Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kɛ́ Okɛ ‘Ojwɛŋmɔ Ma Mumɔ lɛ nɔ lɛ, Obaaná Wala kɛ Toiŋjɔlɛ’

Kɛ́ Okɛ ‘Ojwɛŋmɔ Ma Mumɔ lɛ nɔ lɛ, Obaaná Wala kɛ Toiŋjɔlɛ’

“Mɛi ni hiɔ shi yɛ mumɔ naa lɛ jwɛŋɔ mumɔ nii ahe.”​—ROM. 8:5.

LALAI: 57, 52

1, 2. Mɛni hewɔ Romabii yitso 8 lɛ kã mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ atsui nɔ waa lɛ?

ROMABII 8:15-17 lɛ hãa wɔleɔ bɔ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ feɔ amɛleɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ ŋwɛi. Ekɛɔ akɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ amɛmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ ahala amɛ. Eeenyɛ efee akɛ okane ŋmalɛ nɛɛ yɛ Kaimɔ be lɛ mli pɛŋ. Yɛ Romabii 8:1 lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “mɛi ni kɛ Kristo Yesu efee ekome” lɛ tsu nii. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ Romabii yitso 8 lɛ kɔɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ pɛ ahe? Ani mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu baanyɛ akase nɔ ko yɛ mli?

2 Romabii yitso 8 lɛ kɔɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe titri. Efã ko wieɔ akɛ, akɛ “mumɔ lɛ” fɔɔ amɛ mu, ni ‘amɛmɛɔ kɛhã bii ni amɛbaatsɔmɔ lɛ, ni ji kpɔmɔ ni abaakpɔ̃ amɛ kɛjɛ amɛheloo gbɔmɔtsei lɛ amli lɛ.’ (Rom. 8:23) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahiɛnɔkamɔ ji akɛ, wɔsɛɛ lɛ, amɛbaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ bii ni amɛbaahi ŋwɛi. Kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛbatsɔmɔ Kristofoi ní abaptisi amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe eshai lɛ keɔ amɛ ni ebuɔ amɛ jalɔi, koni amɛnyɛ amɛbatsɔmɔ ebii.​—Rom. 3:23-26; 4:25; 8:30.

3. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu akase Romabii yitso 8 lɛ?

3 Kɛ̃lɛ, mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu baanyɛ aná Romabii awolo lɛ yitso 8 lɛ he sɛɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ buɔ amɛ hu akɛ jalɔi. Sane ko ni Paulo wie yɛ Abraham he yɛ Romabii yitso 4 lɛ maa enɛ nɔ mi. Abraham hi shi afii babaoo dani Yehowa kɛ Mla lɛ hã Israelbii lɛ, ni tsɔɔ akɛ ehi shi afii pii dani Yesu kɛ ewala bashã afɔle akɛ kpɔmɔnɔ ehã adesai. Kɛ̃lɛ, akɛni ehe Yehowa nɔ eye kɛ etsui fɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa bu lɛ jalɔ. (Kanemɔ Romabii 4:20-22.) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa baanyɛ abu Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ hu jalɔi. No hewɔ lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ amɛná Romabii yitso 8 lɛ he sɛɛ.

4. Kɛ́ wɔkane Romabii 8:21 lɛ, mɛni esa akɛ wɔbi wɔhe?

4 Romabii 8:21 lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Yehowa baahã adesai “aye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli mli ní amɛná Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ.” Enɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, jeŋ hee lɛ baaba. Shi sane ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe ji, ‘Ani maya jeŋ hee lɛ mli?’ Ani obaanyɛ okɛ nɔmimaa ahã sane nɛɛ hetoo akɛ “Hɛɛ”? Ŋaawoo ni yɔɔ Romabii yitso 8 lɛ baanyɛ aye abua bo ni ofee nakai.

“JWƐŊMƆ NI AKƐMAA HELOO LƐ NƆ”

5. Mɛɛ sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ Paulo wie he yɛ Romabii 8:4-13 lɛ?

5 Kanemɔ Romabii 8:4-13. Romabii yitso 8 lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni mɛi ni nyiɛɔ “yɛ heloo lɛ naa” lɛ feɔ amɛnii amɛhãa kɛ bɔ ni mɛi ni nyiɛɔ “yɛ mumɔ lɛ naa” lɛ hu feɔ amɛnii amɛhãa. Mɛi komɛi susuɔ akɛ mɛi ni Paulo wie amɛhe yɛ biɛ akɛ amɛnyiɛɔ yɛ heloo lɛ naa lɛ ji mɛi ni bɛ anɔkwale lɛ mli, ni mɛi ni ewie amɛhe akɛ amɛnyiɛɔ yɛ mumɔ lɛ naa lɛ ji mɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ mli. Shi Paulo ŋma Romabii awolo lɛ eyahã nyɛmimɛi “ni yɔɔ Roma ni ji mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ, ní atsɛ amɛ koni amɛbatsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.” (Rom. 1:7) No hewɔ lɛ, Paulo miiwie Kristofoi ni nyiɛɔ yɛ heloo lɛ naa, kɛ Kristofoi ni nyiɛɔ yɛ mumɔ lɛ naa lɛ ahe. Mɛni hãa anaa kɛji Kristofonyo ko miinyiɛ yɛ heloo lɛ naa aloo eenyiɛ yɛ mumɔ lɛ naa?

6, 7. (a) Mɛɛ nibii srɔtoi akɛ wiemɔ ni ji “heloo” lɛ tsuɔ nii ahãa yɛ Biblia lɛ mli? (b) Mɛni he wiemɔ ni ji “heloo” ni Paulo kɛtsu nii yɛ Romabii 8:4-13 lɛ kɔɔ?

6 Klɛŋklɛŋ lɛ, hã wɔsusu wiemɔ ni ji “heloo” lɛ he wɔkwɛ. Akɛ wiemɔ ni ji “heloo” lɛ tsuɔ nii ahãa nibii srɔtoi yɛ Biblia lɛ mli. Bei komɛi lɛ, akɛtsuɔ nii ahãa adesa gbɔmɔtso lɛ, ni ji wɔheloo lɛ diɛŋtsɛ. (Rom. 2:28; 1 Kor. 15:39, 50) Bei komɛi hu lɛ, akɛtsuɔ nii kɛ́ aawie mɛi ni jɛ weku kome mli lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ŋmalɛi lɛ wieɔ yɛ Yesu he akɛ, “yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ, ajɛ David seshi lɛ mli afɔ lɛ.” Paulo hu wie yɛ Yudafoi lɛ ahe akɛ, amɛji ‘ewekumɛi yɛ heloo gbɛfaŋ.’​—Rom. 1:3; 9:3.

7 Ni mɛi ni Paulo wie amɛhe yɛ Romabii 8:4-13 lɛ akɛ ‘amɛnyiɛɔ yɛ heloo lɛ naa lɛ’ hu? Amɛji mɛi ni hãa nibii fɔji ahe akɔnɔi náa nibii fɛɛ ni amɛsusuɔ he kɛ nibii fɛɛ ni amɛfeɔ lɛ nɔ hewalɛ. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Yɛ Romabii 7:5 lɛ, Paulo wie akɛ: “Be ni wɔhi shi yɛ heloo naa lɛ, eshai ahe akɔnɔi ni Mla lɛ tsĩɛ hiɛ lɛ tsu nii yɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ amli.” Mɛi ni kɛ “amɛjwɛŋmɔ maa heloo lɛ nibii anɔ lɛ” ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha kɛ nifeemɔi gbohii krokomɛi amli.

8. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Paulo abɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ po kɔkɔ ni amɛkanyiɛ “yɛ heloo lɛ naa lɛ”?

8 Shi mɛni hewɔ Paulo bɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɔkɔ ni amɛkanyiɛ “yɛ heloo lɛ naa” lɛ? Efee nakai ejaakɛ, oshara nɛɛ baanyɛ anina Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo, ekɔɔɔ he eko ehiɛnɔkamɔ, ni enɛ hewɔ ehe miihia ni Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu abo kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi ni hi Roma lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔmɔ “nyɔji hã amɛ diɛŋtsɛ amɛtsinebaa nii.” Eeenyɛ efee akɛ, amɛhã bɔlɛnamɔ, niyeli, ninumɔ, loo nibii krokomɛi he amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po ‘laka mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ lɛ.’ (Rom. 16:17, 18; Fil. 3:18, 19; Yuda 4, 8, 12) Nyɛmi ko ni yɔɔ Korinto lɛ hu ‘ŋɔ etsɛ ŋa.’ (1 Kor. 5:1, sh. niŋ.) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ tsɔ Paulo nɔ ebɔ Kristofoi kɔkɔ ni ‘amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ akama heloo lɛ nɔ.’​—Rom. 8:5, 6.

9. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ ejwɛŋmɔ akama heloo lɛ nɔ lɛ, mɛni etsɔɔɔ?

9 Kɔkɔbɔɔ nɛɛ he miihia wɔ hu ŋmɛnɛ. Kristofonyo ni kɛ afii babaoo esɔmɔ Yehowa lɛ po baanyɛ abɔi nyiɛmɔ yɛ heloo lɛ naa. Shi kɛ́ Kristofonyo ko susuɔ niyeli, nitsumɔ, hiɛtserɛjiemɔ, loo nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ he yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ miima heloo lɛ nibii anɔ? Dabi, ejaakɛ adesai fɛɛ susuɔ nibii nɛɛ ahe. Yesu po ye nii, elɛ mɛi krokomɛi, ni ejie ehiɛtserɛ. Paulo hu wie akɛ, bɔlɛnamɔ kɛ hedɔɔ he miihia yɛ gbalashihilɛ mli.

Ani nibii ni ofɔɔ he wiemɔ lɛ hãa anaa akɛ okɛ ojwɛŋmɔ ema mumɔ lɛ nɔ? (Kwɛmɔ kuku 10, 11)

10. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko kɛ ‘ejwɛŋmɔ ema’ nɔ ko nɔ lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ?

10 Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ mɛni Paulo tsɔɔ be ni ewo Kristofoi hewalɛ ni amɛkɛ ‘amɛjwɛŋmɔ akama’ heloo lɛ nɔ lɛ? Hela wiemɔ ni Paulo kɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishi ji, ni mɔ ko baahã nɔ ko ahe ejwɛŋmɔ kɛ etsui fɛɛ. Mɛi ni hiɔ shi yɛ heloo lɛ naa lɛ hãa nibii fɔji ni amɛshweɔ lɛ náa nɔ fɛɛ nɔ ni amɛfeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ hewalɛ. Biblia he nilelɔ ko wie yɛ wiemɔ nɛɛ ni akɛtsu nii yɛ Romabii 8:5 lɛ he akɛ, “amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa heloo lɛ nɔ, ni tsɔɔ akɛ, amɛnyaa heloo lɛ nibii lɛ ahe waa, no he kwraa amɛwieɔ daa, ni amɛmii shɛɔ he diɛŋtsɛ.”

11. Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ ahe wɔjwɛŋmɔ fɛɛ?

11 Ehe bahia ni Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ asusu nɔ diɛŋtsɛ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ he jogbaŋŋ. Ani eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ema “heloo lɛ nibii” lɛ anɔ? Esa akɛ wɔ hu wɔsusu sanebimɔ nɛɛ he jogbaŋŋ. Mɛni he wɔfɔɔ wiemɔ, ni mɛni he wɔnyaa waa? Mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni enyaa he. Mɛi komɛi yɛ ni dãa fɛɛ dãa ni baaba lɛ, ja amɛsa amɛnaa. Mɛi komɛi hu miisumɔ ni amɛhehee nibii kɛsaa amɛshĩai kɛ amɛtsũi amli. Mɛi komɛi hu anɔ ji, atadei, gbɛfãa, kɛ bɔ ni amɛbaafee amɛná shika. Tɔmɔ bɛ he akɛ wɔbaanu wain, loo wɔbaafee nibii krokomɛi ni wɔnyaa he. Yesu po fee wain ehã mɛi, ni Paulo wo Timoteo hewalɛ ni enu “wain fioo.” (1 Tim. 5:23; Yoh. 2:3-11) Shi ani Yesu kɛ Paulo hã wain batsɔ nɔ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli? Ani amɛnya he aahu akɛ, “no he kwraa amɛwieɔ daa”? Dabi. Ni wɔ hu? Mɛɛ nibii ahe wɔmii shɛɔ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli?

12, 13. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ akama heloo lɛ nɔ lɛ?

12 Ehe miihia ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ apɛi emli ekwɛ, ejaakɛ Paulo wie akɛ: “Jwɛŋmɔ ni akɛmaa heloo lɛ nɔ lɛ, gbele ni.” (Rom. 8:6) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ‘ma heloo lɛ nɔ lɛ,’ wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ baafite, ni wɔsɛɛ lɛ, wɔhiɛ baakpãtã. Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko yɔse akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ miima heloo lɛ nɔ lɛ, belɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ehiɛ baakpãtã? Dabi. Mɔ lɛ baanyɛ atsake. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu lɛ ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli ni yadi heloo lɛ akɔnɔi asɛɛ ni ashwie lɛ kɛje asafo lɛ mli lɛ, tsake etsui. Ekpa nibii gbohii ni efeɔ lɛ, ni ebɔi nibii ni sa Yehowa hiɛ feemɔ ekoŋŋ.​—2 Kor. 2:6-8.

13 Kɛ́ nakai nuu lɛ po nyɛ etsake lɛ, belɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baanyɛ atsake, titri lɛ kɛ́ amɛyako shɔŋŋ tamɔ lɛ. Esa akɛ Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ atsirɛ Kristofoi fɛɛ ni ekolɛ amɛbɔi heloo lɛ sɛɛ nyiɛmɔ lɛ ni amɛfee tsakemɔi!

“JWƐŊMƆ NI AKƐMAA MUMƆ LƐ NƆ”

14, 15. (a) Mɛni nɔ esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama? (b) Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ama mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ mɛni etsɔɔɔ?

14 Be ni bɔfo Paulo bɔ wɔ kɔkɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ‘akama heloo lɛ nɔ lɛ,’ ewie kɛfata he akɛ: “Jwɛŋmɔ ni akɛmaa mumɔ lɛ nɔ lɛ, wala kɛ toiŋjɔlɛ ni.” Mɛɛ wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ po enɛ ji nɛkɛ! Shi te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama mumɔ lɛ nɔ lɛ?

15 Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ama mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ no etsɔɔɔ akɛ kɛjɛ leebi kɛyashi gbɛkɛ lɛ, nɔ pɛ ni esa akɛ wɔsusu he ni wɔwie he ji Biblia lɛ, Yehowa, kɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ, oookɛɛ ŋwɛibɔfoi ji wɔ. Paulo kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee nibii ni adesai fɛɛ feɔ lɛ eko. Amɛye nii, amɛnu nii, amɛteŋ mɛi komɛi bote gbalashihilɛ mli, amɛfɔ bii, ni amɛtsu nii kɛkwɛ amɛhe. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ.​—Mar. 6:3; 1 Tes. 2:9.

16. Mɛni Paulo hã ehe hia lɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli?

16 Shi ani Paulo kɛ Kristofoi krokomɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ ma niyeli, ninumɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ anɔ? Dabi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Paulo tsu nii akɛ buufeelɔ moŋ, shi Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ kɛ etsui fɛɛ ma shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. (Kanemɔ Bɔfoi 18:2-4; 20:20, 21, 34, 35.) Paulo hã Yehowa sɔɔmɔ lɛ he hia lɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli, ni ewo nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛfee nakai. Esa akɛ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ.​—Rom. 15:15, 16.

17. Kɛ́ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ma mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná?

17 Kɛ́ wɔhã Yehowa mumɔ lɛ kudɔ wɔ yɛ nibii fɛɛ mli, wɔfee esuɔmɔnaa nii, ni wɔhã wɔsusumɔi sa ehiɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ema mumɔ lɛ nɔ. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná kɛ́ wɔfee nakai? Romabii 8:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Jwɛŋmɔ ni akɛmaa mumɔ lɛ nɔ lɛ, wala kɛ toiŋjɔlɛ ni.” Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni wɔtsui baanyɔ wɔmli, ni wɔsɛɛ lɛ, wɔbaaná naanɔ wala.

18. Kɛ́ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ma mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ mɛɛ gbɛ nɔ ebaahã wɔná toiŋjɔlɛ?

18 Paulo wie akɛ, ‘jwɛŋmɔ ni akɛmaa mumɔ lɛ nɔ lɛ, toiŋjɔlɛ ni.’ Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii miitao toiŋjɔlɛ, shi amɛnáaa. Miishɛɛ sane ji akɛ, wɔ lɛ, wɔyɛ toiŋjɔlɛ momo. Wɔhaooo wɔhe tuutu yɛ nibii ahe, ni wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Shi akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, naagbai baa wɔ kɛ amɛ teŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔboɔ ŋaa ni Yesu wo lɛ toi, ni ‘wɔkɛ wɔnyɛmi lɛ yasaa.’ (Mat. 5:24) Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ hu sɔmɔɔ Yehowa, “Nyɔŋmɔ ni ŋɔɔ toiŋjɔlɛ ehãa lɛ,” ewaŋ tsɔ kɛhaŋ wɔ akɛ wɔkɛ amɛ baasaa.​—Rom. 15:33; 16:20.

19. Kɛ́ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ma mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ mɛɛ hegbɛ krɛdɛɛ wɔbaaná?

19 Kɛ́ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ma mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ wekukpaa kpakpa baahi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. Enɛ ji hegbɛ ko ni nɔ bɛ! Gbalɔ Yesaia wie akɛ: “Yehowa ohãa maŋ ni hiɛ kã onɔ lɛ náa toiŋjɔlɛ krɔŋŋ, ejaakɛ bo onɔ amɛhiɛ kãa.”​—Yes. 26:3, Ga Biblia hee; kanemɔ Romabii 5:1.

20. Mɛni hewɔ wɔhiɛ sɔɔ ŋaawoo ni yɔɔ Romabii yitso 8 lɛ?

20 No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔfata mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ ahe jio, wɔfata mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ ahe jio lɛ, wɔbaanyɛ wɔná ŋaawoo ni yɔɔ Romabii yitso 8 lɛ he sɛɛ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa tsɔ Paulo nɔ ewo wɔ hewalɛ ni wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ akama heloo lɛ nɔ’! Kɛ́ wɔkɛ ‘wɔjwɛŋmɔ ma mumɔ lɛ nɔ lɛ,’ wɔbaaná naanɔ wala, ejaakɛ Paulo ŋma akɛ: “Esha dɛŋ nyɔmɔwoo ji gbele, shi nɔkeenɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhãa ji naanɔ wala kɛtsɔ Kristo Yesu, wɔ-Nuŋtsɔ lɛ nɔ.”​—Rom. 6:23.