Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Yehowa Tsuji Anɔkwafoi Lɛ

Kasemɔ Yehowa Tsuji Anɔkwafoi Lɛ

“Esa akɛ nyɛwo subaŋ hee ní abɔ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ naa yɛ anɔkwa jalɛ kɛ anɔkwayeli krɔŋŋ mli lɛ.”​—EFESOBII 4:24.

LALAI: 63, 43

1, 2. Mɛni David fee kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

SAUL kɛ esraafoi 3,000 miigbɔbi David yɛ Yuda ŋa lɛ nɔ. Shi gbɛkɛ ko lɛ, David kɛ Abishai tee he ni Saul kɛ esraafoi lɛ ebɔ nsara yɛ lɛ, ni amɛyanina amɛ ni amɛ fɛɛ amɛwɔ. No hewɔ lɛ, David kɛ Abishai dɛkɛ shi kɛtsɔ asraafoi lɛ ateŋ kɛtee he ni Saul kã lɛ. Kɛkɛ ni Abishai wo David toiŋ ekɛɛ: “Hã matsu lɛ akpɔlɔ kɛmɔ shikpɔŋ lɛ shi kome nyɔŋlo, ni mihaŋ atĩa lɛ shii enyɔ!” Shi David ekpɛlɛɛɛ nɔ. Ekɛɛ Abishai akɛ: “Kaakpãtã ehiɛ; ejaakɛ namɔ po aaanyɛ akpã enine mli yɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɔ, ni eeeye ehe? . . . Yehowa akahã enɛ miigbale mi fɔ̃ɔfɔ̃ akɛ makpã minine mli yɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɔ!”​—1 Samuel 26:8-12.

2 David le akɛ, kɛ́ egbe Saul lɛ, no baatsɔɔ akɛ eyeee Yehowa anɔkwa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni wo Saul Israel nɔ maŋtsɛ. Enɛ ni David le lɛ hewɔ lɛ, ejie bulɛ kpo etsɔɔ Saul, ni ekaaa po akɛ ebaaye lɛ awui ko. Yehowa miikpa gbɛ akɛ, etsuji fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu baaye lɛ anɔkwa, ni amɛbu mɛi fɛɛ ni etuu hegbɛi komɛi ewo amɛdɛŋ lɛ.​—Kanemɔ Efesobii 4:24.

3. Mɛni Abishai fee kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ David anɔkwa?

3 Be ni Nyɔŋmɔ wo David maŋtsɛ lɛ sɛɛ lɛ, David fee eshai komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Ekɛ Uria ŋa lɛ fite gbãla, ni no sɛɛ lɛ, ekɛɛ Yoab akɛ ekwɛ ni eto nibii ahe gbɛjianɔ bɔ ni baahã agbe Uria yɛ ta mli. (2 Samuel 11:2-4, 14, 15; 1 Kronika 2:16) Yoab nyɛmi ji Abishai, no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Abishai ná ele nɔ ni David efee lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Abishai tee nɔ ebu David, ejaakɛ ele akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ehala David akɛ maŋtsɛ. Kɛfata he lɛ, Abishai hiɛ asraafoi yɛ eshishi, ni kulɛ ebaanyɛ eshɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ yɛ David dɛŋ. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, etee nɔ esɔmɔ David ni ejie lɛ kɛjɛ ehenyɛlɔi adɛŋ.​—2 Samuel 10:10; 20:6; 21:15-17.

4. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ David ye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ? (b) Yɛ David sɛɛ lɛ, namɛi hu ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 David ye Yehowa anɔkwa ewala gbii abɔ fɛɛ. Be ni Goliat sopa Yehowa kɛ Israelbii lɛ, David gbe lɛ. No mli lɛ, David ji oblanyo fioo. (1 Samuel 17:23, 26, 48-51) Sɛɛ mli be ni awo lɛ maŋtsɛ lɛ, efee eshai eshi Yehowa. Shi be ni Yehowa gbalɔ Natan jaje lɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ, ni etsake etsui. (2 Samuel 12:1-5, 13) Be ni David gbɔ lɛ, ekɛ ojarawa nibii pii hã akɛ onia koni akɛma Yehowa sɔlemɔwe lɛ. (1 Kronika 29:1-5) No hewɔ lɛ, yɛ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni David tɔ̃ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa. (Lala 51:6, 12; 86:2) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu David kɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ ahe, ni wɔkwɛ bɔ ni no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye Yehowa anɔkwa, moŋ fe adesai. Agbɛnɛ hu, wɔbaana sui komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔye Yehowa anɔkwa.

ANI OBAAYE YEHOWA ANƆKWA?

5. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Abishai sane lɛ mli?

5 Be ni Abishai wie akɛ ebaagbe Saul lɛ, no mli lɛ eetao efee nakai kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ David anɔkwa. Shi akɛni David le akɛ eji esha akɛ ebaaye “mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ” awui hewɔ lɛ, ehãaa Abishai agbe Maŋtsɛ Saul. (1 Samuel 26:8-11) Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? Nɔ ni wɔkaseɔ ji akɛ, kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji wɔbaaye Yehowa anɔkwa, aloo wɔbaaye adesa ko anɔkwa lɛ, esa akɛ wɔhã Biblia shishitoo mlai akudɔ wɔ.

Yehowa ji mɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ wɔye lɛ anɔkwa

6. Mɛɛ gbɛ nɔ shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔye wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi anɔkwa lɛ baanyɛ atsɔ wɔ tsɔne? Shi mɛni esa akɛ wɔkai?

6 Yɛ wɔfɔmɔsu naa lɛ, wɔyeɔ wɔnanemɛi, wɔwekumɛi, kɛ mɛi krokomɛi ni wɔsumɔɔ lɛ anɔkwa. Shi akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, henumɔ nɛɛ baanyɛ atsɔ wɔ tsɔne. (Yeremia 17:9) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ fee nɔ fɔŋ ko ni ekwa anɔkwale lɛ, ebaanyɛ efee kaa kɛhã wɔ. Shi esa akɛ wɔkai akɛ, Yehowa ji mɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ wɔye lɛ anɔkwa.​—Kanemɔ Mateo 22:37.

7. Mɛɛ shihilɛ ni mli wa nyɛmi yoo ko kɛkpe? Ni mɛni efee kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa?

7 Kɛ́ ashwie owekunyo ko kɛje asafo lɛ mli lɛ, obaanyɛ okɛ onifeemɔ atsɔɔ Yehowa akɛ oyeɔ lɛ anɔkwa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi ko lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Anne lɛ mami tswa lɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ eetao ebasara lɛ. Shi no mli lɛ, ashwie emami lɛ. [1] (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ sane lɛ naagbee lɛ.) Anne mami kɛɛ lɛ akɛ, ewerɛ eho ehe waa, ejaakɛ weku lɛ mli bii lɛ kɛ lɛ ewieee. Sane lɛ gba Anne naa waa, ni ehã emami lɛ le akɛ, ebaaŋma lɛ wolo. Shi dani Anne baaŋma wolo lɛ, ejwɛŋ Biblia mli shishitoo mlai komɛi anɔ. (1 Korintobii 5:11; 2 Yohane 9-11) Yɛ wolo lɛ mli lɛ, ejɛ mlihilɛ mli ehã emami le akɛ, lɛ, ni ji mami lɛ diɛŋtsɛ, ji mɔ ni etse ehe kɛje weku lɛ he. Ejaakɛ be ni eyafee esha ni akɛ lɛ wie lɛ, etsakeee etsui. Anne kɛɛ emami akɛ, ja eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ, dani emii baashɛ ehe ekoŋŋ.​—Yakobo 4:8.

8. Mɛɛ sui baaye abua wɔ ni wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa?

8 Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ David beiaŋ lɛ ba amɛhe shi, amɛjie mlihilɛ kpo, ni amɛfee ekãa. Nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni sui etɛ nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye Yehowa anɔkwa.

ESA AKƐ WƆBA WƆHE SHI

9. Mɛni hewɔ Abner bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaagbe David lɛ?

9 Be ni David kɛ Goliat yitso bahã Maŋtsɛ Saul lɛ, no mli lɛ, Saul bi Yonatan kɛ Israel tatsɛnukpa Abner fɛɛ damɔ jɛmɛ. Yonatan batsɔ David naanyo ni eye lɛ anɔkwa ewala gbii abɔ fɛɛ. (1 Samuel 17:57–18:3) Shi Abner efeee nakai. Anɔkwa, sɛɛ mli be ni Saul taoɔ David egbe lɛ, eyafi Saul sɛɛ. (1 Samuel 26:1-5; Lala 54:5) Yonatan kɛ Abner fɛɛ le akɛ, Nyɔŋmɔ ehala David akɛ mɔ ni baaye Saul sɛɛ akɛ Israel maŋtsɛ. Shi be ni Saul gbo lɛ, Abner fiii David sɛɛ. Moŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaawo Saul binuu Ishboshet maŋtsɛ. Eeenyɛ efee po akɛ, sɛɛ mli lɛ, Abner hiɛ kɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni no hewɔ ekɛ Maŋtsɛ Saul ŋamɛi lɛ ateŋ mɔ kome yaná bɔlɛ lɛ. (2 Samuel 2:8-10; 3:6-11) Mɛni hewɔ esoro bɔ ni Abner fee enii yɛ David he lɛ kwraa yɛ bɔ ni Yonatan fee enii yɛ ehe lɛ he? Yonatan ye Yehowa anɔkwa ni eba ehe shi, shi Abner efeee nakai.

10. Mɛni hewɔ Absalom nyɛɛɛ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ?

10 Maŋtsɛ David binuu Absalom baaa ehe shi, no hewɔ lɛ enyɛɛɛ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Absalom hiɛ kɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ nɔ, no hewɔ lɛ esaa “shwiilii kɛ okpɔŋɔi ehã ehe, kɛ hii nyɔŋmai-enumɔ” koni amɛhiɛ foi kɛnyiɛ ehiɛ. (2 Samuel 15:1) Ni ekɛwaaa jɛmɛ. Ebɔ mɔdɛŋ ekɔne Israelbii pii ayiŋ koni amɛkpa yɛ David sɛɛ ni amɛbanyiɛ esɛɛ. Eka po akɛ ebaagbe etsɛ David, tsɛbelɛ, ele faŋŋ akɛ Yehowa ji mɔ ni wo epapa Israel maŋtsɛ.​—2 Samuel 15:13, 14; 17:1-4.

11. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Abner, Absalom, kɛ Baruk sane lɛ mli?

11 Kɛ́ mɔ ko baaa ehe shi, ni etao nibii wuji ehã ehe lɛ, ebaawa kɛhã lɛ akɛ ebaaya nɔ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ Yehowa, ni wɔsumɔɔɔ ni wɔfoɔ wɔ pɛ wɔnɔ mli loo wɔfeɔ nibii gbohii tamɔ bɔ ni Abner kɛ Absalom fee lɛ. Shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, shika suɔmɔ, loo shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔná nitsumɔ wulu ko wɔtsu lɛ baanyɛ afite wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Be ko bashɛ ni Yeremia woloŋmalɔ Baruk shwe akɛ ená nɔ ko, ni enɛ fite miishɛɛ ni eyɔɔ ni ekɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Naa, nɔ ni mima lɛ, mi nɔŋŋ mikumɔɔ nɛɛ, ni nɔ ni mitɛo lɛ, mi nɔŋŋ mifamɔɔ nɛɛ, ni nakai ji shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ. Ni bo lɛ nii wuji otaoɔ ohã ohe? Kaatao!” (Yeremia 45:4, 5) Baruk bo Yehowa toi. Etsɛŋ kwraa abaakpãtã jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ, no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔbo Yehowa toi.

Kɛ́ onyɛmi fee esha, ni okɛɛ lɛ akɛ eyabɔ onukpai lɛ, oojie mlihilɛ kpo ootsɔɔ lɛ ni ooye Yehowa anɔkwa

12. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, wɔnyɛŋ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛji akɛ wɔsusuɔ wɔ pɛ wɔhe.

12 Ebawa kɛhã nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Mexico, ni atsɛɔ lɛ Daniel lɛ akɛ ebaaye Yehowa anɔkwa. No mli lɛ, eetao ekɛ yoo ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ abote gbalashihilɛ mli. Daniel wie akɛ: “Be ni mibatsɔ gbɛgbalɔ lɛ sɛɛ po lɛ, mitee nɔ miŋmala lɛ woji.” Shi sɛɛ mli lɛ, Daniel hiɛ ba ehe nɔ. Ena akɛ, ekɛ enifeemɔ miitsɔɔ akɛ, eesusu lɛ pɛ ehe, ni eyeee Yehowa anɔkwa. Eyɔse akɛ heshibaa he ehia lɛ. No hewɔ lɛ, etee asafoŋ onukpa ko ni kɛ afii pii esɔmɔ lɛ ŋɔɔ ni eyagba lɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ ekɛ yoo lɛ teŋ lɛ. Daniel wie akɛ: “Eye ebua mi ni mibana akɛ, kɛ́ miitao maye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, belɛ esa akɛ makpa oblayoo lɛ ŋmaa. Misɔle yɛ he shii abɔ, ni mifo aahu, shi mikɛ ŋaawoo lɛ tsu nii. Eyeee be ko ni mina akɛ, mimii eshɛ mihe waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli fe be ko ni eho.” Sɛɛ mli lɛ, Daniel kɛ yoo ko ni sumɔɔ Yehowa bote gbalashihilɛ mli, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ.

KƐ́ WƆYE NYƆŊMƆ ANƆKWA LƐ, NO BAAYE ABUA WƆ NI WƆMLI AHI

Kɛ́ oná ole akɛ onaanyo ko eyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, ani obaaye obua lɛ ni eyana asafoŋ onukpai lɛ koni amɛye amɛbua lɛ? (Kwɛmɔ kuku 14)

13. Be ni David fee esha lɛ, mɛni Natan fee kɛtsɔɔ akɛ eyeɔ Nyɔŋmɔ kɛ David fɛɛ anɔkwa?

13 Kɛ́ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, wɔbaanyɛ wɔye mɛi krokomɛi hu anɔkwa ni wɔye wɔbua amɛ jogbaŋŋ. Gbalɔ Natan ye Yehowa anɔkwa, ni eye David hu anɔkwa. Be ni Yehowa tsu Natan ni ekɛ David ayawie yɛ ekɛ Uria kɛ eŋa lɛ sane lɛ he lɛ, Natan fee ekãa ni etee. Natan hiɛ kã shi ni emli hi, ni wɔnaa enɛ yɛ bɔ ni ekɛ David wie ehã lɛ mli. Akɛni eetao David ana bɔ ni eshai ni efee lɛ yɔɔ hiɛdɔɔ hã lɛ hewɔ lɛ, egba lɛ nuu niiatsɛ ko ni yaju ohiafo ko gwantɛŋbi koome pɛ lɛ he sane. Be ni David nu sane lɛ, emli fu nuu niiatsɛ lɛ waa yɛ nɔ ni efee lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni Natan kɛɛ lɛ akɛ: “Bo ji nakai nuu lɛ!” Amrɔ nɔŋŋ ni David kpɛlɛ nɔ akɛ, efee esha eshi Yehowa.​—2 Samuel 12:1-7, 13.

14. Kɛ́ oye Yehowa anɔkwa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua bo ni ojie mlihilɛ kpo otsɔɔ onanemɛi kɛ owekumɛi, ni oye amɛ anɔkwa?

14 Bo hu kɛ́ oye Yehowa anɔkwa lɛ, obaanyɛ oye mɛi krokomɛi hu anɔkwa kɛtsɔ mlihilɛ kpo ni obaajie otsɔɔ amɛ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ oná ole faŋŋ akɛ, onaanyo kpaakpa ko, owekunyo ko, loo nyɛmi kroko ko eyafee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Ekolɛ, mɔ lɛ sane kã otsui nɔ waa, ni oosumɔ ni oye lɛ anɔkwa. Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ole akɛ Yehowa ji mɔ ni fe fɛɛ ni esa akɛ oye lɛ anɔkwa. No hewɔ lɛ, te esa akɛ otsu sane lɛ he nii ohã tɛŋŋ? Kɛɛmɔ onaanyo lɛ ni eyabɔ asafoŋ onukpai lɛ nɔ ni efee lɛ oya nɔŋŋ, koni amɛye amɛbua lɛ. Kɛ́ omɛ fioo, ni ona akɛ efeko nakai lɛ, bo diɛŋtsɛ yaabɔ onukpai lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ookase Natan. Oobo Yehowa toi, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, oojie mlihilɛ kpo ootsɔɔ onyɛmi lɛ. Ejaakɛ asafoŋ onukpai lɛ baajɛ mlijɔlɛ mli amɛye amɛbua mɔ ni efee esha lɛ, koni esaa wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ.​—Kanemɔ 3 Mose 5:1; Galatiabii 6:1.

KƐ́ WƆFEE EKÃA LƐ, NO BAAYE ABUA WƆ NI WƆYE NYƆŊMƆ ANƆKWA

15, 16. Mɛni hewɔ ebi ni Hushai aná ekãa koni enyɛ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ?

15 Maŋtsɛ David nanemɛi ni ye lɛ anɔkwa lɛ ateŋ mɔ kome ji Hushai. Hushai fee ekãa, ni no ji nɔ ni ye ebua lɛ ni eye Nyɔŋmɔ kɛ David anɔkwa lɛ. Susumɔ shihilɛ ko ni wa waa ni ekɛkpe be ni Absalom taoɔ eshɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ kɛje David dɛŋ lɛ he okwɛ. David nu akɛ Absalom kɛ esraafoi lɛ miiba Yerusalem. No hewɔ lɛ, ejo foi kɛshi maŋ lɛ mli. (2 Samuel 15:13; 16:15) Shi mɛni Hushai fee? Ani enyiɛ David sɛɛ? Aloo ekwa lɛ ni eyafi Absalom sɛɛ? Eyɛ mli akɛ David egbɔ, ni mɛi babaoo miitao lɛ agbe moŋ, shi Hushai ye lɛ anɔkwa, ejaakɛ ele akɛ David ji mɔ ni Yehowa ehala akɛ maŋtsɛ. No hewɔ lɛ, ekɛ David yakpe yɛ Oliv Gɔŋ lɛ nɔ.​—2 Samuel 15:30, 32.

16 David kɛɛ Hushai akɛ, eku esɛɛ eya Yerusalem, ni ekwa efee enii tamɔ nɔ ni esumɔɔ Absalom sane, bɔ ni afee ni kɛ́ Ahitofel wo Absalom ŋaa lɛ, efite lɛ. Eyɛ mli akɛ nɔ ni Hushai yaafee lɛ kɛ ewala baawo oshara mli moŋ, shi efee ekãa. Eye Yehowa anɔkwa, ni ebo David toi. David kɛ sɔlemɔ fi Hushai sɛɛ, ni gbɛjianɔ ni amɛto lɛ ye omanye. Absalom yabo Hushai toi, ni ekɛ ŋaa ni Ahitofel wo lɛ lɛ tsuuu nii.​—2 Samuel 15:31; 17:14.

17. Kɛ́ wɔmiitao wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, mɛni hewɔ ebiɔ ni wɔfee ekãa lɛ?

17 Kɛji wɔ hu wɔmiitao wɔye Yehowa anɔkwa ni wɔbo lɛ toi, moŋ fe ni wɔbaabo wɔwekumɛi, mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii, loo amralofoi lɛ toi lɛ, ebiɔ ni wɔfee ekãa. Susumɔ nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Japan, ni atsɛɔ lɛ Taro lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, esumɔɔ efɔlɔi asane waa. No hewɔ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebaanyɛ koni ehã amɛmii ashɛ amɛhe. Ebo amɛ toi, ni eye amɛ anɔkwa. Shi be ni ekɛ Yehowa Odasefoi bɔi nikasemɔ lɛ, efɔlɔi lɛ ka akɛ amɛbaatsĩ enaa. Sane lɛ dɔ Taro waa, ni ekpakpa ko dani enyɛ ekɛɛ amɛ akɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaabɔi asafoŋ kpeei yaa. Taro wie akɛ: “Amɛmli fu mi aahu akɛ, afii saŋŋ baho ni amɛtaooo mihiɛ amɛna yɛ shĩa lɛ. Misɔle ni Nyɔŋmɔ ahã mafee ekãa, ni mikatsake mijwɛŋmɔ yɛ gbɛ ni mikɔ lɛ he. Amrɔ nɛɛ, nibii amli ejɔ fioo, ni minyɛɔ miyasaraa amɛ kpitiokpitio.”​—Kanemɔ Abɛi 29:25.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ oná nikasemɔ nɛɛ he sɛɛ?

18 David, Yonatan, Natan, kɛ Hushai fɛɛ tsui nyɔ amɛmli, ejaakɛ amɛye Yehowa anɔkwa. Kɛ́ wɔkase amɛ lɛ, wɔ hu wɔtsui baanyɔ wɔmli. Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔteŋ mɔ ko baafee enii tamɔ Abner kɛ Absalom, ejaakɛ amɛyeee anɔkwa. Yɛ emuu ni wɔyeee, kɛ tɔmɔi ni wɔtɔ̃ɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔkɛ wɔnifeemɔi atsɔɔ akɛ, anɔkwa ni wɔɔye Yehowa lɛ ji nɔ ni he hiaa wɔ fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli.

^ [1] (kuku 7) Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.