Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii Kɛ Oblayei, Nyɛbaanyɛ Nyɛná Miishɛɛ

Oblahii Kɛ Oblayei, Nyɛbaanyɛ Nyɛná Miishɛɛ

“Ohã mina wala gbɛ lɛ.”​—LALA 16:11.

LALAI: 133, 89

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ Tony niiashikpamɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛ ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsake?

OBLANYO ko ni atsɛɔ lɛ Tony lɛ náaa ele epapa aahu ni ekɛda. Be ni eyɔɔ sɛkɛndre skul lɛ, skulyaa je ehiɛ, ni ekpɛ eyiŋ po akɛ ebaakpa skul lɛ. Hɔɔ kɛ Hɔgbaa lɛ, eyakwɛɔ sinii, loo eyasaraa enanemɛi ni ekɛ amɛ gbaa sane. Tony efeee basabasa, ni ekɛ tsofai fɔji tsuuu nii. Shi no mli lɛ, ekɛ oti pɔtɛɛ ko emako ehiɛ yɛ shihilɛ mli, ni eleee po kɛji Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ. Gbi ko lɛ, ekɛ Odasefoi enyɔ komɛi kpe, ni ebibii amɛ saji koni ena kɛji Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ. Amɛhã lɛ broshuɔi enyɔ, ni ji The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking (Bɔ Ni Fee Ni Nibii Ni Wala Yɔɔ Amɛmli Lɛ Ba​—Saji Enumɔ Ni Sa Bimɔ)Was Life Created? (Ani Abɔ Nibii Ni Wala Yɔɔ Amɛmli Lɛ?)

2 Be ni Odasefoi lɛ ku amɛsɛɛ amɛyasara Tony lɛ, amɛna akɛ etsake; ekane broshuɔi lɛ aahu akɛ broshuɔi lɛ anaabunaabui lɛ fɛɛ ekota ni amɛfee tamɔ woji memeji. Ekɛɛ Odasefoi lɛ akɛ: “Mina faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ.” Ehã amɛ kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni fiofio lɛ, susumɔ ni ehiɛ yɛ nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli lɛ he lɛ tsake. No mli lɛ, ebɔɔɔ mɔdɛŋ yɛ skul, shi be ni akɛ lɛ bɔi nikasemɔ lɛ, agbɛnɛ lɛ, ebafata mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ eskul lɛ ahe. Mɔ ni kwɛɔ amɛskul lɛ nɔ lɛ po naa kpɛ ehe, ni ebi lɛ akɛ: “Ojeŋba etsake kwraa, ni oobɔ mɔdɛŋ waa yɛ oskul nikasemɔ mli. Ani Yehowa Odasefoi lɛ ni okɛbɔɔ lɛ hewɔ eba lɛ nakai lɛ?” Tony hã ele akɛ nakai ni, ni eye lɛ odase jogbaŋŋ. Tony nyɛ egbe sɛkɛndre skul lɛ naa, ni ŋmɛnɛ lɛ, eji daa gbɛgbalɔ kɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Eŋɔɔ enaa waa akɛ amrɔ nɛɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ji e-Tsɛ.​—Lala 68:5.

BO YEHOWA TOI KONI EHI EHÃ BO WƆSƐƐ

3. Mɛɛ ŋaa Yehowa woɔ oblahii kɛ oblayei?

3 Tony niiashikpamɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa susuɔ oblahii kɛ oblayei ahe waa. Oblahii kɛ oblayei, Yehowa miisumɔ ni ehi ehã nyɛ wɔsɛɛ ni nyɛtsuii anyɔ nyɛmli yɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, ewoɔ nyɛ ŋaa ni ‘nyɛkai nyɛ-Bɔlɔ Kpele lɛ yɛ nyɛblahiiaŋ loo nyɛblayeiaŋ gbii lɛ amli.’ (Jaj. 12:1, shn.) Enɛ feemɔ bɛ mlɛo kwraa ŋmɛnɛ, shi ehiɔ feemɔ. Yɛ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ naa lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛye omanye, jeee yɛ nyɛblahiiaŋ kɛ nyɛblayeiaŋ pɛ, shi yɛ nyɛwala gbii fɛɛ. Bɔ ni afee ni wɔnu enɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, wɔbaasusu saji enyɔ komɛi ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni ye ebua Israelbii lɛ ni amɛnyɛ amɛye maji ni yɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ kunim, kɛ nɔ ni ji enyɔ lɛ, nɔ ni ye ebua David ni enyɛ eye Goliat nɔ kunim.

4, 5. Mɛɛ sane ko ni he hiaa waa wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Israelbii lɛ fee amɛye Kanaanbii lɛ anɔ kunim, kɛ bɔ ni David fee eye Goliat nɔ kunim lɛ mli? (Kwɛmɔ mfonirii ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

4 Be ni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ famɔ Nyɔŋmɔ kɛhã amɛ? Ani ekɛɛ amɛ akɛ amɛkase tawuu jogbaŋŋ koni amɛhe asa yɛ mli? Dabi. (5 Mo. 28:1, 2) Moŋ lɛ ekɛɛ amɛ akɛ, ehe miihia ni amɛbo lɛ toi ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ enɔ. (Yos. 1:7-9) Yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, nilee bɛ ŋaawoo nɛɛ mli kwraa! Shi be ni Israelbii lɛ kɛtsu nii lɛ, Yehowa ye ebua amɛ ni amɛye Kanaanbii lɛ anɔ kunim shii abɔ, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ, ŋaa ni Yehowa wo amɛ lɛ nɔ bɛ kwraa. (Yos. 24:11-13) Ja wɔheɔ Nyɔŋmɔ nɔ wɔyeɔ dani wɔbaanyɛ wɔbo lɛ toi, shi kɛ́ wɔhe enɔ wɔye lɛ, wɔnine enyɛŋ shi kɔkɔɔkɔ. Israelbii lɛ na faŋŋ akɛ sane nɛɛ ji anɔkwale, ni kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, sane nɛɛ kã he eji anɔkwale.

5 Goliat ji asraafonyo ni he wa waa. Ekwɔlɛ miihe ashɛ mitai etɛ, ni tawuu nibii ni ehiɛ lɛ yɛ gbeyei waa. (1 Sam. 17:4-7) Shi no mli lɛ, nibii pɛ ni David yɔɔ ji, akromia kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli. Mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ baana David akɛ mɔ ko ni elu waa. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, Goliat moŋ ji mɔ ni elu lɛ.​—1 Sam. 17:48-51.

6. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

6 Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔna nibii ejwɛ komɛi ni hãa wɔnáa miishɛɛ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli yɛ shihilɛ mli. Wɔna akɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa, wɔkɛ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ abɔ gbagbalii, wɔkɛ otii kpakpai amamɔ wɔhiɛ, ni wɔhiɛ asɔ heyeli ni Nyɔŋmɔ edro wɔ lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu shishitoo mlai ni yɔɔ Lala 16 lɛ mli lɛ ahe, koni no aye abua wɔ ni wɔna gbɛi krokomɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsu nibii nɛɛ ahe nii.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ OHE AWA YƐ MUMƆŊ

7. (a) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Mɛni ji David ‘gbɛfaŋnɔ’ lɛ? Ni te enɛ hã enu he ehã tɛŋŋ?

7 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji mumɔŋ gbɔmɔ lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ heɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ, ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakwɛ nii tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kwɛɔ nii lɛ, ehãa Nyɔŋmɔ tsɔɔ lɛ gbɛ, ni etswa efai shi akɛ ebaabo lɛ toi. (1 Kor. 2:12, 13) Mɔ ko ni fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ji David. Ewie akɛ: “Yehowa ji migbɛfaŋnɔ.” (Lala 16:5) David hiɛ sɔ ‘egbɛfaŋnɔ’ lɛ, ni ji wekukpaa kpakpa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ, ni eba Nyɔŋmɔ abo loo ekɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ. (Lala 16:1) Enɛ hewɔ lɛ, enyɛ ewie akɛ: “Migbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ náa miishɛɛ.” Nɔ ko nɔ ko bɛ ni hã David ná miishɛɛ fe wekukpaa kpakpa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ.​—Kanemɔ Lala 16:9, 11.

8. Mɛni ji nibii komɛi ni baanyɛ ahã otsui anyɔ omli yɛ shihilɛ mli?

8 Mɛi ni kɛ amɛjwɛŋmɔ fɛɛ maa shika kɛ shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ nɔ lɛ nyɛŋ aná miishɛɛ ni David ná lɛ eko. (1 Tim. 6:9, 10) Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Canada lɛ wie akɛ: “Jeee nibii ni wɔnáa yɛ shihilɛ mli lɛ ji nɔ ni hãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli, shi moŋ, nibii ni wɔhãa Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji mɔ ni hãa wɔ nikeenii kpakpai fɛɛ lɛ.” (Yak. 1:17) Kɛ́ otee nɔ ofee nibii ni baahã oná hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa mli, ni osɔmɔ lɛ lɛ, obaaná miishɛɛ waa ni otsui baanyɔ omli yɛ shihilɛ mli. Mɛni obaanyɛ ofee koni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa? Esa akɛ oná be ohã Yehowa, ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ okane e-Wiemɔ lɛ, okwɛ nibii ni ebɔ lɛ, ni osusu esui lɛ ahe; sui nɛɛ ekome ji, suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã bo lɛ.​—Rom. 1:20; 5:8.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ ohã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsake oshihilɛ?

9 Bɔ ni tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ tsɔseɔ ebii lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ tsɔseɔ wɔ kɛ́ wɔgba afã. Enɛ ji nɔ kome ni tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ. David hiɛ sɔ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ lɛ, ni ewie akɛ: “Majie Yehowa, mɔ ni woɔ mi ŋaa lɛ yi. Nyɔɔŋnyɔɔŋ po lɛ, mimligbɛ susumɔi lɛ jajeɔ mi.” (Lala 16:7) David tao Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ saji ahe ni ejwɛŋ nɔ, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaahã esusumɔi kɛ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ akpã gbee. Agbɛnɛ hu, ehã esa bɔ ni ebaa ejeŋ ehãa lɛ he. Kɛ́ bo hu ofee nakai lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ shwelɛ ni oyɔɔ akɛ obaafee nibii ni sa ehiɛ lɛ mli baawa. Agbɛnɛ hu, wekukpaa ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ mli baawa. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Christin lɛ wie akɛ, “Kɛ́ mitao nibii amli, ni mijwɛŋ nɔ ni mikane lɛ nɔ lɛ, minuɔ he tamɔ nɔ ni mi tuuntu mihewɔ Yehowa hã aŋma nakai sane lɛ afɔ̃ shi!”

10. Tamɔ bɔ ni awie yɛ Yesaia 26:3 lɛ, kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua bo?

10 Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, lɛ hu ebaahã ole nii ni oyoo nii asɛɛ waa, bɔ ni afee ni susumɔ ni ohiɛ yɛ je lɛ kɛ nɔ ni baaba je lɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ he lɛ kɛ enɔ lɛ akpã gbee. Yehowa baafee nakai ehã bo, ejaakɛ eesumɔ ni ole nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli, okpɛ yiŋ kpakpai, ni okashe nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ gbeyei! (Kanemɔ Yesaia 26:3.) Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ United States ni atsɛɔ lɛ Joshua lɛ wie akɛ, “Kɛ́ ohi Yehowa masɛi lɛ, ehãa onaa nibii ni he hiaa kɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ yɛ shihilɛ mli.” Nɔ ni ewie nɛɛ ji anɔkwale waa, ni no ji nɔ ni hãa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli.

OKƐ NANEMƐI KPAKPAI ABƆ

11. Namɛi David kɛbɔ naanyo?

11 Kanemɔ Lala 16:3. David kɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ bɔ naanyo, ejaakɛ ele akɛ amɛji nanemɛi kpakpai, ni enɛ ‘hã emii shɛ ehe waa.’ Etsɛ enanemɛi nɛɛ akɛ “mɛi krɔŋkrɔŋi,” ejaakɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi yɛ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ anaa. Mɔ ni ŋma Lala 119 lɛ hu wie nɔ ko ni tamɔ nakai yɛ mɛi ni ehala akɛ enanemɛi lɛ ahe. Ewie akɛ: “Minanemɛi ji mɛi fɛɛ ni sheɔ bo gbeyei, kɛ mɛi fɛɛ ni yeɔ ofamɔi lɛ anɔ lɛ.” (Lala 119:63) Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, bo hu obaanyɛ oná nanemɛi kpakpai pii yɛ mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei ni amɛboɔ lɛ toi lɛ ateŋ. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, jeee amɛ fɛɛ amɛbaafee otipɛŋfoi.

12. Mɛni hã David kɛ Yonatan batsɔmɔ nanemɛi?

12 David kɛ etipɛŋfoi pɛ ebɔɔɔ naanyo. Ani obaanyɛ otsɛ mɛi ni ekɛbɔ naanyo lɛ ateŋ mɔ kome gbɛ́i? Ekolɛ Yonatan baaba ojwɛŋmɔ mli. David kɛ Yonatan teŋ naanyobɔɔ lɛ mli wa waa, ni mɛi fioo ko pɛ awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni amɛnaanyobɔɔ lɛ mli wa tamɔ amɛnɔ lɛ. Shi ani ole akɛ no mli lɛ Yonatan ye David onukpa aaafee afii 30? No hewɔ lɛ, mɛni hã amɛbatsɔmɔ nanemɛi? David kɛ Yonatan fɛɛ he Nyɔŋmɔ nɔ amɛye. Agbɛnɛ hu, David bu Yonatan waa, ni Yonatan hu bu David waa. Kɛfata he lɛ, Yonatan na bɔ ni David fee ekãa ni ewu eshi Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ, ni David hu na nakai nɔŋŋ yɛ Yonatan he.​—1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Te obaafee tɛŋŋ oná nanemɛi pii? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

13 Tamɔ bɔ ni David kɛ Yonatan teŋ naanyobɔɔ lɛ hã amɛná miishɛɛ waa lɛ, nakai bo hu ‘omii baashɛ ohe waa’ kɛ́ okɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa ni amɛheɔ enɔ amɛyeɔ lɛ bɔ naanyo. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kiera, ni kɛ afii babaoo esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ wie akɛ, “Mikɛ mɛi ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoi ni esoro bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa lɛ ebɔ naanyo.” Kɛ́ bo hu okɛ mɛi srɔtoisrɔtoi bɔ naanyo lɛ, obaana lɛɛlɛŋ akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ehã wɔfee ekome diɛŋtsɛ.

OKƐ OTII KPAKPAI AMAMƆ OHIƐ

14. (a) Mɛni baanyɛ aye abua bo ni okɛ otii kpakpai amamɔ ohiɛ? (b) Mɛni nyɛmimɛi komɛi ewie yɛ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ ahe?

14 Kanemɔ Lala 16:8. David hã Yehowa sɔɔmɔ lɛ he hia lɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli. Kɛ́ bo hu ofee nakai, ni ohã ana enɛ yɛ otii ni okɛmamɔɔ ohiɛ lɛ amli lɛ, otsui baanyɔ omli waa. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Steven lɛ wie akɛ, “Kɛ́ mikɛ oti ko ma mihiɛ, minyɛ mishɛ he, ni mikwɛ bɔ ni miná he sɛɛ mihã lɛ, ehãa mitsui nyɔɔ mimli waa.” Nyɛmi nuu oblanyo ko ni jɛ Germany ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ yɛ maŋ kroko nɔ lɛ wie akɛ, “Wɔsɛɛ ko be ni migbɔ lɛ, misumɔɔɔ ni minuɔ he akɛ nibii fɛɛ ni mitsu yɛ shihilɛ mli lɛ, mitsu mihã mi pɛ mihe.” Kɛ́ nakai bo hu onuɔ he lɛ, belɛ okɛ nibii ni Nyɔŋmɔ edro bo lɛ awo ehiɛ nyam ni okɛye obua mɛi krokomɛi. (Gal. 6:10) Okɛ otii amamɔ ohiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni osɔle obi lɛ ni eye ebua bo ni onyɛ oshɛ amɛhe. Yehowa baahã sɔlemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hetoo aahu!​—1 Yoh. 3:22; 5:14, 15.

15. Mɛɛ otii obaanyɛ okɛmamɔ ohiɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Obaanyɛ Okɛfee Oti Akɛ . . .”)

15 Mɛɛ otii nɛkɛ obaanyɛ okɛmamɔ ohiɛ? Obaanyɛ okɛfee oti akɛ obaahã saji ahetoo yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli, ni tsɔɔ akɛ okaneŋ nɔ ni aŋma yɛ wolo lɛ mli lɛ ohãŋ nyɛmimɛi lɛ. Obaanyɛ okɛfee oti hu akɛ obaatsɔ gbɛgbalɔ, loo obaayasɔmɔ yɛ Betel. Ekolɛ obaanyɛ okase wiemɔ kroko koni oyaye obua yɛ he ko ni hiamɔ lɛ da yɛ ni awieɔ nakai wiemɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Nyɛmi nuu oblanyo be fɛɛ sɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Barak lɛ wie akɛ, “Daa gbi kɛ́ mite shi lɛ, mile akɛ mikɛ mihewalɛ fɛɛ yaasɔmɔ Yehowa, ni nɔ ko bɛ ni hãa mɔ náa miishɛɛ fe enɛ.”

OHIƐ ASƆ HEYELI NI NYƆŊMƆ EHÃ BO LƐ

16. Mɛni David mia ehiɛ akɛ ebaafee? Ni mɛni hewɔ?

16 Kanemɔ Lala 16:2, 4. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, kɛ́ wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ, wɔbaasumɔ ekpakpa ni wɔbaanyɛ efɔŋ, ni ja wɔfee nakai dani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔye wɔhe lɛɛlɛŋ. (Amos 5:15) David wie akɛ Yehowa ji ‘mɔ ni hãa lɛ nibii kpakpai,’ ni ebɔ mɔdɛŋ waa akɛ ebaakase lɛ ni lɛ hu efee ekpakpa. Emia ehiɛ waa akɛ ebaasumɔ nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ ni enyɛ nibii ni enyɛɔ lɛ. Nibii ni Nyɔŋmɔ nyɛɔ lɛ ateŋ ekome ji, amagajamɔ. Mɛi ni jáa amagai lɛ miishwie amɛhiɛiaŋ shi, ni amɛkɛ anunyam ni esa akɛ amɛkɛhã Yehowa lɛ miihã nibii krokomɛi.​—Yes. 2:8, 9; Kpo. 4:11.

17, 18. (a) Mɛni David wie yɛ mɛi ni jáa nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ ahe? (b) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni hãa mɛi pii “yeɔ awerɛho babaoo”?

17 Yɛ blema lɛ, bei pii lɛ, mɛi ni jáa amagai lɛ bɔɔ ajwamaŋ, ejaakɛ ajwamaŋbɔɔ fata nibii ni amɛfeɔ kɛjáa amɛnyɔŋmɔi lɛ ahe. (Hos. 4:13, 14) Mɛi pii nya enɛ he waa, ejaakɛ efeemɔ ŋɔɔ amɛnaa. Shi ani enɛ hã amɛná miishɛɛ? Dabi kwraa! David wie akɛ: “Mɛi ni nyiɛɔ nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ asɛɛ lɛ yeɔ awerɛho babaoo.” Agbɛnɛ hu, amɛkɛ amɛbii shã afɔle amɛhã amɛnyɔŋmɔi lɛ. (Yes. 57:5) Nɔ ni amɛfee lɛ ji Yehowa nihiinii! (Yer. 7:31) Eji oyɛ wala mli yɛ nakai beiaŋ kulɛ, ani eŋɔŋ onaa akɛ ofɔlɔi jáaa amagai shi moŋ amɛjáa Yehowa?

18 Ŋmɛnɛ hu lɛ, amale jamɔi pii ewieee amɛshiii ajwamaŋbɔɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po kɛɔ akɛ tɔmɔ bɛ he akɛ hii kɛ hii loo yei kɛ yei kɛ amɛhe baaná bɔlɛ. Enɛ ni amɛwieɔ lɛ ŋɔɔ mɛi pii anaa, ejaakɛ ehãa amɛnuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ. Shi yɛ naagbee lɛ, mɛni jɛɔ mli kɛbaa? Amɛyeɔ “awerɛho babaoo” moŋ. (1 Kor. 6:18, 19) Ekolɛ bo hu oyɔse enɛ. No hewɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei, nyɛboa nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ toi. Nyɛhea nyɛyea kɛ nyɛtsui fɛɛ akɛ, kɛ́ nyɛbo lɛ toi lɛ, ebaahi ehã nyɛ. Nyɛsusua yibii gbohii ni jɛɔ jeŋba sha mli kɛbaa lɛ he jogbaŋŋ. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, nyɛbaana akɛ, naagbai ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ fa kwraa fe miishɛɛ fioo ni ekolɛ nyɛbaaná yɛ mli lɛ. (Gal. 6:8) Joshua, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ, “Wɔyɛ hegbɛ ni wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔsumɔɔ, shi kɛ́ wɔkɛ nakai hegbɛ lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, wɔnáŋ miishɛɛ.”

19, 20. Mɛɛ jɔɔmɔi oblahii kɛ oblayei ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ ni amɛboɔ lɛ toi lɛ baaná?

19 Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Kɛji nyɛhi miwiemɔ lɛ mli lɛ, belɛ mikaselɔi ji nyɛ lɛɛlɛŋ, ni nyɛbaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ baahã nyɛye nyɛhe.” (Yoh. 8:31, 32) Hɛɛ, wɔbaaye wɔhe kɛje amale jamɔ kɛ hemɔkɛyelii ni sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ amɛhe lɛ ahe, ni wɔbaafee wɔnii akɛ nilelɔi. Shi jeee no pɛ. Wɔsɛɛ lɛ, wɔbaaná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ.” (Rom. 8:21) Anɔkwa, amrɔ nɛɛ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nakai heyeli lɛ mli ŋɔɔmɔ fioo kɛji wɔkɛ nibii ni Kristo tsɔɔ wɔ lɛ tsu nii. Tamɔ bɔ ni Yesu wie lɛ, ‘wɔbaale anɔkwale lɛ,’ kɛ shishinumɔ lɛ akɛ, wɔbaakase ni wɔkɛbaatsu nii.

20 Oblahii kɛ oblayei, nyɛhiɛ asɔa heyeli ni Nyɔŋmɔ edro nyɛ lɛ waa. Nyɛkɛtsua nii yɛ nilee mli. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, nyɛbaakpɛ yiŋ kpakpai ni baahã nyɛná shihilɛ kpakpa wɔsɛɛ. Nyɛmi nuu oblanyo ko wie akɛ: “Kɛ́ oblahii kɛ oblayei kɛ heyeli ni amɛyɔɔ lɛ tsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, ebaaye ebua amɛ waa wɔsɛɛ be ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ saji komɛi ni he hiaa waa lɛ ahe, tamɔ kɛji nitsumɔ ko hi loo ehiii, aloo kɛji amɛbote gbalashihilɛ mli loo amɛya nɔ amɛhi shi oshija kɛyashi be ko.”

21. Mɛni kɛ́ ofee lɛ, obaaná “wala diɛŋtsɛ lɛ”?

21 Mɔ ko mɔ ko leee wɔ́ sane. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛɛ ená shihilɛ kpakpa yɛ jeŋ momo nɛɛ mli po lɛ, esa akɛ ekai akɛ eshihilɛ baanyɛ atsake trukaa, aloo ebaanyɛ egbo eshi. (Yak. 4:13, 14) Enɛ hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔbaakpɛ yiŋ kpakpai ni baaye abua wɔ ni wɔná “wala diɛŋtsɛ lɛ,” ni ji naanɔ wala yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba lɛ mli. (1 Tim. 6:19) Kɛ́ wɔbaasɔmɔ Yehowa jio, wɔsɔmɔŋ lɛ jio lɛ, wɔsane ni. Yehowa enyɛŋ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nɔ akɛ esɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, hã Yehowa afee ‘ogbɛfaŋnɔ.’ Ohiɛ asɔ “nibii kpakpai” babaoo ni edro bo lɛ. (Lala 103:5) Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa baanyɛ ahã oná ‘miishɛɛ babaoo kɛya naanɔ.’​—Lala 16:11.