Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wɔbaakpe Yɛ Paradeiso!”

“Wɔbaakpe Yɛ Paradeiso!”

“Obaafata mihe yɛ Paradeiso.”​—LUKA 23:43.

LALAI: 145, 139

1, 2. Mɛɛ susumɔi mɛi komɛi hiɛ yɛ paradeiso he?

AFEE kpee wulu ko yɛ Seoul, yɛ Korea, ni nyɛmimɛi babaoo ni jɛ maji srɔtoi anɔ ba eko. Be ni akpa kpee lɛ ni nyɛmimɛi nɛɛ shiɔ he ni afee kpee lɛ yɛ lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Korea ni ba kpee lɛ eko lɛ bua amɛhe naa yɛ amɛmasɛi. Amɛteŋ mɛi pii fɔ̃ amɛ nine ni amɛkɛ gbee ni wa kɛɛ akɛ: “Wɔbaakpe yɛ Paradeiso!” Kɛ́ ona bɔ ni etee lɛ ehã lɛ, fɛ̃i gbɛ̃ baaku bo. Shi kɛ́ okwɛ lɛ, mɛɛ paradeiso he no mli lɛ nyɛmimɛi lɛ wieɔ lɛ?

2 Mɛi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni paradeiso ji lɛ he. Mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ akɛɛ paradeiso lɛ, eji lamɔ kpakpa ko kɛkɛ. Mɛi komɛi hu kɛɛ he fɛɛ he ni kɛ́ otee lɛ, obaaná miishɛɛ ni otsui anyɔ omli lɛ, paradeiso ni. Shi te bo hu onuɔ Paradeiso shishi ohãa tɛŋŋ? Ni ani oheɔ oyeɔ akɛ ebaaba?

3. Mɛni ji klɛŋklɛŋ ŋmalɛ ni wieɔ paradeiso he?

3 Biblia lɛ wieɔ paradeiso ko ni bɛ dɔŋŋ kɛ paradeiso ko ni baaba wɔsɛɛ lɛ he. Klɛŋklɛŋ ŋmalɛ ni wieɔ Paradeiso he lɛ jeɔ kpo yɛ 1 Mose 2:8 lɛ. Yɛ Katolikbii a-Biblia ko ni atsɔɔ shishi kɛjɛ Latin mli, ni atsɛɔ lɛ Douay Version lɛ mli lɛ, atsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi akɛ: “Shishijee lɛ, Nuŋtsɔ Nyɔŋmɔ fee paradeiso fɛfɛo ko, ni ekɛ gbɔmɔ ni ebɔ lɛ wo mli.” (Wɔ ni wɔtĩ emli wiemɔi lɛ ekomɛi amli.) Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ shishitsɔɔmɔ ji, Eden abɔɔ. Wiemɔ “Eden” lɛ shishitsɔɔmɔ ji “Miishɛɛ,” ni akɛni abɔɔ lɛ ni Nyɔŋmɔ fee lɛ yɛ fɛo, niyenii ebu yɛ jɛmɛ, ni kooloi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yeee gbɔmɔ lɛ awui hewɔ lɛ, gbɔmɔ lɛ ná miishɛɛ lɛɛlɛŋ.​—1 Mo. 1:29-31.

4. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔtsɛ Eden abɔɔ lɛ paradeiso lɛ?

4 Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Ga mli akɛ “abɔɔ” lɛ shishitsɔɔmɔ yɛ Greek mli ji, pa·raʹdei·sos. Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ, kɛ́ Greeknyo nu wiemɔ ni ji pa·raʹdei·sos lɛ, nɔ ni baa ejwɛŋmɔ mli ji, abɔɔ fɛfɛo ko ni da ni afo he koni nɔ ko nɔ ko akafite lɛ; abɔɔ kɛ emli aduawa tsei wujiwuji srɔtoisrɔtoi kɛ fai ni mli tse ni jwɛi yɛ amɛnaabunaabui bɔ ni adowai kɛ gwantɛŋi baanyɛ aye nii yɛ jɛmɛ. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ, no mli lɛ Eden abɔɔ lɛ ji paradeiso lɛɛlɛŋ.​—Okɛto 1 Mose 2:15, 16 lɛ he.

5, 6. Mɛni ba ni hegbɛ ni Adam kɛ Hawa yɔɔ akɛ amɛbaahi Paradeiso lɛ mli lɛ ŋmɛɛ amɛ? Mɛɛ sane ekolɛ mɔ ko baabi?

5 Yehowa kɛ Adam kɛ Hawa wo paradeiso nɛɛ loo abɔɔ fɛfɛo nɛɛ mli. Shi akɛni amɛgbo enɔ toi hewɔ lɛ, hegbɛ ni amɛná akɛ amɛbaahi Paradeiso lɛ mli lɛ ŋmɛɛ amɛ kɛ amɛbii fɛɛ. (1 Mo. 3:23, 24) Be ni ashwie Adam kɛ Hawa kɛje Paradeiso lɛ mli lɛ, mɔ ko mɔ ko ehiii jɛmɛ. Shi eeenyɛ efee akɛ, abɔɔ lɛ hiɛ kpãtãaa aahu kɛyashi Noa Nu Afua lɛ ba.

6 Ekolɛ mɔ ko baabi akɛ, ‘Ani abaaná paradeiso ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?’ Ani nɔ ko yɛ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo? Ani oheɔ oyeɔ akɛ okɛ owekumɛi kɛ onanemɛi baahi Paradeiso? Kɛ́ hetoo lɛ ji hɛɛ lɛ, mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ nakai? Ani obaanyɛ otsɔɔ mli?

NƆ NI TSƆƆ AKƐ WƆSƐƐ LƐ PARADEISO BAABA EKOŊŊ

7, 8. (a) Mɛɛ shi Nyɔŋmɔ wo Abraham? (b) Mɛni eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ hã Abraham susu he?

7 Biblia lɛ ji wolo ni hi fe fɛɛ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔi ni kɔɔ Paradeiso he lɛ ahetoo, ejaakɛ Yehowa, mɔ ni fee klɛŋklɛŋ Paradeiso lɛ nɔŋŋ ji mɔ ni hã wɔ Biblia lɛ. Susumɔ sane ko ni Nyɔŋmɔ kɛɛ enaanyo Abraham lɛ he okwɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ ebaahã eseshi lɛ afa tamɔ “ŋshɔnaa shia.” Kɛkɛ ni ewo lɛ shi akɛ: “Oseshi lɛ nɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ baatsɔ aná jɔɔmɔ amɛhã amɛhe, ejaakɛ obo migbee toi.” (1 Mo. 22:17, 18) Shiwoo nɛɛ sa kadimɔ ni ehe miihia waa. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ tĩ shiwoo nɛɛ mli ehã Abraham bi kɛ enabi.​—Kanemɔ 1 Mose 26:4; 28:14.

8 Nɔ ko nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Abraham susu akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, adesai baayahi paradeiso ko mli yɛ ŋwɛi. No hewɔ lɛ, be ni Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ abaajɔɔ “shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ” lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ Abraham mu sane naa akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ jɔɔmɔi nɛɛ baaba. Shi ani enɛ pɛ ji odaseyeli ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso?

9, 10. Mɛɛ gbalɛi krokomɛi hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso?

9 Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ David, ni ji Abraham seshibii lɛ ateŋ mɔ kome, ni egba akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, ‘anaŋ mɛi fɔji dɔŋŋ’ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Lala 37:1, 2, 10) Moŋ lɛ, ‘shikpɔŋ lɛ baatsɔ mɛi ni he jɔ lɛ anɔ, ni amɛmii baashɛ amɛhe waa yɛ toiŋjɔlɛ babaoo mli.’ David gba hu akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ, ni amɛbaahi nɔ kɛya naanɔ.” (Lala 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Kɛ́ okwɛ lɛ, te gbalɛi nɛɛ ná mɛi ni miitao amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ anɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ? Gbalɛi nɛɛ hã amɛná nɔ ko ni amɛbaanyɛ amɛdamɔ nɔ amɛmu sane naa akɛ, kɛ́ jalɔi pɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ wɔsɛɛ ko lɛ, belɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso ekoŋŋ tamɔ Eden abɔɔ lɛ.

10 Afii komɛi asɛɛ lɛ, Israelbii lɛ ni kɛɛ Yehowa amɛjáa lɛ ateŋ mɛi pii kwa lɛ ni amɛkpa lɛ jamɔ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ hã Babilonbii lɛ ye amɛnɔ kunim, amɛkpãtã amɛmaŋ lɛ hiɛ, ni amɛŋɔ amɛteŋ mɛi babaoo nom. (2 Kro. 36:15-21; Yer. 4:22-27) Kɛ̃lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ gba gbalɛi srɔtoi ni tsɔɔ akɛ afii 70 sɛɛ lɛ, ewebii lɛ baaku amɛsɛɛ kɛya amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. Gbalɛi nɛɛ ba mli. Shi amɛkɔɔ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ahe. Amrɔ nɛɛ, wɔbaapɛi gbalɛi nɛɛ ekomɛi amli. Be ni wɔfeɔ nakai lɛ, kwɛmɔ akɛ obaana otii komɛi yɛ gbalɛi nɛɛ amli ni hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso.

11. Mɛɛ be gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 11:6-9 lɛ ba mli klɛŋklɛŋ kwraa, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Shi mɛɛ sane ekolɛ wɔbaabi?

11 Kanemɔ Yesaia 11:6-9. Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ egba akɛ kɛ́ Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ amɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛbaaná toiŋjɔlɛ. Kooloi awuiyelɔi loo gbɔmɛi fɔji yeŋ amɛ awui. Hiimeji kɛ yeimeji, kɛ oblahii kɛ oblayei kɛ gbekɛbii fɛɛ baahi shi shweshweeshwe. Enɛ hãa wɔkaiɔ bɔ ni no mli lɛ shihilɛ yɔɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli, aloo jeee nakai? (Yes. 51:3) Yesaia gba hu akɛ “Yehowa he nilee baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ tamɔ bɔ ni nui eha ŋshɔ lɛ nɔ lɛ.” Enɛ kɔɔɔ Israel maŋ lɛ pɛ he, ekɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ he. Mɛɛ be gbalɛ nɛɛ baaba mli?

12. (a) Mɛɛ jɔɔmɔi Israelbii ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli lɛ ná? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 35:5-10 lɛ kɔɔ nibii ni Nyɔŋmɔ baafee wɔsɛɛ lɛ hu ahe?

12 Kanemɔ Yesaia 35:5-10. Yesaia gba gbalɛ kroko ni ma nɔ mi akɛ kɛ́ Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ amɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, kooloi awuiyelɔi kɛ gbɔmɛi fɔji gbaŋ amɛnaa. Ewie akɛ amɛshikpɔŋ lɛ baaba nii ejaakɛ amɛnáŋ nu he naagba, tamɔ bɔ ni nu sane efeee naagba yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ. (1 Mo. 2:10-14; Yer. 31:12) Shi ani gbalɛ nɛɛ kɔɔ Israelbii lɛ pɛ ahe? Kadimɔ akɛ, awie yɛ gbalɛ nɛɛ nɔŋŋ mli akɛ shwilafoi ahiŋmɛii baagbele, akpakei baatumɔ, ni toimulɔi hu baanu nii. Shi nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa Israelbii ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli amɛba lɛ ahelai lɛ ehã amɛ. No hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ miiwie bɔ ni wɔsɛɛ lɛ ebaatsa helai fɛɛ lɛ he.

13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 65:21-23 lɛ ba mli be ni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli lɛ? Mɛɛ nibii ni awie yɛ gbalɛ nɛɛ mli baaba mli wɔsɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

13 Kanemɔ Yesaia 65:21-23. Be ni Israelbii lɛ ku amɛsɛɛ amɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛbaninaaa tsũi fɛfɛji, loo ŋmɔji kɛ wain ŋmɔji yɛ jɛmɛ. Shi akɛni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ hewɔ lɛ, fiofio lɛ nibii tsake. Amɛmamɔ tsũi ni amɛhi mli, ni amɛfee ŋmɔji ni amɛye amɛmli yibii. Enɛ hã amɛmii shɛ amɛhe waa!

14 Naa nɔ kroko ni sa kadimɔ ni Yesaia wie yɛ egbalɛ lɛ mli: Ewie akɛ wɔgbii “baatamɔ tsei agbii.” Tsei komɛi nyɛɔ amɛhiɔ shi afii akpei abɔ. Ja adesai yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa dani amɛ hu amɛbaanyɛ amɛhi shi afii pii nakai. Ni kɛ́ amɛbaahi shi afii pii nakai yɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ mli tamɔ bɔ ni Yesaia gba lɛ, belɛ mɛni dɔŋŋ eshwɛɔ dani anyɛ awie akɛ amɛyɛ paradeiso mli? Wɔyɛ nɔmimaa akɛ gbalɛ nɛɛ baaba mli!

Kɛ́ shi ni Yesu wo awuiyelɔ lɛ ba mli lɛ, te shikpɔŋ lɛ nɔ shihilɛ baafee tɛŋŋ? (Kwɛmɔ kuku 15, 16)

15. Tsĩi jɔɔmɔi ni agba yɛ Yesaia wolo lɛ mli akɛ wɔbaaná wɔsɛɛ lɛ ekomɛi atã.

15 Ani gbalɛi ni wɔsusu he nɛɛ etsɔɔɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso? Susumɔ nibii ni awie yɛ amɛmli lɛ ahe okwɛ: Nyɔŋmɔ baajɔɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Mɔ ko mɔ ko sheŋ gbeyei akɛ kooloo ko loo gbɔmɔ ko baaye lɛ awui. Shwilafoi baana nii, toimulɔi baanu nii, ni akpakei baatumɔ. Mɛi baamamɔ tsũi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛbaahi mli, amɛbaafee ŋmɔji ni amɛbaaye amɛmli yibii. Adesai agbii baafa fe tsei agbii. Eyɛ faŋŋ akɛ, Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso. Shi ekolɛ mɔ ko baakɛɛ akɛ gbalɛi nɛɛ etsɔɔɔ doo akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso. Kɛ́ mɔ ko wie nakai lɛ, mɛni obaakɛɛ lɛ? Mɛɛ anɔkwa sane obaanyɛ odamɔ nɔ ohe oye akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso? No ji sane ko ni Yesu, ni ji gbɔmɔ ni fe fɛɛ ni ehi shi pɛŋ lɛ wie.

OBAAHI PARADEISO!

16, 17. Mɛɛ be Yesu kɛ mɔ ko wie Paradeiso he?

16 Eyɛ mli akɛ Yesu efeee nɔ fɔŋ ko moŋ, shi abu lɛ gbele fɔ ni asɛŋ lɛ yɛ tso nɔ koni egbo. Be ni asɛŋ lɛ lɛ, asɛŋ Yudafoi awuiyelɔi enyɔ yɛ emasɛi; mɔ kome yɛ ebɛku nɔ, kɛ mɔ kome hu yɛ eninejurɔ nɔ. Dani amɛbaagboi lɛ, amɛteŋ mɔ kome na akɛ Yesu lɛ maŋtsɛ ji lɛ, no hewɔ lɛ ekɛɛ lɛ akɛ: “Yesu, kɛ́ oba o-Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, kaimɔ mi.” (Luka 23:39-42) Hetoo ni Yesu hã lɛ lɛ, ni abɔ he amaniɛ yɛ Luka 23:43 lɛ kɔɔ bɔ ni oshihilɛ baaji wɔsɛɛ lɛ he. Esoro bɔ ni Bibliai srɔtoi tsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi amɛhãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Ga Biblia momo lɛ tsɔɔ shishi akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛo akɛ: Ŋmɛnɛ okɛ mi aaahi Paradeiso!” Shi mɛni no mli lɛ Yesu tsɔɔ lɛ?

17 Yɛ wiemɔi pii ni awieɔ ŋmɛnɛ lɛ amli lɛ, akɛ niŋmaa okadii tamɔ alɔgɔ (,) kɛ omashiomashi (:) fɔɔ nitsumɔ koni akɛhã sane ko ni aŋma lɛ shishinumɔ afee faŋŋ. Bei komɛi hu lɛ, atsakeɔ bɔ ni ato wiemɔi lɛ anaa ahã lɛ yɛ yiŋtoo kome too nɛɛ nɔŋŋ hewɔ. Shi akɛ niŋmaa okadii pii tsuuu nii yɛ Greek niŋmai ni akɛ niji ŋmala ni etsɛ fe fɛɛ ni ayɔɔ ŋmɛnɛ lɛ amli. No hewɔ lɛ, mɛni tuuntu no mli lɛ Yesu kɛɔ awuiyelɔ lɛ? Ani no mli lɛ eekɛɛ lɛ akɛ nakai gbi lɛ ekɛ lɛ baahi Paradeiso? Aloo eekɛɛ lɛ nakai gbi lɛ akɛ ekɛ lɛ baahi Paradeiso? Bɔ ni wiemɔ shishitsɔɔlɔi nuɔ nɔ ni Yesu wie lɛ shishi amɛhãa lɛ saa bɔ ni amɛtsɔɔ shishi amɛhãa lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi kɛ klɛŋklɛŋ shishinumɔ lɛ tsuɔ nii, tamɔ Ga Biblia momo lɛ nɛkɛ, ni ekomɛi hu kɛ shishinumɔ kroko lɛ ni tsuɔ nii.

18, 19. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu shi ni Yesu wo awuiyelɔ lɛ shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ?

18 Be ko lɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ baaye jetsɛremɔ kɛ jenamɔ gbii etɛ yɛ shikpɔŋ lɛ tsui mli.” Ewie hu akɛ: “Abaajie gbɔmɔ Bi lɛ awo gbɔmɛi adɛŋ, ni amɛbaagbe lɛ, ni yɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, abaatee lɛ shi.” (Mat. 12:40; 16:21; 17:22, 23; Mar. 10:34) Bɔfo Petro wie akɛ nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. (Bɔf. 10:39, 40) Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu eyaaa Paradeiso gbi ni ekɛ awuiyelɔ lɛ fɛɛ gboi lɛ. Moŋ lɛ, ehi “Gbonyobu lɛ mli” nɔ ni miihe ashɛ gbii etɛ dani Nyɔŋmɔ tee lɛ shi.​—Bɔf. 2:31, 32. *

19 Yɛ nɔ ni wɔsusu he lɛ naa lɛ, wɔnaa akɛ nɔ ni Yesu kɛɛ awuiyelɔ lɛ ji akɛ: “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ bo ŋmɛnɛ akɛ, obaafata mihe yɛ Paradeiso.” Yɛ Mose beiaŋ tɔ̃ɔ po lɛ, afɔɔ wiemɔ yɛ nakai gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, Mose wie akɛ: “Hã wiemɔi ni mijajeɔ mitsɔɔ bo ŋmɛnɛ lɛ akã otsui nɔ.”​—5 Mo. 6:6; 7:11; 8:1, 19; 30:15.

20. Mɛni yeɔ odase akɛ bɔ ni wɔnuɔ nɔ ni Yesu wie lɛ shishi wɔhãa lɛ ja?

20 Biblia shishitsɔɔlɔ ko ni jɛ kpokpaa ni Yesu hi lɛ nɔ lɛ wie akɛ esa akɛ atsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ shishi akɛ, “Lɛɛlɛŋ, miikɛɛ bo ŋmɛnɛ akɛ, obaafata mihe yɛ Paradeiso,” koni jwɛŋmɔ aya “ŋmɛnɛ” lɛ, ni ji be ni Yesu woɔ awuiyelɔ lɛ shi lɛ nɔ. Ewie akɛ: “Eyɛ mli akɛ, akɛ shiwoo lɛ hã nakai gbi lɛ moŋ, shi ebaaba mli wɔsɛɛ.” Ekɛfata he akɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ lɛ fɔɔ nakai wiemɔ, ni kɛ́ amɛwie nakai lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, awo shi lɛ yɛ gbi pɔtɛɛ ko nɔ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ abaaye nɔ. Siria Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni afee aaafee afii 1,600 nɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni Yesu wie lɛ shishi akɛ: “Amen, miikɛɛ bo ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akɛ okɛ mi baahi Eden Abɔɔ lɛ mli.” Esa akɛ shiwoo nɛɛ awo wɔ fɛɛ hewalɛ.

21. No mli lɛ jeee mɛni he sane Yesu kɛ awuiyelɔ lɛ wieɔ lɛ? Ni te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ?

21 Be ni Yesu wo awuiyelɔ lɛ shi akɛ ekɛ lɛ baahi Paradeiso lɛ, no mli lɛ jeee ŋwɛi sane ekɛ lɛ wieɔ lɛ. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ awuiyelɔ lɛ leee akɛ Yesu kɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ ekpaŋ akɛ ekɛ amɛ baaye nɔ yɛ ŋwɛi. (Luka 22:29) Agbɛnɛ hu, no mli lɛ abaptisiko awuiyelɔ lɛ po, aahu ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baafɔ lɛ mu. (Yoh. 3:3-6, 12) No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, be ni Yesu wo lɛ shi akɛ ekɛ lɛ baahi Paradeiso lɛ, no mli lɛ eewie shikpɔŋ lɛ nɔ paradeiso he. Afii komɛi asɛɛ lɛ, Paulo na ninaa ko, ni yɛ ninaa lɛ mli lɛ, ena ni ‘ashá nuu ko kɛtee paradeiso.’ (2 Kor. 12:1-4) Eyɛ mli akɛ Paulo kɛ bɔfoi anɔkwafoi krokomɛi lɛ yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛ kɛ Yesu baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi moŋ, shi paradeiso ni Paulo tsĩ tã lɛ kɔɔ paradeiso ko ni baaba wɔsɛɛ lɛ he. Ani shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ hu fata paradeiso ni Paulo wie he nɛɛ he? * Ni kɛ́ ekɔɔ he lɛ, ani obaahi jɛmɛ eko?

BO HU OBAANYƐ OHI JƐMƐ

22, 23. Mɛni ji ohiɛnɔkamɔ?

22 Kɛ́ obaakai lɛ, David gba akɛ wɔsɛɛ lɛ, ‘shikpɔŋ lɛ baatsɔ jalɔi lɛ anɔ.’ (Lala 37:29; 2 Pet. 3:13) Nakai beiaŋ lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baahi shi yɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai ni ja lɛ anaa. Gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 65:22 lɛ kɛɔ akɛ: “Mimaŋ lɛ gbii lɛ baatamɔ tsei agbii.” Nɔ ni gbalɛ nɛɛ tsɔɔ ji akɛ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ baahi shi afii akpei abɔ. Ani enɛ baaba mli lɛɛlɛŋ? Hɛɛ, ejaakɛ Kpojiemɔ 21:1-4 lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ baajɔɔ adesai, ni mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ ‘gboiŋ dɔŋŋ.’

23 Nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Paradeiso he lɛ mli kã shi faŋŋ. Eyɛ mli akɛ hegbɛ ni Adam kɛ Hawa ná akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso mli lɛ ŋmɛɛ amɛ moŋ, shi wɔsɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso ekoŋŋ. Yehowa Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaajɔɔ mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ekɛ emumɔ lɛ tsirɛ David ni ewie akɛ mɛi ni he jɔ lɛ kɛ jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ ni amɛbaahi nɔ kɛya naanɔ. Gbalɛi ni yɔɔ Yesaia wolo lɛ mli lɛ yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔfeɔ bɔ ni shihilɛ baaŋɔɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli be ni shikpɔŋ lɛ etsɔ paradeiso fɛfɛo lɛ he mfoniri, ni wɔkɛ miishɛɛ kpaa nakai be lɛ gbɛ. Shi mɛɛ be gbalɛi nɛɛ baaba mli? Gbalɛi nɛɛ kɛ shi ni Yesu wo Yudafonyo awuiyelɔ lɛ fɛɛ baaba mli be kome too lɛ nɔŋŋ. Bo hu obaanyɛ ohi nakai Paradeiso lɛ mli. Nakai beiaŋ lɛ, nɔ ni nyɛmimɛi ni tee kpee wulu lɛ yɛ Korea lɛ wie lɛ, akɛ “Wɔbaakpe yɛ Paradeiso!” lɛ, baaba mli.

^ par. 18 Biblia Nilelɔ Kpanaa Marvin Pate ŋma akɛ: “Nilelɔi pii heɔ amɛyeɔ akɛ nɔ ni Yesu tsɔɔ ji akɛ, nakai gbi lɛ ni egbo lɛ ebaaya Paradeiso, aloo be ni baashɛ enɔ jetsɛremɔ shwane lɛ, etee Paradeiso.” Shi ewie akɛ naagba ni yɔɔ shishinumɔ nɛɛ he ji akɛ, etamɔ nɔ ni eteɔ shi ewoɔ nibii krokomɛi ni awie yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ be ni Yesu gbo lɛ, etee gbonyobu lɛ mli dani sɛɛ mli lɛ etee ŋwɛi lɛ.​—Mat. 12:40; Bɔf. 2:31; Rom. 10:7.

^ par. 21 Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ Buu-Mɔɔ nɛɛ mli lɛ.