Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsuishitoo​—Su Ni Hãa Wɔnyɛɔ Wɔfiɔ Shi Kɛyashiɔ Naagbee

Tsuishitoo​—Su Ni Hãa Wɔnyɛɔ Wɔfiɔ Shi Kɛyashiɔ Naagbee

BƆ NI shihilɛ mli ewa yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ hewɔ lɛ, ehe ebahia ni Yehowa webii ato amɛtsui shi fe bei fɛɛ ni eho. (2 Tim. 3:1-5) Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii ji hesuɔlɔi, mɛi ni anyɛɛɛ akɛ amɛ afee kpaŋmɔ, kɛ mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye, ni amɛteŋ mɛi babaoo nyɛɛɛ ato amɛtsui shi kwraa. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo abi ehe akɛ: ‘Yɛ bɔ ni mɛi nyɛɛɛ ato amɛtsui shi kwraa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani minyɛɔ mitoɔ mitsui shi lolo? Kɛ́ akɛɛ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni mɛni mafee koni manyɛ majie su kpakpa ni nɔ bɛ nɛɛ kpo be fɛɛ be?’

KƐ́ AKƐƐ MƆ KO TOƆ ETSUI SHI LƐ, TE ATSƆƆ TƐŊŊ?

Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko toɔ etsui shi lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ nyɛɔ efiɔ shi yɛ naagba loo shihilɛ ko ni mli wa ni ekɛkpeɔ lɛ mli. Shi jeee no pɛ kɛkɛ. Etsɔɔ hu akɛ, mɔ lɛ yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni efiɔ shi lɛ. Mɛi ni nyɛɔ amɛtoɔ amɛtsui shi lɛ susuuu amɛ pɛ amɛhe, moŋ lɛ amɛsusuɔ mɛi ni ehã eetɔ amɛ lɛ hu ahe. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko tɔ̃ amɛnɔ, loo ewo amɛmli la po lɛ, amɛhiɛnɔkamɔ ji akɛ, amɛ kɛ mɔ lɛ teŋ baahi ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ, be ni Biblia lɛ tsĩɔ sui kpakpai ni mɛi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ atã lɛ, etsĩ ‘tsuishitoo’ tã klɛŋklɛŋ. * (1 Kor. 13:4) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔleɔ hu akɛ, “tsuishitoo” fata sui kpakpai ni mumɔ lɛ hãa wɔjieɔ lɛ kpo lɛ ahe. (Gal. 5:22, 23) Shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔjie su kpakpa ni nɔ bɛ nɛɛ kpo?

NƆ NI BAAYE ABUA WƆ NI WƆNYƐ WƆTO WƆTSUI SHI

Ja wɔsɔle wɔbi Yehowa ni edro wɔ emumɔ lɛ dani wɔbaanyɛ wɔto wɔtsui shi. Yehowa kɛ emumɔ lɛ hãa mɛi ni kwɛɔ lɛ gbɛ ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ. (Luka 11:13) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yɛ hewalɛ waa. Shi kɛ́ wɔtsuuu wɔgbɛfaŋnɔ lɛ, enyɛŋ eye ebua wɔ. (Lala 86:10, 11) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa akɛ wɔbaato wɔtsui shi daa gbi. Mɛɛ nɔ kroko baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔto wɔtsui shi be fɛɛ be?

Kɛ́ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ni Yesu fee lɛ he nii, ni wɔkase lɛ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi. Bɔfo Paulo wie akɛ, “tsuishitoo” fata sui ni mɛi ni ewo “subaŋ hee lɛ” jieɔ lɛ kpo lɛ ahe, ni ewo wɔ hewalɛ ni ‘wɔhã Kristo lɛ toiŋjɔlɛ lɛ aye nɔ yɛ wɔtsui mli.’ (Kol. 3:10, 12, 15) Yesu ná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ Nyɔŋmɔ baatsu saji ahe nii yɛ be ni sa mli. Kɛ́ wɔkase lɛ, ni wɔ hu wɔná hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiihã Kristo lɛ toiŋjɔlɛ lɛ miiye nɔ yɛ wɔtsui mli. Kɛ́ wɔkase Yesu lɛ, wɔbaaya nɔ wɔto wɔtsui shi, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe.​—Yoh. 14:27; 16:33.

Eyɛ mli akɛ wɔmiishwe waa ni jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ aba moŋ, shi kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa toɔ etsui shi ehãa wɔ lɛ nɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔto wɔtsui shi. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Jeee akɛ Yehowa sɛɛ miigbala shi yɛ eshiwoo lɛ he, tamɔ bɔ ni mɛi komɛi buɔ nɔ ko akɛ esɛɛ egbala shi lɛ, shi moŋ etsui shi etoɔ ehãa nyɛ, ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ akpãtã mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi moŋ eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Pet. 3:9) Kɛ́ wɔkwɛ bɔ ni Yehowa toɔ etsui shi ehãa wɔ lɛ, ani no tsirɛɛɛ wɔ ni wɔ hu wɔto wɔtsui shi wɔhã mɛi krokomɛi? (Rom. 2:4) No hewɔ lɛ, mɛɛ shihilɛi amli nɛkɛ ebaabi ni wɔto wɔtsui shi?

SHIHILƐI AMLI NI EBAABI NI WƆTO WƆTSUI SHI

Shihilɛi pii yɛ ni wɔkɛkpeɔ daa gbi ni biɔ tsuishitoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oyɛ nɔ ko ni he hiaa ni ootao owie, shi mɛi krokomɛi miiwie lɛ, ekolɛ ehe baahia ni oto otsui shi kɛyashi amɛnaa baanyɔ shi dani owie. (Yak. 1:19) Shihilɛ kroko ni biɔ tsuishitoo ji, kɛ́ nyɛmi ko feɔ nɔ ko ni woɔ omli la. Yɛ nɔ najiaŋ ni otsui baaba ni omli afu lɛ, nilee yɛ mli akɛ obaasusu bɔ ni Yehowa kɛ Yesu feɔ amɛnii amɛhãa yɛ wɔtɔmɔi lɛ ahe lɛ he. Amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ emaaa wɔtɔmɔi bibii lɛ anɔ. Moŋ lɛ, amɛkwɛɔ wɔsui kpakpai lɛ, ni amɛtoɔ amɛtsui shi amɛhãa wɔ be ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔye wɔsui gbohii anɔ lɛ.​—1 Tim. 1:16; 1 Pet. 3:12.

Shihilɛ kroko ni biɔ tsuishitoo ji, kɛ́ mɔ ko kɛɛ wɔwie loo wɔfee nɔ ko ni ehiii. Bei pii lɛ, kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔmli fuɔ ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaahã mɔ lɛ ana akɛ nɔ ni ewie lɛ ejaaa. Shi jeee nakai Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ wɔfee. Moŋ lɛ, ekɛɔ akɛ: “Ehi akɛ obaato otsui shi fe nɔ ni obaawó ohe nɔ. Kaahã omli fu oya, ejaakɛ mlifu lɛ, buului atsui mli eyɔɔ.” (Jaj. 7:8, 9) No hewɔ lɛ, kɛ́ nɔ ni mɔ lɛ ewie yɛ wɔhe lɛ bɛ mli kwraa po lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi. Yesu fee nɔ ko ni tamɔ nakai be ni mɛi wie nibii ni ejaaa kɛye ehe fɛo lɛ.​—Mat. 11:19.

Kɛ́ fɔlɔi na akɛ amɛbii lɛ ajeŋba miitsake loo amɛmiiná nibii gbohii ahe miishɛɛ lɛ, esa akɛ amɛtsɔse amɛ, shi ehe miihia waa ni amɛto amɛtsui shi be ni amɛfeɔ nakai lɛ. Susumɔ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Mattias, ni sɔmɔɔ yɛ Scandinavia Betel lɛ sane lɛ he okwɛ. Be ni eji oblanyo fioo lɛ, eskulbii lɛ ye ehe fɛo be fɛɛ be yɛ nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ ahewɔ. Enɛ hã eyiŋ bɔi lɛ kɔshikɔshifeemɔ yɛ anɔkwale lɛ he, ni ebibii efɔlɔi saji pii yɛ anɔkwale lɛ he. Shishijee lɛ, efɔlɔi leee akɛ naagba ni ekɛkpeɔ yɛ skul lɛ hewɔ ebiɔ saji nɛɛ. Mattias papa Gillis wie akɛ: “Ehe bahia ni wɔto wɔtsui shi waa.” Saji ni Mattias bibii efɔlɔi lɛ ekomɛi ji: “Namɔ ji Nyɔŋmɔ? Mɛni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ? Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ shi jeee adesa ko?” Ebi epapa akɛ: “Kɛ́ minuuu he ni miheee miyeee hu akɛ ojamɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, ani mifee esha?”

Gillis wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, ekɛ mlifu biɔ saji lɛ, jeee akɛ emli efu mi loo emami, shi emli efu ejaakɛ enuɔ he akɛ anɔkwale lɛ hewɔ enáaa shihilɛ mlɛo kwraa lɛ.” Te Gillis tsu shihilɛ nɛɛ he nii ehã tɛŋŋ? Ewie akɛ: “Bei komɛi lɛ, mi kɛ mibinuu lɛ taa shi wɔgbaa sane ŋmɛlɛtswai abɔ. Miboɔ lɛ toi, kɛkɛ lɛ mibi lɛ saji enyɔoo ko koni mikɛnu bɔ ni enuɔ he ehãa kɛ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehãa lɛ shishi jogbaŋŋ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ migbala sane ko mli mihã lɛ lɛ, mihãa lɛ gbi kome loo nɔ ni ekɛsusu he dani wɔtsa wɔsanegbaa lɛ nɔ. Bei komɛi hu lɛ, mikɛɔ lɛ akɛ ehã mi gbii fioo ko ni mikɛsusu nɔ ni ewie lɛ he.” Gillis wie akɛ, nɔ ni efee nɛɛ ji nɔ ni ye ebua Mattias ni fiofio lɛ, ebanu nibii tamɔ kpɔmɔnɔ lɛ, jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ, kɛ Yehowa suɔmɔ lɛ shishi, ni ehe eye. Etsa nɔ akɛ: “Ehe be, ni jeee be fɛɛ be wɔná lɛ mlɛo, shi fiofio lɛ, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ mli bawa. Mi kɛ miŋa ená miishɛɛ waa akɛ, wɔtsui shi ni wɔto kɛye wɔbua wɔbi lɛ be ni edaa lɛ ye omanye ni anɔkwale lɛ shɛ etsui he.”

Gillis kɛ eŋa lɛ to amɛtsui shi amɛye amɛbua amɛbinuu lɛ, ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaye ebua amɛ. Gillis wie akɛ: “Mihã Mattias le shii abɔ akɛ, mi kɛ emami fɛɛ sumɔɔ lɛ waa, ni no tsirɛ wɔ ni wɔsɔle waa wɔhã Yehowa koni eye ebua lɛ ni enu nibii ashishi.” Ehi waa akɛ Gillis kɛ eŋa lɛ to amɛtsui shi!

Shihilɛ kroko ni biɔ ni anɔkwa Kristofoi ajie suɔmɔ kpo ni amɛto amɛtsui shi ji, kɛ́ amɛmiikwɛ amɛwekunyo loo amɛnaanyo ko ni miiye hela ko ni anyɛŋ atsa. Susumɔ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Ellen, * ni lɛ hu eyɔɔ Scandinavia maji lɛ eko nɔ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ.

Aaafee afii kpaanyɔ ni eho nɛ lɛ, Ellen wu ná strok shii enyɔ sɔŋŋ, ni enɛ sa e-aŋsɔ lɛ he. No hewɔ lɛ, bianɛ lɛ, kɛ́ nɔ ko yɛ musuŋshaa jio, eyɛ miishɛɛ jio, eyɛ awerɛho jio lɛ, enuuu he. Ellen náaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. Ewie akɛ: “Ehe ebahia ni mato mitsui shi waa ni masɔle waa hu.” Ekɛfata he akɛ: “Ŋmalɛ ni misumɔɔ waa ni shɛjeɔ mimii ji, Filipibii 4:13 lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: ‘Yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, mitsɔɔ mɔ ni wajeɔ mi lɛ nɔ mináa hewalɛ.’” Hewalɛ nɛɛ eye ebua Ellen ni etee nɔ eto etsui shi yɛ shihilɛ ni wa nɛɛ mli, ni ekɛ ehiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaye ebua lɛ.​—Lala 62:5, 6.

KASEMƆ YEHOWA TSUISHITOO LƐ

Yehowa ji mɔ ni toɔ etsui shi fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ, ni esa akɛ wɔkase lɛ. (2 Pet. 3:15) Saji pii yɛ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa toɔ etsui shi waa. (Neh. 9:30; Yes. 30:18) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Abraham bi Yehowa saji yɛ yiŋ ni ekpɛ akɛ ebaakpãtã Sodom hiɛ lɛ he lɛ, te Yehowa fee enii ehã tɛŋŋ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, be ni Abraham wieɔ lɛ, Yehowa folɔɔɔ ewiemɔ lɛ mli. Moŋ lɛ, eto etsui shi ebo saji fɛɛ ni ebi kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewie lɛ toi. No sɛɛ lɛ, Yehowa ti nibii ni Abraham wie lɛ amli, koni ena akɛ ebo lɛ toi jogbaŋŋ, ni ehã ele akɛ, kɛ́ aná jalɔi nyɔŋma pɛ po yɛ Sodom lɛ, ekpãtãŋ maŋ lɛ hiɛ. (1 Mo. 18:22-33) Bɔ ni Yehowa to etsui shi ebo Abraham toi, kɛ bɔ ni ehãaa emli afu lɛ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã wɔ fɛɛ.

No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, tsuishitoo ji su ko ni he hiaa waa. Esa akɛ Kristofoi fɛɛ ajie su nɛɛ kpo, ejaakɛ efata sui ni mɛi ni ewo subaŋ hee lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ ahe. Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ waa wɔjie su ni nɔ bɛ nɛɛ kpo lɛ, wɔbaawo wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni susuɔ wɔhe ni toɔ etsui shi lɛ hiɛ nyam, ni abaabu wɔ afata “mɛi ni tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ amɛnáa shiwoi lɛ” ahe.​—Heb. 6:10-12.

^ kk. 4 Saji nɛɛhu ni wieɔ sui ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãa wɔjieɔ lɛ kpo lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ wie suɔmɔ he.

^ kk. 15 Atsake gbɛ́i lɛ.