Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, nuu lɛ ni woloŋmaa tɔ lɛ ŋmɔ ehɛ lɛ damɔ shi kɛhã Yesu Kristo. Lɛ ji mɔ ni kɛ mfonirifeemɔŋ okadi maa mɛi ni abaabaa amɛyi lɛ ahiɛnaa

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Namɔ ji nuu ni woloŋmaa tɔ ŋmɔ ehɛ ni Ezekiel na yɛ ninaa ko ni Yehowa jie etsɔɔ lɛ lɛ mli lɛ, ni namɛi ji hii ekpaa ni hiɛ jwaramɔ dadei yɛ amɛdɛŋ lɛ?

Amɛdamɔ shi kɛhã mɛi ni yɔɔ ŋwɛi ni Yehowa kɛtsu nii kɛkpãtã Yerusalem hiɛ lɛ. Mɛi nɛɛ fata mɛi ni Yehowa kɛbaatsu nii kɛkpãtã Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ ahe. Enɛ ji shishinumɔ hee ni wɔná yɛ ninaa nɛɛ he. Shi mɛni hewɔ ehe bahia ni wɔtsake shishinumɔ ni wɔhiɛ lɛ?

Dani abaakpãtã Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ, Yehowa tsɔ ninaa ko nɔ ehã Ezekiel na nibii ni baaya nɔ dani nakai be lɛ baashɛ. Yɛ ninaa lɛ mli lɛ, Ezekiel na nibii gbohii babaoo ni afeɔ yɛ Yerusalem lɛ. Kɛkɛ ni ena hii kpawo komɛi. Hii nɛɛ ateŋ mɛi ekpaa hiɛ jwaramɔ dadei, shi amɛteŋ mɔ kome “wo klala, ni woloŋmaa tɔ ŋmɔ ehɛ.” (Ezek. 8:6-12; 9:2, 3) Akɛɛ nuu nɛɛ akɛ eyakpa maŋ lɛ mli ‘ni ekadi hii ni dɔmɔɔ ŋtsɔi ní amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihiinii fɛɛ ni afeɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ hewɔ lɛ ahiɛnai.’ No sɛɛ lɛ, akɛɛ mɛi ni hiɛ jwaramɔ dadei lɛ akɛ amɛgbe mɛi fɛɛ ni yɔɔ maŋ lɛ mli ni bɛ okadi lɛ eko yɛ amɛhiɛnaa lɛ. (Ezek. 9:4-7) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ ninaa nɛɛ mli? Ni namɔ ji nuu ni woloŋmaa tɔ ŋmɔ ehɛ lɛ?

Ninaa nɛɛ ni Yehowa jie etsɔɔ Ezekiel yɛ afi 612 D.Ŋ.B. lɛ ji gbalɛ, ni eba mli klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afii enumɔ sɛɛ be ni Babilonbii lɛ bakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ Babilonbii lɛ jáaa Yehowa moŋ, shi ekɛ amɛ tsu nii akɛ eblafoi. (Yer. 25:9, 15-18) Yehowa tsɔ amɛnɔ egbala ewebii lɛ atoi yɛ amɛtoigbele lɛ hewɔ. Shi bɔ ni afee ni akakpãtã Yudafoi anɔkwafoi ni sumɔɔɔ nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ Yerusalem lɛ ahiɛ afutu toigbolɔi lɛ, Yehowa jɛ suɔmɔ mli eto gbɛjianɔ koni abaa amɛyi.

Jeee Ezekiel ni kadi mɛi lɛ kɛhã yibaamɔ, ni asaŋ efataaa mɛi ni yakpãtã toigbolɔi lɛ ahiɛ lɛ ahe. Ŋwɛibɔfoi lɛ ji mɛi ni kwɛ ni akpãtã Yerusalem hiɛ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni Yehowa miitsɔ ninaa nɛɛ nɔ eehã wɔmiina nɔ ni tee nɔ yɛ ŋwɛi dani akpãtã maŋ lɛ hiɛ. No ji akɛ, ekɛ nitsumɔi enyɔ wo ŋwɛibɔfoi lɛ adɛŋ. Efã amɛ ni amɛkpãtã efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ, ni agbɛnɛ hu, amɛbaa jalɔi lɛ ayi. *

Be ko ni eho lɛ, wɔtsɔɔ mli akɛ, gbalɛ nɛɛ miiba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli hu, ni akɛ, nuu lɛ ni woloŋmaa tɔ lɛ ŋmɔ ehɛ lɛ damɔ shi kɛhã mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ. Wɔwie akɛ mɛi fɛɛ ni boɔ sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi lɛ ekpɛlɛ ni akadi amɛ kɛhã yibaamɔ. Shi nyɛsɛɛ nɛɛ wɔna faŋŋ akɛ, ehe miihia ni wɔtsake bɔ ni wɔgbalaa gbalɛ nɛɛ mli wɔhãa lɛ. Ŋmalɛ ni yɔɔ Mateo 25:31-33 lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu ji mɔ ni baakojo adesai, ni ebaafee nakai yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Nɛkɛ beiaŋ ebaatsetsee gwantɛŋi lɛ yɛ abotiai lɛ ahe, ni ekpãtã mɛi fɛɛ ni ebaabu amɛ akɛ abotiai lɛ ahiɛ.

No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ezekiel ninaa lɛ mli? Kadimɔ otii enumɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

  1. Dani abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ, Yehowa tsɔ Yesaia, Ezekiel, kɛ Yeremia nɔ ebɔ mɛi kɔkɔ yɛ nɔ ni baa lɛ he. Yehowa to hii nɛɛ akɛ bulɔi ehã emaŋ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa miitsɔ etsuji fioo komɛi ni efɔ amɛ mu lɛ anɔ eetsɔɔ ewebii lɛ nii ni eebɔ mɛi kɔkɔ dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ afɛ. Yehowa webii hu miibɔ mɛi kɔkɔ.​—Mat. 24:45-47.

  2. Yehowa webii kadiii mɛi kɛhã yibaamɔ, tamɔ bɔ ni Ezekiel hu kadiii mɛi lɛ. Nɔ pɛ ni amɛfeɔ ji, amɛkɛɔ mɛi nɔ ni Yehowa kɛɛ, ni amɛbɔɔ amɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he. Ŋwɛibɔfoi lɛ ji mɛi ni nyiɛɔ amɛhiɛ yɛ nitsumɔ nɛɛ mli.​—Kpoj. 14:6.

  3. Yɛ Ezekiel beiaŋ lɛ, akɛ okadi ko ni anaa emaaa mɛi ni akadi kɛhã yibaamɔ lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko hiɛnaa, ni nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ. Kɛ́ mɔ ko miisumɔ ni akadi lɛ kɛhã yibaamɔ lɛ, esa akɛ ebo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi, eba ejeŋ bɔ ni sa Kristofoi, ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa, ni ekɛ anɔkwayeli afi Kristo nyɛmimɛi lɛ asɛɛ kɛtsɔ sane kpakpa lɛ ni ebaashiɛ lɛ nɔ. (Mat. 25:35-40) Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, mɛi fɛɛ ni feɔ nibii nɛɛ baaná okadi lɛ eko, ni abaabaa amɛyi.

  4. Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, nuu lɛ ni woloŋmaa tɔ lɛ ŋmɔ ehɛ lɛ damɔ shi kɛhã Yesu Kristo. Lɛ ji mɔ ni kɛ mfonirifeemɔŋ okadi maa mɛi ni abaabaa amɛyi lɛ ahiɛnaa. Kɛ́ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi lɛ, Yesu baakadi asafoku babaoo lɛ kɛhã yibaamɔ. Nakai beiaŋ ebaabu amɛ akɛ gwantɛŋi, ni ehã amɛ hegbɛ ni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.​—Mat. 25:34, 46. *

  5. Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, hii ekpaa ni hiɛ jwaramɔ dadei lɛ damɔ shi kɛhã ŋwɛi tai lɛ. Yesu ji mɔ ni baanyiɛ tabilɔi nɛɛ ahiɛ. Etsɛŋ kwraa, amɛbaakpãtã jeŋmaji lɛ ahiɛ, ni amɛbaahã efɔŋfeemɔ fɛɛ sɛɛ afo.​—Ezek. 9:2, 6, 7; Kpoj. 19:11-21.

Kɛ́ wɔnu otii enumɔ nɛɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli akɛ ekpãtãaa jalɔi ahiɛ eshiii mɛi fɔji anɔ lɛ mli baawa. (2 Pet. 2:9; 3:9) Agbɛnɛ hu, ebaahã wɔna akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia waa yɛ wɔbei nɛɛ amli. Esa akɛ abɔ mɔ fɛɛ mɔ kɔkɔ dani naagbee lɛ aba!​—Mat. 24:14.

^ kk. 6 Akɛ okadi ko ni anaa emaaa Baruk (ni ji Yeremia woloŋmalɔ lɛ), Ebed-Melek Kushnyo lɛ, Rekabbii lɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni abaa amɛyi lɛ ahiɛnai. (Yer. 35:1-19; 39:15-18; 45:1-5) Okadi lɛ fee amɛyi ni abaabaa lɛ he mfoniri.

^ kk. 12 Ehe ehiaaa ni akadi mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni baaye anɔkwa lɛ kɛhã yibaamɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ abaasɔo amɛteŋ mɛi ni baagboi dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ anaa nɔ ni ji naagbee nɔ kɛ́ amɛgboi, ni abaasɔo amɛteŋ mɛi ni eshwɛ lɛ anaa kɛ́ eshwɛ fioo ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi.​—Kpoj. 7:1, 3.