Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛhãa Shifimɔ Agbea Enitsumɔ Naa’

‘Nyɛhãa Shifimɔ Agbea Enitsumɔ Naa’

“Nyɛhãa shifimɔ . . . agbea enitsumɔ naa, koni nyɛye emuu ni nyɛhi kɛwula shi yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ní nɔ ko nɔ ko ehiaaa nyɛ.”​—YAKOBO 1:4.

LALAI: 135, 139

1, 2. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Gideon kɛ esraafoi 300 lɛ fi shi lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Yɛ nɔ ni Yesu wie yɛ Luka 21:19 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔfi shi lɛ?

FEEMƆ tɔ ni etɔ Gideon kɛ ewebii lɛ he mfoniri okwɛ. Amɛtsa Midianbii lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni fata amɛhe lɛ ashi nyɔɔŋ muu fɛɛ, ni amrɔ nɛɛ he ni amɛyɔɔ yɛ Yordan naa lɛ kɛ he ni amɛje ta lɛ shishi yɛ lɛ teŋ jekɛmɔ miihe ashɛ kilomitai 32! Ani amɛbaaku amɛsɛɛ? Dabi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Be ni Gideon shɛ Yordan naa lɛ, ekɛ hii ohai-etɛ ni fata ehe lɛ fo; etɔ amɛ moŋ, shi kɛlɛ amɛnyiɛ [amɛhenyɛlɔi lɛ asɛɛ].” No mli lɛ, eshwɛ Midianbii asraafoi 15,000, ni Gideon kɛ mɛi ni fata ehe lɛ etswa amɛfai shi akɛ, amɛbaabule amɛshishi, ejaakɛ amɛhao Israelbii lɛ afii babaoo. No hewɔ lɛ, amɛhiɛ ta lɛ mli kɛyashi amɛkpãtã amɛhenyɛlɔi lɛ fɛɛ hiɛ.​—Kojolɔi 7:22; 8:4, 10, 28.

2 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔmiiwu ta ko ni mli wa ni yɔɔ tɔlɛ. Hɛɛ, wɔmiiwu wɔmiishi Satan, jeŋ fɔŋ nɛɛ, kɛ emuu ni wɔyeee lɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi kɛ afii babaoo ewu eshi henyɛlɔi nɛɛ, ni Yehowa duromɔ naa lɛ, wɔye amɛnɔ kunim kɛyashi he ko. Shi, ta lɛ bako naagbee; wɔhiɛ mli lolo. Bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ wɔnyɛŋ wɔtsa ta lɛ nɔ dɔŋŋ, loo akɛ, naagbee lɛ etsɛ kwraa tsɔ. Yesu ehã wɔle akɛ, wɔkɛ shihilɛi ni jaraa baakpe yɛ naagbee gbii nɛɛ amli, ni abaawa wɔ yi hu. Shi, ehã wɔle hu akɛ, kɛ́ wɔfi shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naa. (Kanemɔ Luka 21:19.) Mɛni ji shifimɔ? Mɛni baaye abua wɔ ni wɔfi shi? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mɛi ni enyɛ efi shi lɛ adɛŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ ‘wɔhã shifimɔ agbe enitsumɔ lɛ naa’?​—Yakobo 1:4.

MƐNI JI SHIFIMƆ?

3. Mɛni ji shifimɔ?

3 Bei komɛi lɛ, wɔyajeɔ shihilɛ ko ni jaraa ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee lɛ mli, ni wɔmiaa wɔhiɛ kɛtsɔɔ mli. Shi jeee no pɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ shifimɔ. Wiemɔ shifimɔ ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔɔ jwɛŋmɔ ni wɔhiɛ yɛ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ he kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa yɛ he lɛ hu he. Mɔ ko ni nyɛɔ efiɔ shi lɛ yɛ ekãa, eyeɔ anɔkwa, ni etoɔ etsui shi. Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ, “shifimɔ yeɔ ebuaa wɔ ní wɔhiɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli kpɛŋŋ, ni wɔnijiaŋ akaje wui kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa kpe. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔhiɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli ni wɔkagbugbaa, ekɔɔɔ he eko nɔ shihilɛ ni wɔkɛbaakpe.” Wolo lɛ kɛfata he akɛ, “shifimɔ hãaa wɔna shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ akɛ gbɛtsĩi nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehãa wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa oti ni ma wɔhiɛ lɛ nɔ, moŋ fe piŋmɔi kɛ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ lɛ.”

4. Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ tsirɛɔ wɔ ni wɔfiɔ shi?

4 Suɔmɔ tsirɛɔ wɔ ni wɔfiɔ shi. (Kanemɔ 1 Korintobii 13:4, 7.) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ hãa wɔfiɔ shi yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni eŋmɛɔ gbɛ ni wɔkɛkpe lɛ mli. (Luka 22:41, 42) Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnyɛmimɛi lɛ hãa wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ amɛfatɔi anɔ, ejaakɛ wɔle akɛ amɛyeee emuu. (1 Petro 4:8) Kɛfata he lɛ, wɔle akɛ gbalashihilɛ mli bii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ po kɛ “amanehulu” kpeɔ. Shi, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔhefatalɔ lɛ hãa wɔdamɔɔ naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ naa, ni wɔfeɔ nibii ni baahã wɔgbãla lɛ asɔ.​—1 Korintobii 7:28.

MƐNI BAAYE ABUA WƆ NI WƆFI SHI?

5. Mɛni hewɔ Yehowa ji mɔ titri ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfi shi?

5 Bi Yehowa ni eye ebua bo. Yehowa ji mɔ ni shɛjeɔ wɔmii, ni ehãa wɔnyɛɔ wɔfiɔ shi. (Romabii 15:5) Lɛ pɛ ji mɔ ni nuɔ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Ele bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa, ni ele wɔsu kɛ wɔbaŋ. No hewɔ lɛ, ele nɔ tuuntu ni baaye abua wɔ ni wɔfi shi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ, efeɔ nɔ ni amɛtaoɔ ehãa amɛ, eboɔ amɛbolɔmɔ toi, ni ehereɔ amɛyiwala.” (Lala 145:19) Esa akɛ wɔsɔle wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔfi shi. Shi, mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ ehã wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo?

Yehowa nuɔ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni no hewɔ lɛ, ele nɔ tuuntu ni baaye abua wɔ ni wɔfi shi

6. Taakɛ Yehowa ewo shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni jaraa kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ ‘eje gbɛ’ ehã wɔ?

6 Yehowa ewo wɔ shi akɛ, kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni jaraa kpe, ni wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi lɛ, “ebaaje gbɛ” ehã wɔ. (Kanemɔ 1 Korintobii 10:13.) Mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ efee nakai? Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ebaajie naagba lɛ kɛya kwraa. Shi, yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, ebaawaje wɔ koni ‘wɔnyɛ wɔkɛ tsuishitoo kɛ miishɛɛ afi shi kɛwula shi.’ (Kolosebii 1:11) Ni akɛni ele nibii ni wɔbaanyɛ wɔkpee naa yɛ heloŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ henumɔŋ gbɛfaŋ, kɛ nibii ni wɔnyɛŋ wɔkpee naa hewɔ lɛ, eŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni shihilɛ ko ni jaraa lɛ mli awo wu aahu kɛyashi he ni wɔnyɛŋ wɔye lɛ anɔkwa dɔŋŋ.

7. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni ja wɔye mumɔŋ niyenii babaoo dani wɔbaanyɛ wɔfi shi lɛ.

7 Ye mumɔŋ niyenii babaoo koni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ? Naa nɔkwɛmɔnɔ ko: Atsɛɔ gɔŋ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ je lɛ mli lɛ akɛ Everest. Gɔŋ nɛɛ kwɔ waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, dani mɔ ko baanyɛ akwɔ kɛyadamɔ yiteŋ lɛ, ja eye gbii etɛ kɛmiimɔ gbii ejwɛ niyenii yɛ gbi kome mli. Nakai nɔŋŋ dani wɔbaanyɛ wɔfi shi, ni wɔya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, ja wɔye mumɔŋ niyenii babaoo. Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔkɛ be babaoo bafee aŋkro nikasemɔ, ni wɔya asafoŋ kpeei be fɛɛ be. Enɛ baaye abua wɔ koni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa.​—Yohane 6:27.

8, 9. (a) Yɛ nɔ ni Satan wie yɛ Hiob 2:4, 5 lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ kaa ko kpe lɛ, mɛɛ hegbɛ wɔná? (b) Kɛ́ okɛ kaa ko miikpe lɛ, mɛɛ shihilɛ obaanyɛ ofee he mfoniri?

8 Hã ehi ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ, esa akɛ oye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni jaraa mli lɛ, eyɛ mli akɛ wɔmiina nɔ moŋ, shi eji hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛbaatsɔɔ akɛ wɔyeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa. Ejaakɛ bɔ ni wɔbaafee wɔnii wɔhã yɛ shihilɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ mli lɛ, baatsɔɔ kɛji wɔnaa Yehowa akɛ jeŋ muu fɛɛ Nɔyelɔ loo wɔnaaa lɛ nakai. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Satan ji Nyɔŋmɔ henyɛlɔ, ni eteɔ shi ewoɔ Yehowa nɔyeli lɛ. Yɛ Hiob beiaŋ lɛ, Satan wie akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ní mɔ ko yɔɔ lɛ eŋɔhãa yɛ ewala hewɔ.” Kɛkɛ ni etswa Yehowa mpoa ekɛɛ: “Kpã onine mli, ní ota [Hiob heloo] kɛ ewu he, akɛ ekwaŋo yɛ ohiɛ lo!” (Hiob 2:4, 5) Nɔ ni Satan miitao atsɔɔ ji akɛ, nɔ ni adesai baaná kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ hewɔ amɛsɔmɔɔ lɛ. Be ni ashɛ Satan afɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi lɛ, Biblia lɛ wie yɛ ehe akɛ, ‘ekɛ sane fɔ̃ɔ’ Nyɔŋmɔ tsuji ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ anɔ. (Kpojiemɔ 12:10) Ni tsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ afii babaoo eho moŋ, shi Satan kã he eetswa Yehowa kɛ etsuji anɔkwafoi lɛ mpoa. Ená kulɛ, wɔkpoo Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ, ni wɔkpa lɛ jamɔ.

9 No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ kaa ko miikpe, ni oona nɔ lɛ, feemɔ shihilɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he mfoniri: Naa Satan kɛ edaimonioi lɛ damɔ obɛku nɔ. Amɛmiikwɛ nɔ ni obaafee yɛ shihilɛ lɛ he, ni amɛkɛɛ onijiaŋ baaje wui ni obaaŋmɛɛ saji ahe kɛsaa. Naa Yehowa, Yesu Kristo wɔ-Maŋtsɛ lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni atee amɛ shi lɛ, kɛ ŋwɛibɔfoi akpei abɔ hu damɔ oninejurɔ nɔ. Amɛ hu amɛmiina bɔ ni ofiɔ shi yɛ kaa lɛ mli lɛ, ni amɛmiiwo bo hewalɛ ni oya nɔ oye Yehowa anɔkwa. Kɛkɛ ni onu ni Yehowa miikɛɛ bo akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ní ohã mitsui anyɔ mimli, ní maná hetoo mahã mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.”​—Abɛi 27:11.

Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma sɛɛnamɔi ni baajɛ eshifimɔ lɛ mli kɛba lɛ anɔ

10. Mɛni ye ebua Yesu ni enyɛ efi shi? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ?

10 Okɛ ojwɛŋmɔ ama nibii kpakpai ni baajɛ mli aba lɛ anɔ. Ŋɔɔ lɛ akɛ oofã gbɛ, ni yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ otsɔ koo hayii ko mli. Koo lɛ mli fɛɛ ewo duŋ, shi ole akɛ kɛ́ otsa gbɛfãa lɛ nɔ lɛ, etsɛŋ obaashi koo lɛ mli, ni obaaba he ni kane yɔɔ ekoŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli ato gbɛfãa nɛɛ he. Bei komɛi lɛ, wɔkɛ shihilɛi ni jaraa baakpe, ni wɔbaanu he akɛ wɔnyɛɛɛ dɔŋŋ. Eeenyɛ efee akɛ, Yesu po nu he nakai be ko. Ashwie ehiɛiaŋ shi kpɔtɔɔ, ni asɛŋ lɛ yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ. Anɔkwa, epiŋ waa diɛŋtsɛ. Ni eeenyɛ efee akɛ, no ji shihilɛ ni jaraa fe fɛɛ ni ekɛkpe yɛ eshihilɛ mli! Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ efi shi? Biblia lɛ kɛɔ akɛ, ekwɛ “miishɛɛ ni kã ehiɛ lɛ.” (Hebribii 12:2, 3) Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni baajɛ eshifimɔ lɛ mli kɛba lɛ anɔ. Nibii nɛɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ ji akɛ, kɛtsɔ eshifimɔ lɛ nɔ lɛ, eetse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he, ni eehã aana faŋŋ akɛ, efiɔ Yehowa nɔyeli lɛ sɛɛ. Ele akɛ, ebaana nɔ be kukuoo ko pɛ. Shi juromɔnɔ ni mɛɔ lɛ yɛ ŋwɛi lɛ baahi shi kɛya naanɔ. Ekolɛ wɔ hu wɔkɛ kai ni naa wala miikpe. Shi esa akɛ wɔkai akɛ, wɔnɔnaa lɛ ehiŋ shi kɛyaŋ naanɔ.

‘MƐI KOMƐI NI EFI SHI’

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu ‘mɛi ni enyɛ efi shi’ lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ he lɛ?

11 Wɔyɛ mɛi pii ni enyɛ efi shi ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. Bɔfo Petro wo Kristofoi hewalɛ ni amɛfi shi, ekɔɔɔ he eko kai abɔ ni Satan kɛbaaba amɛnɔ. Ewie akɛ: “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli nyɛtsĩa lɛ gbɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nakai nɔnai lɛ nɔŋŋ nyɛnyɛmimɛi asafo muu lɛ fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ hu kɛkpeɔ.” (1 Petro 5:9) Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ ‘mɛi ni enyɛ efi shi’ lɛ adɛŋ. Amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ hãa wɔnaa nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔ hu wɔnyɛ wɔfi shi. Kɛfata he lɛ, ehãa wɔnaa akɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa, ni akɛ kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baajuro wɔ. (Yakobo 5:11) Hã wɔsusu nɔkwɛmɔnii nɛɛ enyɔoo ko he. [1]​—Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ sane lɛ naagbee lɛ.

12. Mɛni wɔkaseɔ yɛ kerubim ni Nyɔŋmɔ ŋɔ eto Eden abɔɔ lɛ hiɛ lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

12 Kerubim lɛ ji ŋwɛibɔfoi komɛi ni tsuɔ nitsumɔ ko ni he hiaa waa yɛ ŋwɛi. Shi, be ni Adam kɛ Hawa fee esha lɛ, Yehowa hã kerubim lɛ ateŋ mɛi komɛi nitsumɔ hee ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Esoro nitsumɔ nɛɛ kwraa yɛ nɔ ni no mli lɛ amɛtsuɔ yɛ ŋwɛi lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa ŋɔ “kerubim kɛ lalilɛi klante ni tsɔmɔɔ ehe eto Eden trom lɛ hiɛ yɛ bokãgbɛ, koni ebu wala tso lɛ naa gbɛ lɛ he.” [2] (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ sane lɛ naagbee lɛ.) (1 Mose 3:24) Te ŋwɛibɔfoi nɛɛ fee amɛnii amɛhã tɛŋŋ yɛ nitsumɔ hee nɛɛ he? Amɛgbigbiliii amɛmli, ni amɛnuuu he akɛ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ baa shi tsɔ. Asaŋ, nitsumɔ lɛ ejeee amɛtsine. Moŋ lɛ, amɛtee nɔ amɛtsu kɛyashi amɛgbe naa kwraa. Eeenyɛ efee akɛ, amɛnitsumɔ lɛ ba naagbee be ni Nu Afua lɛ ba lɛ. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ amɛkɛ afii 1,600 kɛ sɛɛ sɔŋŋ ni tsu! Amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfi shi kɛ́ ahã wɔ nitsumɔ ko ni tsumɔ wa.

13. Mɛni ye ebua Hiob ni enyɛ efi shi yɛ amanehului ni ekɛkpe lɛ fɛɛ mli?

13 Nuu anɔkwafo Hiob. Bei komɛi lɛ, wɔnanemɛi loo wɔwekumɛi baanyɛ awie nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ amɛshi wɔ loo amɛje wɔnijiaŋ wui po. Bei komɛi hu lɛ, hela nyɛɔ emɔɔ wɔ waa, ni wɔsuɔlɔi hu baanyɛ agboi. Kɛ́ nibii nɛɛ eko nina wɔ lɛ, Hiob nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ. (Hiob 1:18, 19; 2:7, 9; 19:1-3) Hiob kɛ amanehului pii kpe be ni ekpaaa gbɛ, ni eleee mɔ ni hɔ amanehului nɛɛ asɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekwaaa Yehowa. Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ efi shi lɛ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Hiob sumɔɔ Yehowa, ni esumɔɔɔ ni efeɔ nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. (Hiob 1:1) Etswa efai shi akɛ, yɛ ŋɔɔmɔ mli jio, joomɔ mli jio lɛ, ebaaya nɔ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yehowa ye ebua Hiob. Egba Hiob nibii wuji ni ebɔ lɛ ahe sane, koni Hiob ana akɛ, enyɛɔ nii fɛɛ efeɔ. Enɛ hã Hiob ná nɔmimaa akɛ, Yehowa baahã enɔnai lɛ fɛɛ sɛɛ afo yɛ be ni sa mli. (Hiob 42:1, 2) Ni nakai pɛpɛɛpɛ Yehowa fee. Yehowa jie Hiob haomɔi lɛ fɛɛ kɛje enɔ, ni eku “nii fɛɛ ní Hiob yɔɔ sá lɛ ebɔ he toi enyɔ ehã lɛ.” No sɛɛ lɛ, Hiob hi shi “gbii pii” dani egbo.​—Hiob 42:10, 17.

14. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 2 Korintobii 1:6 lɛ naa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Paulo shifimɔ lɛ ye ebua mɛi krokomɛi?

14 Bɔfo Paulo. Ani aawa bo yi? Ani mɛi ete shi amɛwo bo waa? Kɛ́ asafoŋ onukpa loo kpokpaa nɔkwɛlɔ ji bo lɛ, ani onuɔ he akɛ nitsumɔi srɔtoi ni jwere onɔ lɛ fa tsɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, obaanyɛ okase nɔ ko yɛ Paulo dɛŋ. Awa Paulo yi waa, ni eye etsui be fɛɛ be yɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafoi srɔtoi ni eyasaraa lɛ amli lɛ ahe. (2 Korintobii 11:23-29) Shi Paulo fi shi, ni enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ waje mɛi krokomɛi. (Kanemɔ 2 Korintobii 1:6.) Kɛ́ bo hu ofi shi lɛ, onɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ awo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛfi shi.

ANI OBAAHÃ SHIFIMƆ AGBE ‘NITSUMƆ’ NI ETSUƆ YƐ OMLI LƐ NAA?

15, 16. (a) Mɛɛ ‘nitsumɔ’ esa akɛ shifimɔ atsu agbe naa yɛ wɔmli? (b) Tsɔɔmɔ shihilɛi komɛi amli ni wɔbaanyɛ ‘wɔhã shifimɔ agbe enitsumɔ naa.’

15 Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ kaselɔ Yakobo ni eŋma akɛ: “Nyɛhãa shifimɔ lɛ agbea enitsumɔ naa, koni nyɛye emuu ni nyɛhi kɛwula shi yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ní nɔ ko nɔ ko ehiaaa nyɛ.” (Yakobo 1:4) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔhã shifimɔ agbe ‘nitsumɔ’ ni etsuɔ yɛ wɔmli lɛ naa? Kai ni wɔkɛkpeɔ lɛ baanyɛ ahã wɔna sui komɛi ni esa akɛ wɔjie lɛ kpo jogbaŋŋ fe bɔ ni wɔfeɔ bianɛ lɛ. Sui nɛɛ ekomɛi ji tsuishitoo, hiɛsɔɔ, kɛ suɔmɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔfi shi yɛ kai amli lɛ, wɔbaajie sui nɛɛ akpo jogbaŋŋ, ni wɔbaaya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ.

Kɛ́ wɔtee nɔ wɔfi shi yɛ kai amli lɛ, wɔbaajie Kristofoi asui akpo jogbaŋŋ, ni wɔbaaya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ (Kwɛmɔ kuku 15, 16)

16 Akɛni shifimɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya wɔhiɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔgboɔ Yehowa nɔ toi koni wɔkɛjo shihilɛ ko ni jaraa ni wɔkɛkpeɔ lɛ naa foi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ewa hã bo akɛ obaajie ojwɛŋmɔ kɛje nibii ni kɔɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha he lɛ anɔ lɛ, kaahã onijiaŋ je wui! Sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni oya nɔ owu oshi susumɔi gbohii nɛɛ. Ani owekunyo ko miite shi eewo bo? Yaa nɔ ofi shi! Tswaa ofai shi akɛ, obaaya nɔ osɔmɔ Yehowa. Kɛ́ otee nɔ ofi shi yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ebaaye ebua bo ni okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ yɛ nibii fɛɛ mli. Kaimɔ akɛ, ja wɔfi shi, dani wɔbaanyɛ wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ.​—Romabii 5:3-5; Yakobo 1:12.

17, 18. (a) Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔfi shi kɛyawula shi. (b) Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ?

17 Esaaa akɛ wɔkɛ wɔshifimɔ lɛ yawaa gbɛteŋ; esa akɛ wɔfi shi kɛyawula shi. Ŋɔɔ lɛ akɛ, ota meele ko mli ni ebɔi shiumɔ. Kɛ́ ootao oná wala lɛ, esa akɛ owu ŋshɔ lɛ, kɛyashi obaashɛ ŋshɔ lɛ naa tɔ̃ɔ. Kɛ́ mɔ ko wu ŋshɔ lɛ kɛyashɛ teŋgbɛ, ni ekpa lɛ, ebaashiu. Nakai nɔŋŋ kɛ́ mɔ ko hu wuuu kwraa lɛ, lɛ hu ebaashiu. Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔyashɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔfi shi kɛyawula shi. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔfea wɔnii tamɔ bɔfo Paulo. Ewie akɛ: “Wɔnijiaŋ ejeee wui.”​—2 Korintobii 4:1, 16, Ga Biblia hee.

18 Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, Yehowa baaye abua wɔ ni wɔfi shi kɛyawula shi. Paulo hu nu he nakai, eŋma akɛ: “Wɔtsɔɔ mɔ ni sumɔ wɔ lɛ nɔ wɔyeɔ kunim kwraa. Ejaakɛ miyɛ nɔmimaa akɛ gbele jio, wala jio, ŋwɛibɔfoi jio, nɔyelii jio, nibii ni yɔɔ amrɔ nɛɛ jio, nibii ni baaba lɛ jio, hewalɛi jio, ŋwɛi jio, shishi jio, loo bɔɔ nii lɛ amli nɔ kroko jio, nyɛŋ atse wɔ kɛje Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni yɔɔ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ he.” (Romabii 8:37-39) Ebaatɔ wɔ moŋ nɛ, shi taakɛ Gideon kɛ ewebii lɛ tee nɔ ‘amɛnyiɛ amɛhenyɛlɔi lɛ asɛɛ’ yɛ tɔ ni etɔ amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eba akɛ wɔ hu wɔbaaya nɔ wɔfi shi kɛyawula shi!​—Kojolɔi 8:4.

^ [1] (kuku 11) Nyɔŋmɔ tsuji komɛi ni ehi shi yɛ wɔbeiaŋ lɛ hu efi shi yɛ kai ni amɛkɛkpe lɛ amli, ni amɛniiashikpamɔi lɛ woɔ mɔ hewalɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ okane wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Ethiopia, Malawi, kɛ Russia lɛ ahe sane yɛ Yearbook ni je kpo yɛ afi 1992, afi 1999, kɛ afi 2008 lɛ amli.

^ [2] (kuku 12) Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ kerubim abɔ ni tsu nitsumɔ nɛɛ.