Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Hewɔ ni Ehe Miihia ni Oya Ohiɛ yɛ Mumɔŋ

Nɔ Hewɔ ni Ehe Miihia ni Oya Ohiɛ yɛ Mumɔŋ

“Yaa nɔ okɛ ojwɛŋmɔ ama nikanemɔ yɛ mɛi ahiɛ, wiemɔkɛtsɔɔmɔ, kɛ nitsɔɔmɔ nɔ.”​—1 TIM. 4:13.

LALAI: 45, 70

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 60:22 lɛ eba mli yɛ naagbee gbii nɛɛ amli? (b) Mɛni he ebahia waa yɛ Yehowa asafo lɛ mli?

“MƆ BIBIOO ko aaatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa.” (Yes. 60:22) Gbalɛ nɛɛ miiba mli yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Yɛ afi 2015 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, mɛi 8,220,105 sɔŋŋ shiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ! Gbalɛ lɛ naagbee fã lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ shɛ ebe lɛ, mi, Yehowa, mahã afee oya!” Bɔ ni Yehowa asafo lɛ shwereɔ oyayaayai lɛ kɛ nitsumɔ pii baaba, ni ehe baahia ni wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔkɔŋ awo shishi. No hewɔ lɛ, ani oomia ohiɛ ootsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi babaoo miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi kɛ gbɛgbalɔi awalɔi, mɛi komɛi hu efã kɛtee hei ni hiamɔ lɛ da yɛ, ni mɛi komɛi hu miiye amɛmiibua kɛmiimamɔ Maŋtsɛyeli Asai loo amɛkɛ amɛhe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fãi krokomɛi amli.

2 Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ehe baahia ni aná nitsulɔi babaoo hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, daa afi lɛ, atseɔ asafoi hei aaafee 2,000. No hewɔ lɛ, kɛ́ esa akɛ aná asafoŋ onukpai 5 yɛ asafo fɛɛ asafo mli lɛ, belɛ, esa akɛ aná asafoŋ onukpai hei 10,000 daa afi. Ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ nyɛmimɛi hii pii amia amɛhiɛ waa ni amɛnyɛ amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi, ní asafoŋ sɔɔlɔi lɛ hu amia amɛhiɛ ni amɛnyɛ amɛsɔmɔ akɛ asafoŋ onukpai. Shi jeee nyɛmimɛi hii pɛ ahe hiaa, ‘nitsumɔ babaoo yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli’ kɛhã nyɛmimɛi yei hu.​—1 Kor. 15:58.

KƐ́ OOTAO OYA OHIƐ YƐ MUMƆŊ LƐ, MƐNI ESA AKƐ OFEE?

3, 4. Mɛɛ otii obaanyɛ okɛmamɔ ohiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

3 Kanemɔ 1 Timoteo 3:1. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “miitao” lɛ shishi ji, ni mɔ ko baakpã enine mli waa koni enine ashɛ nɔ ko nɔ, titri lɛ, kɛ́ nii lɛ kã shɔŋŋ. Wiemɔ nɛɛ ni bɔfo Paulo kɛtsu nii lɛ hãa wɔnaa akɛ, dani mɔ ko baanyɛ aya ehiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, esa akɛ emia ehiɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nyɛmi nuu ko ni miitao etsu babaoo yɛ esafo lɛ mli lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ emia ehiɛ waa ni ejie Kristofoi asui akpo, bɔ ni afee ni enyɛ esɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ. No sɛɛ lɛ, esa akɛ eya nɔ emia ehiɛ koni yɛ be ni sa mli lɛ, enyɛ eshɛ taomɔ nii ni esa akɛ mɔ ashɛ he dani ahala lɛ akɛ asafoŋ onukpa lɛ hu he.

4 Nakai nɔŋŋ esa akɛ nyɛmimɛi ni miitao amɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, amɛyasɔmɔ yɛ Betel, loo amɛyaye amɛbua kɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai lɛ amia amɛhiɛ koni amɛnyɛ amɛshɛ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ ahe. Nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ ni wɔya wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

OBAANYƐ OFEE BABAOO YƐ YEHOWA SƆƆMƆ LƐ MLI

5. Mɛni oblahii kɛ oblayei baanyɛ amɛkɛ amɛhewalɛ lɛ atsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

5 Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei yɛ hewalɛ ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. (Kanemɔ Abɛi 20:29.) Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei ni sɔmɔɔ yɛ Betel lɛ ateŋ mɛi komɛi yeɔ amɛbuaa kɛkalaa Bibliai kɛ asafo lɛ woji krokomɛi. Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei babaoo hu yeɔ amɛbuaa kɛ́ aamamɔ Maŋtsɛyeli Asai hei loo aasaa memeji ni yɔɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ adebɔɔ naa osharai ba lɛ, nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei yayeɔ amɛbuaa. Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei babaoo ni miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ kaseɔ wiemɔi hei ni amɛfãa gbɛ amɛyashiɛɔ sane kpakpa lɛ yɛ hei krokomɛi.

6-8. (a) Mɛni nyɛmi nuu ko fee koni ená miishɛɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Ni mɛni jɛ mli kɛba? (b) Kɛ́ wɔmiitao wɔfee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

6 Ekã shi faŋŋ akɛ, oosumɔ ni okɛ otsui fɛɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ. Shi ekolɛ, onuɔ he akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ eŋɔɔɔ. Nakai ji bɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Aaron lɛ nu he ehã be ko ni eho. Eyɛ mli akɛ akɛ anɔkwale lɛ tsɔse lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi moŋ, shi ewie akɛ: “Ebashɛ he ko ni agbɛnɛ lɛ, asafoŋ kpeei yaa kɛ shiɛmɔyaa eje mitsine.” Aaron shwe akɛ esɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ, shi enaaa nɔ kwraa ni ebaafee koni ená nakai miishɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ, ole nɔ ni efee?

7 Aaron bɔi Biblia lɛ kanemɔ daa, esaa ehe jogbaŋŋ kɛhã asafoŋ kpeei lɛ, ni kɛ́ etee lɛ, ehãa saji ahetoo. Kɛfata he lɛ, ebɔi sɔlemɔ waa. Enɛ hã ebasumɔ Yehowa waa, ni etee ehiɛ yɛ mumɔŋ. Aaron batsɔ gbɛgbalɔ, eyaye ebua yɛ hei ni adebɔɔ naa osharai eba yɛ, ni efã gbɛ kɛtee maŋ kroko nɔ eyashiɛ. Amrɔ nɛɛ, ebatsɔ asafoŋ onukpa ni eesɔmɔ yɛ Betel. Te enuɔ he ehãa tɛŋŋ? Ewie akɛ: “‘Misa minaa ni mina akɛ Yehowa hi.’ Yehowa ejɔɔ mi, no hewɔ lɛ, minuɔ he akɛ, esa akɛ mato lɛ najiaŋ. Enɛ tsirɛɔ mi koni mafee babaoo yɛ esɔɔmɔ lɛ mli, ni kɛ́ mifee nakai lɛ, esaa ejɔɔ mi ekoŋŋ.”

8 Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Mɛi ni taoɔ Yehowa sɛɛ gbɛ lɛ, nɔ kpakpa ko ehiaŋ amɛ.” (Kanemɔ Lala 34:9-11.) Yehowa haŋ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ kɛ ekãa lɛ awu bɔ kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔbaaná miishɛɛ waa, ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaana akɛ “Yehowa hi.”

KAAHÃ ONIJIAŊ JE WUI

9, 10. Mɛni hewɔ tsuishitoo he miihia wɔ lɛ?

9 Ekolɛ, ooshwe waa ni oná sɔɔmɔ hegbɛ ko, shi onáaa, aloo ekolɛ, ootao ofee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, shi oshihilɛ eŋmɛɛɛ bo gbɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Esa akɛ oto otsui shi ni omɛ. (Mika 7:7) Ekolɛ, Yehowa baaŋmɛ gbɛ ni be ashwie mli dani onine ashɛ nakai sɔɔmɔ hegbɛ lɛ nɔ loo oshihilɛ atsake. Kɛ̃lɛ, esa akɛ okai be fɛɛ be akɛ, ebaaya nɔ eye ebua bo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa wo Abraham shi akɛ ebaaduro lɛ binuu. Shi afii babaoo baho ni Abraham náko binuu. Kɛ̃lɛ, enijiaŋ ejeee wui. Etee nɔ ehe Yehowa nɔ eye, ni eto etsui shi emɛ, ni yɛ be ni sa mli lɛ, Yehowa duro lɛ Isak.​—1 Mose 15:3, 4; 21:5; Heb. 6:12-15.

10 Ebɛ mlɛo akɛ oooto otsui shi omɛ. (Abɛi 13:12) Kɛ́ ojwɛŋ oshihilɛ lɛ he tuutu, ni ofó owo omli yɛ otii ni okɛmamɔ ohiɛ shi onyɛko oshɛ he lɛ ahe lɛ, onijiaŋ baaje wui waa. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni obaafee nakai lɛ, okɛ be nɛɛ akase sui ni baaye abua bo ni kɛ́ onine shɛ hegbɛ lɛ nɔ lɛ, onyɛ otsu he nii jogbaŋŋ. Nibii etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai.

11. Mɛɛ sui esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔná? Ni mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔná sui nɛɛ?

11 Bɔɔ mɔdɛŋ ni oná sui ni baaye abua bo. Kɛ́ okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ojwɛŋ nɔ lɛ, ohiɛ baakã shi, obaayoo nii asɛɛ, obaale nii, obaasusu nii ahe kɛya shɔŋŋ, ni obaakpɛ yiŋ ni ja yɛ saji ahe. Sui nɛɛ ahe miihia mɛi fɛɛ ni nyiɛɔ hiɛ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ. (Abɛi 1:1-4; Tito 1:7-9) Kɛ́ okane asafo lɛ woji lɛ, obaana Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ nibii pii ahe. Kɛ́ okɛ nibii ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii daa gbi lɛ, yiŋ srɔtoi ni okpɛɔ yɛ hiɛtserɛjiemɔ, hesaamɔ, shika he saji, bɔ ni okɛ mɛi hiɔ shi ohãa, kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe lɛ baasa Yehowa hiɛ.

12. Mɛni hãa anyɛɔ amuɔ afɔ̃ɔ mɔ ko nɔ yɛ asafo lɛ mli?

12 Okɛ hiɛdɔɔ atsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaawo odɛŋ lɛ. Kɛ́ nyɛmimɛi hii ji wɔ jio, nyɛmimɛi yei ji wɔ jio lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaawo wɔdɛŋ lɛ. Be ni Nehemia sɔmɔɔ akɛ amralo lɛ, ehala hii anɔkwafoi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni abaanyɛ amu afɔ̃ amɛnɔ, ni etuu nitsumɔi srɔtoi ewo amɛdɛŋ. (Neh. 7:2; 13:12, 13) Ŋmɛnɛ lɛ, sui nɛɛ nɔŋŋ akpaa gbɛ akɛ mɛi fɛɛ ni atuɔ nitsumɔi awoɔ amɛdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ baajie lɛ kpo. (1 Kor. 4:2) Kɛ́ wɔkɛ hiɛdɔɔ tsu nii lɛ, wɔbaaná gbɛ́i kpakpa, ni ekolɛ abaatuu nitsumɔi krokomɛi awo wɔdɛŋ.​—Kanemɔ 1 Timoteo 5:25.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Yosef kɛ́ mɛi kɛ bo ye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ?

13 Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. Kɛ́ mɔ ko kɛ bo ye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Bei komɛi lɛ, obaanyɛ oya mɔ lɛ ŋɔɔ amrɔ nɔŋŋ ni oyagbala nibii amli otsɔɔ lɛ. Shi saji lɛ ekomɛi yɛ ni kɛ́ oka akɛ obaatsu he nii nakai lɛ, obaahã emli awo wu moŋ. Susumɔ Yosef he okwɛ. Yosef nyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ kwraa, shi ebɛɛɛ amɛ ewooo emli. Sɛɛ mli lɛ, afolɔ enaa ni awo lɛ tsuŋ, shi ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã yelikɛbuamɔ. Etee nɔ ejwɛŋ Yehowa shiwoi lɛ ahe, ni eye lɛ anɔkwa. Mɛni jɛ mli kɛba? “Yehowa wiemɔ lɛ tsuu ehe.” (Lala 105:19) Naagbai ni ekɛkpe lɛ, kɛ bɔ ni etsu amɛhe nii ehã lɛ saa lɛ jogbaŋŋ kɛhã nitsumɔ krɛdɛɛ ko. (1 Mose 41:37-44; 45:4-8) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ bo ye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa hiɛshikamɔ, ni okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ. Too otsui shi kɛ́ okɛ mɔ lɛ miiwie, ni okɛ lɛ aye yɛ mlihilɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, Yehowa baaye abua bo.​—Kanemɔ 1 Petro 5:10.

YAA OHIƐ YƐ SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ MLI

14, 15. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ nɔ be fɛɛ be lɛ? (b) Mɛɛ gbɛi srɔtoi anɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔye mɛi odase? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ kɛ akrabatsa ni yitso ji, “ Ani Obaasumɔ ni Oka Shiɛmɔ Gbɛ Kroko Okwɛ?”)

14 Paulo wo Timoteo hewalɛ ni eya nɔ ekɛ ejwɛŋmɔ ama “nikanemɔ yɛ mɛi ahiɛ, wiemɔkɛtsɔɔmɔ, kɛ nitsɔɔmɔ nɔ.” Ekɛɛ lɛ akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ onitsɔɔmɔ lɛ nɔ be fɛɛ be.” (1 Tim. 4:13, 16) Be ni Paulo kɛɛ Timoteo sane nɛɛ lɛ, no mli lɛ Timoteo eshiɛ sane kpakpa lɛ afii babaoo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Paulo wo lɛ hewalɛ ni ehã ‘ehiɛ ahi enitsɔɔmɔ lɛ nɔ be fɛɛ be,’ ejaakɛ ja efee nakai dani enitsɔɔmɔ lɛ baamɔ shi jogbaŋŋ. Mɛi ashihilɛ tsakeɔ, no hewɔ lɛ, ehe bahia ni lɛ hu etsake gbɛ ni etsɔɔ nɔ eshiɛɔ lɛ, bɔ ni afee ni enyɛ eshɛ mɛi atsui he. Ehe miihia ni wɔ hu wɔfee nakai be ni wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ.

15 Hei komɛi yɛ ni kɛ́ otee shĩai amli oyaashiɛ lɛ, oyaninaŋ mɔ ko mɔ ko. Shĩai lɛ ekomɛi po yɛ ni afo he ni ata naa geeti, no hewɔ lɛ, onyɛŋ obote mli. Kɛ́ nakai eyɔɔ yɛ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, obaanyɛ otsake gbɛi ni otsɔɔ nɔ oshiɛɔ lɛ, bɔ ni afee ni onine anyɛ ashɛ mɛi anɔ.

16. Te nyɛmimɛi komɛi tsuɔ maŋ odaseyeli nitsumɔ lɛ amɛhãa tɛŋŋ?

16 Maŋ odaseyeli ji gbɛ kome ni hi waa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ, ni nyɛmimɛi babaoo enya shiɛmɔ gbɛ nɛɛ he waa. Amɛyaa oketekei kɛ tsɔji amaamɔhei, jaji anɔ, shwɛmɔhei, kɛ hei krokomɛi ni tamɔ nakai koni amɛyashiɛ amɛhã mɛi. Nɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi feɔ kɛjeɔ sanegbaa shishi ji akɛ, amɛwieɔ nɔ ko ni amɛnu yɛ redio lɛ loo TV lɛ nɔ lɛ he, loo kɛ́ mɔ ni amɛkɛkpe lɛ yɛ bii lɛ, amɛjieɔ gbekɛbii lɛ ayi, aloo kɛ́ mɔ lɛ miitsu nii lɛ, amɛbiɔ lɛ enitsumɔ lɛ he sane. Kɛ́ mɔ lɛ nya sanegbaa lɛ he, ni lɛ hu ebɔi eko wiemɔ lɛ, amɛgbalaa ejwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ko ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ, amɛbi lɛ esusumɔ yɛ he. Kɛ́ mɔ lɛ nya he lɛ, amɛkɛ lɛ tsaa Biblia mli sanegbaa lɛ nɔ.

17, 18. (a) Mɛni baaye abua bo ni oná ekãa kɛye odase yɛ maŋ lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ David wiemɔi lɛ baanyɛ awo bo hewalɛ ni oshiɛ sane kpakpa lɛ?

17 Ekolɛ, ewa kɛhã bo akɛ obaaye mɛi odase yɛ maŋ lɛ mli, ni nakai ji bɔ ni gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ New York City ni atsɛɔ lɛ Eddie lɛ nu he be ko ni eho. Ani ole nɔ ni ye ebua lɛ ni ená ekãa? Ewie akɛ: “Kɛ́ wɔmiifee weku jamɔ lɛ, mi kɛ miŋa taoɔ nibii komɛi ni mɛi wieɔ kɛ saji komɛi ni amɛfɔɔ bimɔ lɛ ahetoo. Kɛfata he lɛ, wɔbiɔ ŋaawoo yɛ nyɛmimɛi krokomɛi adɛŋ.” Amrɔ nɛɛ, Eddie mii shɛɔ ehe waa kɛ́ eeye odase yɛ maŋ lɛ mli.

18 Kɛ́ otee ohiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni oshiɛ sane kpakpa lɛ kɛ ekãa lɛ, mɛi fɛɛ baana oshweremɔ lɛ faŋŋ. (Kanemɔ 1 Timoteo 4:15.) Kɛfata he lɛ, ohiɛyaa lɛ baahã ajie wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ yi. David wie akɛ: “Majie Yehowa yi daa nɛɛ, eyijiemɔ aaakã midaaŋ be fɛɛ be. Misusuma aaashwã afɔ̃ Yehowa nɔ; amanehulunalɔi [loo, heshibalɔi] aaanu he ni amɛmii aaashɛ amɛhe.” (Lala 34:2, 3) Ekolɛ, kɛtsɔ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, obaaná mɛi abafata ohe kɛsɔmɔ Yehowa.

YAA NƆ OJIE NYƆŊMƆ YI KƐTSƆ OHIƐ NI OOYA LƐ NƆ

19. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná miishɛɛ kɛ́ wɔshihilɛ eŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔsɔmɔ Yehowa bɔ ni wɔtsui shweɔ lɛ po?

19 David wie akɛ: “Yehowa, onitsumɔi lɛ fɛɛ aaadao shi, ni omɛi krɔŋkrɔŋi lɛ aaajie oyi! Amɛaawie omaŋtsɛyeli lɛ anunyam lɛ he, ni amɛaagba ohewalɛ lɛ he sane, koni amɛhã gbɔmɛi abii ale ehewalɛ nitsumɔi lɛ, kɛ emaŋtsɛyeli lɛ nyam kɛ agbojee lɛ.” (Lala 145:10-12) Hɛɛ, Yehowa tsuji anɔkwafoi fɛɛ shweɔ waa ni amɛgba mɛi krokomɛi ehe sane. Shi kɛ́ hela loo gbɔlɛ hãaa onyɛ otsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ bɔ ni otsui shweɔ hu? Kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, be fɛɛ be ni obaashiɛ sane kpakpa lɛ ohã mɛi ni kwɛɔ bo lɛ loo mɛi krokomɛi lɛ, oojie Yehowa yi. Kɛ́ awo bo tsuŋ yɛ ohemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ, bo hu obaanyɛ ohã Yehowa tsui anyɔ emli kɛ́ oshiɛ be fɛɛ be ni hegbɛ lɛ baagbele. (Abɛi 27:11) Kɛ́ owekumɛi jáaa Yehowa, shi bo lɛ, otee nɔ osɔmɔ lɛ lɛ, emii baashɛ ehe waa. (1 Pet. 3:1-4) Ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie Yehowa yi ni wɔya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ.

20, 21. Kɛ́ atuu sɔ̃i awo odɛŋ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi baaná he sɛɛ?

20 Kɛ́ otee ohiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, Yehowa baajɔɔ bo. Kɛ́ oto onibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, loo ofee tsakemɔi fioo komɛi yɛ oshihilɛ mli lɛ, ekolɛ obaanyɛ okɛ be babaoo ashiɛ sane kpakpa lɛ ohã mɛi koni amɛná hiɛnɔkamɔ. Kɛ́ oná be babaoo kɛhã Yehowa sɔɔmɔ lɛ, obaanyɛ oye obua onyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa fe bɔ ni ofeɔ bianɛ lɛ po. Kɛfata he lɛ, kɛ́ amɛna bɔ ni obɔɔ mɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ, amɛbaasumɔ bo waa, amɛhiɛ baasɔ onitsumɔi kpakpai lɛ, ni amɛbaafi osɛɛ.

21 Kɛ́ wɔbɔi Yehowa sɔɔmɔ etsɛ jio, wɔbɔi lɛ sɔɔmɔ nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ jio lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔya wɔhiɛ. Shi mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ aye abua mɛi hei koni amɛya amɛhiɛ? Wɔbaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.