Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 1

“Kaaye Otsui, Ejaakɛ Miji O-Nyɔŋmɔ Lɛ”

“Kaaye Otsui, Ejaakɛ Miji O-Nyɔŋmɔ Lɛ”

“Kaashe gbeyei, ejaakɛ mikɛ bo yɛ. Kaaye otsui, ejaakɛ miji o-Nyɔŋmɔ lɛ, mawaje bo, anɔkwa, maye mabua bo.”—YES. 41:10.

LALA 7 Yehowa Ji Wɔhewalɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmalɛ ni yɔɔ Yesaia 41:10 lɛ ye ebua nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Yoshiko lɛ? (b) Namɛi ahewɔ Yehowa hã aŋma ŋmalɛ nɛɛ afɔ̃ shi?

NYƐMI YOO anɔkwafo ko ni atsɛɔ lɛ Yoshiko lɛ nu sane ko ni kumɔɔ mɔ tsui waa. Datrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ kɛɛ lɛ akɛ eyɛ nyɔji fioo ko pɛ ni ekɛbaahi wala mli. Te Yoshiko fee enii ehã tɛŋŋ? Ekai ŋmalɛ ko ni esumɔɔ waa lɛ, no ji, Yesaia 41:10. (Kanemɔ.) No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni etsui baafã lɛ, ekɛɛ datrɛfonyo lɛ akɛ, esheee gbeyei, ejaakɛ Yehowa hiɛ enine mli kpɛŋŋ. * Ŋmalɛ nɛɛ shɛje wɔnyɛmi yoo lɛ mii, ni eye ebua lɛ ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛ etsui fɛɛ. Wɔ hu kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni jaraa kpe lɛ, ŋmalɛ kome too nɛɛ nɔŋŋ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkaye wɔtsui tuutu. Bɔ ni afee ni wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nɔ hewɔ ni Yehowa hã Yesaia ŋma sane nɛɛ.

2 Yehowa hã Yesaia ŋma sane nɛɛ koni ekɛshɛje Yudafoi ni etsɛŋ abaaŋɔ amɛ nom kɛya Babilon lɛ amii. Shi jeee amɛ pɛ amɛhewɔ Yehowa hã aŋma. Ehã aŋma afɔ̃ shi koni ewebii fɛɛ ni ehi shi kɛjɛ nakai beiaŋ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ aná he sɛɛ. (Yes. 40:8; Rom. 15:4) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ “bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa” amli, ni hewalɛwoo ni yɔɔ Yesaia wolo lɛ mli lɛ he miihia wɔ fe bei fɛɛ ni eho.​—2 Tim. 3:1.

3. (a) Mɛɛ saji etɛ komɛi ni yɔɔ Yesaia 41:10 lɛ ahe wɔbaasusu? (b) Mɛni hewɔ Yehowa shiwoi lɛ ni wɔbaasusu he lɛ ahe miihia wɔ lɛ?

3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu saji etɛ komɛi ni Yehowa wie yɛ Yesaia 41:10, ni ji afi 2019 afi ŋmalɛ lɛ mli lɛ ahe. Nomɛi ji: (1) Yehowa kɛ wɔ baahi shi, (2) lɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ, kɛ (3) ebaaye ebua wɔ. Yehowa shiwoi * nɛɛ baawo wɔ hewalɛ ni ehã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa. Shiwoi nɛɛ ahe miihia wɔ ejaakɛ, tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Yoshiko gbɛfaŋ lɛ, wɔ hu wɔkɛ naagbai srɔtoi kpeɔ yɛ wɔshihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ hãa wɔnaa nɔ. Nɔyelii komɛi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ miiwa wɔteŋ mɛi komɛi po ayi. Nyɛhãa wɔsusua saji etɛ nɛɛ ahe ekomekome.

“MIKƐ BO YƐ”

4. (a) Mɛni ji klɛŋklɛŋ sane ni Yehowa wie kɛshɛje ewebii lɛ amii? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.) (b) Mɛni Yehowa ewie kɛtsɔɔ akɛ enuɔ he ehãa wɔ? (d) Te onuɔ he ohãa tɛŋŋ yɛ nibii ni Nyɔŋmɔ ewie lɛ ahe?

4 Klɛŋklɛŋ wiemɔi ni Yehowa wie yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ shɛjeɔ wɔmii waa. No ji: “Kaashe gbeyei, ejaakɛ mikɛ bo yɛ.” * Mɛni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ ekɛ wɔ yɛ? Enáa dekã ehãa wɔ, ni ejieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ. Agbɛnɛ hu, ewieɔ nibii ni hãa wɔnaa akɛ enuɔ he ehãa wɔ ni wɔsane kã etsui nɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie akɛ: “Ojara wa yɛ mihiɛ, ohiɛ eba nyam, ni misumɔɔ bo.” (Yes. 43:4) Yehowa baaya nɔ eye mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ anɔkwa ni esumɔ amɛ; nɔ ko nɔ ko bɛ je nɛɛ mli ni baanyɛ ahã suɔmɔ nɛɛ sɛɛ afo. (Yes. 54:10) Akɛni esumɔɔ wɔ, ni wɔji enanemɛi hewɔ lɛ, wɔsheee gbeyei kwraa. Ebaabu wɔhe tamɔ bɔ ni ebu enaanyo Abram (Abraham) he lɛ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Kaashe gbeyei Abram. Mabu ohe.”​—1 Mo. 15:1.

Kɛ́ naagbai su wɔtsui tamɔ fai loo wɔkɛ kai ni tamɔ la kpe po lɛ, Yehowa baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa (Kwɛmɔ kuku 5-6) *

5-6. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ, Yehowa miisumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yoshiko sane lɛ mli?

5 Yehowa miisumɔ ni eye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Sane ko ni ekɛɛ ewebii lɛ hãa wɔnaa nakai. Ewo amɛ shi akɛ: “Kɛ́ oyatsɔ nui amli lɛ, mafata ohe, ni kɛ́ oyatsɔ fai amli lɛ, amɛhaŋ onɔ. Kɛ́ oyanyiɛ la mli lɛ, eshãŋ bo, ni lalilɛi hu eshãŋ ohe.” (Yes. 43:2) Mɛni wiemɔi nɛɛ tsɔɔ?

6 Yehowa woko wɔ shi akɛ ebaajie naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ amrɔ nɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, eŋmɛŋ gbɛ ni naagbai ni wɔkɛkpeɔ ni tamɔ “fai” lɛ asu wɔtsui aahu akɛ wɔbaakpa lɛ sɔɔmɔ, ni ehãŋ kai kɛ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ ni tamɔ “la” lɛ aye wɔ awui kɛya naanɔ. Ewo shi akɛ ebaafata wɔhe ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee kai kɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Shi mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ efee nakai? Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkaye wɔtsui fe nine, bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa kɛya gbele mli po. (Yes. 41:13) Nakai efee ehã Yoshiko, nyɛmi yoo lɛ ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ. Ebiyoo wie akɛ: “Mama yeee etsui kwraa, ni enɛ fee wɔ naakpɛɛ waa. Wɔna faŋŋ akɛ, Yehowa miishɛje emii. Ekɛ helatsɛmɛi krokomɛi lɛ kɛ nɛɛsifoi lɛ gba Yehowa kɛ nibii ni ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ lɛ ahe sane aahu kɛyashi egbo.” Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yoshiko sane lɛ mli? No ji akɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaaye shi ni ewo akɛ ‘ebaafata wɔhe’ lɛ nɔ lɛ, wɔbaafee ekãa ni wɔbaafi shi shiŋŋ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe.

“MIJI O-NYƆŊMƆ LƐ”

7-8. (a) Mɛni ji sane ni ji enyɔ ni Yehowa wie kɛwo ewebii lɛ hewalɛ? Ni kɛ́ akɛɛ mɔ ko miiye etsui lɛ, bei pii lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom lɛ akɛ ‘amɛkaye amɛtsui’ lɛ? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 46:3, 4 lɛ waje Nyɔŋmɔ webii lɛ?

7 Kadimɔ sane ni ji enyɔ ni Yehowa tsɔ Yesaia nɔ ewie kɛwo ewebii lɛ hewalɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kaaye otsui, ejaakɛ miji o-Nyɔŋmɔ lɛ.” Bei komɛi lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko miiye etsui lɛ, ebaanyɛ etsɔɔ akɛ mɔ lɛ miikwɛ esɛɛ sɔŋŋ, tamɔ nɔ ni eeshe gbeyei akɛ mɔ ko loo nɔ ko baaye lɛ awui, aloo eefolɔfolɔɔ ehe tamɔ mɔ ko ni tsui efã loo eyaje oshãra mli.

8 Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Yudafoi lɛ akɛ ‘amɛkaye amɛtsui,’ tsɛbelɛ ele akɛ abaaŋɔ amɛ nom kɛya Babilon lɛ? Ewie nakai, ejaakɛ ele akɛ ŋmiŋmi baamɔmɔ Babilonbii lɛ. Mɛni baahã ŋmiŋmi amɔmɔ amɛ lɛ? Kɛ́ afii 70 ni Yudafoi lɛ kɛbaahi nomŋɔɔ mli lɛ miihe aba naagbee lɛ, Medo-Persia asraafoi ni he wala lɛ baatutua Babilon. Yehowa baatsɔ asraafoi nɛɛ anɔ ekpɔ̃ ewebii lɛ kɛje nomŋɔɔ mli. (Yes. 41:2-4) Be ni Babilonbii lɛ kɛ maji krokomɛi lɛ na akɛ aaba abatutua amɛ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaawowoo amɛhe hewalɛ. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɛ enyɛmi akɛ, “Feemɔ ekãa.” Agbɛnɛ hu, amɛfee amagai pii amɛfata nɔ ni amɛyɔɔ momo lɛ ahe, kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ, amagai nɛɛ baabu amɛhe. (Yes. 41:5-7) Ni Yudafoi lɛ hu? Yehowa shɛje amɛmii ni ehã amɛna akɛ amɛtamɔɔɔ mɛi ni ebɔle amɛ lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Bo Israel, mitsulɔ ji bo . . . Kaaye otsui, ejaakɛ miji o-Nyɔŋmɔ lɛ.” (Yes. 41:8-10) Kɛɛmɔ ni Yehowa kɛɛ ewebii anɔkwafoi lɛ akɛ ‘lɛ ji amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ’ hã amɛna akɛ ehiɛ kpako amɛnɔ, ni akɛ amɛkã he amɛji ewebii. Ewie hu akɛ ‘ebaatere amɛ, ni ebaajie amɛ.’ Ekã shi faŋŋ akɛ, hewalɛwoo wiemɔi nɛɛ waje Yudafoi ni aŋɔ amɛ nom lɛ.​—Kanemɔ Yesaia 46:3, 4.

9-10. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

9 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii efee yeyeeye, ejaakɛ fitemɔ sɔŋŋ je lɛ yaa nɔ efiteɔ. Naagbai ni ebu yɛ je lɛ mli lɛ saa wɔ hu wɔhe. Shi esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei, ejaakɛ Yehowa kɛɛ ‘lɛ ji wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ.’ Esa akɛ wiemɔi nɛɛ awaje wɔ waa koni wɔkaye wɔtsui. Mɛni hewɔ?

10 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Jim kɛ Ben ta kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛmiifã gbɛ. Be ni ashɛ he ko lɛ, kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ bɔi hosomɔ waa ejaakɛ eekpee kɔɔyɔɔ wulu ko. Kɛkɛ ni amɛnu ni mɔ ko miitswa adafi akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ afi ebɛlti; wɔbaakpee kɔɔyɔɔ fioo.” Jim tsui fã waa. Shi mɔ ni tswaa adafi lɛ wie kɛfata he akɛ: “Nyɛkayea nyɛtsui. Mi, mɔ ni kudɔɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ nɛɛ, mi miwieɔ lɛ.” Jim hoso eyitso ni ewie yɛ eyitsoŋ akɛ, “Be ni wɔyaagboi lɛ, kwɛmɔ nɔ ni ewieɔ.” Shi be ni efo ehe ekwɛ Ben lɛ, ena akɛ Ben egbe diŋŋ kɛta shi, ni etsui efãko kwraa. No hewɔ lɛ, ebi lɛ akɛ: “Ni bo lɛ osheee gbeyei?” Ben ŋmɔ fioo ni ewie akɛ: “Hɛɛ misheee gbeyei, ejaakɛ mile mɔ ni kudɔɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ jogbaŋŋ. Mipapa ni!” Kɛkɛ ni ekɛshi sɛɛ akɛ: “Hã magba bo mipapa he sane koni ona akɛ ele enitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Mile akɛ kɛ́ oná ole lɛ jogbaŋŋ lɛ, bo hu osheŋ gbeyei.”

11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ mɛi enyɔ lɛ ni miifã gbɛ lɛ ahe lɛ mli?

11 Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, bɔ ni Ben sheee gbeyei akɛni ele mɔ ni kudɔɔ kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ hewɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esaaa akɛ wɔ hu wɔsheɔ gbeyei ejaakɛ wɔle Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Wɔle akɛ, ebaahiɛ wɔmli kɛfo naagbai ni tamɔ kɔɔyɔɔ wulu ni wɔkɛkpeɔ yɛ je nɛɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ shweshweeshwe. (Yes. 35:4) Wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ miishe gbeyei waa moŋ, shi wɔ lɛ, wɔsheee gbeyei. (Yes. 30:15) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, bɔ ni Ben gba Jim epapa he sane lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔgbaa mɛi Nyɔŋmɔ he sane koni amɛ hu amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ enɔ. Kɛkɛ lɛ, amɛ hu amɛbaaná nɔmimaa akɛ Yehowa baaye abua amɛ ekɔɔɔ he eko naagbai ni amɛkɛbaakpe.

“MAWAJE BO, [NI] MAYE MABUA BO”

12. (a) Mɛni ji sane ni ji etɛ ni Yehowa wie kɛwo ewebii lɛ hewalɛ? (b) Mɛni wiemɔ ni ji, Yehowa ‘nine’ lɛ kaiɔ wɔ?

12 Susumɔ sane ni ji etɛ ni Yehowa tsɔ Yesaia nɔ ewie kɛwo ewebii lɛ hewalɛ lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mawaje bo, anɔkwa, maye mabua bo.” Yesaia 40:10 lɛ, Yesaia tsɔɔ nɔ ni Yehowa baafee kɛwaje ewebii lɛ. Ewie akɛ: “Yehowa baaba kɛ hewalɛ, ni enine baaye nɔ ehã lɛ.” Bei pii lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “nine” lɛ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, edamɔ shi kɛhã hewalɛ. No hewɔ lɛ, nɔ ni Yesaia wie akɛ ‘Yehowa nine baaye nɔ’ lɛ kaiɔ wɔ akɛ, Yehowa ji Maŋtsɛ ni he wa. Ekɛ ehewalɛ kpele lɛ ye ebua ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ni ekɛfã amɛhe, ni nakai nɔŋŋ efeɔ ŋmɛnɛ ehãa mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ.​—5 Mo. 1:30, 31; Yes. 43:10, shn.

Tawuu nii ko bɛ ni baanyɛ wɔ nɔ ko afee, ejaakɛ Yehowa kɛ enine ni wa lɛ miibu wɔhe (Kwɛmɔ kuku 12-16) *

13. (a) Mɛɛ be ji be titri ni Yehowa yeɔ shi ni ewo akɛ ebaawaje wɔ lɛ nɔ? (b) Mɛɛ shiwoo wajeɔ wɔ ni wɔkashe gbeyei?

13 Yehowa yeɔ shi ni ewo akɛ ‘ebaawaje wɔ’ lɛ nɔ, titri lɛ kɛ́ mɛi ni nyɛɔ wɔ lɛ wa wɔ yi. Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, henyɛlɔi miifee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛkɛtsĩ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa loo amɛgu asafo lɛ. Shi wɔsheee gbeyei, ejaakɛ Yehowa ewo wɔ shi akɛ: “Tawuu nii ko bɛ ni asɔ̃ ashi bo ni baanyɛ nɔ ko afee.” (Yes. 54:17) Shiwoo nɛɛ kaiɔ wɔ nibii etɛ komɛi ni he hiaa waa.

14. Mɛni hewɔ efeee wɔ naakpɛɛ akɛ mɛi teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ?

14 Klɛŋklɛŋ lɛ, akɛni Kristo sɛɛnyiɛlɔi ji wɔ hewɔ lɛ, ekaiɔ wɔ akɛ abaanyɛ wɔ. (Mat. 10:22) Yesu gba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, abaawa ekaselɔi lɛ ayi waa. (Mat. 24:9; Yoh. 15:20) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ekaiɔ wɔ akɛ jeee nyɛɛ pɛ wɔhenyɛlɔi lɛ baanyɛ wɔ, shi moŋ amɛkɛ tawuu nii srɔtoi hu baatutua wɔ. Tawuu nii nɛɛ ekomɛi ji, amalei bibii kɛ amalei wuji, kɛ agbɛnɛ hu, yiwaa. (Mat. 5:11) Wɔhenyɛlɔi lɛ baaya nɔ amɛwu amɛshi wɔ, ejaakɛ Yehowa heŋ amɛtawuu nibii lɛ yɛ amɛdɛŋ. (Efe. 6:12; Kpo. 12:17) Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei. Mɛni hewɔ?

15-16. (a) Mɛni ji sane ni ji etɛ ni he hiaa ni esa akɛ wɔkai? Ni mɛɛ gbɛ nɔ ŋmalɛ ni yɔɔ Yesaia 25:4, 5 lɛ maa enɛ nɔ mi? (b) Mɛni awie yɛ Yesaia 41:11, 12 lɛ ni hãa wɔnaa nɔ ni baaba mɛi ni wuɔ amɛshiɔ wɔ lɛ anɔ?

15 Susumɔ sane ni ji etɛ ni Yesaia wiemɔi lɛ kaiɔ wɔ lɛ he okwɛ. Ekaiɔ wɔ akɛ, nɔ ko bɛ ni wɔhenyɛlɔi lɛ baafee ni baaye wɔ awui kɛya naanɔ. (Yes. 65:17) Yehowa kɛɛ “tawuu nii” ni wɔhenyɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ eko bɛ “ni baanyɛ nɔ ko afee.” Kɛ́ “mɛi ni yitseiaŋ wala” fã kɛba wɔnɔ tamɔ nugbɔ ni naa wa lɛ, Yehowa baatsɔ tamɔ gbogbo ehã wɔ ni ebaabu wɔhe.​—Kanemɔ Yesaia 25:4, 5.

16 Agbɛnɛ hu, Yehowa hãa wɔleɔ nɔ tuuntu ni baaba mɛi ni “mli efu” wɔ lɛ anɔ, ni enɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ waa fe tsutsu lɛ po. (Kanemɔ Yesaia 41:11, 12.) Kɛ́ wɔhenyɛlɔi lɛ kɛ amɛhewalɛ fɛɛ wu amɛshi wɔ, ni amɛsu wɔtsui ni amɛhao wɔ waa po lɛ, naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ ‘baaba amɛ fɛɛ shi kwraa ni amɛhiɛ baakpãtã.’

NƆ NI BAAYE ABUA WƆ NI WƆKƐ WƆHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ WAA

Kɛ́ wɔkane Yehowa he sane yɛ Biblia lɛ mli daa lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ̃ enɔ waa (Kwɛmɔ kuku 17-18) *

17-18. (a) Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ waa? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã. (b) Kɛ́ wɔjwɛŋ afi 2019 afi ŋmalɛ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ?

17 Kɛ́ wɔbale Yehowa jogbaŋŋ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ baafɔ̃ enɔ waa. Gbɛ kome pɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ ji, ni wɔbaahe be kɛkane Biblia lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ. Biblia lɛ hãa wɔleɔ bɔ ni Yehowa bu ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ahe. Enɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, ebaakwɛ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu.

18 Yesaia kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni taa mɔ tsuiŋ waa tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni Yehowa buɔ wɔhe lɛ mli. Ekɛ Yehowa to tookwɛlɔ he, ni ekɛ Yehowa tsuji lɛ to gwantɛŋi ahe, kɛkɛ ni ewie yɛ Yehowa he akɛ: “Ekɛ enine baabua gwantɛŋbii lɛ anaa, ni ebaahiɛ amɛ yɛ etsitsi nɔ.” (Yes. 40:11) Kɛ́ wɔna nibii ni yeɔ odase akɛ Yehowa eloo wɔ atuu lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe ni wɔtsui efãaa. Nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ ehala Yesaia 41:10 lɛ akɛ afi 2019 afi ŋmalɛ lɛ koni no aye abua wɔ ni wɔtsui akafã kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe po. Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ, “Kaaye otsui, ejaakɛ miji o-Nyɔŋmɔ lɛ.” Jwɛŋmɔ hewalɛwoo wiemɔi nɛɛ anɔ, ni amɛbaawaje bo koni onyɛ odamɔ naagba fɛɛ naagba ni okɛbaakpe lɛ naa.

LALA 38 Ebaahã Ohe Awa

^ kk. 5 Ŋmalɛ ni ahala akɛ afi 2019 afi ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa yiŋtoi etɛ ahewɔ ni kɛ́ nibii gbohii miiya nɔ yɛ je lɛ mli, loo wɔkɛ naagbai miikpe yɛ wɔshihilɛ mli po lɛ, esaaa akɛ wɔtsui fãa lɛ. Wɔbaasusu yiŋtoi nɛɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, ni no baaye abua wɔ ni wɔkaye wɔtsui tuutu kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe. Agbɛnɛ hu, nikasemɔ lɛ baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ fe bɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ po. Jwɛŋmɔ afi ŋmalɛ lɛ nɔ. Kɛ́ ebaahi lɛ, kpe owo oyitsoŋ. Ebaawaje bo ni onyɛ ofi shi shiŋŋ yɛ naagbai ni okɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ amli.

^ kk. 3 WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Yehowa shiwoi lɛ hãa wɔnáa nɔmimaa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, nibii ni ewie lɛ baaba mli. Shiwoi nɛɛ ahewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe yɛ wɔshihilɛ mli po lɛ, wɔyeee wɔtsui tuutu.

^ kk. 4 Wiemɔ ni ji “Kaashe gbeyei” lɛ jeɔ kpo shii etɛ sɔŋŋ yɛ Yesaia 41 lɛ. Ejeɔ kpo yɛ kuku 10, 13, kɛ 14. Yehowa kɛ wiemɔ ni ji “mi” lɛ hu tsu nii shii abɔ yɛ kukuji nɛɛ amli. Mɛni hewɔ? Koni ekɛma anɔkwa sane ni he hiaa nɛɛ nɔ mi, akɛ ja wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ enɔ dani wɔbaanyɛ wɔfee ekãa kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe.

^ kk. 52 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Weku ko mli bii kɛ naagbai srɔtoi miikpe; nitsumɔ mli nɔ, hela, shiteekɛwoo, kɛ hefɛoyeli yɛ skul

^ kk. 54 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Polisifoi ebatutua Odasefoi komɛi ni ekpe yɛ nyɛmi ko shĩa, shi nyɛmimɛi lɛ egbe diŋŋ.

^ kk. 56 MFONIRII LƐ AHE SAJI: Kɛ́ wɔfee Weku Jamɔ daa otsi lɛ, no baawaje wɔ ni wɔnyɛ wɔfi shi.