Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 3

Te Obaafee Tɛŋŋ Ohã Ohiɛ Akã Otsui He?

Te Obaafee Tɛŋŋ Ohã Ohiɛ Akã Otsui He?

“Ohiɛ akã otsui he fe nibii fɛɛ.”—ABƐI 4:23.

LALA 36 Wɔbuɔ Wɔtsuii Ahe

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-3. (a) Mɛni hewɔ Yehowa sumɔ Solomon lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jɔɔ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

BE NI Solomon batsɔ Israel maŋtsɛ lɛ, no mli lɛ, oblanyo ji lɛ. Be ni eje enɔyeli lɛ shishi etsɛɛɛ lɛ, Yehowa jie ehe kpo etsɔɔ lɛ yɛ lamɔ mli ni ekɛɛ akɛ: “Bi nɔ ni osumɔɔ ni mahã bo.” Solomon hã lɛ hetoo akɛ: “Oblanyo ji mi, ni mibɛ niiashikpamɔ ko. . . . No hewɔ lɛ, hã otsulɔ toiboo tsui koni ekɛkojo omaŋbii lɛ.” (1 Maŋ. 3:5-10) Nɔ ni Solomon bi nɛɛ tsɔɔ akɛ ebaa ehe shi waa diɛŋtsɛ, ni enɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni Yehowa sumɔ lɛ lɛ. (2 Sam. 12:24) Yehowa nya Solomon nibimɔ lɛ he aahu akɛ, ehã lɛ “hiɛshikamɔ kɛ niiashishinumɔ tsui.”​—1 Maŋ. 3:12.

2 Be ni Solomon yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ waa. Ená hegbɛ ema sɔlemɔ shĩa ehã “Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i lɛ.” (1 Maŋ. 8:20) Nyɔŋmɔ hã ehiɛ kã shi waa, ni enɛ hã ehe gbɛ́i. Aŋmala nibii ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni ewie lɛ yɛ Biblia lɛ mli woji etɛ amli. Woji nɛɛ ateŋ ekome ji Abɛi awolo lɛ.

3 Wiemɔ ni ji “tsui” lɛ jeɔ kpo aaafee shii oha yɛ Abɛi awolo lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Abɛi 4:23 lɛ kaneɔ akɛ: “Ohiɛ akã otsui he fe nibii fɛɛ.” Mɛni wiemɔ ni ji “tsui” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ tsɔɔ? Wɔbaahã sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Wɔbaahã sanebimɔi enyɔ krokomɛi hu ahetoo. Nomɛi ji: Mɛni Satan feɔ koni ekɛfite wɔtsui? Ni mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã wɔtsui he? Esa akɛ wɔle sanebimɔi ni he hiaa nɛɛ ahetoo, ejaakɛ no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa.

MƐNI WIEMƆ NI JI “TSUI” LƐ TSƆƆ?

4-5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 51:6 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ ni wiemɔ ni ji “tsui” lɛ tsɔɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔsusu mɛi ni wɔji diɛŋtsɛ lɛ he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

4 Wiemɔ ni ji “tsui” ni akɛtsu nii yɛ Abɛi 4:23 lɛ ji “mligbɛ gbɔmɔ” lɛ loo ‘teemɔŋ gbɔmɔ’ lɛ. (Kanemɔ Lala 51:6 kɛ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) No hewɔ lɛ, “tsui” lɛ ji wɔsusumɔi, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa, nɔ tuuntu hewɔ ni wɔfeɔ nibii ni wɔfeɔ lɛ, kɛ nibii ni wɔshweɔ. “Tsui” lɛ ji bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ, shi jeee bɔ ni mɛi naa wɔ amɛhãa.

5 Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni wɔsusu wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ loo mɛi ni wɔji diɛŋtsɛ lɛ he lɛ? Nyɛhãa wɔkɛtoa wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he wɔkwɛa. Kɛ́ wɔmiitao wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, esa akɛ wɔye niyenii kpakpa, ni wɔgbɔle wɔkpɔiaŋ daa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔmiitao wɔhe awa yɛ mumɔŋ lɛ, esa akɛ wɔye mumɔŋ niyenii daa, ni wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔheɔ Yehowa nɔ wɔyeɔ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji, ni wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ baatsu nii, ni agbɛnɛ hu wɔgba mɛi krokomɛi nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ. (Rom. 10:8-10; Yak. 2:26) Bei komɛi lɛ, hela nyɛɔ eyeɔ wɔmli fɛɛ, shi akɛni ejeee kpo ni wɔbaana hewɔ lɛ, wɔsusuɔ akɛ wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Nakai nɔŋŋ ekolɛ wɔyaa shiɛmɔ daa, wɔyaa asafoŋ kpeei, ni wɔfeɔ nibii krokomɛi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni no hewɔ lɛ wɔsusuɔ akɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wa. Shi ekolɛ akɔnɔi fɔji miihe shi yɛ wɔtsui mli. (1 Kor. 10:12; Yak. 1:14, 15) Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, Satan miisumɔ ni efite wɔjwɛŋmɔ koni wɔsusu nii ahe tamɔ lɛ. Mɛɛ gbɛi pɔtɛi komɛi anɔ ebaanyɛ etsɔ efee nakai? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛbu wɔhe?

NIBII KOMƐI NI SATAN FEƆ KONI EKƐFITE WƆTSUI

6. Mɛɛ oti Satan kɛma ehiɛ? Ni mɛni efeɔ koni enyɛ eshɛ oti nɛɛ he?

6 Satan etse Yehowa hiɛ atua, ebuuu Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ ehãaa nɔ ko, ni efeɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ esumɔɔ. Oti ni ekɛma ehiɛ ji, ni efite wɔtsui koni wɔtsɔ tamɔ lɛ. Shi akɛni enyɛŋ enyɛ wɔnɔ ni wɔfee nakai hewɔ lɛ, ekɛtsɔɔ gbɛi krokomɛi anɔ. Gbɛi nɛɛ ekome ji, naanyobɔɔ fɔŋ. Wɔle akɛ Satan efite mɛi ni ebɔle wɔ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ atsui momo. (1 Yoh. 5:19) Wɔle hu akɛ “naanyobɔɔ gbonyo fiteɔ sui kpakpai.” (1 Kor. 15:33) Shi Satan miitao wɔku wɔhiɛ wɔshwie anɔkwa sane nɛɛ nɔ ni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ abɔ koni amɛná wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ. Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni enine shɛ Maŋtsɛ Solomon nɔ. Solomon kɛ yei pii ni jáa amagai bote gbalashihilɛ mli, ni fiofio lɛ ‘amɛná enɔ hewalɛ waa’ ni ‘amɛdɔ etsui’ kɛje Yehowa he.​—1 Maŋ. 11:3; shn.

Mɛni wɔbaafee koni Satan akafite wɔjwɛŋmɔ? (Kwɛmɔ kuku 7) *

7. Mɛɛ gbɛ kroko nɔ Satan tsɔɔ efiteɔ mɛi ajwɛŋmɔ? Ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he lɛ?

7 Gbɛ kroko ni Satan tsɔɔ nɔ efiteɔ mɛi ajwɛŋmɔ ji, kɛtsɔ sinii kɛ TV nɔ nifeemɔi anɔ. Ele akɛ wɔsumɔɔ sanegbaa kɛ adesãtamɔ waa, ejaakɛ ehãa wɔnáa miishɛɛ. Shi ele hu akɛ, adesãi náa wɔsusumɔi, wɔnifeemɔi, kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ saji ahe lɛ nɔ hewalɛ. Yesu hu le nakai, ni no hewɔ egba nɔkwɛmɔnii pii kɛtsɔɔ mɛi nii lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaiɔ nɔkwɛmɔnɔ ni egba ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ, kɛ nɔ ni kɔɔ binuu lɛ ni shi shĩa ni eyakpãtã egboshinii lɛ fɛɛ hiɛ lɛ he lɛ. (Mat. 13:34; Luka 10:29-37; 15:11-32) Shi mɛi ni Satan efite amɛjwɛŋmɔ lɛ baanyɛ atsɔ sanegbaa kɛ adesãtamɔ nɔ amɛfite wɔ hu wɔjwɛŋmɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ. Sinii kɛ nibii ni ajieɔ yɛ TV nɔ lɛ ekomɛi hi, amɛhãa mɔ náa miishɛɛ, ni wɔbaanyɛ wɔkase nii yɛ mli. Shi jeee fɛɛ yɔɔ nakai. No hewɔ lɛ, dani wɔbaakwɛ sini ko loo TV nɔ nifeemɔ ko lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani sini nɛɛ loo TV nɔ nifeemɔ nɛɛ baahã manu he akɛ, tɔmɔ ko bɛ he akɛ mafee nibii ni miheloo lɛ shweɔ lɛ?’ (Gal. 5:19-21; Efe. 2:1-3) Kɛ́ ona akɛ sini ko loo TV nɔ nifeemɔ ko miiwo nibii ni Satan sumɔɔ lɛ eko he hewalɛ lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Naa lɛ tamɔ tsɛŋemɔ hela ni otsi ohe kwraa kɛje he!

8. Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee kɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛhiɛ akã amɛtsui he?

8 Fɔlɔi, eji nyɛsɔ̃ akɛ nyɛbu nyɛbii lɛ ahe koni Satan akafite amɛtsui. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nyɛfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛbaanyɛ kɛbuɔ nyɛbii lɛ ahe koni helai akamɔmɔ amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhãa nyɛshĩai amli tseɔ be fɛɛ be, ni nyɛshɛrɛɔ nibii fɛɛ ni baanyɛ awo nyɛbii lɛ hela lɛ nyɛshwieɔ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ nyɛbu nyɛbii lɛ ahe koni Satan akatsɔ sinii, TV nɔ nifeemɔi, vidio gemisii, loo Intanɛt lɛ nɔ efite amɛjwɛŋmɔ. Fɔlɔi, Yehowa kɛɛ nyɛye nyɛbua nyɛbii lɛ ni amɛbatsɔmɔ enanemɛi. (Abɛi 1:8; Efe. 6:1, 4) No hewɔ lɛ, nyɛkashashaoa shi kwraa akɛ nyɛbaawo nyɛbii lɛ mlai ni kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãa gbee. Nyɛhãa nyɛbii bibii lɛ alea sinii kɛ TV nɔ nifeemɔi ni amɛbaanyɛ amɛkwɛ kɛ nɔ ni amɛnyɛŋ amɛkwɛ, ni nyɛtsɔa amɛ nɔ hewɔ. (Mat. 5:37) Be ni amɛdaraa lɛ, nyɛtsɔsea amɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛ amɛdamɔ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ amɛkpa ekpakpa kɛ efɔŋ mli. (Heb. 5:14) Nyɛbii lɛ baakase nii waa kɛjɛ nibii ni nyɛkɛɔ amɛ lɛ mli, shi nyɛkaia akɛ, nyɛnifeemɔi baaná amɛnɔ hewalɛ kwraa fe nyɛwiemɔi.​—5 Mo. 6:6, 7; Rom. 2:21.

9. Mɛɛ susumɔ Satan ehã mɛi pii ená? Ni mɛɛ gbɛ nɔ susumɔ nɛɛ yeɔ mɛi awui?

9 Gbɛ kroko hu ni Satan baanyɛ atsɔ nɔ efite wɔtsui ji, ni ebaahã wɔsusu nii ahe tamɔ bɔ ni je lɛ susuɔ nii ahe ehãa lɛ, moŋ fe ni wɔbaasusu nii ahe tamɔ bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehãa lɛ. (Kol. 2:8) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Satan ehã mɛi pii ená susumɔ lɛ akɛ, shika ji nɔ titri ni he hiaa yɛ shihilɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, amɛfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi. Mɛi ni tiuɔ ninámɔ sɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔmɔɔ niiatsɛmɛi lɛɛlɛŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi hu anine nyɛɔ shi. Kɛ̃lɛ, amɛye omanye jio, amɛyeee omanye jio, nɔ ni amɛfeɔ lɛ yɛ oshãra. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ akɛni amɛmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛná shika hewɔ lɛ, ekolɛ helai baamɔmɔ amɛ, amɛbaaná naagbai yɛ amɛweku lɛ mli, ni amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ po baafite. (1 Tim. 6:10) Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni hiɛ kã shi lɛ, yeɔ ebuaa wɔ koni wɔná jwɛŋmɔ ni ja yɛ shika he?​—Jaj. 7:12; Luka 12:15.

TE WƆBAAFEE TƐŊŊ WƆHÃ WƆHIƐ AKÃ WƆTSUI HE?

Tamɔ bulɔi kɛ agbónaakwɛlɔi ni hi shi yɛ blema lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje nibii fɛɛ ni baanyɛ afite wɔtsui lɛ ahe (Kwɛmɔ kuku 10-11) *

10-11. (a) Ja wɔfee mɛni dani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔhiɛ kã wɔtsui he? (b) Yɛ blema lɛ, mɛni bulɔi tsuɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔhenilee baanyɛ atsɔ bulɔ kɛhã wɔ?

10 Ja wɔle nibii ni baanyɛ afite wɔtsui lɛ, ni wɔfee oya ni wɔtsi wɔhe kɛje nibii nɛɛ ahe, dani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔhiɛ kã wɔtsui he. Wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ ato nitsumɔ ni bulɔi tsuɔ lɛ he. Yɛ Maŋtsɛ Solomon beiaŋ lɛ, bulɔi damɔɔ maŋ lɛ gbogboi lɛ anɔ, ni kɛ́ amɛna oshãra ko miiba lɛ, amɛbɔɔ mɛi kɔkɔ yɛ he. Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ hãa wɔnaa nɔ ni esa akɛ wɔfee koni Satan akafite wɔjwɛŋmɔ.

11 Yɛ blema lɛ, bulɔi lɛ kɛ mɛi ni kwɛɔ maŋ lɛ agbó lɛ naa lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii. (2 Sam. 18:24-26) Kɛ́ bulɔi lɛ na henyɛlɔ ko miiba lɛ, amɛbɔɔ mɛi ni kwɛɔ agbó lɛ naa lɛ kɔkɔ yɛ he oya nɔŋŋ koni amɛŋamɔ agbói lɛ. (Neh. 7:1-3) Kɛ́ wɔkɛ Biblia lɛ tsɔse wɔhenilee lɛ, wɔhenilee * lɛ baatsɔ tamɔ bulɔ ehã wɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ Satan ka akɛ ebaafite wɔtsui lɛ, ni tsɔɔ akɛ eka akɛ ebaaná wɔsusumɔi, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa yɛ nibii ahe, nibii ni wɔshweɔ, loo yiŋtoi ahewɔ ni wɔfeɔ nibii ni wɔfeɔ lɛ anɔ hewalɛ lɛ, wɔhenilee lɛ baabɔ wɔ kɔkɔ. Kɛ́ wɔhenilee lɛ bɔ wɔ kɔkɔ yɛ oshãra ko he lɛ, esa akɛ wɔbo toi, ni kɛ́ wɔɔwie lɛ, wɔŋamɔ agbói lɛ, ni tsɔɔ akɛ, wɔtsi wɔhe kɛje oshãra lɛ he.

12-13. Mɛni ekolɛ wɔbaanu he akɛ wɔfee? Shi mɛni esa akɛ wɔfee?

12 Nyɛhãa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ko ni baaye abua wɔ ni wɔna nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni Satan akafite wɔjwɛŋmɔ lɛ he. Ŋɔɔ lɛ akɛ, wɔnu ni mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii loo wɔkɛyaa skul lɛ ateŋ mɛi komɛi miigba sane ko ni kɔɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha he. Mɛni wɔbaafee? Ekolɛ wɔbaanu he akɛ wɔbo sane ni amɛgbaa lɛ toi, loo kɛ́ mfonirii amɛkwɛɔ lɛ, wɔ hu wɔkwɛ eko. Shi Yehowa kɛɛ ‘akatsĩ ajwamaŋbɔɔ kɛ muji nii srɔtoi fɛɛ atã po yɛ wɔteŋ.’ (Efe. 5:3) Ni wɔle hu akɛ esa akɛ “wɔtsi wɔhe kɛje bu ni abuuu Nyɔŋmɔ kɛ je lɛŋ akɔnɔi ahe.” (Tito 2:12) Ekolɛ wɔhenilee baabɔ wɔ kɔkɔ, tamɔ bulɔi feɔ lɛ, ni kɛ́ ebɔ wɔ kɔkɔ lɛ, esa akɛ wɔŋamɔ mfonirifeemɔŋ agbói lɛ, ni tsɔɔ akɛ, wɔtsake sanegbaa lɛ loo wɔshi jɛmɛ.​—Rom. 2:15.

13 Bei komɛi lɛ, nibii ni wɔnanemɛi baasumɔ ni wɔfee, kɛ susumɔi ni amɛbaajie yi amɛhã wɔ lɛ ejaaa, ni ja wɔyɛ ekãa dani wɔbaanyɛ wɔfi shi ni wɔfee nɔ ni ja. Shi Yehowa naa wɔhiɛ ni wɔmiaa ni wɔfee nɔ ni ja lɛ, ni ebaawaje wɔ ni ehã wɔhiɛ akã shi, koni susumɔi gbohii akafite wɔjwɛŋmɔ. (2 Kro. 16:9; Yes. 40:29; Yak. 1:5) Mɛni ekoŋŋ baaye abua wɔ ni wɔhã wɔhiɛ akã wɔtsui he?

HÃ OHIƐ AKÃ OTSUI HE

14-15. (a) Mɛni esa akɛ wɔgbele wɔtsui naa wɔhã? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Abɛi 4:20-22 lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná Biblia lɛ ni wɔkaneɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji,  “Bɔ Ni Afeɔ Ajwɛŋɔ Sane Nɔ.”)

14 Wɔna akɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni susumɔi gbohii akaná wɔnɔ hewalɛ. Shi nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔfee. Esa akɛ wɔgbele wɔtsui naa wɔhã susumɔi kpakpai. Susumɔ mɛi ni kwɛɔ maŋ lɛ agbó lɛ naa lɛ ahe ekoŋŋ. Kɛ́ henyɛlɔ ko miiba lɛ, esa akɛ mɛi ni kwɛɔ agbó lɛ naa lɛ aŋamɔ agbói lɛ. Shi kɛ́ akɛ niyenii kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa maŋbii lɛ miiba lɛ, esa akɛ amɛgbele. Kɛ́ amɛgbeleee agbói lɛ ni akɛ niyenii aba maŋ lɛ mli lɛ, hɔmɔ baaye maŋbii lɛ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔgbele wɔtsui naa wɔhã Nyɔŋmɔ susumɔi, ni tsɔɔ akɛ, wɔhã esusumɔ yɛ saji ahe lɛ aná wɔnɔ hewalɛ.

15 Biblia lɛ hãa wɔleɔ Yehowa susumɔ yɛ saji ahe. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaakane Biblia lɛ, wɔmiihã Yehowa susumɔi miiná wɔtsui, wɔjwɛŋmɔ, kɛ wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná Biblia lɛ ni wɔkaneɔ lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia waa ni wɔsɔle. Nyɛmi yoo ko wie akɛ: “Dani makane Biblia lɛ, misɔleɔ mihãa Yehowa ni mibiɔ lɛ ni eye ebua mi ‘koni mana e-Wiemɔ lɛ mli naakpɛɛ nibii lɛ jogbaŋŋ.’” (Lala 119:18) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔsɔle dani wɔkane Biblia lɛ, ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baabote ‘wɔtsui mli tɔ̃ɔ,’ ni wɔbaasumɔ ni wɔsusumɔi kɛ enɔ lɛ akpã gbee.​—Kanemɔ Abɛi 4:20-22; Lala 119:97.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa JW Broadcasting lɛ he sɛɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

16 Nɔ kroko ni kɛ́ wɔfee lɛ ebaahã wɔsusumɔi kɛ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ akpã gbee ji, ni wɔbaakwɛ nibii ni akɛwo JW Broadcasting® lɛ nɔ lɛ. Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa wie akɛ: “Yehowa etsɔ daa nyɔɔŋ nɔ nifeemɔi lɛ anɔ ehã wɔsɔlemɔi ahetoo! Kɛ́ wɔwerɛ ho wɔhe loo wɔnu he akɛ wɔhe efee shoo lɛ, amɛwajeɔ wɔ ni amɛwoɔ wɔ hewalɛ.” Amɛwie akɛ, amɛtswaa asafo lɛ lalai krokomɛi lɛ, ni ji asafo lɛ lalai ni bɛ lalawolo lɛ mli lɛ yɛ shĩa be fɛɛ be. Amɛtswaa kɛ́ amɛmiihoo nii, amɛmiisaa shĩa lɛ mli, loo kɛ́ amɛmiinu tii po. Daa nyɔɔŋ nɔ nifeemɔi lɛ yeɔ amɛbuaa wɔ koni wɔhã wɔhiɛ akã wɔtsui he. Amɛtsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔhã wɔsusumɔi lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee, kɛ agbɛnɛ hu, nibii ni wɔbaanyɛ wɔfee koni Satan akafite wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ.

17-18. (a) Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ 1 Maŋtsɛmɛi 8:61 lɛ, kɛ́ wɔkɛ nibii ni Yehowa tsɔɔ wɔ lɛ tsu nii lɛ, mɛni baaba? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Maŋtsɛ Hezekia sane lɛ mli? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ David sɔlemɔ ni yɔɔ Lala 139:23, 24 lɛ hãa wɔnaa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi?

17 Kɛ́ wɔfee nɔ ni ja lɛ, wɔnáa he sɛɛ be fɛɛ be, ni no hãa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa. (Yak. 1:2, 3) Kɛ́ wɔfee nɔ ni ja lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe, ejaakɛ wɔhãa Yehowa náa wɔhe miishɛɛ ni ebuɔ wɔ efataa ebii lɛ ahe, ni agbɛnɛ hu, shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔfee nɔ ni sa ehiɛ lɛ mli waa. (Abɛi 27:11) No hewɔ lɛ, wɔnaa kaa fɛɛ kaa ni wɔkɛbaakpe lɛ akɛ hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛbaatsɔɔ akɛ wɔsɔmɔɔɔ wɔ-Tsɛ ni susuɔ wɔhe lɛ kɛ tsui ni mli eja enyɔ. (Lala 119:113) Moŋ lɛ, wɔhãa anaa akɛ wɔsumɔɔ lɛ kɛ wɔtsui fɛɛ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaabo ekitãi lɛ toi ni wɔfee esuɔmɔnaa nii.​—Kanemɔ 1 Maŋtsɛmɛi 8:61.

18 Wɔyeee emuu ni no hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔtɔ̃. Kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, esa akɛ wɔkai Maŋtsɛ Hezekia nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Lɛ hu etɔ̃, shi etsake etsui ni etee nɔ esɔmɔ Yehowa kɛ ‘etsui muu fɛɛ.’ (Yes. 38:3-6; 2 Kro. 29:1, 2; 32:25, 26) Nyɛhãa wɔfea nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛtsĩ Satan gbɛ koni ekafite wɔjwɛŋmɔ. Nyɛhãa wɔsɔlea wɔhãa Yehowa koni ehã wɔ “toiboo tsui.” (1 Maŋ. 3:9; kanemɔ Lala 139:23, 24.) Kɛ́ wɔhã wɔhiɛ kã wɔtsui he fe nibii fɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye Yehowa anɔkwa daa.

LALA 54 “Gbɛ Lɛ Nɛ”

^ kk. 5 Ani wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ anɔkwa, aloo wɔbaahã Satan alaka wɔ koni wɔkpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ? Kɛ́ wɔhiɛ kã wɔtsui he waa lɛ, no lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni kai ni wɔkɛbaakpe lɛ amli wa hã lɛ, wɔbaaya nɔ wɔye Yehowa anɔkwa. Mɛni wiemɔ ni ji “tsui” lɛ tsɔɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ Satan bɔɔ mɔdɛŋ ni efite wɔtsui? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã wɔhiɛ akã wɔtsui he? Wɔbaahã sanebimɔi ni he hiaa nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

^ kk. 11 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Bɔ ni Yehowa bɔ wɔ ehã lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ susumɔ ko ba wɔyitsoŋ, wɔná henumɔ ko, loo wɔfee nɔ ko lɛ, wɔnyɛɔ wɔnaa kɛji eja loo ejaaa, ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkojoɔ wɔhe. Enɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ henilee lɛ. (Rom. 2:15; 9:1) Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ Biblia lɛ etsɔse wɔhenilee lɛ, etsɔɔ akɛ wɔhãa Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa kɛji susumɔ ko ni wɔhiɛ, nɔ ko ni wɔwie, loo nɔ ko ni wɔfee lɛ hi loo ehiii.

^ kk. 56 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ lɛ miikwɛ TV ni abɔi bɔlɛnamɔ jeŋba sha he nibii jiemɔ yɛ nɔ. Esa akɛ ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaafee he.

^ kk. 58 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Bulɔ lɛ, mɔ ni damɔ gbogbo lɛ nɔ lɛ, ena akɛ henyɛlɔi miiba amɛbatutua maŋ lɛ, ni ekɛ gbee ni wa miibɔ mɛi ni kwɛɔ maŋ lɛ agbó lɛ naa lɛ kɔkɔ. Agbónaakwɛlɔi lɛ kɛ oyaiyeli miiŋamɔ agbói lɛ ni amɛmiila sɛɛ.