Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii Kɛ Oblayei​—‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛtsua Nyɛ Diɛŋtsɛ Nyɛyiwalaheremɔ He Nii’

Oblahii Kɛ Oblayei​—‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛtsua Nyɛ Diɛŋtsɛ Nyɛyiwalaheremɔ He Nii’

“Bɔ ni nyɛboɔ toi daa nɛɛ, . . . nyɛyaa nɔ nyɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ atsua nyɛ diɛŋtsɛ nyɛyiwalaheremɔ he nii.”​—FIP. 2:12.

LALAI: 133, 135

1. Mɛni hewɔ baptisimɔ he hiaa waa lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

DAA afi lɛ, abaptisiɔ Biblia mli nikaselɔi akpei abɔ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji gbekɛbii loo oblahii kɛ oblayei. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni atsɔse amɛ yɛ anɔkwale lɛ mli. Ani oblanyo loo oblayoo ji bo? Ni ani abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, ofee jogbaŋŋ, ejaakɛ nibii ni he hiaa waa ni esa akɛ Kristofonyo afee koni ená wala lɛ ateŋ ekome ji baptisimɔ.​—Mat. 28:19, 20; 1 Pet. 3:21.

2. Mɛni hewɔ esaaa akɛ osheɔ gbeyei akɛ obaajɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa?

2 Baptisimɔ kɛ jɔɔmɔi pii baa, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ekɛ sɔ̃i nyiɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Gbi ni abaptisi bo lɛ, abi bo sane nɛɛ, akɛ, “Yɛ Yesu Kristo afɔleshãa lɛ hewɔ lɛ, ani oshwa ohe kɛjɛ ohe eshai lɛ amli ni ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii?” Ohã sanebimɔ nɛɛ hetoo akɛ, hɛɛ. Obaptisimɔ lɛ ji okadi ni tsɔɔ akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa, ni owo lɛ shi akɛ obaasumɔ lɛ ni ofee nɔ ni esumɔɔ be fɛɛ be. Shiwoo nɛɛ jeee nɔ ko ni esa akɛ okɛshwɛ kwraa. Shi ani esa akɛ oshwa ohe akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Nyɔŋmɔ? Dabi kwraa! Kɛ́ ohã Yehowa tsɔɔ bo gbɛ yɛ shihilɛ mli lɛ, oshwaŋ ohe kɔkɔɔkɔ. Shi kɛ́ ohãaa Yehowa atsɔɔ bo gbɛ lɛ, Satan ji mɔ ni baakudɔ bo! Kɛ́ ohiɛ kpãtã lɛ, egbaŋ Abonsam naa kwraa. Anɔkwa, emii baashɛ ehe waa kɛ́ oje Yehowa sɛɛ ni obafi lɛ Abonsam lɛ sɛɛ ni naanɔ wala ŋmɛɛ bo.

3. Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi obaaná?

3 Akɛni ofiii Satan sɛɛ, shi moŋ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni abaptisi bo hewɔ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni Yehowa ejɔɔ bo waa. Amrɔ nɛɛ ni okɛ ohe fɛɛ ehã Yehowa lɛ, obaanyɛ okɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ awie akɛ: “Yehowa yɛ misɛɛ, misheee gbeyei; mɛni gbɔmɔ aaanyɛ mi afee?” (Lala 118:6) Eji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ baahi omasɛi ni ehã ole akɛ esumɔɔ osane.

SƆ̃ NI KÃ ONƆ

4, 5. (a) Akɛ mɔ ko ni ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa lɛ, kɛ wekukpaa kpakpa baahi okɛ lɛ teŋ lɛ, namɔ nɔ edamɔ? (b) Mɛɛ naagbai Kristofoi kɛkpeɔ ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni amɛye?

4 Kɛ́ abaptisi bo, ni okã he oyɛ ofɔlɔi ashishi po lɛ, eji bo diɛŋtsɛ osɔ̃ akɛ obaahã wekukpaa kpakpa ahi okɛ Yehowa teŋ. Etamɔɔɔ nu loo lait bill ni ofɔlɔi baanyɛ awo ahã bo. Esa akɛ ohã enɛ ahi ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko leee kai ni ekɛbaakpe wɔsɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oji gbekɛ ni abaptisi bo lɛ, be baaba ni obaashɛ oblahiiaŋ loo oblayeiaŋ, ni ekolɛ obaaná henumɔi komɛi ni baanyɛ afee kaa kɛhã bo. Nyɛmi yoo ko ni eye afii 18 lɛ wie akɛ: “Kɛ́ gbekɛ ko ni ji Yehowa Odasefonyo lɛ tee skul, ni mɔ ko miiye efɔmɔ gbi jurɔ ni ahã lɛ keeki lɛ eko ni ekɛɛ eyeee lɛ, bei pii lɛ, enuuu he akɛ nɔ ko eŋmɛɛ lɛ. Shi afii fioo komɛi asɛɛ, be ni ebɔlɛnamɔ henumɔi amli ewa lɛ, ehe baahia ni ená hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, kɛ́ ebo Yehowa mlai atoi be fɛɛ be lɛ, ebaahi ehã lɛ.”

5 Jeee oblahii kɛ oblayei pɛ kɛ kai ni amɛsusuko pɛŋ akɛ amɛkɛbaakpe lɛ kpeɔ. Mɛi ni daraa amɛbatsɔmɔɔ onukpai dani abaptisiɔ amɛ lɛ hu kɛ kai pii ni amɛkpaaa gbɛ kwraa kpeɔ. Ebaanyɛ efee gbalashihilɛ mli nɔ, nɔ ni kɔɔ helatsamɔ he, loo ekolɛ nitsumɔ sane. Anɔkwa, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔye lɛ, wɔkɛ kai baakpe ni ehe baahia ni wɔye Yehowa anɔkwa.​—Yak. 1:12-14.

6. (a) Mɛni esa akɛ ohã ehi ojwɛŋmɔ mli yɛ shi ni owo Yehowa be ni ojɔɔ ohe nɔ ohã lɛ lɛ he? (b) Mɛni obaanyɛ okase yɛ Filipibii 4:11-13 lɛ mli?

6 Kɛ́ ohã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ owo Yehowa shi akɛ obaajá lɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni okɛbaakpe lɛ, no baaye abua bo ni oya nɔ oye lɛ anɔkwa. Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, owo Jeŋ Muu Fɛɛ Nɔyelɔ lɛ shi akɛ, kɛ́ onanemɛi kɛ ofɔlɔi po kpa lɛ sɔɔmɔ lɛ, obaaya nɔ osɔmɔ lɛ. (Lala 27:10) Ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni okɛbaakpe lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, ni ebaawaje bo koni onyɛ oye oshiwoo lɛ nɔ.​—Kanemɔ Filipibii 4:11-13.

7. Mɛni kɛ́ mɔ ko fee lɛ etsɔɔ akɛ ‘ekɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ’ miitsu lɛ diɛŋtsɛ eyiwalaheremɔ he nii?

7 Yehowa miisumɔ ni okɛ lɛ abɔ naanyo. Shi ebiɔ hiɛmiamɔ dani obaanyɛ ohã naanyobɔɔ nɛɛ mli aya nɔ awa ni otsu bo diɛŋtsɛ oyiwalaheremɔ he nii. Filipibii 2:12 lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛkɛ gbeyeishemɔ kɛ hekpokpomɔ atsua nyɛ diɛŋtsɛ nyɛyiwalaheremɔ he nii.” Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, esa akɛ ojwɛŋ bɔ ni obaafee obaa okɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ yi lɛ nɔ jogbaŋŋ, ni agbɛnɛ hu ojwɛŋ bɔ ni obaafee oye lɛ anɔkwa ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe lɛ nɔ. Kaahe ohe oye fe nine. Kaimɔ akɛ, mɛi komɛi ni kɛ afii pii esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ po ekpa lɛ sɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua bo ni onyɛ otsu bo diɛŋtsɛ oyiwalaheremɔ he nii?

AŊKRO NIKASEMƆ HE MIIHIA

8. Mɛni Biblia lɛ kasemɔ biɔ ni wɔfee? Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?

8 Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ Yehowa abɔ naanyo lɛ, esa akɛ wɔkɛ lɛ agba sane, ni tsɔɔ akɛ, ebaawie ni wɔbo lɛ toi, ni wɔ hu wɔbaawie ni ebo wɔ toi. Gbɛ titri ni wɔtsɔɔ nɔ wɔboɔ Yehowa toi ji kɛtsɔ Biblia lɛ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ. Nɔ ni enɛ biɔ ni wɔfee ji, ni wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ ni wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaneɔ lɛ anɔ. Skulbii kpeɔ amɛskul woji lɛ amli saji amɛwoɔ amɛyitsoŋ koni kɛ́ afee skul kaa lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ. Shi jeee nakai esa akɛ wɔkase Biblia lɛ. Kɛ́ ookase Biblia lɛ, okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ obaatao nibii amli koni ole Yehowa he saji pii fe nɔ ni ole momo lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaná onikasemɔ lɛ he sɛɛ; obaabɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ni lɛ hu ebaabɛŋkɛ bo.​—Yak. 4:8.

Ani okɛ Yehowa gbaa sane jogbaŋŋ? (Kwɛmɔ kuku 8-11)

9. Te nibii ni Yehowa asafo lɛ kɛduro wɔ lɛ ateŋ nɔ ni okɛtsu nii kɛfee aŋkro nikasemɔ?

9 Yehowa asafo lɛ eduro wɔ nibii pii ni baanyɛ aye abua bo ni onyɛ okase Biblia lɛ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, “Biblia Kasemɔ Nifeemɔi” ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni okase nii kɛjɛ mɛi ahe saji ni abɔ he amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ amli. Eyɛ fã ni ji, “Oblahii Kɛ Oblayei” lɛ shishi. Nɔ kroko ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ ni baanyɛ aye abua bo ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa ni onyɛ ogbala nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ amli otsɔɔ mɛi krokomɛi ji, nikasemɔ woji ni fata Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ he lɛ. Sane ni yitso ji, “Young People Ask . . . How Can I Make Bible Reading Enjoyable?” (Oblahii kɛ Oblayei Biɔ Akɛ . . . Mɛni Baaye Abua Mi ni Manya Biblia lɛ Kanemɔ He?), ni je kpo yɛ April 2009 Awake! lɛ mli lɛ, tsɔɔ nibii krokomɛi ni obaanyɛ okase be ni ofeɔ aŋkro nikasemɔ lɛ. Nikasemɔ kɛ sanenɔjwɛŋmɔ baaye abua bo waa ni otsu bo diɛŋtsɛ oyiwalaheremɔ he nii.​—Kanemɔ Lala 119:105.

SƆLEMƆ HE MIIHIA

10. Mɛni hewɔ ehe miihia ni Kristofonyo ni abaptisi lɛ lɛ asɔle?

10 Wɔboɔ Yehowa toi kɛtsɔ aŋkro nikasemɔ nɔ, ni wɔkɛ lɛ wieɔ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ. Mɛi komɛi naa sɔlemɔ akɛ eji kusum ko kɛkɛ ni esa akɛ amɛfee. Mɛi komɛi hu yɛ ni kɛ́ amɛyaafee nɔ ko ni amɛmiitao amɛye omanye lɛ dani amɛsɔleɔ. Shi jeee nakai esa akɛ Kristofoi ana sɔlemɔ. Kɛ́ wɔsɔle lɛ, wɔkɛ mɔ ni bɔ wɔ lɛ miiwie. Yehowa miisumɔ ni okɛɛ lɛ nɔ fɛɛ nɔ. (Kanemɔ Filipibii 4:6.) Kɛ́ nɔ ko miiye otsui lɛ, Biblia lɛ kɛɛ “shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ.” (Lala 55:22) Nyɛmimɛi hii kɛ yei akpekpei abɔ ebo ŋaawoo nɛɛ toi ni no eye ebua amɛ. Ani bo hu obaafee nakai? Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaye ebua bo!

11. Mɛni hewɔ esa akɛ oda Yehowa shi daa?

11 Shi jeee be ni Yehowa yelikɛbuamɔ he miihia wɔ lɛ pɛ esa akɛ wɔsɔle. Biblia lɛ kɛɛ wɔfee wɔhe “mɛi ni le shidaa.” (Kol. 3:15) Bei komɛi lɛ, wɔnaagbai suɔ wɔtsui aahu akɛ, wɔnaaa nibii kpakpai babaoo ni Yehowa feɔ ehãa wɔ lɛ. Naa nɔ ko ni baanyɛ aye abua bo ni ekaba lɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ: Daa gbi lɛ, susumɔ, kɛ́ hooo kwraa lɛ, nibii etɛ ni Yehowa efee ehã bo lɛ ahe ni oda lɛ shi yɛ amɛhe. Abaptisi nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Abigail lɛ be ni eye afii 12. Amrɔ nɛɛ eye afii 18, ni nɔ ni ekɛɛ nɛ: “Minuɔ he akɛ Yehowa sa shidaa fe mɛi krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ. Esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ kɛda lɛ shi yɛ nibii ni eduroɔ wɔ lɛ ahewɔ.” Abigail nu ni mɔ ko miibi sane ko, ni bei komɛi lɛ, lɛ hu ebiɔ ehe nakai sane lɛ, akɛ: “Kɛji wɔ́ be ni je baatsɛre lɛ, nibii ni mida Yehowa shi yɛ he ŋmɛnɛ lɛ pɛ miyɔɔ lɛ, nibii enyiɛ maná?”

EHE MIIHIA NI BO DIƐŊTSƐ OSA ONAA OKWƐ

12, 13. Mɛɛ niiashikpamɔ bo diɛŋtsɛ oná ni tsɔɔ akɛ Yehowa hi? Ni mɛni hewɔ ehe miihia ni ojwɛŋ bɔ ni Yehowa eye ebua bo lɛ nɔ?

12 Yehowa here Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ kɛje naagbai kɛ shihilɛi ni mli wawai amli. No hewɔ lɛ, David le nɔ ni etsɔɔ lɛ jogbaŋŋ be ni ewie yɛ lala ko ni efo lɛ mli akɛ: “Nyɛsaa nyɛnaa nyɛkwɛa, ni nyɛaana akɛ Yehowa hi; ajɔɔ gbɔmɔ ni baa lɛ abo lɛ.” (Lala 34:8) Wiemɔi nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, ehe miihia ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkpa shi wɔna akɛ Yehowa hi. Wɔkaneɔ mɛi srɔtoi ni Nyɔŋmɔ eye ebua amɛ koni amɛye lɛ anɔkwa lɛ aniiashikpamɔi yɛ Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ amli, ni wɔnuɔ ekomɛi hu kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei. Niiashikpamɔi nɛɛ wajeɔ wɔ. Shi be ni naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli waa lɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ hu wɔna Yehowa nine yɛ wɔshihilɛ mli. Ani oná niiashikpamɔ ko ni ehã ona akɛ Yehowa hi?

13 Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ená niiashikpamɔ krɛdɛɛ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa hi. Wɔná niiashikpamɔ nɛɛ be ni efɔ̃ wɔ nine koni wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ kɛ e-Bi lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã.” (Yoh. 6:44) Ani onuɔ he akɛ Yehowa egbala bo kɛba emasɛi? Aloo okɛɔ akɛ, ‘Yehowa gbala mifɔlɔi ni mi hu minyiɛ amɛsɛɛ’? Be ni ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni abaptisi bo lɛ, wekukpaa krɛdɛɛ ko bakã bo diɛŋtsɛ kɛ Yehowa teŋ. Amrɔ nɛɛ, ele bo. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ nɛ ji mɔ ni ele lɛ.” (1 Kor. 8:3) Be fɛɛ be lɛ, hã ohiɛ asɔ hegbɛ ni oná akɛ oyɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ.

14, 15. Mɛɛ gbɛ nɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ ahã ohemɔkɛyeli mli awa?

14 Yehowa hãa wɔ ekãa ni wɔkɛ mɛi krokomɛi gbaa wɔhemɔkɛyeli lɛ he sane, ni enɛ ji nɔ kroko ni baanyɛ ahã ona akɛ Yehowa hi. Obaanyɛ oshiɛ ohã mɛi be ni onyiɛ shiɛmɔ nɔ loo be ni otee skul. Ewa kɛhã mɛi komɛi akɛ amɛbaashiɛ amɛhã mɛi ni amɛkɛyaa skul lɛ. Ani bo hu onuɔ he nakai? Ekolɛ, oleee bɔ ni amɛbaafee amɛnii amɛhã. Kɛ́ mɔ kome okɛwieɔ lɛ, bei pii lɛ ebɛ gbeyei tsɔ, shi kɛ́ mɛi lɛ ayi fa lɛ, otsui baanyɛ afã waa. Mɛni baaye abua bo?

15 Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ nɔ hewɔ ni oheɔ nibii ni okase lɛ oyeɔ lɛ he. Ani nikasemɔ woji ni fata Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ he ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ lɛ yɛ owiemɔ mli? Kɛ́ oleee kɛji eko yɛ nyɛwiemɔ mli loo eko bɛ mli lɛ, hemɔ be ni otao yɛ saiti lɛ nɔ. Afee nikasemɔ woji nɛɛ koni amɛye amɛbua bo ni ojwɛŋ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ kɛ nɔ hewɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ anɔ, ni agbɛnɛ hu, onyɛ ogbala mli otsɔɔ mɛi krokomɛi. Kɛ́ oyiŋ efeee bo kɔshikɔshi yɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ahe, ni osaa ohe jogbaŋŋ lɛ, no baatsirɛ bo ni oye Yehowa he odase.​—Yer. 20:8, 9.

16. Kɛ́ ewa kɛhã bo akɛ okɛ mɛi baawie ohemɔkɛyeli lɛ he lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo?

16 Shi kɛ́ osaa ohe jogbaŋŋ po lɛ, ebaanyɛ ewa kɛhã bo akɛ okɛ mɛi baagba ohemɔkɛyeli lɛ he sane. Nyɛmi yoo ko ni abaptisi lɛ be ni eye afii 13, shi amrɔ nɛɛ eye afii 18 lɛ wie akɛ: “Miyiŋ efeee mi kɔshikɔshi yɛ nibii ni miheɔ miyeɔ lɛ ahe. Shi bei komɛi lɛ, minaaa bɔ ni mafee mikɛ mɛi agba he sane.” Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ etsuɔ naagba nɛɛ he nii? Ewie akɛ: “Mijeɔ sane lɛ shishi tamɔ nɔ ni mikɛ amɛ yaagba sane ko kɛkɛ. Kɛ́ efeee miklasbii lɛ hiɛgbele akɛ amɛbaawie nibii ni amɛfeɔ lɛ ahe lɛ, no lɛ, esaaa akɛ efeɔ mi hiɛgbele akɛ mawie nibii ni mifeɔ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, kɛ́ miitao maye amɛ odase lɛ, miwieɔ nɔ ko tamɔ, ‘Nyɛsɛɛ lɛ, mikɛ mɔ ko miigba Biblia lɛ he sane ni . . .’ Kɛkɛ lɛ mitsa sane ni miwieɔ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ sane ni mawie kɛtsa sɛɛ nɔŋŋ lɛ kɔɔɔ Biblia lɛ he moŋ, shi bei pii lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛle nɔ ni yaa nɔ kɛ́ mikɛ mɛi miigba Biblia lɛ he sane. Bei komɛi lɛ, amɛbiɔ mi saji yɛ he. Be fɛɛ be ni mikɛ nɛkɛ gbɛ nɛɛ baatsu nii lɛ, efeɔ mlɛo akɛ mikɛ amɛ baagba mihemɔkɛyeli lɛ he sane. Kɛ́ minyɛ miye amɛ odase lɛ, mimii shɛɔ mihe waa!”

17. Kɛ́ ohiɛ gbooo yɛ Odasefonyo ni oji lɛ he lɛ, mɛni no baaye abua bo ni ofee?

17 Kɛ́ mɛi na akɛ osusuɔ amɛhe ni obuɔ amɛ lɛ, amɛ hu amɛbaabu bo ni amɛwieŋ amɛshiŋ bo yɛ ohemɔkɛyeli lɛ hewɔ. Abaptisi nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Olivia lɛ be ni eyeko afii 13. Amrɔ nɛɛ eye afii 17 ni nɔ ni ewie nɛ: “Tsutsu ko lɛ, misusuɔ akɛ kɛ́ mikɛ mɛi miigba sane ni miwie Biblia lɛ he lɛ, amɛbaabu mi akɛ mɔ ko ni Nyɔŋmɔjamɔ eye lɛ sɛkɛ.” Shi nɔ ko hã Olivia tsake ejwɛŋmɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ ejwɛŋmɔ baama nɔ ni mɛi baasusu yɛ ehe lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ ehe akɛ: “Oblahii kɛ oblayei pii leee Yehowa Odasefoi ahe nɔ ko nɔ ko. Wɔ pɛ ji Odasefoi ni amɛle. No hewɔ lɛ, bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa lɛ ni baatsɔɔ kɛji amɛbaabo sane lɛ toi loo amɛboŋ toi. Kɛ́ wɔhiɛ gboɔ loo ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaagba amɛ nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ loo efeɔ wɔ ahuntoo akɛ wɔkɛ amɛ baawie lɛ, amɛbaamu sane naa akɛ eefee wɔ hiɛgbele akɛ Odasefoi ji wɔ. Kɛ́ amɛna akɛ wɔbɛ ekãa lɛ, ekolɛ amɛbaaye wɔhe fɛo loo amɛbaawie amɛshi wɔ. Shi kɛ́ wɔgbɛjɛ wɔhe ni wɔwie nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ ahe kɛ ekãa, ni wɔkɛfata nibii ni wɔkɛ amɛ gbaa he sane daa lɛ ahe lɛ, amɛbaabu wɔ.”

YAA NƆ OTSU BO DIƐŊTSƐ OYIWALAHEREMƆ HE NII

18. Mɛni kɛ́ ofee lɛ no baatsɔɔ akɛ ootsu bo diɛŋtsɛ oyiwalaheremɔ he nii?

18 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, eji wɔsɔ̃ akɛ wɔtsu wɔ diɛŋtsɛ wɔyiwalaheremɔ he nii, ni enɛ jeee shwɛmɔ sane. Nibii ni enɛ biɔ ni wɔfee lɛ ekomɛi ji, ni wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ, wɔsɔle wɔhã Yehowa, ni wɔjwɛŋ gbɛi srɔtoi ni Yehowa ejɔɔ wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ anɔ. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, wɔbaanu he waa akɛ Yehowa ji wɔ-Naanyo. Enɛ baahã wɔkɛ mɛi agba wɔhemɔkɛyeli lɛ he sane ni wɔsheee gbeyei.​—Kanemɔ Lala 73:28.

19. Mɛni hewɔ esa akɛ obɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni obaanyɛ ni oya nɔ otsu oyiwalaheremɔ he nii lɛ?

19 Yesu wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ekwa ehe ni ewó epiŋmɔ tso lɛ ni eya nɔ enyiɛ misɛɛ.” (Mat. 16:24) Enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko miitao etsɔ Yesu kaselɔ lɛ, esa akɛ ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa ni abaptisi lɛ. Kɛ́ mɔ ko fee nakai lɛ, ebaaná jɔɔmɔi pii amrɔ nɛɛ, ni wɔsɛɛ lɛ, ebaahi shi kɛya naanɔ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. No hewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni obaanyɛ ni oya nɔ otsu bo diɛŋtsɛ oyiwalaheremɔ he nii!