Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Mi-Maŋtsɛyeli Lɛ Jɛɛɛ Je Nɛɛ Mli”

“Mi-Maŋtsɛyeli Lɛ Jɛɛɛ Je Nɛɛ Mli”

“Enɛ hewɔ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.”—YOH. 18:37.

LALAI: 15, 74

1, 2. (a) Mɛɛ saji ehã mɛi ateŋ egbala waa ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

NYƐMI yoo ko ni yɔɔ Yuropa wuoyigbɛ lɛ wie bɔ ni ehi shi ehã dani ebale anɔkwale lɛ he akɛ: “Kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, mina akɛ ayeee jalɛ sane. No hewɔ lɛ, mite shi miwo maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi fɛɛ ni yɔɔ mimaŋ lɛ mli lɛ, ni mikɛ mihe yabɔ mɛi ni miitao amɛtsake maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoi lɛ ahiɛ kwraa lɛ ahe. Anɔkwa, mikɛ mɛi ni yeɔ mɛi awui koni amɛkɛtsake nibii ahiɛ lɛ ateŋ mɔ ko fee jɔle afii pii.” Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Afrika wuoyigbɛ lɛ wie yɛ susumɔ ni tsutsu ko lɛ ehiɛ lɛ akɛ: “Minu he akɛ mɛi ni jɛ he ni mijɛ lɛ anɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi fɛɛ, ni mikɛ mihe yadɔmɔ paati ko. Akɛɛ wɔ akɛ esa akɛ wɔtsu mɛi ni fiii wɔpaati lɛ sɛɛ lɛ akpɔlɔ, kɛ́ amɛkɛ wɔ fɛɛ jɛ he kome po.” Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Yuropa maji lɛ eko nɔ lɛ wie akɛ: “No mli lɛ mikɛ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ loo amɛyɔɔ jamɔi krokomɛi amli lɛ yeee kwraa.”

2 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni hiɛ susumɔi kɛ jeŋba ni nyɛmimɛi etɛ nɛɛ yɔɔ tsutsu ko lɛ ayi efa waa. Mɛi etsetsee kui ni yeɔ mɛi awui koni amɛkɛtao heyeli. Maŋkwramɔ kui kɛ amɛhe yeee kwraa, ni yɛ maji pii anɔ lɛ, aaye gbɔi awui waa ni enɛ ehã gbeyei emɔmɔ amɛ. Yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, ‘anyɛɛɛ akɛ mɛi afee kpaŋmɔ,’ ni nakai pɛpɛɛpɛ Biblia lɛ gba akɛ ebaaba lɛ. (2 Tim. 3:1, 3) Amrɔ nɛɛ ni nibii ni hãa mɛi ateŋ gbalaa lɛ efa waa yɛ je lɛ mli lɛ, mɛni Kristofoi baanyɛ afee kɛbaa ekomefeemɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ yi? Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, maŋ saji gbala mɛi ateŋ waa. Kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yesu fee enii ehã yɛ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ he lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔna bɔ ni esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Mɛni hewɔ Yesu fiii kui ni miitao heyeli lɛ asɛɛ? Mɛni efee kɛtsɔɔ akɛ esaaa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji kɛ amɛhe woɔ pɔlitis loo maŋ saji amli? Ni mɛni efee kɛtsɔɔ akɛ, esaaa akɛ wɔyeɔ mɛi awui?

YESU FIII KUI NI MIITAO HEYELI LƐ ASƐƐ

3, 4. (a) Mɛni Yudafoi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ kpa gbɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ná Yesu kaselɔi lɛ anɔ hewalɛ?

3 Yudafoi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ shwe waa ni amɛye amɛhe kɛje Romabii lɛ adɛŋ. Yudafoi komɛi ni dɔɔ amɛmaŋ lɛ he waa lɛ hã maŋbii lɛ nu he akɛ esaaa akɛ maŋ ko yeɔ amɛnɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po ye mɛi awui koni amɛkɛná heyeli ni amɛtaoɔ lɛ. Yudafoi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo ji Yuda ni jɛ Galilea lɛ sɛɛnyiɛlɔi. Nuu nɛɛ kɛɛ lɛ ji mesia lɛ, ni elaka mɛi babaoo. Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus wie yɛ nuu nɛɛ he akɛ: “Ewo emaŋbii lɛ ayiŋ koni amɛtse atua, ni ejɛ amɛ akɛ gbeyeilɔi ji amɛ ejaakɛ amɛmiiwo too amɛmiihã Romabii lɛ.” Romabii lɛ hã agbe Yuda.​—Bɔf. 5:37.

4 Yudafoi ni eshwɛ lɛ kpa Mesia lɛ baa lɛ gbɛ waa. Shi amɛyasusu akɛ Mesia lɛ baawo amɛmaŋ lɛ hiɛ nyam ní ehã amɛye amɛhe kɛje Roma nɔyeli lɛ shishi. (Luka 2:38; 3:15) Amɛteŋ mɛi babaoo susu akɛ, Mesia lɛ baato maŋtsɛyeli ko shishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Israel, ni no baahã Yudafoi akpekpei abɔ ni egbɛ eshwã maji krokomɛi anɔ lɛ aku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ Israel. Be ko po lɛ, Yohane Baptisilɔ lɛ bi Yesu akɛ: “Ani bo ji Mɔ Ni Baa lɛ, aloo wɔkpa mɔ kroko gbɛ?” (Mat. 11:2, 3) Eeenyɛ efee akɛ, be ni Yohane bi sane nɛɛ lɛ, no mli lɛ eetao ele kɛji mɔ kroko baaba ni ebatsu nibii ni Yudafoi lɛ shweɔ lɛ fɛɛ ahe nii ehã amɛ. Kaselɔi enyɔ lɛ ni kɛ Yesu kpe yɛ gbɛ ni yaa Emao lɛ nɔ yɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ hu wie nɔ ko ni amɛkpa gbɛ akɛ kulɛ Mesia lɛ baafee lɛ he. (Kanemɔ Luka 24:21.) No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yesu bɔfoi lɛ bi lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaasaa oto maŋtsɛyeli lɛ oma shi ohã Israel lɛ?”​—Bɔf. 1:6.

5. (a) Mɛni hewɔ kulɛ Galileabii lɛ miitao amɛwó Yesu amɛnɔ maŋtsɛ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu jaje amɛjwɛŋmɔ?

5 Eeenyɛ efee akɛ, susumɔi nɛɛ ni mɛi hiɛ yɛ Mesia lɛ he lɛ ahewɔ Galileabii lɛ ka akɛ amɛbaawó Yesu amɛnɔ maŋtsɛ lɛ. Ekolɛ amɛnu he akɛ akɛni Yesu le wiemɔ, enyɛɔ etsaa helai, ni ebaanyɛ elɛ mɛi ni hɔmɔ miiye amɛ lɛ hewɔ lɛ, ebaafee nɔyelɔ kpakpa. Be ni Yesu lɛ hii aaafee 5,000 lɛ sɛɛ lɛ, ena akɛ amɛmiitao amɛwó lɛ maŋtsɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yesu lɛ, akɛni ele akɛ amɛmiiba amɛbamɔ lɛ ni amɛwó lɛ maŋtsɛ hewɔ lɛ, eshi jɛmɛ ni ekome too etee gɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ.” (Yoh. 6:10-15) Sɛɛ mli lɛ, Yesu fo Galilea Ŋshɔ lɛ kɛtee ŋshɔ lɛ sɛɛ. Shi enɔ jetsɛremɔ lɛ, mɛi lɛ banina lɛ. Miishɛɛ ni amɛná akɛ amɛbaawó lɛ maŋtsɛ lɛ naa eba shi, no hewɔ lɛ, Yesu tsɔɔ amɛ yiŋtoo hewɔ ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ. Ehã amɛle akɛ, eba koni ebasaa amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ, shi jeee ni ebahã amɛná heyeli. Ekɛɛ amɛ akɛ ‘amɛkatsu niyenii ni fiteɔ lɛ he nii, shi moŋ amɛtsu niyenii ni fiteee ni hãa naanɔ wala lɛ he nii.’​—Yoh. 6:25-27.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu hã efee faŋŋ akɛ etaooo nɔyeli hegbɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

6 Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, eyɔse akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi miikpa gbɛ akɛ ebaato maŋtsɛyeli shishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Yerusalem. No hewɔ lɛ, egba amɛ minai lɛ ahe nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛjaje amɛjwɛŋmɔ. Nɔkwɛmɔnɔ lɛ hã amɛna akɛ, ehe baahia ni Yesu, ni ji “ablade” lɛ, aya, ni kɛ́ etee lɛ, ebaaye be pii dani ebaaku esɛɛ. (Luka 19:11-13, 15) Yesu hã Roma amralofoi lɛ hu le akɛ ekɛ ehe wooo je nɛŋ maŋkwramɔ saji amli. Pontio Pilato bi lɛ akɛ: “Ani bo ji Yudafoi lɛ a-Maŋtsɛ lɛ?” (Yoh. 18:33) Be ni Pilato yeɔ nɔ akɛ amralo lɛ, mɛi tse atua waa, ni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ ebi Yesu sane nɛɛ. Ekolɛ, eshe gbeyei akɛ Yesu baanyɛ ahã mɛi atse atua. Shi Yesu hã lɛ hetoo akɛ: “Mi-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛɛ mli.” (Yoh. 18:36) Hetoo ni ehã nɛɛ hã efee faŋŋ akɛ, ekɛ ehe wooo pɔlitis mli, ejaakɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ, ŋwɛi ebaahi. Ekɛɛ Pilato akɛ, yiŋtoo hewɔ ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ ji, ‘koni ebaye anɔkwale lɛ he odase.’​—Kanemɔ Yohane 18:37.

Mɛni nɔ okɛ ojwɛŋmɔ maa, naagbai ni yɔɔ je lɛ mli lɛ, aloo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ? (Kwɛmɔ kuku 7)

7. Esaaa akɛ wɔfiɔ maŋkwramɔ kui ni miitao heyeli lɛ asɛɛ yɛ wɔtsui mli po, shi mɛni hewɔ bei komɛi lɛ enɛ feemɔ bɛ mlɛo lɛ?

7 Kɛ́ wɔhã wɔjwɛŋmɔ hi nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ ehã wɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ, wɔfiŋ maŋkwramɔ kui ni miitao heyeli lɛ asɛɛ yɛ wɔtsui mli po. Jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko wie akɛ: “Mɛi babaoo miitao amɛtse amralofoi lɛ ahiɛ atua yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Amɛnuɔ he akɛ esaaa akɛ amɛmaŋ lɛ hiɔ maŋ kroko shishi, ni akɛ, kɛ́ amɛná heyeli lɛ, amɛshihilɛ baahi. Yehowa dromɔ naa lɛ, nyɛmimɛi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ ema Maŋtsɛyeli sane kpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ, ni no ebaa ekomefeemɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ yi. Amɛkɛ amɛhiɛ efɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ, lɛ ebaahã aye jalɛ sane yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni etsu naagbai krokomɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe nii.”

MƐNI YESU FEE KƐTSƆƆ AKƐ EKƐ EHE WOOO PƆLITIS MLI?

8. Tsɔɔmɔ nɔ kome ni hã Yudafoi ni hi shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ nu he akɛ aagbe amɛ.

8 Bei pii lɛ, kɛ́ ayeee jalɛ sane lɛ, ehãa mɛi nuɔ he waa akɛ amɛtse atua. Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, saji ni hã mɛi nu he waa akɛ amɛtse atua lɛ ateŋ ekome ji toowoo. Anɔkwa, toowoo he sane ji nɔ ni hã Yuda ni jɛ Galilea, ni wɔwie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ, tse Roma nɔyeli lɛ hiɛ atua lɛ. Romabii lɛ hã Yudafoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ amɛnɔyeli lɛ shishi lɛ wo toi srɔtoi pii. Amɛhã amɛwo too yɛ jatsui ni amɛyawó, amɛshikpɔji, amɛtsũi, kɛ nibii krokomɛi ahe. Toohelɔi lɛ hu tswa maŋbii lɛ ojo kɛfata he, ni no hã maŋbii lɛ nu he akɛ aagbe amɛ. Bei komɛi lɛ, toohelɔi nɛɛ yawoɔ shikai wuji koni ahã amɛhe too lɛ. No hewɔ lɛ, amɛheɔ too babaoo fe bɔ ni atsɔɔ akɛ amɛhe lɛ, koni amɛnyɛ amɛtse amɛnyɔmɔ lɛ ni amɛná sɛɛ. Zakeo, ni no mli lɛ eji toohelɔnukpa yɛ Yeriko lɛ, tsɔ nakai gbɛ nɔ etsɔ niiatsɛ. (Luka 19:2, 8) Ni ekã shi faŋŋ akɛ, nakai nɔŋŋ toohelɔi krokomɛi pii fee.

9, 10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu henyɛlɔi lɛ ka akɛ amɛbaahã ekɛ ehe awo maŋ sane ko mli? (b) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ hetoo ni Yesu hã lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

9 Be ko lɛ, Yesu henyɛlɔi komɛi ka akɛ amɛbaatsɔ toowoo sane lɛ nɔ amɛdu lɛ. Too ni amɛyabi Yesu he sane lɛ ji denario kome “too ni aŋkroaŋkroi woɔ lɛ.” Romabii lɛ he too nɛɛ yɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ amɛnɔyeli lɛ shishi lɛ adɛŋ. (Kanemɔ Mateo 22:16-18.) No mli lɛ, Yudafoi lɛ nyaaa too nɛɛ woo he kwraa, ejaakɛ too lɛ hãa anaa faŋŋ akɛ, amɛyɛ Roma nɔyeli lɛ shishi. “Herode sɛɛfilɔi lɛ” ji mɛi ni yawó sane nɛɛ nɔ. Kɛ́ Yesu wie akɛ esaaa akɛ aheɔ too nɛɛ lɛ, mɛi baakɛɛ akɛ eetse nɔyeli lɛ hiɛ atua, ni kɛ́ ekɛɛ akɛ esa akɛ awo lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ baaje esɛɛ.

10 Yesu kwɛ ewiemɔ jogbaŋŋ koni ekafi kuu ko sɛɛ yɛ toowoo sane lɛ mli. Ehã ehenyɛlɔi lɛ hetoo akɛ: “Nyɛkɛ Kaisare nibii ahãa Kaisare, shi nyɛkɛ Nyɔŋmɔ nibii ahãa Nyɔŋmɔ.” (Mat. 22:21) Yesu le waa akɛ toohelɔi lɛ tswaa maŋbii lɛ ojo. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni ebaatsu nɔ ko yɛ he lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ moŋ nɔ, ejaakɛ Maŋtsɛyeli lɛ he miihia kwraa fe toowoo sane lɛ. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni baatsu adesai anaagbai fɛɛ ahe nii ehã amɛ. Nɔ ni Yesu fee lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kɛhã esɛɛnyiɛlɔi fɛɛ. Kɛ́ susumɔ ni mɛi komɛi hiɛ yɛ maŋ sane ko he lɛ ja po lɛ, esaaa akɛ Kristofoi yafiɔ amɛsɛɛ. Kristofoi kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ jalɛ lɛ nɔ, moŋ fe ni amɛbaawie veveeve amɛshi jalɛ sane ni ayeee yɛ saji komɛi ahe lɛ.​—Mat. 6:33.

11. Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwu wɔshi jalɛsane ni ayeee?

11 Yehowa Odasefoi pii yɛ ni dani amɛbale anɔkwale lɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ pɔlitis loo maŋ saji amli waa, shi amrɔ nɛɛ amɛtsi amɛhe kwraa kɛje he. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Britain lɛ wie akɛ nibii ni ekase yɛ yunivɛsiti lɛ hã enu he waa akɛ, esa akɛ atsake bɔ ni atsuɔ saji ahe nii yɛ amɛmaŋ lɛ mli lɛ hiɛ kwraa. Ewie akɛ: “No mli lɛ, akɛ wɔ, mɛidiji lɛ, yeee jogbaŋŋ kwraa, ni minu he akɛ esa akɛ mafee bɔ fɛɛ bɔ ni manyɛ koni ahã mɛidiji hegbɛi ni blɔfomɛi yɔɔ lɛ eko. Eyɛ mli akɛ minyɛɔ mikɔneɔ mɛi ayiŋ waa yɛ sane nɛɛ he moŋ, shi loloolo lɛ, nibii eyaaa lɛ bɔ ni mitaoɔ lɛ, ni no hã mihao waa. No mli lɛ, miyɔseee akɛ nɔ ni hãa mɛi ahe tsɛ̃ɔ mɛi ni kɛ amɛ ehiɛɛɛ hewolonɔ su kome lɛ yɛ tsui lɛ mli tɔ̃ɔ, ni ja afã kɛje tsui lɛ mli dani esɛɛ baafo. Shi be ni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, mibana akɛ esa akɛ maje shishi kɛjɛ mi diɛŋtsɛ mitsui mli. Nyɛmi yoo blɔfonyo ko ni to etsui shi eye ebua mi ni minyɛ mifee nakai. Amrɔ nɛɛ, miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ yɛ mumui awiemɔ asafo ko mli, ni miibɔ mɔdɛŋ akɛ mashiɛ mahã gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ.”

“OKƐ OKLANTE LƐ AWO ETOOHE”

12. Mɛɛ “ashikishaŋ-sha” Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ yɛ he?

12 Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, jamɔi kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ saji amli. Wolo ko wie akɛ: “Kɛ́ wɔɔwie lɛ, Yudafoi lɛ ajamɔ kui srɔtoi lɛ tamɔ maŋkwramɔ kui ni yɔɔ bianɛ lɛ.” (Daily Life in Palestine at the Time of Christ) No hewɔ lɛ, Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛgbɛa nyɛhiŋmɛiiaŋ; nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ Farisifoi lɛ ashikishaŋ-sha lɛ kɛ Herode ashikishaŋ-sha lɛ he.” (Mar. 8:15) Eeenyɛ efee akɛ, Herode ni Yesu kɛtsu nii yɛ biɛ lɛ damɔ shi kɛhã Herode sɛɛfilɔi lɛ. Farisifoi lɛ fi mɛi ni miitao ni Yudafoi lɛ aye amɛhe kɛje Roma nɔyeli lɛ shishi lɛ asɛɛ. Be ni Mateo bɔɔ sane kome too nɛɛ nɔŋŋ he amaniɛ lɛ, ewie akɛ Yesu bɔ kaselɔi lɛ kɔkɔ yɛ Sadukifoi lɛ hu ahe. Sadukifoi lɛ sumɔɔɔ ni Yudafoi lɛ yeɔ amɛhe, ejaakɛ amɛteŋ mɛi babaoo ná hegbɛ yɛ Roma nɔyeli lɛ shishi. Yesu kɛ hiɛdɔɔ bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ ni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ kui etɛ nɛɛ atsɔɔmɔi loo ashikishaŋ-sha lɛ he. (Mat. 16:6, 12) Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, be ni mɛi lɛ ka akɛ amɛbaawó Yesu maŋtsɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ewie wiemɔi nɛɛ.

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe ni amɛkɛwo pɔlitis mli lɛ kɛ basabasafeemɔ ba ni ehãaa aye jalɛ sane? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔfeɔ basabasa kɛ́ ayeee wɔ jalɛ sane? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

13 Kɛ́ jamɔi kɛ amɛhe wo pɔlitis mli lɛ, bei pii lɛ, ekɛ basabasafeemɔ baa. Yesu hã ekaselɔi lɛ le akɛ, esaaa akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ pɔlitis mli kwraa. Enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni osɔfoi hiɛnaanɔbii lɛ kɛ Farisifoi lɛ kpaŋ akɛ amɛbaagbe lɛ lɛ. Amɛnu he akɛ Yesu baahe amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ amɛdɛŋ, ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, hewalɛ ni amɛyɔɔ yɛ mɛi lɛ anɔ lɛ baaje amɛdɛŋ. Amɛwie akɛ: “Kɛ́ wɔŋmɛ lɛ [ni ji Yesu] gbɛ ni etee nɔ nɛkɛ nɔŋŋ lɛ, amɛ fɛɛ amɛbaaná hemɔkɛyeli yɛ emli, ni Romabii lɛ baaba amɛbaŋɔ wɔjamɔhe kɛ wɔmaŋ lɛ.” (Yoh. 11:48) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Osɔfonukpa Kaiafa ni nyiɛ hiɛ ni akpaŋ Yesu yi nɔ koni agbe lɛ lɛ.​—Yoh. 11:49-53; 18:14.

14 Kaiafa mɛ ni je na, kɛkɛ ni etsu asraafoi koni amɛyamɔ Yesu. Yesu le akɛ amɛmiitao amɛgbe lɛ. No hewɔ lɛ, nakai gbi lɛ gbɛkɛ be ni ekɛ ebɔfoi lɛ yeɔ nii nɔ ni ji naagbee nɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛhé klantei. Yesu miitao etsɔɔ amɛ nɔ ko ni he miihia waa, ni klantei enyɔ fa kɛhã nɔ ni etaoɔ etsɔɔ amɛ lɛ. (Luka 22:36-38) Sɛɛ mli yɛ nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ mli lɛ, Petro kɛ klante bã mɛi ni miiba amɛbamɔ Yesu lɛ ateŋ mɔ kome. Petro fee nakai ejaakɛ enu he akɛ nɔ ni mɛi lɛ feɔ lɛ ejaaa. (Yoh. 18:10) Shi Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Okɛ oklante lɛ awo etoohe, ejaakɛ mɛi fɛɛ ni gbalaa klante lɛ, klante naa amɛbaagbo yɛ.” (Mat. 26:52, 53) Mɛni kaselɔi lɛ kase yɛ sane nɛɛ mli? No ji akɛ, amɛfataaa je lɛ he. Mra mli yɛ nakai gbɛkɛ lɛ mli lɛ, Yesu sɔle koni ekaselɔi lɛ ahi shi akɛ mɛi ni fataaa je lɛ he. (Kanemɔ Yohane 17:16.) Jeee amɛ amɛbaakwɛ ni aye jalɛ sane yɛ je lɛ mli; Nyɔŋmɔ pɛ yɔɔ nakai hegbɛ lɛ.

15, 16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eye ebua Kristofoi koni amɛkɛ mɛi ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli? (b) Kɛ́ Yehowa kwɛ je lɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ srɔto enaa yɛ etsuji kɛ mɛi ni jeee etsuji lɛ ateŋ?

15 Nyɛmi yoo lɛ ni jɛ Yuropa wuoyigbɛ ni wɔwie esane yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee lɛ hu bayɔse enɛ. Ewie akɛ: “Mina akɛ basabasafeemɔ hãaa aye jalɛ sane. Mina akɛ, mɛi ni feɔ basabasa lɛ ateŋ mɛi pii gboiɔ. Ni hetsɛ̃ yiɔ amɛteŋ mɛi pii hu atsui mli obɔ. Mimii shɛ mihe waa be ni mikase yɛ Biblia lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ahã aye jalɛ sane yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Mikɛ afii 25 eshiɛ sane nɛɛ mitsɔɔ mɛi krokomɛi.” Ni nyɛmi nuu lɛ ni jɛ Afrika wuoyigbɛ lɛ hu? Amrɔ nɛɛ ehiɛɛɛ akpɔlɔ dɔŋŋ, moŋ lɛ, ehiɛ “mumɔ lɛ klante lɛ,” ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni eshiɛɔ toiŋjɔlɛ he sane etsɔɔ ekutsoŋbii lɛ fɛɛ, ekɔɔɔ he eko weku mli ni amɛjɛ. (Efe. 6:17) Be ni nyɛmi yoo lɛ ni wɔwie akɛ eyɔɔ Yuropa maji lɛ eko nɔ lɛ batsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ, ekɛ nyɛmi nuu ko ni jɛ weku ko ni tsutsu ko lɛ eehi amɛ lɛ mli lɛ bote gbalashihilɛ mli. Mɛi etɛ nɛɛ fɛɛ nyɛ amɛtsake amɛsubaŋ ejaakɛ amɛshwe waa akɛ amɛkase Kristo.

16 Tsakemɔi ni nyɛmimɛi nɛɛ fee lɛ ahe miihia waa! Biblia lɛ kɛɔ akɛ adesai tamɔ “ŋshɔ ni efee hamahama ni nyɛɛɛ eŋmɛ dɛmm.” (Yes. 17:12; 57:20, 21; Kpo. 13:1) Pɔlitis hãa mɛi amli woɔ la, egbalaa mɛi ateŋ, ni ekɛ basabasafeemɔ baa. Shi toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ yɛ Yehowa tsuji ateŋ. Kɛ́ Yehowa kwɛ bɔ ni wɔfee ekome yɛ jeŋ ni mli egbala nɛɛ mli lɛ, emii shɛɔ ehe waa.​—Kanemɔ Zefania 3:17.

17. (a) Mɛɛ nibii etɛ kɛ́ wɔfee lɛ ebaahã ekomefeemɔ aya nɔ ahi wɔteŋ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Nikasemɔ nɛɛ etsɔɔ wɔ gbɛi etɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔbaa ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ yi. Nomɛi ji: (1) Esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ akɛ, no baahã aye jalɛ sane. (2) Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ pɔlitis loo maŋ saji amli kwraa. (3) Esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ basabasafeemɔ mli. Shi nɔ kroko yɛ ni baanyɛ afite ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ. No ji niiamlijiemɔ loo hetsɛ̃. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ tsu naagba nɛɛ he nii amɛhã lɛ he koni no aye abua wɔ ni wɔ hu wɔye nɔ.