Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani okane Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ jogbaŋŋ? Kwɛmɔ akɛ obaanyɛ ohã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Mɛni hewɔ esa akɛ fɔlɔi ni kɛ amɛbii efã kɛyahi maŋ kroko nɔ lɛ asusu wiemɔ ni baaye abua amɛbii lɛ ni amɛnu Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ he lɛ?

Ewaaa akɛ gbekɛbii lɛ baakase maŋ ni amɛtee nɔ lɛ wiemɔ lɛ yɛ skul loo yɛ mɛi krokomɛi aŋɔɔ. Kɛ́ gbekɛ ko kase wiemɔi srɔtoi lɛ, ebaaná he sɛɛ. Esa akɛ fɔlɔi lɛ akwɛ asafo ni kɛ́ amɛkɛbɔ lɛ no baaye abua amɛbii lɛ ni amɛnu anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ ni amɛya amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, kɛ́ eji asafo ni wieɔ amɛmaŋ wiemɔ jio, asafo ni wieɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ he ni amɛfã kɛtee lɛ jio. Fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ susuɔ amɛbii lɛ ahiamɔ nii ahe klɛŋklɛŋ dani amɛsusuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ he.​—w17.05, bf. 9-11.

Be ko lɛ, Yesu bi Petro akɛ: “Ani osumɔɔ mi fe enɛɛmɛi?” Mɛni ji “enɛɛmɛi” lɛ ni Yesu tsi tã lɛ? (Yoh. 21:15)

Etamɔ nɔ ni no mli lɛ Yesu miiwie loo ni jwere amɛmasɛi lɛ loo wuoyaa nitsumɔ lɛ he, loo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ he. Yesu gbele sɛɛ lɛ, Petro ku esɛɛ eyatsu wuoyaa nitsumɔ, ni ji nɔ ni etsuɔ dani Yesu hala lɛ lɛ. Esa akɛ Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ ni heloonaa nitsumɔ akahe amɛtsui fɛɛ.​—w17.05, bf. 22-23.

Mɛni hewɔ Abraham kɛɛ eŋa lɛ akɛ ewie akɛ enyɛmi nuu ji lɛ lɛ? (1 Mo. 12:10-13)

Anɔkwa sane ji akɛ, Sara ji Abraham tsɛ bi. Eji Sara kɛɛ akɛ Abraham ŋa ji lɛ kulɛ, ekolɛ abaagbe Abraham, ni enyɛŋ efɔ seshi ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ shi akɛ ebaafɔ lɛ.​—wp17.3, bf. 14-15.

Mɛni Elias Hutter fee kɛye ebua mɛi ni miitao amɛkase Hebri lɛ?

Wiemɔi ni akɛjeɔ wiemɔ ko ŋmaa shishi loo akɛgbeɔ naa yɛ Hebri mli lɛ hãa ewaa akɛ abaana wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, ediki wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ mli, shi edikiii wiemɔi ni aŋmaa kɛjeɔ wiemɔ lɛ shishi loo nɔ ni akɛgbeɔ naa lɛ mli. Afee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures​—With References lɛ shishigbɛ niŋmai lɛ amli.​wp17.4, bf. 11-12.

Mɛɛ saji esa akɛ Kristofonyo ko ni miikwɛ kɛji esa akɛ ehiɛ tu yɛ ehe loo yɛ shĩa koni ekɛbu ehe kɛjɛ gbɔmɛi krokomɛi ahe lɛ asusu he?

Ekomɛi nɛ: Wala jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Yesu ekɛɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛhe klantei ni amɛkɛbu amɛhe. (Luka 22:36, 38) Esa akɛ wɔkɛ wɔklantei asɔ̃ kɔii. Wala jara wa fe heloonaa nibii. Wɔfeee nibii ni baagba mɛi krokomɛi ahenilee naa, ni wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. (2 Kor. 4:2)​—w17.07, bf. 31-32.

Mɛni hewɔ esoro Yesu fɔmɔ kɛ egbekɛbiiashi he saji ni yɔɔ Mateo lɛ yɛ nɔ ni yɔɔ Luka lɛ he?

Mateo wie Yosef he titri. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie bɔ ni Yosef nu he ehã be ni ená ele akɛ Maria hiɛ hɔ lɛ, kɛ nɔ ni efee be ni ŋwɛibɔfo ko kɛɛ lɛ akɛ ejo foi kɛya Ejipt lɛ, kɛ nɔ ni efee be ni akɛɛ lɛ akɛ eshi Ejipt kɛba lɛ he. Luka wie Maria he titri; akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie saramɔ ni Maria yasara Elizabet lɛ, kɛ bɔ ni efee enii ehã be ni amɛyana Yesu yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he.​—w17.08, bf. 32.

Mɛɛ shihilɛi komɛi amli Biblia lɛ etsɔ shi fɛɛ sɛɛ lɛ eyɛ lolo ni etsakeko?

Wiemɔi ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee mli lɛ etsake. Maŋkwramɔŋ tsakemɔi esa wiemɔ ni mɛi pii wieɔ lɛ he. Ate shi awo mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔi ni mɛi pii baanyɛ anu shishi jogbaŋŋ lɛ amli lɛ.​—w17.09, bf. 19-21.

Ani oyɛ ŋwɛibɔfo pɔtɛɛ ko ni buɔ ohe?

Dabi. Yesu kɛɛ akɛ ekaselɔi lɛ yɛ ŋwɛibɔfoi ni kwɛɔ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Mat. 18:10) Nɔ ni Yesu wie nɛɛ etsɔɔɔ akɛ ekaselɔi lɛ yɛ ŋwɛibɔfoi ni buɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Moŋ lɛ, eetsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ susuɔ ekaselɔi lɛ ahe.​—wp17.5, bf. 5.

Te suɔmɔ srɔtoi lɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ?

Suɔmɔ ni damɔ shishitoo mlai ni ja anɔ, nɔ ni atsɛɔ lɛ yɛ Greek mli akɛ a·gaʹpe lɛ, ji suɔmɔ ni fe fɛɛ. Suɔmɔ nɛɛ hãa wɔdɔɔ mɛi ahe. Shi nɔ titri ni hãa anaa akɛ wɔyɛ suɔmɔ nɛɛ eko ji, ni wɔbaafee mɛi ejurɔ ni wɔkpaaa gbɛ akɛ abaato wɔ najiaŋ.​—w17.10, bf. 7.