Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ ni Hãa Kristofoi Agbalashihilɛ Yeɔ Omanye

Nɔ ni Hãa Kristofoi Agbalashihilɛ Yeɔ Omanye

“Esa akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ eŋa tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; ni esa akɛ ŋa lɛ aná bulɛ ni mli kwɔ ehã ewu.”​—EFE. 5:33.

LALAI: 87, 3

1. Eyɛ mli akɛ yookpeemɔ gbi lɛ ji miishɛɛ be moŋ, shi mɛni esa akɛ mɛi fɛɛ ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ ahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

KƐ́ NUU ko kɛ yoo ko bɔi nyiɛmɔ kɛhã gbalashihilɛ lɛ, suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ mli yaa nɔ ewaa. Anɔkwa, emli bawaa aahu akɛ, amɛ fɛɛ amɛnáa he miishɛɛ akɛ amɛbaakamɔ amɛhe kitãi ni amɛye amɛhe anɔkwa, ni nakai pɛpɛɛpɛ amɛfeɔ yɛ yookpeemɔ gbi lɛ nɔ. Kwɛ miishɛɛ kpele ni ayemforo lɛ kɛ ayemforowu lɛ fɛɛ náa nakai gbi lɛ! Kɛjɛ gbi nɛɛ nɔ kɛyaa lɛ, ehe baahia ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛya nɔ amɛhi shi akɛ wu kɛ ŋa. Yehowa ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi, ni eesumɔ ni gbalashihilɛ mli bii aná miishɛɛ ni amɛye omanye. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ ŋaawoi kpakpai ni baaye abua mɛi fɛɛ ni halaa akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ ewo e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. (Abɛi 18:22) Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ faŋŋ akɛ, adesai fɛɛ yeee emuu, no hewɔ lɛ mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baana “amanehulu yɛ amɛheloo mli,” ni tsɔɔ akɛ, amɛbaaná naagbai. (1 Kor. 7:28) Mɛni gbalashihilɛ mli bii baanyɛ afee koni amɛkaná naagbai pii yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli? Mɛni baahã Kristofonyo ko gbalashihilɛ aye omanye?

2. Mɛɛ suɔmɔi srɔtoi esa akɛ gbalashihilɛ mli bii jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe?

2 Biblia lɛ tsɔɔ wɔ akɛ, suɔmɔ ji su ko ni he hiaa waa. Shi suɔmɔ lɛ, ayɛ lɛ srɔtoisrɔtoi. Ayɛ hedɔɔ (nɔ ni Helabii lɛ tsɛɔ lɛ phi·liʹa lɛ), nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ (nɔ ni amɛtsɛɔ lɛ eʹros lɛ), dani ayɛ suɔmɔ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ wekumɛi (nɔ ni amɛtsɛɔ lɛ stor·geʹ lɛ), ni esa akɛ gbalashihilɛ mli bii ajie suɔmɔi srɔtoi nɛɛ fɛɛ kpo. Kɛ̃lɛ, suɔmɔ ni damɔ shishitoo mla nɔ (nɔ ni Helabii lɛ tsɛɔ lɛ a·gaʹpe lɛ), ji nɔ ni hãa gbalashihilɛ yeɔ omanye. Bɔfo Paulo wie yɛ suɔmɔ nɛɛ he akɛ: “Esa akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ eŋa tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; ni esa akɛ ŋa lɛ aná bulɛ ni mli kwɔ ehã ewu.”​—Efe. 5:33.

NƆ TUUNTU NI YEHOWA KPAA GBƐ YƐ WUMƐI KƐ ŊAMƐI ADƐŊ

3. Te esa akɛ suɔmɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɔɔ kɛhã amɛhe lɛ mli awa ahã tɛŋŋ?

3 Paulo ŋma akɛ: “Wumɛi, nyɛyaa nɔ nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, tamɔ bɔ ni Kristo lɛ hu sumɔ asafo lɛ, ní eŋɔ ehe ehã yɛ ehewɔ lɛ.” (Efe. 5:25) Esa akɛ Kristofoi fɛɛ akase Yesu ni amɛsumɔ amɛhe tamɔ bɔ ni Kristo sumɔ amɛ lɛ. (Kanemɔ Yohane 13:34, 35; 15:12, 13.) Esa akɛ suɔmɔ ni yɔɔ Kristofonyo wu ko kɛ eŋa teŋ lɛ mli awa aahu akɛ, kɛ́ ehe bahia ni amɛteŋ mɔ kome agbo ahã mɔ kroko lɛ, ebaafee. Shi kɛ́ naagbai kɛ béi yɛ amɛteŋ lɛ, ebaawa waa akɛ amɛbaafee nakai. No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua amɛ? Suɔmɔ ni damɔ shishitoo mla nɔ ji nɔ ni baaye abua amɛ. Suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ‘damɔɔ nibii fɛɛ naa, eheɔ nibii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kãa nibii fɛɛ nɔ, efiɔ shi yɛ nibii fɛɛ mli, ni esɛɛ efooo kɔkɔɔkɔ.’ (1 Kor. 13:7, 8) Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ akai kitã ni amɛkã amɛhe akɛ amɛbaasumɔ amɛhe ni amɛye amɛhe anɔkwa lɛ. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, ebaatsirɛ amɛ ni amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii, ni amɛfee ekome kɛtsu amɛnaagbai ahe nii.

4, 5. (a) Te Yehowa kpaa gbɛ akɛ wu lɛ baatsu sɔ̃ ni kã enɔ akɛ weku yitso lɛ he nii ehã tɛŋŋ? (b) Te esa akɛ ŋa lɛ afee enii ehã tɛŋŋ yɛ ewu lɛ yitsoyeli lɛ he? (d) Mɛɛ tsakemɔi ehe bahia ni gbalashihilɛ mli bii komɛi afee?

4 Paulo tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ yɛ wumɛi kɛ ŋamɛi adɛŋ. Ewie akɛ: ‘Ŋamɛi aŋɔ amɛhe awo amɛwumɛi ashishi, tamɔ bɔ ni amɛŋɔɔ amɛhe amɛwoɔ Nuŋtsɔ lɛ shishi lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji eŋa lɛ yitso, tamɔ bɔ ni Kristo lɛ hu ji asafo lɛ yitso lɛ.’ (Efe. 5:22, 23) Nɔ ni ewie nɛɛ etsɔɔɔ akɛ wumɛi ahe yɛ sɛɛnamɔ fe amɛŋamɛi. Be ni Yehowa tsɔɔ nɔ ni esa akɛ ŋamɛi atsu yɛ weku lɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Ehiii akɛ gbɔmɔ lɛ [ni ji Adam] kome hiɔ shi; mafee hefatalɔ ko ni sa lɛ mahã lɛ.” (1 Mose 2:18) Enɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ ŋamɛi aye abua amɛwumɛi koni amɛnyɛ amɛtsu amɛyitsoyeli lɛ he nii jogbaŋŋ. Esa akɛ wumɛi lɛ hu akase Kristo, ni ji asafo lɛ yitso lɛ ni amɛkɛ suɔmɔ akwɛ amɛweku lɛ nɔ. Kɛ́ wumɛi fee enɛ lɛ, ewaŋ kɛhaŋ amɛŋamɛi lɛ akɛ amɛbaamu amɛfɔ̃ amɛnɔ, amɛbu amɛ, amɛba amɛhe shi amɛhã amɛ, ni amɛfi amɛsɛɛ yɛ nibii fɛɛ mli.

5 Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Cathy [1] lɛ wie akɛ be ni eji oshijafo lɛ, lɛ diɛŋtsɛ etoɔ enibii ahe gbɛjianɔ ni ekwɛɔ ehe, ejaakɛ ebɛ mɔ ko shishi. Shi be ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ, ehe bahia ni ekase bɔ ni abaa he shi ahãa mɔ kroko, ni ekɛ ehiɛ afɔ̃ ewu lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo, shi akɛni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi baatsu nii hewɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔhe lɛ mli etee nɔ ewa.” Cathy wu Fred hu wie akɛ: “No mli lɛ, ewa hã mi akɛ makpɛ miyiŋ yɛ nibii ahe. Ni be ni mibote gbalashihilɛ mli lɛ sane lɛ fite kwraa, ejaakɛ agbɛnɛ lɛ, esa akɛ masusu miŋa lɛ hu he. Shi akɛni misɔleɔ mibiɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ, ni miboɔ miŋa lɛ toi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, miina naa fiofio. Minuɔ he akɛ wɔfee ekome diɛŋtsɛ!”

6. Kɛ́ naagbai ba gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ baanyɛ ‘afee gbalashihilɛ mli bii lɛ ekome yɛ gbɛ ni eye emuu nɔ’?

6 Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii ‘ná tsui amɛhã amɛhe’ ni amɛkɛ amɛtɔmɔi ‘fafaa amɛhe tswaa’ lɛ, amɛgbãla lɛ baasɔ. Amɛ fɛɛ amɛbaatɔ̃ yɛ be kɛ beiaŋ, ejaakɛ amɛyeee emuu. Shi kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ amɛkase nii kɛjɛ amɛtɔmɔi lɛ amli, amɛle bɔ ni akɛ tɔmɔi keɔ, ni amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe, ejaakɛ no ji “kpãa ni feɔ mɛi ekome yɛ gbɛ ni eye emuu nɔ.” (Kol. 3:13, 14) Kɛfata he lɛ, “suɔmɔ toɔ etsui shi ni emli hi. . . . Ekɛ efɔŋ etooo emli.” (1 Kor. 13:4, 5) Kɛ́ amɛkɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ nɔ ko he ni no kɛ béi ba lɛ, esaaa akɛ amɛshiɔ lɛ nakai; esa akɛ amɛtsu he nii amrɔ nɔŋŋ, dani hulu anyɔ shi. (Efe. 4:26, 27) Ebiɔ heshibaa kɛ ekãa dani mɔ ko baanyɛ ajɛ etsui mli ekɛɛ ehefatalɔ akɛ, “Mifeee ni ahi, ofainɛ kɛke mi.” Shi kɛ́ gbalashihilɛ mli bii bɔ mɔdɛŋ amɛfee nakai lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu naagbai pii ahe nii, ni suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ hu mli baawa.

EHE MIIHIA WAA NI GBALASHIHILƐ MLI BII ADƆDƆƆ AMƐHE

7, 8. (a) Mɛɛ ŋaawoo Biblia lɛ kɛhãa gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɛ bɔlɛnamɔ he? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ gbalashihilɛ mli bii ahiɛ amɛhe dɔdɔɔdɔ lɛ?

7 Biblia lɛ hãa gbalashihilɛ mli bii ŋaawoo kpakpa yɛ gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ he, koni amɛná jwɛŋmɔ ni ja yɛ he. (Kanemɔ 1 Korintobii 7:3-5.) Ehe miihia ni wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ asusu amɛhenumɔŋ hiamɔ nii ahe. Kɛ́ wu lɛ ehiɛɛɛ eŋa lɛ dɔdɔɔdɔ lɛ, ebaanyɛ ewa kɛhã lɛ akɛ ebaaná miishɛɛ kɛ́ amɛmiiná bɔlɛ. Biblia lɛ woɔ wumɛi hewalɛ ni amɛkɛ amɛŋamɛi ‘ahi shi yɛ nilee naa.’ (1 Pet. 3:7) Esaaa akɛ gbalashihilɛ mli bii nyɛɔ amɛhefatalɔi anɔ ni amɛkɛ amɛ aná bɔlɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ ashwe akɛ amɛbaaná bɔlɛ dani amɛfee nakai. Bei pii lɛ, hii abɔlɛnamɔ henumɔi teɔ shi oya fe yei, shi esa akɛ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ abɔlɛnamɔ henumɔi ate shi dani amɛná bɔlɛ.

8 Nibii srɔtoi yɛ ni gbalashihilɛ mli bii baanyɛ afee dani amɛná bɔlɛ, be ni amɛnáa bɔlɛ, kɛ be ni amɛná bɔlɛ amɛgbe naa. Biblia lɛ tsĩɔ nibii ni afeɔ kɛtsɔɔ hedɔɔ nɛɛ ekomɛi atã, kɛ̃lɛ ewoko mlai yɛ he. (Sal. Lal. 1:2; 2:6) Esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ahiɛ amɛhefatalɔi lɛ dɔdɔɔdɔ.

9. Mɛni hewɔ esaaa akɛ gbalashihilɛ mli bii náa bɔlɛnamɔ henumɔi amɛhãa mɛi ni jeee amɛhefatalɔi lɛ?

9 Kɛ́ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ waa lɛ, wɔhaŋ nɔ ko nɔ ko afite wɔgbalashihilɛ lɛ. Gbalashihilɛ mli bii komɛi ekwɛ ponografi aahu ni ebatsɔ amɛsu, ni su gbonyo nɛɛ efite miishɛɛ ni yɔɔ amɛgbãla lɛ mli lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po yɛ ni efite amɛgbãla lɛ kwraa. Kɛ́ wɔná bɔlɛnamɔ henumɔi ni esaaa loo eefee wɔ akɛ wɔyakwɛ ponografi lɛ, esa akɛ wɔkɛ ekãa awu ashi. Esaaa akɛ gbalashihilɛ mli bii feɔ nɔ ko kwraa ni baahã efee tamɔ nɔ ni amɛyɛ mɔ ko ni jeee amɛwu loo amɛŋa lɛ he suɔmɔ, ejaakɛ kɛ́ amɛfee nakai lɛ, etsɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ amɛhefatalɔ lɛ. Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ Nyɔŋmɔ le wɔsusumɔi fɛɛ lɛ, ebaahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaafee esuɔmɔnaa nii ni wɔye wɔhefatalɔ lɛ anɔkwa lɛ mli awa.​—Kanemɔ Mateo 5:27, 28; Hebribii 4:13.

KƐ́ NAAGBAI BA GBALASHIHILƐ LƐ MLI

10, 11. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ mɛi miitse gbãla waa? (b) Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ dani nuu ko loo yoo ko baatse ehe kɛje ehefatalɔ he lɛ esa akɛ esusu sane lɛ he jogbaŋŋ? (d) Mɛni baatsirɛ gbalashihilɛ mli bii ni amɛtsu amɛnaagbai ahe nii oya koni amɛmli akagbala?

10 Kɛ́ naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ba nuu ko kɛ eŋa teŋ ni amɛtsuuu he nii lɛ, no baanyɛ ahã nuu lɛ loo yoo lɛ akpɛ eyiŋ akɛ ebaayahi he kroko koni ehefatalɔ lɛ hu ahi he kroko loo amɛtse gbãla po. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, kɛ́ mɛi 100 bote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi 50 kɛ sɛɛ baatse gbãla. Eyɛ mli akɛ atseee gbãla babaoo nakai yɛ Kristofoi asafo lɛ mli moŋ, shi nyɛsɛɛ nɛɛ, mɛi abɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli naagbai yɛ asafo lɛ mli lɛ ayi efa waa.

11 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Esaaa akɛ ŋa tseɔ ehe kɛjeɔ ewu he. Shi kɛ́ etse ehe tete lɛ, eya nɔ ehi shi oshija, aloo kɛjeee nakai lɛ, ekɛ ewu lɛ ayakpãtã; ni esaaa akɛ wu hu shiɔ eŋa.” (1 Kor. 7:10, 11) Dani nuu ko loo yoo ko baakpɛ eyiŋ akɛ ebaahi he kroko koni ehefatalɔ lɛ hu ahi he kroko lɛ, esa akɛ ekɛ hiɛdɔɔ asusu sane lɛ he jogbaŋŋ. Bei komɛi lɛ, gbalashihilɛ mli bii komɛi susuɔ akɛ kɛ́ nuu lɛ hi he kroko ni yoo lɛ hu hi he kroko lɛ, no baatsu amɛnaagbai lɛ ahe nii. Shi no hu kɛ ehe naagbai. Be ni Yesu wie akɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ nuu baashi etsɛ kɛ enyɛ ni ebaakpɛtɛ eŋa he lɛ sɛɛ lɛ, ewie akɛ: “Nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, gbɔmɔ ko akagbala mli.” (Mat. 19:3-6; 1 Mose 2:24) Ni tsɔɔ akɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ po bɛ hegbɛ akɛ amɛgbalaa “nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ” mli. Yehowa miisumɔ ni gbalashihilɛ mli bii ahi shi akɛ hefatalɔi kɛyashi gbele baagbala amɛteŋ. (1 Kor. 7:39) Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii hã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ amɛbaabu amɛhe akɔntaa amɛhã Nyɔŋmɔ lɛ, ebaatsirɛ amɛ ni amɛtsu amɛnaagbai ahe nii oya dani nu afe ma.

12. Tsɔɔmɔ naagbai komɛi ni hãa mɛi komɛi tseɔ amɛhe yɛ amɛhefatalɔi ahe.

12 Nɔ kome ni hãaa mɛi agbalashihilɛ asɔ ji, jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ gbalashihilɛ he lɛ. Mɛi komɛi yɛ ni dani amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ, amɛsusuɔ akɛ amɛgbãla lɛ baafee miishɛɛ waa, ni amɛnaŋ naagba ko kwraa. No hewɔ lɛ, kɛ́ naagbai bɔi baa lɛ, ehãa amɛnijiaŋ jeɔ wui, kɛkɛ lɛ, amɛmli efu amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ amɛhefatalɔi lɛ. Nibii ni baanyɛ ekɛ naagbai aba lɛ ekomɛi ji akɛ, esoro bɔ ni atsɔse amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahã, kɛ nibii ni hãa amɛnáa miishɛɛ loo amɛmli fuɔ. Kɛfata he lɛ, bɔ ni amɛhiɛɔ shika amɛhãa, bɔ ni amɛkɛ amɛshaahiimɛi kɛ shaayeimɛi hiɔ shi amɛhãa, kɛ bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni atsɔse gbekɛbii lɛ ahã lɛ hu baanyɛ ekɛ naagbai aba. Miishɛɛ sane ji akɛ, Kristofoi wumɛi kɛ ŋamɛi babaoo enyɛ etsu naagbai nɛɛ fɛɛ, kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe nii, ejaakɛ amɛhãa Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛ gbɛ.

13. Mɛɛ shihilɛi amli ejeee tɔmɔ akɛ mɔ ko kɛ ehefatalɔ baagbala mli?

13 Kɛ̃lɛ, shihilɛi komɛi ni naa wala yɛ ni kɛ́ mɔ ko yaje mli lɛ, anyɛŋ ashwa lɛ kɛji ehala akɛ ebaayahi he kroko koni ehefatalɔ lɛ hu ahi he kroko. Ekomɛi ji, kɛ́ mɔ lɛ hefatalɔ lɛ feɔ lɛ niseniianii, eyaa nɔ efeɔ nibii kɛtsĩɔ enaa koni ekanyɛ ejá Yehowa, loo kɛ́ yoo ni lɛ, kɛ́ ewu lɛ je gbɛ ekwɛɛɛ weku lɛ. Kɛ́ Kristofoi kɛ naagbai ni jaraa kpe yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ amɛyana asafoŋ onukpai lɛ kɛhã yelikɛbuamɔ. Asafoŋ onukpai lɛ yɛ niiashikpamɔ waa, ni amɛbaanyɛ amɛye amɛbua gbalashihilɛ mli bii lɛ ni amɛkɛ Biblia lɛ mli gbɛtsɔɔmɔi atsu nii yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii sɔle ni Yehowa aduro amɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii ni amɛwo mumɔ lɛ yibii lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii.​—Gal. 5:22, 23. [2]

14. Mɛɛ ŋaa Biblia lɛ woɔ Kristofoi ni amɛhefatalɔi jeee Yehowa tsuji lɛ?

14 Kristofoi komɛi yɛ ni amɛhefatalɔi jeee Yehowa tsuji. Biblia lɛ tsɔɔ wɔ nɔ hewɔ ni ehi akɛ mɛi ni yɔɔ shihilɛ nɛɛ mli lɛ baaya nɔ amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ ahi shi. (Kanemɔ 1 Korintobii 7:12-14.) Biblia lɛ kɛɛ nyɛmi lɛ hewɔ lɛ, “atsuu” ehefatalɔ lɛ he. Kɛ́ amɛyɛ bii lɛ, Nyɔŋmɔ buɔ amɛbii lɛ fɛɛ akɛ amɛyɛ “krɔŋŋ,” ni tsɔɔ akɛ, ebuɔ amɛhe. Paulo bi Kristofoi akɛ: “Ŋa, te ooofee tɛŋŋ ole kɛji bo obaahere owu lɛ yiwala? Aloo wu, te ooofee tɛŋŋ ole kɛji bo obaahere oŋa lɛ yiwala?” (1 Kor. 7:16) Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi pii yɛ ni amɛnɔ etsɔ ni amɛhefatalɔi ba anɔkwale lɛ mli.

15, 16. (a) Mɛɛ ŋaa Biblia lɛ woɔ Kristofoi ŋamɛi ni wumɛi jeee Nyɔŋmɔ tsuji lɛ? (b) Kɛ́ hefatalɔ ni heee yeee lɛ “hala akɛ ebaashi lɛ,” mɛni esa akɛ nyɛmi lɛ afee?

15 Bɔfo Petro wo Kristofoi ŋamɛi ŋaa akɛ: “Nyɛŋɔa nyɛhe nyɛwoa nyɛwumɛi ashishi, koni kɛ́ amɛteŋ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi lɛ, atsɔ nyɛjeŋba nɔ ní nine ashɛ amɛnɔ ní wiemɔ fataaa he, ejaakɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnaa nyɛjeŋba ni he tse lɛ kɛ agbɛnɛ hu bulɛ ni mli kwɔ ní nyɛjieɔ lɛ kpo lɛ.” Yɛ nɔ najiaŋ ni Kristofoi ŋamɛi baawie anɔkwale lɛ he amɛtsɔɔ amɛhefatalɔi lɛ daa nɛɛ lɛ, esa akɛ amɛjie “mumɔ ni yɔɔ kpoo ni he jɔ” moŋ kpo. Su nɛɛ “jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” ni ebaanyɛ eta amɛwumɛi lɛ atsuiŋ ni amɛba anɔkwale lɛ mli.​—1 Pet. 3:1-4.

16 Shi kɛ́ hefatalɔ ni heee yeee lɛ “hala akɛ ebaashi” gbãla lɛ hu? Mɛni esa akɛ nyɛmi lɛ afee? Biblia lɛ kɛɛ: “Kɛ́ mɔ ni heee yeee lɛ hala akɛ ebaashi lɛ, hã ni eshi; afimɔko nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko yɛ shihilɛi ni tamɔ enɛɛmɛi amli, moŋ lɛ, Nyɔŋmɔ etsɛ nyɛ kɛba toiŋjɔlɛ mli.” (1 Kor. 7:15) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ agbɛnɛ lɛ, nyɛmi lɛ baanyɛ ekɛ mɔ kroko abote gbalashihilɛ mli, ejaakɛ kɛ́ efee nakai lɛ, efee esha. Nɔ pɛ ni etsɔɔ ji akɛ, esaaa akɛ enyɛɔ ehefatalɔ lɛ nɔ doo akɛ ekɛ lɛ ahi shi. Kɛ́ amɛmli gbala lɛ, ekolɛ nyɛmi lɛ toiŋ baajɔ lɛ fioo. Ekolɛ, wɔsɛɛ lɛ, mɔ ni heee yeee lɛ baaku esɛɛ eba, koni amɛsaa amɛgbãla lɛ. Ni namɔ po aaale kɛji ebaaba ebatsɔ Yehowa tsulɔ?

MƐNI ESA AKƐ NYƐKƐYE KLƐŊKLƐŊ GBƐHE YƐ GBALASHIHILƐ MLI?

Kɛ́ nyɛhã wekukpaa ni yɔɔ nyɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he hia nyɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ lɛ, nyɛbaaná miishɛɛ waa (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛni esa akɛ gbalashihilɛ mli bii kɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli?

17 Akɛni “naagbee gbii lɛ” amli naagbee gbii amli wɔyɔɔ hewɔ lɛ, nibii amli ewa waa. (2 Tim. 3:1-5) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa waa, bɔ ni afee ni no abu wɔhe. Paulo ŋma akɛ: “Be ni eshwɛ lɛ faaa. Kɛjɛ be nɛɛ kɛyaa lɛ, mɛi ni yɔɔ ŋamɛi lɛ afee tamɔ mɛi ni bɛ eko, . . . ni mɛi ni kɛ je lɛ tsuɔ nii lɛ afee tamɔ mɛi ni kɛtsuuu nii kɛmɔɔɔ shi.” (1 Kor. 7:29-31) Nɔ ni Paulo ŋma lɛ etsɔɔɔ akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi aku amɛhiɛ amɛshwie amɛsɔ̃i anɔ. Moŋ lɛ, etsɔɔ akɛ, esa akɛ amɛhã Yehowa sɔɔmɔ lɛ he ahia amɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ, ejaakɛ be ni eshwɛ lɛ faaa.​—Mat. 6:33.

18. Mɛni baahã Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ aná miishɛɛ ni amɛgbãla lɛ aye omanye?

18 Wɔyɛ bei ni jaraa mli, ni mɛi babaoo agbalashihilɛ miifite. Kɛ̃lɛ, Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ aná miishɛɛ, ni amɛgbãla lɛ baanyɛ aye omanye. Kɛ́ amɛkɛ Yehowa webii lɛ fee ekome daa, amɛbo ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ toi, ni amɛhã Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kudɔ amɛ lɛ, amɛhaŋ nɔ ko nɔ ko agbala “nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ” mli.​—Mar. 10:9.

^ [1] (kuku 5) Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

^ [2] (kuku 13) Kwɛmɔ saji krokomɛi ni fata he, ni yitso ji, “Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ Yɛ Gbalamlitsemɔ kɛ Mligbalamɔ He,” ni jeɔ kpo yɛ ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ lɛ Mli’ wolo lɛ mli lɛ.