Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Hewɔ ni Ehe Miihia ni Otsɔse Mɛi Krokomɛi

Nɔ Hewɔ ni Ehe Miihia ni Otsɔse Mɛi Krokomɛi

‘Mawo bo ŋaa kpakpa.’​—ABƐI 4:2, NWT.

LALAI: 93, 96

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsɔse mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli?

BE NI Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, nitsumɔ titri ni etsu ji, eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ. Kɛ̃lɛ, ehe be kɛtsɔse ekaselɔi lɛ koni amɛbatsɔmɔ nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi kpakpai. (Mat. 10:5-7) Filipo kɛ ekãa shiɛ sane kpakpa lɛ, shi nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, etsɔse ebiyei ejwɛ lɛ koni amɛ hu amɛnyɛ amɛshiɛ amɛhã mɛi krokomɛi. (Bɔf. 21:8, 9) Ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia ni wɔ hu wɔtsɔse mɛi krokomɛi. Mɛni hewɔ?

2 Ayɛ mɛi babaoo yɛ asafoi srɔtoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli ni abaptisiko amɛ. Esa akɛ atsɔse mɛi hei nɛɛ ni amɛna nɔ hewɔ ni ehe miihia ni amɛ diɛŋtsɛ amɛhe be kɛkase Biblia lɛ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ atsɔɔ amɛ bɔ ni ashiɛɔ sane kpakpa lɛ ahãa, ni aye abua amɛ ni amɛle bɔ ni atsɔɔ mɛi nii jogbaŋŋ. Esa akɛ atsɔse nyɛmimɛi hii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hu, koni yɛ be ni sa mli lɛ, amɛnyɛ amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai. Kɛ́ nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ ye amɛbua mɛi hei nɛɛ ni ‘amɛwo amɛ ŋaa’ lɛ, amɛbaaya amɛhiɛ.​—Abɛi 4:2, NWT.

TSƆSEMƆ AMƐ NI AMƐNA NƆ HEWƆ NI EHE MIIHIA NI AMƐKASE BIBLIA LƐ

3, 4. (a) Yɛ nɔ ni Paulo wie yɛ Kolosebii 1:9, 10 lɛ naa lɛ, kɛ́ mɔ ko kase Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? (b) Dani wɔbaanyɛ wɔwo mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ hewalɛ ni amɛ kase Biblia lɛ, mɛni esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔfee?

3 Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔkase Biblia lɛ akɛ aŋkroaŋkroi? Paulo hã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ wolo ko ni eŋma ehã enyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ Kolose lɛ mli. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Wɔfɔ̃ko sɔlemɔ kɛ nyɛ hãmɔ, ni wɔbiɔ koni ahã nyɛyimɔ obɔbɔ kɛ [Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa] nii lɛ he nilee krɔŋŋ, yɛ hiɛshikamɔ kɛ mumɔŋ niiashishinumɔ fɛɛ mli, koni nyɛnyiɛ bɔ ni sa Yehowa, bɔ ni afee ni nyɛsa ehiɛ kɛwula shi, be mli ni nyɛyaa nɔ nyɛwoɔ yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli, ní Nyɔŋmɔ he nilee krɔŋŋ ní nyɛyɔɔ lɛ faa lɛ.” (Kol. 1:9, 10) Kadimɔ akɛ, bɔfo Paulo kɛɛ amɛ akɛ, kɛ́ amɛná Yehowa he nilee lɛ, ‘amɛbaanyiɛ bɔ ni sa Yehowa, ni amɛbaasa ehiɛ kɛwula shi.’ Enɛ baahã amɛya nɔ ‘amɛwo yibii’ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ nitsumɔi kpakpai krokomɛi fɛɛ amli. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ni amɛnu shishi akɛ, ja mɔ ko ekase Biblia lɛ be fɛɛ be, dani ebaanyɛ esɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ.

4 Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔbo emli ŋaawoi lɛ toi, ejaakɛ kɛji wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔheee be kɛkaseee Biblia lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛfee nakai lɛ? No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Kɛ́ mitee shiɛmɔ ni mɛi wie nibii ni teɔ shi woɔ Ŋmalɛi lɛ loo amɛbibii mi saji ni mli wala lɛ, ani minyɛɔ mijɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli mihãa amɛ hetoo? Kɛ́ mikane Biblia lɛ, ni mina bɔ ni Yesu, Paulo, kɛ mɛi krokomɛi fi shi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ani mijwɛŋɔ amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ ni mikwɛɔ bɔ ni mafee makase amɛ?’ Kɛ́ wɔgba mɛi krokomɛi nibii kpakpai ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli kɛ bɔ ni eye ebua wɔ lɛ, ekolɛ no baawo amɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛkase Biblia lɛ jogbaŋŋ koni amɛná he sɛɛ.

5. Tsɔɔmɔ nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ koni amɛkase Biblia lɛ daa.

5 Shi ekolɛ obaabi akɛ, ‘Te mafee tɛŋŋ maye mabua mi-Biblia mli nikaselɔ lɛ koni ekase Biblia lɛ daa?’ Nɔ kome ni obaanyɛ ofee ji, ni obaatsɔɔ lɛ ni esaa ehe kɛhã enikasemɔ lɛ dani oba. Ekolɛ obaanyɛ otsɔɔ lɛ saji krokomɛi ni fata he ni yɔɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ sɛɛ lɛ fãi komɛi ni ekane dani oba, ni owo lɛ hewalɛ ni ekane ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ shi aŋmalako amɛmli wiemɔi lɛ. Ye obua lɛ ni esaa ehe kɛhã asafoŋ kpeei lɛ hu, koni kɛ́ etee lɛ enyɛ ehã saji ahetoo. Wo lɛ hewalɛ ni ekane Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ eko fɛɛ eko ni baaba. Tsɔɔmɔ lɛ bɔ ni ebaanyɛ ekɛ Watchtower Library lɛ loo Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE lɛ atsu nii kɛtao Biblia mli sanebimɔi ahetoo. Kɛ́ oye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ekolɛ etsɛŋ, ebaanya Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ he waa.

6. (a) Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ koni enya Biblia lɛ kasemɔ he? (b) Kɛ́ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ banya Biblia lɛ kasemɔ he lɛ, mɛni amɛbaafee?

6 Eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ moŋ, shi esaaa akɛ wɔnyɛɔ amɛnɔ ni amɛkase Biblia lɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ dɛŋdadei ni Yehowa asafo lɛ kɛhã wɔ lɛ atsu nii kɛye wɔbua amɛ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkase Biblia lɛ. Kɛ́ amɛtee nɔ amɛkase Biblia lɛ, amɛbaanu he taakɛ lalatsɛ lɛ nu he lɛ. Ewie akɛ: “Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hilɛ hi hã mi; mikɛ Nuŋtsɔ Yehowa efee mibobaahe.” (Lala 73:28) Kɛ́ amɛkɛ hiɛdɔɔ kase Yehowa he nii lɛ, ekɛ emumɔ lɛ baaye abua amɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ.

TSƆSEMƆ MƐI HEI KONI AMƐNYƐ AMƐSHIƐ NI AMƐTSƆƆ NII JOGBAŊŊ

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ etsɔse ebɔfoi lɛ koni amɛle bɔ ni ashiɛɔ ahãa? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

7 Yesu hã ebɔfoi 12 lɛ gbɛtsɔɔmɔi, ni wɔnaa gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ yɛ Mateo yitso 10 lɛ. Kɛ́ okane nakai ŋmalɛ lɛ, obaana akɛ Yesu tsɔɔ amɛ nibii pɔtɛi ni baaye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. [1] Bɔfoi lɛ bo Yesu toi jogbaŋŋ, ni no sɛɛ lɛ ekɛ amɛ tee shiɛmɔ. Amɛkwɛ bɔ ni Yesu tsɔɔ nii ehãa lɛ, ni amɛkase lɛ. No hewɔ lɛ etsɛɛɛ ni amɛ hu amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa. (Mat. 11:1) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsɔse mɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ koni amɛbatsɔmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni he esa. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ amɛ.

8, 9. (a) Te Yesu fee tɛŋŋ ekɛ mɛi je sanegbaa shishi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua shiɛlɔi hei ni amɛnyɛ amɛkɛ mɛi agba sane taakɛ Yesu fee lɛ?

8 Bɔ ni ajeɔ sanegbaa shishi. Yesu kɛ asafokui kɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ gba sane. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ yoo ko gba sane ŋɔɔmɔŋɔɔmɔ ko yɛ nubu ko ni bɛŋkɛ Sikar maŋ lɛ he. (Yoh. 4:5-30) Be kroko lɛ, ekɛ toohelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Mateo Levi lɛ gba sane. Biblia lɛ egbaaa wɔ nɔ ni Yesu kɛɛ Mateo lɛ fitsofitso, shi naagbee lɛ, Yesu fɔ̃ lɛ nine ni ebanyiɛ esɛɛ lɛ, ni ekpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Mateo fɔ̃ Yesu nine kɛhã niyeli yɛ eshĩa lɛ, ni Yesu tee. Yesu kɛ mɛi babaoo gba sane yɛ nakai okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi.​—Mat. 9:9; Luka 5:27-39.

9 Yesu tse ehiɛ ehã nuu ko ni atsɛɔ lɛ Natanael lɛ, ni ekɛ lɛ gba sane. No mli lɛ, Natanael ehiɛɛɛ Nazaretbii ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Shi bɔ ni Yesu tse ehiɛ ehã lɛ lɛ hewɔ lɛ, etsake susumɔ ni ehiɛ lɛ ni ehã Yesu tsɔɔ lɛ nii, eyɛ mli akɛ Yesu jɛ Nazaret. (Yoh. 1:46-51) Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔtse wɔhiɛ wɔhã mɛi yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni wɔkɛ amɛ gba sane lɛ, ekolɛ amɛbaabo wɔ toi. [2] No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsɔɔ mɛi hei ni amɛle enɛ feemɔ, koni amɛnyɛ amɛshiɛ jogbaŋŋ.

10-12. (a) Mɛni Yesu fee kɛye ebua mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi hei koni amɛtsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa?

10 Bɔ ni afeɔ ayeɔ abuaa mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ. Yesu he be ni ekɛ mɛi ni yɔɔ sane kpakpa lɛ he miishɛɛ lɛ gba sane, tsɛ ebɛ dekã kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, mɛi babaoo babua shi koni amɛbo lɛ toi. No hewɔ lɛ, ekwɔ ebote Petro lɛlɛ lɛ mli, ni etsɔɔ amɛ nii kɛjɛ lɛlɛ lɛ mli. No sɛɛ lɛ, eshwe akɛ etsɔɔ Petro hu nii. No hewɔ lɛ, etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã egbe loo pii, kɛkɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa lɛ, obaahɛ gbɔmɛi ni hiɛ kamɔ.” Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ kɛ lɛji lɛ bakpeleke oya nɔŋŋ, “ni amɛshi nɔ fɛɛ nɔ, ni amɛnyiɛ [Yesu sɛɛ].”​—Luka 5:1-11.

11 Nikodemo hu shwe akɛ ekase nii kɛjɛ Yesu ŋɔɔ. Shi akɛni eji Sanhedrin lɛ mli nyo hewɔ lɛ, eba Yesu ŋɔɔ nyɔɔŋ koni mɛi akana lɛ ni amɛgbe ehe guɔ. Be ni eba lɛ, Yesu eshwieee lɛ, moŋ lɛ, ená dekã ehã lɛ ni etsɔɔ lɛ nibii pii. (Yoh. 3:1, 2) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Nikodemo sane lɛ kɛ saji ni wɔwie kɛtsɔ hiɛ lɛ amli? Yesu he be kɛtsɔɔ mɛi nii koni amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔbɔ mɔdɛŋ wɔku wɔsɛɛ wɔya mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ, ni wɔkɛ amɛ akase Biblia lɛ.

12 Kɛ́ wɔkɛ shiɛlɔi hei fee ekome kɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ewaaa akɛ amɛ hu amɛbaaya amɛhiɛ ni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni he esa. Wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ, kɛ́ mɔ ko nya wiemɔ lɛ he fioo po lɛ, esa akɛ amɛku amɛsɛɛ amɛyasara lɛ. Kɛ́ wɔyaafee sɛɛkuukɛsaramɔi loo Biblia mli nikasemɔi lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã amɛfata wɔhe kɛya. Kɛ́ wɔtsɔɔ amɛ nibii nɛɛ, ni wɔwo amɛ hewalɛ lɛ, amɛbaaná he miishɛɛ waa akɛ amɛ hu amɛbaaku amɛsɛɛ amɛya mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ, ni amɛkɛ amɛ akase Biblia lɛ. Kɛfata he lɛ, amɛbaana akɛ, kɛ́ amɛku amɛsɛɛ amɛtee mɔ ko ni ná wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ shĩa, shi amɛyaninaaa lɛ lɛ, esaaa akɛ amɛnijiaŋ jeɔ wui. Ekolɛ ehe baahia ni amɛku amɛsɛɛ amɛya jɛmɛ shii abɔ.​—Gal. 5:22; kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Esaaa akɛ Wɔnijiaŋ Jeɔ Wui.”

TSƆSEMƆ AMƐ NI AMƐSƆMƆ AMƐNYƐMIMƐI KRISTOFOI LƐ

13, 14. (a) Mɛni mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli kɛshã afɔle kɛsɔmɔ mɛi krokomɛi? (b) Mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔse shiɛlɔi hei kɛ oblahii kɛ oblayei koni amɛsumɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ?

13 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔsɔmɔ amɛ, ni ewieɔ mɛi komɛi ni fee nakai lɛ ahe. (Kanemɔ 1 Petro 1:22; Luka 22:24-27.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛ ewala tete shã afɔle kɛsɔmɔ mɛi krokomɛi. (Mat. 20:28) Biblia lɛ wie yɛ Dorka he akɛ, “eyi obɔ kɛ nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji ni efeɔ ohiafoi lɛ.” (Bɔf. 9:36, 39) Nyɛmiyoo Maria ni hi shi yɛ blema Roma lɛ hu ‘tsu nii waa’ kɛye ebua nyɛmimɛi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ. (Rom. 16:6) No hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi hei ni amɛna akɛ ehe miihia ni amɛsɔmɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ?

Tsɔsemɔ mɛi hei ni amɛsumɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ (Kwɛmɔ kuku 13, 14)

14 Kɛ́ wɔyaasara mɛi ni bɛ hewalɛ loo mɛi ni egbɔlɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã shiɛlɔ hee ko afata wɔhe kɛya. Fɔlɔi baanyɛ amɛkɛ amɛbii afata amɛhe kɛya kɛ́ ebaahi nakai feemɔ. Asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ ato gbɛjianɔ koni mɛi hei kɛ nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aye abua nyɛmimɛi ni egbɔlɔ lɛ. Amɛbaanyɛ amɛye amɛbua amɛ kɛ shĩa saamɔ kɛ nihoomɔ. Enɛɛmɛi ji gbɛi komɛi ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsɔse mɛi hei kɛ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ, koni amɛna akɛ, esa akɛ amɛsɔmɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Yɛ maŋ ko nɔ lɛ, asafoŋ onukpa ko kɛfee esu akɛ, kɛ́ enyiɛ shiɛmɔ nɔ lɛ, ebaatsɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ ekutso lɛ mli lɛ ashĩai shwiaa ni ebi amɛ shi. Enɛ hã nyɛmi nuu fioo ko ni ekɛ fɔɔ yaa lɛ na akɛ, esa akɛ ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ nyɛmimɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.​—Rom. 12:10.

15. Mɛni hewɔ ehe miihia ni asafoŋ onukpai atsɔse nyɛmimɛi hii ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ?

15 Yehowa kɛ nitsumɔ ewo hii adɛŋ akɛ amɛtsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni aye abua nyɛmimɛi hii koni amɛnyɛ amɛhã wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi. Kɛ́ asafoŋ onukpa ji bo lɛ, obaanyɛ ohã asafoŋ sɔɔlɔ ko ni ahã lɛ nifeemɔ lɛ abafee atsɔɔ bo, koni kɛ́ egbe naa lɛ, owo lɛ ŋaa. Enɛ baaye abua lɛ ni eya ehiɛ ni ebatsɔ wielɔ ni he esa.​—Neh. 8:8. [3]

16, 17. (a) Mɛni Paulo fee kɛye ebua Timoteo koni eya ehiɛ yɛ asafo lɛ mli? (b) Mɛni asafoŋ onukpai baanyɛ afee kɛtsɔse nyɛmimɛi hii koni amɛbatsɔmɔ nɔkwɛlɔi kpakpai wɔsɛɛ?

16 Esa akɛ atsɔse nyɛmimɛi hii babaoo koni amɛbatsɔmɔ nɔkwɛlɔi yɛ asafo lɛ mli. Paulo tsɔse Timoteo ni ewo lɛ hewalɛ ni lɛ hu etsɔse mɛi krokomɛi. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Mibi, bo lɛ yaa nɔ oná hewalɛ yɛ duromɔ ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ mli; ni nibii ni onu yɛ minaa ní odasefoi babaoo ema nɔ mi lɛ, nomɛi nɔŋŋ otu owo gbɔmɛi anɔkwafoi adɛŋ, koni no ahã amɛ hu amɛfee mɛi ni sa jogbaŋŋ akɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii.” (2 Tim. 2:1, 2) Paulo, ni no mli lɛ eji bɔfo kɛ nɔkwɛlɔ lɛ, kɛ Timoteo tsu nii, ni Timoteo kase nibii pii yɛ edɛŋ. Timoteo kɛ nibii ni ekase lɛ tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fai krokomɛi amli.​—2 Tim. 3:10-12.

17 Paulo he be kɛtsɔse Timoteo jogbaŋŋ. Ehã efata ehe yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Bɔf. 16:1-5) Asafoŋ onukpai baanyɛ akase Paulo ni amɛhã asafoŋ sɔɔlɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ lɛ afata amɛhe bei komɛi kɛ́ amɛyaasara nyɛmimɛi lɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpai fee nakai lɛ, ebaahã asafoŋ sɔɔlɔi lɛ ana nɔ hewɔ ni ehe miihia ni nɔkwɛlɔi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ ale nitsɔɔmɔ, amɛto amɛtsui shi, amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni amɛsumɔ nyɛmimɛi lɛ. Enɛ baahã amɛnyɛ amɛkwɛ “Nyɔŋmɔ tooku” lɛ nɔ jogbaŋŋ wɔsɛɛ kɛ́ amɛbatsɔmɔ tookwɛlɔi.​—1 Pet. 5:2.

NƆ HEWƆ NI EHE MIIHIA NI ATSƆSE MƐI KROKOMƐI

18. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni atsɔse mɛi yɛ asafo lɛ mli?

18 Jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee ebɛŋkɛ waa, ni nibii amli miiwo wu daa gbi. Enɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni ehe miihia waa ni atsɔse shiɛlɔi kɛ nɔkwɛlɔi babaoo yɛ asafo lɛ mli. Nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ atsɔ gbɛi ni Yesu kɛ Paulo kɛtsu nii kɛtsɔse mɛi krokomɛi lɛ anɔ amɛtsɔse mɛi hei. Yehowa miisumɔ ni atsɔse etsuji fɛɛ jogbaŋŋ koni amɛnyɛ amɛtsu nitsumɔi fɛɛ ni ekɛwo amɛdɛŋ lɛ. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbaaye wɔbua mɛi hei koni amɛya amɛhiɛ yɛ asafo lɛ mli. Kɛyashi naagbee lɛ baaba lɛ, ehe baahia ni aya nɔ atsɔse mɛi babaoo koni amɛbatsɔmɔ shiɛlɔi.

19. Mɛni tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔtsɔse mɛi krokomɛi lɛ, wɔbaaye omanye?

19 Tsɔsemɔ jeee nitsumɔ bibioo, ni eheɔ be. Shi Yehowa kɛ Yesu baawa wɔ, ni amɛbaaduro wɔ hiɛshikamɔ ni wɔnyɛ wɔtsu he nii. Kɛ́ wɔna bɔ ni mɛi ni wɔtsɔseɔ lɛ ‘tsuɔ nii waa ni amɛmiaa amɛhiɛ’ lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe pam. (1 Tim. 4:10) Nyɛhãa wɔ diɛŋtsɛ hu wɔyaa wɔhiɛ yɛ mumɔŋ, koni wɔnyɛ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ.

^ [1] (kuku 7) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ, (1) esa akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ, (2) amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaaduro amɛ nibii ni he hiaa amɛ, (3) amɛkɛ mɛi akataa saji anaa, (4) kɛ́ mɛi te shi wo amɛ lɛ, amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, (5) amɛkashe mɔ ko mɔ ko gbeyei.

^ [2] (kuku 9) Ahã wɔ ŋaawoi kpakpai yɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ mɛi agba sane yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he yɛ Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ wolo lɛ, bf. 62-64 lɛ.

^ [3] (kuku 15) Atsɔɔ nibii komɛi ni baaye abua nyɛmimɛi hii ni amɛhe asa kɛ wiemɔhamɔ lɛ yɛ Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ wolo lɛ, bf. 52-61 lɛ.