Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 9

Bɔ Ni Mose Mla Lɛ Hã Ana Akɛ Yehowa Yɛ Suɔmɔ Ni Eyeɔ Jalɛ Sane

Bɔ Ni Mose Mla Lɛ Hã Ana Akɛ Yehowa Yɛ Suɔmɔ Ni Eyeɔ Jalɛ Sane

“Esumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli. Shikpɔŋ lɛ eyi obɔ kɛ Yehowa suɔmɔ ni tsakeee lɛ.”​—LALA 33:5.

LALA 3 Yehowa​—Wɔhewalɛ, Wɔhiɛnɔkamɔ; Onɔ Wɔkɛ Wɔhiɛ Fɔ̃ɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. (a) Te wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni mɛi kɛ wɔ aye ahã tɛŋŋ? (b) Mɛni wɔle yɛ Yehowa he?

WƆ FƐƐ wɔmiisumɔ ni mɛi asumɔ wɔsane, ni wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni akɛ wɔ aye jogbaŋŋ. Kɛ́ daa nɛɛ mɛi kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ ni amɛfee nibii ni tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ wɔsane lɛ, ekolɛ wɔbaafee shwɛm ni wɔbaanu he akɛ wɔbɛ nɔ ko mli.

2 Yehowa Nyɔŋmɔ hu le akɛ wɔmiisumɔ ni mɛi asumɔ wɔsane, ni ele akɛ wɔmiisumɔ ni akɛ wɔ aye jogbaŋŋ. (Lala 33:5) Wɔle akɛ lɛ diɛŋtsɛ hu esumɔɔ wɔsane waa, ni esumɔɔɔ ni ayeɔ wɔ sane ni ejaaa. Wɔnaa enɛ faŋŋ yɛ Mla ni ekɛhã Israelbii lɛ kɛtsɔ Mose nɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, ani mɛi ekumɔ otsui? Ani aye bo sane fɔŋ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaapɛi Mose Mla * lɛ mli, ni no baahã ona akɛ Yehowa susuɔ ohe, ejaakɛ ofata ewebii lɛ ahe.

3. (a) Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Romabii 13:8-10 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔkase Mose Mla lɛ, mɛni wɔbaana? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Kɛ́ wɔkase Mose Mla lɛ, wɔbaana akɛ Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ sumɔɔ wɔsane waa. (Kanemɔ Romabii 13:8-10.) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaapɛi mlai ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ enyɔoo ko mli ni wɔhã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ suɔmɔ mli ajɛ akɛ Mla lɛ hã? Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Mla lɛ wo mɛi hewalɛ ni amɛye jalɛ sane? Mɛɛ sui Yehowa kpa gbɛ akɛ maŋ onukpai lɛ baajie lɛ kpo be ni amɛkwɛɔ koni aye Mla lɛ nɔ lɛ? Namɛi titri Mla lɛ bu amɛhe? Sanebimɔi nɛɛ ahetoo baashɛje wɔmii, amɛbaahã wɔná hiɛnɔkamɔ, ni amɛbaahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ teŋ lɛ mli awa.​—Bɔf. 17:27; Rom. 15:4.

SUƆMƆ MLI AJƐ AKƐ MLA LƐ HÃ

4. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ suɔmɔ mli ajɛ akɛ Mla lɛ hã lɛ? (b) Yɛ Mateo 22:36-40 lɛ, mɛɛ kitãi Yesu wie akɛ nomɛi ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ?

4 Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, suɔmɔ mli ajɛ akɛ Mose Mla lɛ hã, ejaakɛ nibii fɛɛ ni Yehowa feɔ lɛ, suɔmɔ mli ejɛɔ efeɔ. (1 Yoh. 4:8) Mlai fɛɛ ni Yehowa kɛhã yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ damɔ kitãi enyɔ komɛi ni he hiaa waa lɛ anɔ. Nomɛi ji, suɔmɔ Nyɔŋmɔ, kɛ suɔmɔ onaanyo gbɔmɔ. (3 Mo. 19:18; 5 Mo. 6:5; kanemɔ Mateo 22:36-40.) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ kitãi 600 kɛ sɛɛ ni feɔ Mla lɛ ateŋ eko fɛɛ eko tsɔɔ wɔ nɔ ko yɛ suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛhã wɔ lɛ he. Nyɛhãa wɔsusua ekomɛi ahe wɔkwɛa.

5-6. Mɛni Yehowa miisumɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee? Mɛni Yehowa le? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

5 Ye ohefatalɔ lɛ anɔkwa, ni okwɛ obii jogbaŋŋ. Yehowa miisumɔ ni gbalashihilɛ mli bii asumɔ amɛhe waa bɔ ni gbele pɛ baanyɛ agbála amɛteŋ. (1 Mo. 2:24; Mat. 19:3-6) Kɛ́ mɔ ko je ewu loo eŋa sɛɛ lɛ, efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ, ni etsɔɔ faŋŋ akɛ esumɔɔɔ ehefatalɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ehi waa akɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ ateŋ ekome, ni ji kitã ni ji kpawo lɛ, kɛɔ akɛ: “Kaafite gbãla.” (5 Mo. 5:18) Kɛ́ mɔ ko fite gbãla lɛ, ‘efee esha eshi Nyɔŋmɔ’ ni eye ehefatalɔ lɛ awui waa. (1 Mo. 39:7-9) Gbalafitemɔ yɛ dɔlɛ aahu akɛ, bei komɛi lɛ eyeɔ afii abɔ dani mɔ ni aje esɛɛ lɛ nyɛɔ ejieɔ kɛjeɔ etsui mli.

6 Kɛ́ mɔ ko ye ehefatalɔ awui lɛ, Yehowa le; ni kɛ́ ekɛ lɛ ye jogbaŋŋ hu, ele. Yɛ Mla lɛ mli lɛ, eje gbɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hã yɛ bɔ ni esa akɛ wumɛi kɛ amɛŋamɛi aye ahã lɛ he, ni Israelbii hii ni buɔ Nyɔŋmɔ lɛ ye Mla lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Mla lɛ mli lɛ, Yehowa bi ni Israelbii hii ajie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛŋamɛi ni amɛkashwie amɛ, ja ekolɛ naagba ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa eba, ni no po diɛŋtsɛ lɛ, ebi ni nuu lɛ ahã yoo lɛ gbalatsemɔ wolo dani eshwie lɛ. (5 Mo. 24:1-4; Mat. 19:3, 8) Kɛ́ mɔ ko folɔ yoo lɛ naa akɛ eyabɔ ajwamaŋ lɛ, wolo nɛɛ baaye odase akɛ efeko nakai. Agbɛnɛ hu, eeenyɛ efee akɛ dani nuu ko baahã eŋa gbalatsemɔ wolo lɛ, esa akɛ eyana maŋ onukpai lɛ dã. Enɛ baahã maŋ onukpai lɛ aná hegbɛ amɛye amɛbua nuu lɛ kɛ eŋa lɛ koni amɛsaa amɛgbãla lɛ. Shi jeee be fɛɛ be Yehowa tsɔ maŋ onukpai lɛ, gbalɔi lɛ, loo mɛi krokomɛi anɔ ekɛ ehe wo saji amli koni hii akashwie amɛŋamɛi. Kɛ̃lɛ, ena awerɛho ni ŋamɛi ni amɛwumɛi eshwie amɛ ni jeee yɛ naagba ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ hewɔ lɛ yeɔ lɛ, ni enu he ehã amɛ.​—Mal. 2:13-16.

(Kwɛmɔ kuku 7-8) *

7-8. (a) Mɛni Yehowa fã fɔlɔi akɛ amɛfee? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.) (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

7 Mla lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, gbekɛbii asane kã Yehowa tsui nɔ waa. Yehowa bi ni fɔlɔi ahã amɛbii niyenii, atade, kɛ heloonaa nibii krokomɛi, ni agbɛnɛ hu amɛtsɔɔ amɛ ehe nii. Ekpa gbɛ akɛ fɔlɔi baatsɔɔ amɛbii lɛ Mla lɛ be fɛɛ be ni amɛbaaná hegbɛ lɛ, ni amɛye amɛbua amɛ koni amɛnu shishi jogbaŋŋ ni amɛna akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ, koni amɛsumɔ Yehowa. (5 Mo. 6:6-9; 7:13) Yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa gbala Israelbii lɛ atoi lɛ ateŋ ekome ji akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi fee amɛbii lɛ niseniianii. (Yer. 7:31, 33) Yehowa bi ni fɔlɔi ana amɛbii lɛ akɛ gboshinii ko ni jara wa ni ekɛke amɛ, shi jeee tamɔ nɔ ko ni amɛyahé ni amɛbaanyɛ amɛhiɛ lɛ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛsumɔɔ kɛkɛ.​—Lala 127:3.

8 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Yehowa miisumɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛhe ahi shi jogbaŋŋ. Eesumɔ ni fɔlɔi asumɔ amɛbii, ni ebaahã amɛbu bɔ ni amɛkɛ amɛbii lɛ yeɔ amɛhãa lɛ he akɔntaa amɛhã lɛ.

9-11. Mɛni hewɔ Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛhiɛ akakɔ̃ nii anɔ lɛ?

9 Ohiɛ akakɔ̃ nii anɔ. Yɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ ateŋ naagbee nɔ lɛ mli lɛ, Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛkashwe mɛi krokomɛi anibii loo amɛhiɛ akakɔ̃ nii anɔ. (5 Mo. 5:21; Rom. 7:7) Yehowa kɛ mla nɛɛ hã ewebii lɛ koni ekɛtsɔɔ amɛ nɔ ko ni he hiaa waa. No ji akɛ, esa akɛ amɛhiɛ akã amɛtsui he, ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ yɛ nibii ni amɛsusuɔ he, kɛ akɔnɔi kɛ shwelɛi ni amɛnáa lɛ ahe. Yehowa le akɛ susumɔi fɔji kɛ akɔnɔi fɔji ni hãa mɛi feɔ nibii fɔji. (Abɛi 4:23) Kɛ́ Israelnyo ko ŋmɛ gbɛ ni akɔnɔi fɔji he shi yɛ etsui mli lɛ, ewaaa akɛ ebaaye mɛi krokomɛi awui. Maŋtsɛ David sane lɛ hãa wɔnaa akɛ enɛ ji anɔkwale. David fee nibii kpakpai pii. Shi be ko lɛ, ená mɔ ko ŋa he suɔmɔ, ni kulɛ esa akɛ eye ehe nɔ. Shi efeee nakai, ni no hã efee esha. (Yak. 1:14, 15) David fite gbãla, eka akɛ ebaalaka yoo lɛ wu lɛ, ni naagbee lɛ, ehã agbe lɛ.​—2 Sam. 11:2-4; 12:7-11.

10 Kɛ́ Israelnyo ko ku naagbee kitã lɛ ni kɔɔ hiɛkɔɔ he lɛ mli lɛ, Yehowa le, ejaakɛ enyɛɔ enaa tsui lɛ mli. (1 Kro. 28:9) Mla nɛɛ hã Israelbii lɛ na akɛ, esa akɛ amɛjie susumɔi ni baanyɛ ahã amɛfee nibii fɔji lɛ kɛje amɛjwɛŋmɔ mli oya. Enɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa hiɛ kã shi ni esumɔɔ ewebii lɛ asane waa!

11 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Yehowa le mɛi ni wɔji diɛŋtsɛ. Ele wɔtsuiŋ, ni ji bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ. (1 Sam. 16:7) No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko nɔ ko atee lɛ; susumɔ ko jio, henumɔ ko jio, nifeemɔ ko jio. Yehowa kɛ ejwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ anɔ, ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔjie sui nɛɛ akpo jogbaŋŋ. Shi eesumɔ ni wɔyɔse susumɔi gbohii ni baa wɔjwɛŋmɔ mli lɛ hu ni wɔjie kɛje jɛmɛ oya koni wɔkafee nibii gbohii.​—2 Kro. 16:9; Mat. 5:27-30.

MLA LƐ WO MƐI HEWALƐ NI AMƐYE JALƐ SANE

12. Mɛni Mose Mla lɛ hãa wɔnaa?

12 Mose Mla lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, Yehowa sumɔɔ jalɛ sane. (Lala 37:28; Yes. 61:8) Ekɛ mɛi yeɔ jogbaŋŋ, ni enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ kɛhã wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Israelbii lɛ ye emlai lɛ anɔ lɛ, ejɔɔ amɛ waa. Shi be ni amɛku emlai kɛ eshishitoo mlai ni ja lɛ amli lɛ, amɛna nɔ waa. Susumɔ Kitãi Nyɔŋma lɛ mli kitãi enyɔ komɛi ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa sumɔɔ jalɛ sane lɛ ahe okwɛ.

13-14. Mɛni Kitãi Nyɔŋma lɛ mli klɛŋklɛŋ kitãi enyɔ lɛ bi ni Israelbii lɛ afee? Ni be ni amɛbo toi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ amɛná he sɛɛ?

13 Já Yehowa kome too pɛ. Kitãi Nyɔŋma lɛ mli klɛŋklɛŋ kitãi enyɔ lɛ bi ni Israelbii lɛ ajá Yehowa kome too pɛ, ni amɛkajá amagai. (2 Mo. 20:3-6) Kɛ́ Israelbii lɛ ye kitãi nɛɛ anɔ lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛbaaná he sɛɛ, jeee Yehowa. Kɛ́ amɛye Yehowa anɔkwa lɛ, amɛbaashwere, shi kɛ́ amɛyajá nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ, amɛbaana nɔ.

14 Amagai enaaa nii, amɛnuuu nii, ni amɛbɛ wala mli po, ni no hewɔ lɛ, mɛi ni jáa amɛ lɛ feɔ amɛnii tamɔ amɛ nɔŋŋ. (Lala 115:4-8) Kanaanbii lɛ já amagai, moŋ fe ni amɛbaajá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ. Amɛjamɔ lɛ hã amɛkɛ amɛhe wo bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ amli, ni amɛfee nibii komɛi ni yɔɔ musuŋshãa waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛkɛ amɛbii shã afɔle amɛhã amɛnyɔŋmɔi lɛ. Be ni Israelbii lɛ kwa Yehowa ni amɛbɔi amagai jamɔ lɛ, amɛ hu amɛfee amɛnii tamɔ amagai ni amɛjáa lɛ nɔŋŋ, ni amɛye amɛwekui awui waa. (2 Kro. 28:1-4) Maŋ onukpai lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai ni ja lɛ anɔ. Amɛkɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ, ni amɛwa mɛi ni nii yɔɔ mɔbɔ kɛ mɛi ni bɛ yelikɛbualɔ ko lɛ ayi. (Eze. 34:1-4) Yehowa bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ, ebaagbala mɛi ni waa yei okulafoi kɛ awusãi ayi lɛ atoi. (5 Mo. 10:17, 18; 27:19) Shi be ni amɛye Yehowa anɔkwa ni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi lɛ hi shi jogbaŋŋ lɛ, ejɔɔ amɛ waa.​—1 Maŋ. 10:4-9.

Yehowa sumɔɔ wɔ, ni kɛ́ aye wɔ sane fɔŋ lɛ, ele (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa he?

15 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Kɛ́ mɛi ni kɛɛ amɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ ni amɛye ewebii lɛ awui lɛ, esaaa akɛ wɔshwaa Yehowa. Yehowa sumɔɔ wɔ, ni kɛ́ aye wɔ sane ni ejaaa lɛ, enaa. Enuɔ he ehãa wɔ waa fe bɔ ni yoofɔyoo nuɔ he ehãa ebi kɛ́ ebi lɛ miipiŋ. (Yes. 49:15) Kɛ́ aaye wɔ sane fɔŋ lɛ, ekolɛ Yehowa kɛ ehe woŋ saji amli. Shi wɔle akɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, ebaagbala mɛi fɔji fɛɛ ni yeɔ mɛi krokomɛi awui lɛ atoi kɛ́ amɛtsakeee amɛtsui.

MƐƐ SUI YEHOWA KPA GBƐ AKƐ MAŊ ONUKPAI LƐ BAAJIE LƐ KPO?

16-18. Mɛɛ saji ahe gbɛtsɔɔmɔi Yehowa kɛhã yɛ Mose Mla lɛ mli? Ni mɛni enɛ tsɔɔ wɔ?

16 Mlai ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ ekomɛi kɔɔ jamɔ ni amɛjáa Yehowa lɛ he. Shi ekomɛi hu kɔɔ nɔ ni esa akɛ afee kɛ́ mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane, loo mɔ ko yaye mɔ ko awui lɛ he. Anɔkwa, etamɔ nɔ ni nɔ fɛɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ Israelbii lɛ ashihilɛ mli lɛ he mla yɛ Mose Mla lɛ mli. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni mɛi ni ahala akɛ maŋ onukpai lɛ akojo maŋbii lɛ yɛ jalɛ naa. Naa saji komɛi ni amɛkojo.

17 Kɛ́ Israelnyo ko gbe mɔ ko lɛ, onukpai ni yɔɔ emaŋ lɛ mli lɛ taoɔ sane lɛ mli fitsofitso, ni no dani amɛtsɔɔ nɔ ni esa afee mɔ lɛ; kɛ́ agbe lɛ jio, akagbe lɛ jio. (5 Mo. 19:2-7, 11-13) Onukpai lɛ kojo saji krokomɛi hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko fite mɔ ko nɔ ko, loo sane ba mɔ ko kɛ ehefatalɔ teŋ lɛ, akɛyaa kojolɔi lɛ ahiɛ. (2 Mo. 21:35; 5 Mo. 22:13-19) Kɛ́ onukpai lɛ ye jalɛ sane, ni Israelbii lɛ ye Mla lɛ nɔ lɛ, maŋ muu lɛ fɛɛ náa he sɛɛ ni ewoɔ Yehowa hiɛ nyam.​—3 Mo. 20:7, 8; Yes. 48:17, 18.

18 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔi atsu nii yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ mli. Eesumɔ ni wɔkɛ mɛi aye yɛ suɔmɔ mli ni wɔye jalɛ sane. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ ekolɛ adesai enaaa nibii ni wɔwieɔ kɛ nibii ni wɔfeɔ yɛ shĩa lɛ moŋ, shi Yehowa naa fɛɛ.​—Heb. 4:13.

19-21. (a) Te Yehowa kpa gbɛ akɛ onukpai lɛ kɛ kojolɔi lɛ kɛ ewebii lɛ baaye ahã tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi Yehowa kɛhã koni akaye mɛi sane ni ejaaa? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

19 Yehowa sumɔɔɔ ni mɛi ni yɔɔ maji ni bɛŋkɛ Israel lɛ anɔ lɛ fiteɔ ewebii lɛ. No hewɔ lɛ, efã onukpai kɛ kojolɔi lɛ akɛ kɛ́ amɛmiikojo saji lɛ, amɛkakwɛ hiɛiaŋ. Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ekpa gbɛ akɛ amɛfeŋ kpɛŋŋ yɛ ewebii lɛ anɔ. Ehã amɛle akɛ esa akɛ amɛsumɔ jalɛsaneyeli.​—5 Mo. 1:13-17; 16:18-20.

20 Akɛni Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ewebii lɛ ahe hewɔ lɛ, ehã amɛ mlai ni baabu amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he, koni akaye mɔ ko sane ni ejaaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbɛtsɔɔmɔi komɛi ni akɛhã yɛ Mla lɛ mli lɛ hã ewa akɛ akɛ sane baafɔ̃ mɔ ko ni yeɔ bem nɔ. Awie yɛ Mla lɛ mli akɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ sane fɔ̃ mɔ ko nɔ lɛ, esa akɛ ahã mɔ ni akɛ sane efɔ̃ enɔ lɛ ale mɔ ni kɛ sane lɛ fɔ̃ enɔ. (5 Mo. 19:16-19; 25:1) Agbɛnɛ hu, dani abaabu mɔ ko fɔ yɛ sane ko he lɛ, esa akɛ aná kɛ́ hooo kwraa lɛ, odasefoi enyɔ. (5 Mo. 17:6; 19:15) Shi no hu etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko yaye awui ko ni mɔ kome pɛ ye he odase lɛ, awuiyelɔ lɛ baaye ehe. Eyeŋ ehe, ejaakɛ Yehowa na nɔ ni efee lɛ. Yehowa hãaa wekuyitsei po afee amɛweku lɛ mli bii lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ kɛkɛ. Weku saji komɛi yɛ ni ebi ni akɛya maŋ onukpai lɛ ahiɛ koni amɛ amɛbua.​—5 Mo. 21:18-21.

21 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Yehowa yeɔ jalɛ sane be fɛɛ be, ni enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã wɔ. (Lala 9:7) Ejɔɔ mɛi fɛɛ ni yeɔ lɛ anɔkwa ni hiɔ shi yɛ mlai kɛ shishitoo mlai ni ekɛhã lɛ anaa lɛ, ni egbalaa mɛi fɛɛ ni kɛ hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ atoi. (2 Sam. 22:21-23; Eze. 9:9, 10) Bei komɛi lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ mɛi komɛi ni eye awui lɛ eye amɛhe. Shi esa akɛ wɔkai akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa kɛ amɛ baaye yɛ be ni sa mli. (Abɛi 28:13) Kɛ́ mɛi fɔji nɛɛ tsakeee amɛtsui lɛ, etsɛŋ kwraa amɛ diɛŋtsɛ amɛbaana akɛ “eyɛ gbeyei waa akɛ mɔ aaagbee Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ dɛŋ.”​—Heb. 10:30, 31.

NAMƐI TITRI MLA LƐ BU AMƐHE?

Akɛni Yehowa yɛ suɔmɔ ni eyeɔ jalɛ sane hewɔ lɛ, ekpa gbɛ akɛ maŋ onukpai lɛ baajie sui nɛɛ akpo kɛ́ amɛmiiye sane (Kwɛmɔ kuku 22) *

22-24. (a) Namɛi titri Mla lɛ bu amɛhe? Mɛni no tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ yɔɔ 2 Mose 22:22-24 lɛ?

22 Mɛi titri ni Mla lɛ bu amɛhe ji mɛi ni nyɛŋ afã amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, tamɔ awusãi, okulafoi, kɛ gbɔi nɛkɛ. Yehowa kɛɛ kojolɔi ni yɔɔ Israel lɛ akɛ: “Kaatsɔ gbɔ loo gbekɛ ni bɛ tsɛ sane hiɛ obu shi yɛ kojomɔ mli, ni kaashɔ̃ yoo okulafo mama yɛ edɛŋ akɛ awaba kɛhã nɔ ko ni ebafa.” (5 Mo. 24:17) Yehowa tsɔɔ faŋŋ akɛ, esusuɔ mɛi ni nii yɔɔ mɔbɔ ni ewaaa kwraa akɛ abaaye amɛ sane fɔŋ lɛ ahe waa, ni ehãŋ mɛi ni yeɔ amɛ sane fɔŋ lɛ aye amɛhe.​—Kanemɔ 2 Mose 22:22-24.

23 Yɛ mɛi ni yɔɔ maji ni bɔle Israel lɛ anɔ lɛ ateŋ lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ ewekunyo kpaakpa ná bɔlɛ lɛ, amɛnaaa lɛ nɔ ko. Anɔkwa, amɛteŋ mɛi komɛi po wo enɛ he hewalɛ. Shi Yehowa gu nifeemɔ nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ yɛ Mla ni ekɛhã ewebii lɛ mli. (3 Mo. 18:6-30) Yehowa kpa gbɛ akɛ ewebii lɛ baana nifeemɔ fɔŋ nɛɛ tamɔ bɔ ni lɛ hu enaa lɛ lɛ, akɛ eji nihiinii.

24 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli: Yehowa miisumɔ ni mɛi ni etu mɛi ewo amɛshishi lɛ akwɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ amɛshishi lɛ anɔ jogbaŋŋ ni amɛsumɔ amɛsane. Kɛ́ mɔ ko to mɔ ko kabonaa, ekɛ ewekunyo kpaakpa ko ná bɔlɛ, loo efee nɔ fɔŋ kroko ni tamɔ nakai ni kɛ́ bɔlɛnamɔ yɔɔ tsakpãa lɛ, Yehowa miihi. Agbɛnɛ hu, Yehowa baabu ewebii lɛ ahe ni ebaakwɛ ni aye amɛsane ahã amɛ, titri lɛ amɛteŋ mɛi ni ewaaa akɛ abaaye amɛ sane fɔŋ lɛ.

“MLA LƐ JI NIBII KPAKPAI NI BAABA LƐ AHE MFONIRI”

25-26. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ suɔmɔ kɛ jalɛsaneyeli tamɔ lɔŋ kɛ abui lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔi ejwɛ nɛɛ ateŋ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

25 Suɔmɔ kɛ jalɛsaneyeli tamɔ lɔŋ kɛ abui; ekome eyaaa eshiii ekroko lɛ. Kɛ́ wɔna nibii ni tsɔɔ akɛ Yehowa kɛ wɔ miiye yɛ jalɛ naa lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli waa. Ni kɛ́ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ ni wɔsumɔɔ emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ, no tsirɛɔ wɔ ni wɔsumɔ wɔnaanyo gbɔmɔ ni wɔye jalɛ sane.

26 Mose Mla kpaŋmɔ lɛ ye ebua Israelbii lɛ; ehã naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli bawa waa. Shi kɛjɛ be ni Yesu ba ni ebawo Mla lɛ obɔ nɛɛ, Nyɔŋmɔ webii bɛ Mla lɛ shishi dɔŋŋ. Moŋ lɛ, amɛbaje nɔ ko ni hiɛ yɔɔ nyam kwraa fe Mla lɛ shishi. (Rom. 10:4) Bɔfo Paulo wie akɛ “Mla lɛ ji nibii kpakpai ni baaba lɛ ahe mfoniri.” (Heb. 10:1) Yɛ nikasemɔi ejwɛ nɛɛ ateŋ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaagba nibii kpakpai nɛɛ ekomɛi ahe sane, ni wɔbaakwɛ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔjie suɔmɔ kpo ni wɔye jalɛ sane yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.

LALA 109 Nyɛjɛa Nyɛtsui Mli Nyɛsumɔsumɔa Nyɛhe Waa

^ kk. 5 Nikasemɔ nɛɛ ji nikasemɔi ejwɛ ni baaye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ wɔsane kã Yehowa tsui nɔ lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ. Etɛ ni eshwɛ lɛ baaje kpo yɛ May 2019 Buu-Mɔɔ lɛ mli, ni amɛbaawie bɔ ni Yehowa kwɛɔ koni ajie suɔmɔ kpo ni aye jalɛ sane yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, bɔ ni ekwɛɔ koni ajie suɔmɔ kpo ni aye jalɛ sane be ni abuɔ gbekɛbii ahe kɛjɛɔ mɛi ni feɔ gbekɛbii niseniianii lɛ ahe, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔshɛje mɛi ni afee amɛ niseniianii yɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ amii.

^ kk. 2 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Atsɛɔ mlai 600 kɛ sɛɛ ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ kɛtsɔ Mose nɔ lɛ akɛ, “Mla lɛ,” “Mose Mla lɛ,” kɛ “kitãi lɛ.” Agbɛnɛ hu, afɔɔ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ (ni ji 1 Mose kɛyashi 5 Mose lɛ) hu tsɛmɔ akɛ Mla lɛ. Bei komɛi hu lɛ, atsɛɔ Hebri Ŋmalɛ muu lɛ fɛɛ Mla lɛ.

^ kk. 60 WOLO LƐ HIƐ: Yehowa miisumɔ ni fɔlɔi ajɛ suɔmɔ mli amɛtsɔse amɛbii lɛ, ni eesumɔ ni amɛbu amɛbii lɛ ahe koni bii lɛ ahi shi shweshweeshwe

MFONIRI LƐ HE SANE: Israel yoo ko kɛ ebiyei miihoo nii ni amɛmiigba sane kɛ miishɛɛ. Kɛ́ okwɛ amɛsɛɛ lɛ, obaana amɛpapa ni eetsɔɔ amɛnyɛmi nuu bɔ ni akwɛɔ gwantɛŋ.

^ kk. 64 MFONIRI LƐ HE SANE: Onukpai ni yɔɔ maŋ lɛ agbo lɛ naa lɛ ejɛ suɔmɔ mli amɛmiiye yoo okulafo ko kɛ ebi ni jarayelɔ ko eye amɛ sane fɔŋ lɛ asane amɛmiihã amɛ.