ. Eyɛ wɔmasɛi; kɛ́ wɔbo wɔtsɛ lɛ kɛhã yelikɛbuamɔ lɛ, ebaabo wɔ toi oya ni eye ebua wɔ. (Yes. 43:2) Wɔyɛ hemɔkɛyeli ni mli awa akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, wɔbaanyɛ wɔfi shi shiŋŋ ejaakɛ Yehowa edro wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfi shi. Ehã wɔ hegbɛ ni wɔsɔle wɔhã lɛ, ehã wɔ Biblia lɛ, etsɔɔ esafo lɛ nɔ ehãa wɔ nibii pii ni baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa, ni ehã wɔ nyɛmimɛi ni sumɔɔ wɔ ni baaye abua kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe.

16. Kɛ́ wɔmiitao Yehowa akwɛ wɔnɔ daa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

16 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiŋmɛi kã wɔhe. “Wɔtsuii nyaa yɛ ehewɔ.” (Lala 33:21) Kɛ́ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔná gbɛi srɔtoi ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ lɛ ahe sɛɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ esumɔɔ wɔ ni ekwɛɔ wɔnɔ. Ani obaasumɔ ni Yehowa akwɛ onɔ daa? Kɛ́ nakai lɛ, miamɔ ohiɛ ni obo lɛ toi ni ofee nɔ ni ja yɛ ehiɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaakwɛ onɔ kɛya naanɔ!​—1 Pet. 3:12.

LALA 30 Mi-Tsɛ, Mi-Nyɔŋmɔ, Kɛ Mi-Naanyo

^ Ja Yehowa eye ebua wɔ dani wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ anaa. Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna akɛ Yehowa hiŋmɛi kã ewebii lɛ ahe, ni tsɔɔ akɛ, enaa naagbai ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛkpeɔ lɛ ni ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa.

^ Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.