Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ Lɛ . . . Fe Niiashishinumɔi Fɛɛ”

“Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ Lɛ . . . Fe Niiashishinumɔi Fɛɛ”

“Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe niiashishinumɔi fɛɛ lɛ . . . [baabu] nyɛtsuii . . . ahe.”​—FIL. 4:7.

LALAI: 112, 58

1, 2. Mɛni ba Paulo kɛ Sila nɔ yɛ Filipi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

BE KO be ni Paulo kɛ Sila yɔɔ Filipi maŋ lɛ mli lɛ, asafoku ko gbala amɛ kɛtee jara ko nɔ koni ayaye amɛsane yɛ jɛmɛ. Aye sane lɛ eko kɛ eko kɛkɛ, kɛkɛ ni agbala amɛtadei lɛ yɛ amɛhe ni ayi amɛ kpãi. (Bɔf. 16:16-22) No sɛɛ lɛ, ayawo amɛ tsuŋ yɛ tsuŋwoohe ni yɔɔ sɛɛgbɛ tɔ̃ɔ lɛ mli, abɔ amɛnaji apã, ni amɛhi jɛmɛ aahu kɛyashi aaafee nyɔɔŋteŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ yi ni ayi amɛ lɛ hã amɛ sɛɛ fɛɛ wa amɛhe. (Bɔf. 16:23, 24) Paulo ji Romanyo, ni Roma mla biɔ ni aye Romabii asane jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ sane ni akɛye amɛ lɛ ejaaa kwraa. *

2 Be ni Paulo hɔ duŋ lɛ mli yɛ tsuŋwoohe lɛ, eeenyɛ efee akɛ esusu Filipibii lɛ kɛ nibii ni etee nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ ahe. Yudafoi akpeehei yɛ maji ni Paulo etee nɔ lɛ pii amli, shi eko bɛ maŋ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, Yudafoi ni yɔɔ biɛ lɛ buaa amɛhe naa kɛjáa Nyɔŋmɔ yɛ maŋ lɛ geeti lɛ naa yɛ faa ko masɛi. (Bɔf. 16:13, 14) Kɛ́ Yudafoi hii ni yɔɔ maŋ ko nɔ lɛ shɛɛɛ nyɔŋma lɛ, anyɛŋ aná kpeehe yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ Yudafoi hii nyɔŋma po bɛ Filipi? Filipibii lɛ kɛ Romabii ni amɛji lɛ shiɔ amɛtsitsi waa. (Bɔf. 16:21) Ani eeenyɛ efee akɛ enɛ hewɔ amɛyasusuuu akɛ Paulo kɛ Sila, ni ji Yudafoi lɛ, baanyɛ afee Romabii lɛ? Wɔleee, shi bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, wɔle akɛ tsuŋ ni awo amɛ lɛ jeee jalɛsane.

3. Mɛni hewɔ ekolɛ be ni awo Paulo tsuŋ lɛ, ehiɛ fee lɛ yaa lɛ? Shi te efee enii ehã tɛŋŋ?

3 Ekolɛ Paulo susu bɔ ni fee ni ebaje Filipi lɛ hu he. Nyɔji fioo komɛi ni eho lɛ, no mli lɛ eyɛ Asia Bibioo lɛ, ni efoko Aegea Ŋshɔ lɛ. Be ni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsĩ enaa shii abɔ koni ekayashiɛ yɛ hei komɛi. Efee tamɔ nɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miitsirɛ lɛ ni eyashiɛ yɛ he kroko. (Bɔf. 16:6, 7) Shi nɛgbɛ? Be ni Paulo yɔɔ Troia lɛ, ena ninaa ko, ni yɛ ninaa lɛ mli lɛ akɛɛ lɛ akɛ: “Foo mli kɛba Makedonia.” Enɛ hã ena faŋŋ akɛ, Yehowa miisumɔ ni eyashiɛ yɛ Makedonia, no hewɔ lɛ, etee jɛmɛ amrɔ nɔŋŋ. (Kanemɔ Bɔfoi 16:8-10.) Shi ani ole nɔ ni ba yɛ no sɛɛ? Be ni eyashɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni awo lɛ tsuŋ lɛ! Mɛni hewɔ Yehowa hã eba lɛ nakai? Be enyiɛ ebaaye yɛ tsuŋwoohe lɛ? Kɛ́ saji nɛɛ gba Paulo naa po lɛ, ehãaa no afite ehemɔkɛyeli lɛ kɛ miishɛɛ ni eyɔɔ lɛ. Moŋ lɛ, ekɛ Sila fɛɛ ‘sɔle ni amɛlá kɛjie Nyɔŋmɔ yi.’ (Bɔf. 16:25) Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ bu amɛtsuii kɛ amɛjwɛŋmɔi ahe.

4, 5. (a) Mɛɛ shihilɛi baanyɛ ahã wɔnu he tamɔ bɔ ni ekolɛ Paulo nu he lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo shihilɛ tsake trukaa?

4 Eeenyɛ efee akɛ, bei komɛi lɛ, bo hu onuɔ he tamɔ Paulo. Ekolɛ be ko lɛ, obi Nyɔŋmɔ ni eye ebua bo kɛkpɛ yiŋ yɛ sane ko he, ni onuɔ he akɛ ekɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua bo kɛkpɛ yiŋ lɛ. Shi amrɔ nɛɛ nibii eyaaa lɛ bɔ ni okpa gbɛ lɛ. Ekolɛ okɛ naagbai pii miikpe, aloo ehe ebahia ni ofee tsakemɔi wuji komɛi yɛ oshihilɛ mli. (Yak. 4:14) Kɛ́ osusu bɔ ni oshihilɛ efee bianɛ lɛ he lɛ, ekolɛ obiɔ ohe nɔ hewɔ ni Yehowa ŋmɛ gbɛ ni nibii tee lɛ bɔ ni etee lɛ lɛ. Kɛ́ nakai onuɔ he lɛ, mɛni baaye abua bo ni oya nɔ ofi shi ni okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa? Hã wɔkwɛ bɔ ni Paulo kɛ Sila sane lɛ naa yakpa hã.

5 Be ni Paulo kɛ Sila láa yijiemɔ lalai lɛ, nibii pii ni amɛkpaaa gbɛ kwraa ba. Trukaa lɛ, shikpɔŋ hoso waa. Tsuŋwoohe lɛ shinai lɛ fɛɛ gbelegbelei, ni gboklɛfoi lɛ fɛɛ akɔsɔŋkɔsɔi lɛ jie. Kulɛ gboklɛfoi akwɛlɔ lɛ miiba ebagbe ehe, shi Paulo kɛɛ lɛ akɛ ekafee nakai. Abaptisi gboklɛfoi akwɛlɔ lɛ kɛ eweku muu lɛ fɛɛ. Enɔ jetsɛremɔ leebi maŋkpa lɛ, maŋ nɔkwɛlɔi lɛ tsu mɛi kɛba koni amɛbajie Paulo kɛ Sila kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ ni amɛshi maŋ lɛ mli amɛya yɛ toiŋjɔlɛ mli. Shi Paulo tsu ní ayakɛɛ maŋ onukpai lɛ akɛ Romabii ji amɛ. Be ni maŋ onukpai lɛ nu enɛ lɛ, amɛna akɛ amɛyafeee ni ahi kwraa, no hewɔ lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛba koni amɛbajie amɛ. Shi Paulo kɛ Sila kɛɛ amɛ akɛ, amɛkɛ Lidia, ni ji nyɛmi yoo ko ni abaptisi lɛ etsɛko lɛ, baayaye shɛɛ dani amɛshi. Agbɛnɛ hu, amɛná hegbɛ amɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ. (Bɔf. 16:26-40) Trukaa lɛ, Paulo kɛ Sila shihilɛ etsake kwraa!

‘EFE NIIASHISHINUMƆI FƐƐ’

6. Mɛni he wɔbaasusu amrɔ nɛɛ?

6 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Paulo kɛ Sila sane lɛ mli? No ji, Yehowa baanyɛ afee nibii ni wɔjwɛŋmɔ shɛɛɛ he, no hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa kpe lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ yeyeeye. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Paulo hiɛ kpaaa nɔ ni ekase yɛ sane nɛɛ mli lɛ nɔ. Wɔnaa enɛ faŋŋ yɛ nɔ ni ekɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ yɛ yeyeeyefeemɔ kɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ he lɛ mli. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Paulo wiemɔi ni yɔɔ Filipibii 4:6, 7 lɛ he. (Kanemɔ.) No sɛɛ lɛ, wɔbaasusu mɛi krokomɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni Yehowa tsu nibii ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ ahe. Naagbee kwraa lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔfi shi ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa.

7. Be ni Paulo ŋma nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ wolo lɛ, mɛɛ oti ko etsɔɔ amɛ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

7 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ kane wolo ni Paulo ŋma amɛ lɛ, amɛkai nɔ ni ba enɔ be ni eba amɛmaŋ lɛ mli lɛ, kɛ naakpɛɛ nii ni Yehowa tsu ehã lɛ lɛ. Mɛni ji oti ni yɔɔ sane ni Paulo kɛɛ amɛ lɛ mli? No ji, esaaa akɛ amɛyeɔ amɛtsui. Moŋ lɛ, esa akɛ amɛsɔle, koni amɛná Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ. Paulo kɛɛ amɛ akɛ, “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ . . . fe niiashishinumɔi fɛɛ.” Mɛni enɛ tsɔɔ? Atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli akɛ, “efe nibii fɛɛ ni wɔshweɔ” loo “efe nibii fɛɛ ni adesai toɔ he gbɛjianɔ.” No hewɔ lɛ, nɔ ni Paulo tsɔɔ lɛ ji akɛ, wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ akpele nibii ni “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ baanyɛ afee ahã wɔ lɛ ahe kwraa. Eyɛ mli akɛ bei komɛi kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe lɛ, wɔnuɔ he akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee moŋ, shi Yehowa baanyɛ atsu wɔnaagbai lɛ ahe nii, ni ebaanyɛ efee nakai yɛ gbɛ ni wɔkpaaa gbɛ kwraa nɔ.​—Kanemɔ 2 Petro 2:9.

8, 9. (a) Eyɛ mli akɛ aye Paulo sane ni ejaaa yɛ Filipi moŋ, shi mɛɛ yibii kpakpai ewo? (b) Mɛni hewɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ ebuuu Paulo wiemɔi lɛ akɛ naadɔkɔbii wiemɔi komɛi kɛkɛ lɛ?

8 Be ni Paulo ŋma wolo lɛ eyahã nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ, no mli lɛ, afii nyɔŋma eho kɛjɛ be ni awa ekɛ Sila yi yɛ jɛmɛ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ susu nibii ni etee nɔ yɛ nakai afii lɛ amli lɛ ahe, ni enɛ wo amɛ hewalɛ waa. Amɛna akɛ nɔ ni Paulo wie lɛ ji anɔkwale. Eyɛ mli akɛ Yehowa ŋmɛ gbɛ ni aye Paulo kɛ Sila sane fɔŋ moŋ, shi no hã anyɛ ‘afã sane kpakpa lɛ he ni ama nɔ mi yɛ mla naa.’ (Fil. 1:7) Nɔ ni ba lɛ hewɔ lɛ, dani maŋ onukpai lɛ baata nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo hee nɛɛ mli lɛ ahe lɛ, amɛbaajwɛŋ shii enyɔ. Eeenyɛ efee akɛ, akɛni Paulo wie akɛ Romanyo ji lɛ hewɔ lɛ, be ni ekɛ Sila shi Filipi lɛ, Luka, ni ji enaanyo datrɛfonyo ni ekɛfãa gbɛ lɛ, nyɛ ehi jɛmɛ koni eye ebua nyɛmimɛi ni abaptisi amɛ etsɛko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.

9 Nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ ebuuu Paulo wiemɔi lɛ akɛ naadɔkɔbii wiemɔi komɛi kɛkɛ, ejaakɛ amɛle akɛ lɛ hu ekɛ shihilɛi ni jaraa ekpe. Anɔkwa, be ni eŋmaa amɛ wolo lɛ lɛ, no mli lɛ, awo lɛ tsuŋ yɛ eshĩa yɛ Roma. Shi ekɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ eyɛ “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ.​—Fil. 1:12-14; 4:7, 11, 22.

“NYƐKAFEA YEYEEYE YƐ NƆ KO NƆ KO HE”

10, 11. Kɛ́ wɔfee yeyeeye yɛ naagba ko he lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ?

10 Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkafee yeyeeye yɛ nɔ ko nɔ ko he shi moŋ wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ? Nɔ ni Paulo kɛɛ Filipibii lɛ hãa wɔnaa akɛ, yeyeeyefeemɔ naa tsabaa ji sɔlemɔ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaafite be babaoo kɛjwɛŋ wɔnaagbai lɛ ahe lɛ, esa akɛ wɔkɛ nakai be lɛ asɔle. (Kanemɔ 1 Petro 5:6, 7.) Kɛ́ oosɔle oohã Yehowa lɛ, ná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ esusuɔ ohe. Daa lɛ shi yɛ nibii ni ekɛjɔɔ bo lɛ fɛɛ ahewɔ. Kɛ́ ohã ehi ojwɛŋmɔŋ be fɛɛ be akɛ Yehowa ‘baanyɛ afee babaoo kɛteke nɔ ní esaa eteke nɔ kwraa fe nibii ni obiɔ loo ebaa oyiŋ’ lɛ, no baahã oya nɔ okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ kwraa.​—Efe. 3:20.

11 Tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Paulo kɛ Sila gbɛfaŋ lɛ, bei komɛi lɛ, gbɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ eye ebua wɔ lɛ yɛ naakpɛɛ kɛ gbeyei. Shi kɛ́ etsɔɔɔ gbɛ srɔto ko nɔ eyeee ebuaaa wɔ po lɛ, wɔle akɛ yelikɛbuamɔ fɛɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛbaahã wɔ lɛ baafee nɔ ni sa be fɛɛ be. (1 Kor. 10:13) Kɛ̃lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔta shi kɛkɛ wɔmɛ Yehowa ni wɔtsuuu nɔ ko kwraa yɛ shihilɛ loo naagba ni wɔkɛkpeɔ lɛ he. Esa akɛ wɔfee nibii ni kɛ wɔsɔlemɔi lɛ kpãa gbee. (Rom. 12:11) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baana akɛ wɔmiitao eye ebua wɔ lɛɛlɛŋ, ni ebaajɔɔ wɔ. Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, jeee nibii ni wɔbiɔ lɛ loo wɔkpaa gbɛ akɛ ebaafee lɛ pɛ kɛkɛ ebaanyɛ efee. Bei komɛi po lɛ, efeɔ nibii ni wɔjwɛŋmɔ shɛɛɛ he, ni enɛ baanyɛ ahã wɔnaa akpɛ wɔhe waa. Biblia mli saji pii hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, Yehowa baanyɛ atsɔ gbɛ ko ni wɔkpaaa gbɛ lɛ nɔ eye ebua wɔ. Nyɛhãa wɔsusua ekomɛi ahe wɔkwɛa.

YEHOWA TSƆ NAAKPƐƐ GBƐ NƆ EYE EBUA ETSUJI

12. (a) Mɛni Maŋtsɛ Hezekia fee be ni Asiria Maŋtsɛ Senakerib bawo ehe gbeyei lɛ? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ bɔ ni Yehowa tsu sane lɛ he nii ehã lɛ mli?

12 Saji pii yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa yeɔ ebuaa etsuji yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Susumɔ nɔ ni ba yɛ Maŋtsɛ Hezekia beiaŋ lɛ he okwɛ. No mli lɛ, Asiria Maŋtsɛ Senakerib ebatutua Yuda, ni eye emaji lɛ fɛɛ anɔ kunim ja Yerusalem pɛ. (2 Maŋ. 18:1-3, 13) Kɛkɛ ni Senakerib kɛ ehiɛ tsɔɔ Yerusalem. Mɛni Maŋtsɛ Hezekia fee? Esɔle ebi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ ni ebi Yehowa gbalɔ Yesaia hu ŋaawoo. (2 Maŋ. 19:5, 15-20) Agbɛnɛ hu, ewo too ni Senakerib kɛɛ lɛ akɛ ewo lɛ, ni enɛ tsɔɔ akɛ ehiɛ kã shi. (2 Maŋ. 18:14, 15) Kɛfata he lɛ, Hezekia to gbɛjianɔ koni kɛ́ Asiriabii lɛ wo maŋ lɛ he ka be kplaŋŋ po lɛ, amɛnyɛ amɛdamɔ naa. (2 Kron. 32:2-4) Shi te sane lɛ naa yakpa hã tɛŋŋ? Yɛ gbɛkɛ kome pɛ mli lɛ, Yehowa tsu ŋwɛibɔfo kome ni ebakpãtã Senakerib asraafoi 185,000 ahiɛ. Hezekia po kpaaa gbɛ akɛ ebaaba lɛ nakai!​—2 Maŋ. 19:35.

Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli?​—1 Mose 41:42 (Kwɛmɔ kuku 13)

13. (a) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli? (b) Mɛɛ naakpɛɛ nii Yehowa fee ehã Abraham ŋa Sara?

13 Susumɔ nɔ ni ba be ni Yakob bi Yosef ji oblanyo lɛ hu he okwɛ. Be ni awo Yosef tsuŋ yɛ bu mli yɛ Ejipt lɛ, ebaaa ejwɛŋmɔŋ shi kome po akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, ebaatsɔ Ejipt maŋtsɛ lɛ sɛɛmɔ, loo akɛ Yehowa baatsɔ enɔ ehere eweku lɛ yiwala koni hɔmɔ akagbe amɛ. (1 Mose 40:15; 41:39-43; 50:20) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, eji mɔ ko kɛɛ Yosef akɛ nakai Yehowa baahã esane lɛ naa ayakpa ahã kulɛ, eheŋ eyeŋ. Yehowa tsu naakpɛɛ nii ehã Yosef nanakaŋsowa Sara hu. Ani yoomo Sara kã shi ela akɛ yɛ bi ni etsulɔ yoo lɛ efɔ ehã lɛ lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baahã efɔ lɛ diɛŋtsɛ ebi, Isak?​—1 Mose 21:1-3, 6, 7.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baafee ehã wɔ?

14 Wɔkpaaa gbɛ akɛ Yehowa baatsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ ejie wɔnaagbai lɛ fɛɛ kɛya dani jeŋ hee lɛ aba, ni asaŋ wɔbiŋ lɛ ni efee naakpɛɛ nɔ ko yɛ wɔshihilɛ mli. Shi wɔle akɛ, Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eye ebua etsuji yɛ blema lɛ, nɔŋŋ wɔ hu wɔjáa lɛ. (Kanemɔ Yesaia 43:10-13.) Enɛ hewɔ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ ni wɔheɔ lɛ wɔyeɔ lɛ. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, ebaaduro wɔ hewalɛ fɛɛ ni he baahia wɔ koni wɔfee esuɔmɔnaa nii. (2 Kor. 4:7-9) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Hezekia, Yosef, kɛ Sara saji lɛ amli? No ji, kɛ́ etamɔ nɔ ni nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shihilɛ ko ni jaraa ni wɔyaje mli lɛ he po lɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye lɛ anɔkwa.

Kɛ́ etamɔ nɔ ni nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shihilɛ ko ni jaraa ni wɔyaje mli lɛ he po lɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye lɛ anɔkwa

15. Mɛni baahã wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ? Ni mɛni hãa wɔnyɛɔ wɔkɛ Yehowa bɔɔ naanyo?

15 Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe po? Esa akɛ wɔhã wekukpãa kpakpa aya nɔ ahi wɔ kɛ Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ teŋ. Eji jeee Kristo Yesu kpɔmɔ afɔleshãa lɛ hewɔ kulɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ Yehowa abɔ naanyo kɔkɔɔkɔ. Kpɔmɔnɔ lɛ ji Yehowa naakpɛɛ nitsumɔi lɛ ateŋ ekome. Yehowa tsɔɔ kpɔmɔnɔ lɛ nɔ ekɛ wɔhe eshai keɔ wɔ, ni no hãa wɔnáa henilee ni he tse ni wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ.​—Yoh. 14:6; Yak. 4:8; 1 Pet. 3:21.

EBAABU NYƐTSUII KƐ NYƐJWƐŊMƆI AHE

16. Kɛ́ wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ, mɛni ebaafee ehã wɔ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

16 Kɛ́ wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe niiashishinumɔi fɛɛ lɛ,” mɛni ebaafee ehã wɔ? Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ, ‘ebaatsɔ Kristo Yesu nɔ ebu wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi ahe.’ (Fil. 4:7) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “bu” lɛ kɔɔ asraafoi akuu ko ni ahãa amɛbuɔ maŋ ko he lɛ he. No mli lɛ, asraafoi akuu ni tamɔ nakai yɛ Filipi maŋ lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, Filipibii lɛ nyɛ amɛwɔ gbɛkɛ ni amɛsheee gbeyei, ejaakɛ amɛle akɛ asraafoi lɛ miibu maŋ lɛ he. Yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, kɛ́ wɔná “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” lɛ, ebaabu wɔtsuii kɛ wɔjwɛŋmɔi ahe. Wɔle akɛ Yehowa susuɔ wɔhe ni eesumɔ ni wɔye omanye, ni enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, wɔfee yeyeeye ni wɔnijiaŋ ejeee wui.​—1 Pet. 5:10.

17. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli?

17 Eshwɛ fioo ni amanehulu kpeteŋkpele ni anako enɔ dã lɛ baaba adesai fɛɛ anɔ. (Mat. 24:21, 22) Wɔleee nɔ tuuntu ni baaba wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nɔ yɛ nakai beiaŋ. Kɛ̃lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ yeyeeye. Eyɛ mli akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa baafee lɛ wɔle moŋ, shi wɔle nɔ Nyɔŋmɔ ni eji. Nibii ni efee ehã etsuji yɛ blema lɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaahã eyiŋtoo lɛ aba mli, ni ebaanyɛ efee nakai yɛ gbɛ ni wɔkpaaa gbɛ kwraa nɔ. No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa feɔ ehãa wɔ amrɔ nɛɛ ji gbɛ hee ni eetsɔ nɔ eye ebua wɔ ni wɔna akɛ, ‘Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ fe niiashishinumɔi fɛɛ.’

^ kk. 1 Eeenyɛ efee akɛ, Sila hu lɛ, Romanyo ji lɛ.​—Bɔf. 16:37.