Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛhãa Nyɛla Lɛ Atsoa” Koni Awo Yehowa Hiɛ Nyam

“Nyɛhãa Nyɛla Lɛ Atsoa” Koni Awo Yehowa Hiɛ Nyam

“Nyɛhãa nyɛla lɛ atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni . . . amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.”​—MAT. 5:16.

LALAI: 77, 59

1. Mɛɛ sane ni sa kadimɔ hewɔ esa akɛ wɔmii ashɛ wɔhe?

EJI miishɛɛ sane akɛ Yehowa webii lɛ miihã amɛla lɛ miitso yɛ jeŋ fɛɛ! Nyɛsɛɛ afi lɛ, wɔfee Biblia mli nikasemɔi 10,000,000 kɛ sɛɛ. Ni mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ba Kaimɔ lɛ ni amɛbakase kpɔmɔnɔ lɛ ni Yehowa jɛ suɔmɔ mli ekɛdro wɔ lɛ he nii.​—1 Yoh. 4:9.

2, 3. (a) Wɔyaa nɔ ‘wɔtsoɔ akɛ kanei’ yɛ mɛni kɛ mɛni fɛɛ sɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Yehowa Odasefoi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ni wɔwieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi babaoo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛɔ wɔfeɔ ekome akɛ weku kɛjieɔ Yehowa, wɔ-Tsɛ lɛ yi. (Kpo. 7:9) Ekɔɔɔ he eko wiemɔ ni wɔwieɔ loo he ni wɔyɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ ‘wɔtso akɛ kanei yɛ je lɛ mli.’​—Fip. 2:15.

3 Wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ, kɛ nibii ni wɔfeɔ kɛtsɔɔ akɛ wɔle akɛ be ni eshwɛ lɛ faaa kwraa lɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam. Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔhã wɔla lɛ atso yɛ nibii etɛ ni wɔtsĩ tã nɛɛ amli.​—Kanemɔ Mateo 5:14-16.

YE OBUA MƐI KROKOMƐI NI AMƐBASƆMƆ YEHOWA

4, 5. (a) Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɛni ekoŋŋ wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔla lɛ atso? (b) Kɛ́ wɔtse wɔhiɛ wɔhã mɛi lɛ, mɛɛ yibii kpakpai ebaanyɛ ewo? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

4 Gbɛ kome ni he hiaa waa ni wɔtsɔɔ nɔ wɔhãa wɔla lɛ tsoɔ ji shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ. (Mat. 28:19, 20) Yɛ sane ko ni yitso ji, “La Yɛ Duŋ Mli,” ni je kpo yɛ June 1, 1925 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli lɛ, awie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni hãaa ela lɛ atso yɛ gbii ni eshwɛ nɛɛ amli lɛ nyɛŋ akɛɛ akɛ eeye Nuŋtsɔ lɛ anɔkwa.” No sɛɛ lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ nɔ ni esa akɛ mɔ lɛ afee koni ela lɛ atso. Ewie akɛ, ‘esa akɛ mɔ lɛ ashiɛ sane kpakpa lɛ etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni enyiɛ yɛ la lɛ mli.’ Wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjeŋba kpakpa lɛ hu nɔ wɔwo Yehowa hiɛ nyam. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛi naa bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhãa. Kɛ́ wɔtse wɔhiɛ wɔhã mɛi ni wɔŋa amɛ lɛ, amɛnáa wɔ kɛ Nyɔŋmɔ ni wɔjáa lɛ he jwɛŋmɔ kpakpa.

5 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛbote shĩa lɛ mli lɛ, nyɛŋaa shĩabii lɛ.” (Mat. 10:12) Mɛi ni yɔɔ he ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ shiɛ yɛ lɛ ateŋ mɛi pii shashaooo shi kwraa akɛ amɛbaahã gbɔi aba amɛshĩai amli. Shi ŋmɛnɛ lɛ, jeee nakai eji yɛ hei pii. Bei pii lɛ, kɛ́ mɛi na gbɔ yɛ amɛshinaa naa lɛ, amɛtsui fãa loo amɛnuɔ he akɛ aaba abagba amɛnaa. Shi kɛ́ wɔtse wɔhiɛ wɔhã shiatsɛmɛi lɛ ni wɔjɛ bulɛ mli wɔtsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni wɔba amɛŋɔɔ lɛ, no baanyɛ ajɔɔ amɛtsui he. Nyɛmimɛi ni damɔɔ maŋ odaseyeli shwiilii ahe lɛ ateŋ mɛi babaoo ekpa shi amɛna akɛ, kɛ́ amɛfee amɛhiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ ni amɛkɛ miishɛɛ ŋa mɛi lɛ, bei pii lɛ, mɛi lɛ baa shwiili lɛ he ni amɛbakɔlɔɔ woji lɛ eko, loo amɛŋmɛɔ gbɛ ni akɛ amɛ gbaa Biblia lɛ mli sane po.

6. Mɛni eye ebua nuumo ko kɛ yoomo ko ni amɛtee nɔ amɛhã amɛla lɛ etso?

6 Nyɛmi nuu nuumo ko kɛ eŋa yoomo ni amɛyɔɔ England lɛ nyɛɛɛ atsu shĩa fɛɛ shĩa nitsumɔ lɛ waa tamɔ bɔ ni be ko ni eho lɛ amɛtsuɔ lɛ, ejaakɛ amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Shi skul ko bɛŋkɛ amɛshĩa lɛ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ okpɔlɔ maa amɛshĩa lɛ hiɛ be ni akpa skul ni fɔlɔi miiba amɛbawó amɛbii lɛ, ni amɛtoɔ woji ni fɔlɔi lɛ baanya he lɛ yɛ nɔ. Fɔlɔi lɛ ekomɛi baa okpɔlɔ lɛ he ni amɛbakɔlɔɔ woji lɛ eko, tamɔ Questions Young People Ask​—Answers That Work, Kpo 1 kɛ 2 lɛ nɛkɛ. Bei pii lɛ, nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ amɛsafo lɛ mli lɛ bafataa amɛhe. Nyɛmi yoo nɛɛ tseɔ ehiɛ waa ehãa fɔlɔi lɛ, ni nuumo lɛ kɛ yoomo lɛ hu feɔ nibii ni hãa fɔlɔi lɛ naa akɛ amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua amɛ lɛɛlɛŋ. Enɛ ehã fɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ekpɛlɛ koni amɛkɛ lɛ akase Biblia lɛ.

7. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua abobalɔi ni yɔɔ okutso lɛ mli lɛ?

7 Nyɛsɛɛ nɛɛ mɛi babaoo ejo foi kɛshi amɛmaji anɔ ni amɛyaba abo yɛ maji krokomɛi anɔ. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua abobalɔi nɛɛ ni amɛbale Yehowa? Klɛŋklɛŋ lɛ, obaanyɛ okase bɔ ni aŋaa mɔ ahãa yɛ amɛwiemɔ lɛ mli. Kɛ́ oyɛ JW Language yɛ ofoŋ loo tablɛti nɔ lɛ, obaanyɛ okɛkase. Kɛfata he lɛ, obaanyɛ okase saji enyɔoo ko ni obaanyɛ okɛje sanegbaa shishi yɛ amɛwiemɔ lɛ mli lɛ hu yɛ nɔ. Kɛ́ oná hegbɛ okɛ amɛteŋ mɔ ko gba sane lɛ, obaanyɛ ohã ele akɛ, kɛ́ etee jw.org lɛ, ebaaná woji kɛ vidioi yɛ ewiemɔ lɛ mli.​—5 Mo. 10:19.

8, 9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa otsi teŋ kpee lɛ he sɛɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii ni amɛhã saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi?

8 Yehowa ejɛ suɔmɔ mli ehã ato Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee lɛ he gbɛjianɔ ahã wɔ koni no aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. Gbɛtsɔɔmɔi kpakpai ni akɛhãa wɔ yɛ kpee nɛɛ shishi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ sɛɛkuukɛsaramɔi kɛ Biblia mli nikasemɔi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ.

9 Kɛ́ mɛi hei ba wɔkpeei lɛ ashishi lɛ, amɛnaa akɛ wɔbii lɛ kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi lɛ amli, ni enɛ feɔ amɛ fɛo waa. No hewɔ lɛ, fɔlɔi, nyɛyea nyɛbuaa nyɛbii lɛ ni kɛ́ ebaahi lɛ, amɛkakane saji ahetoo kɛjɛ wolo ni akaseɔ lɛ mli tɛ̃ɛ, loo amɛmɛ ni awo amɛtoiŋ dani amɛhã saji ahetoo. Bei komɛi lɛ, hetoi kukuji ni amɛjɛɔ amɛtsuiŋ amɛhãa lɛ hãa mɛi hei ni eba kpee lɛ shishi lɛ naa akɛ, anɔkwale lɛ nɛ.​—1 Kor. 14:25.

FEEMƆ NIBII NI BAAHÃ EKOMEFEEMƆ NI YƆƆ WƆTEŊ LƐ MLI AWA

10. Mɛɛ gbɛ nɔ weku jamɔ yeɔ ebuaa ni ekomefeemɔ hiɔ weku lɛ mli?

10 Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔhã wɔla lɛ atso ji, ni wɔbaahã ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔweku lɛ kɛ wɔsafo lɛ mli lɛ mli awa. Fɔlɔi, gbɛ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛtsɔ nɔ nyɛfee enɛ ji, ni nyɛbaato gbɛjianɔ ni nyɛfee Weku Jamɔ daa otsi. Wekui pii taoɔ be ko yɛ nyɔɔŋ lɛ mli ni amɛkɛkwɛɔ JW Broadcasting daa nyɔɔŋ nifeemɔ lɛ ni amɛgbaa mli sane. Be ni nyɛfeɔ weku jamɔ lɛ, esa akɛ ohã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, esoro bɔ ni okɛ gbekɛ baasusu saji ahe ohã lɛ yɛ bɔ ni ekolɛ okɛ oblanyo loo oblayoo baasusu saji ahe ohã lɛ he. No hewɔ lɛ, too weku jamɔ lɛ he gbɛjianɔ bɔ ni weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baaná he sɛɛ.​—Lala 148:12, 13.

Okɛ nyɛmimɛi ni edara lɛ abɔ (Kwɛmɔ kuku 11)

11-13. Mɛni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee kɛye abua ni ekomefeemɔ aya nɔ ahi asafo lɛ mli?

11 Oblahii kɛ oblayei, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee koni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ anu he akɛ ehe miihia ni ehã ela lɛ atso? Nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛmimɛi ni edara lɛ abɔ naanyo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛjɛ bulɛ mli nyɛbi amɛ ni amɛgba nyɛ niiashikpamɔi ni amɛná yɛ afii babaoo ni amɛkɛsɔmɔ Yehowa lɛ amli. Enɛ baanyɛ atswa nyɛ kɛ amɛ fɛɛ ama shi koni nyɛya nɔ nyɛhã nyɛla lɛ atso. Agbɛnɛ hu, wɔ fɛɛ, onukpai jio, gbekɛbii jio, baanyɛ ahere mɛi hei ni baa wɔsafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ hiɛmɛɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaahã ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ mli awa ni ebaahã mɛi hei lɛ hu aná anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Nɔ ni ebiɔ ni wɔfee kɛkɛ nɔŋŋ ji, wɔkɛ miishɛɛ aŋa amɛ, wɔhã amɛ sɛi, ni wɔkɛ amɛ aŋa asafoŋbii krokomɛi lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, amɛhiɛ baamɛ.

12 Kɛ́ ookwɛ kpee kɛhã shiɛmɔyaa nɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua mɛi ni edara lɛ koni amɛnyɛ amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eko? Hã amɛ shikpɔŋkuku ni sa ni etɔŋ amɛ kɛ emli nitsumɔ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ ooja mɛi lɛ, hã amɛ oblanyo loo oblayoo ni baanyɛ aye abua amɛ. Kɛfata he lɛ, hã mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ loo mɛi ni yɛ shihilɛ ko hewɔ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛtsu babaoo lɛ ana akɛ osusuɔ amɛhe. Kɛ́ okɛ sɛɛyoomɔ tsu nii, ni ojie mlihilɛ kpo otsɔɔ nyɛmimɛi lɛ, amɛdara jio, amɛdarako jio, amɛhi anɔkwale lɛ mli etsɛ jio, amɛba mli etsɛko jio, no baawo amɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛshiɛ kɛ ekãa.​—3 Mo. 19:32.

13 Israelbii lɛ fee ekome kɛjá Yehowa ni no hã amɛná miishɛɛ waa. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Kwɛ bɔ ni ehi, kwɛ bɔ ni eyɔɔ fɛo akɛ nyɛmimɛi baafee ekome kɛhi shi!” (Kanemɔ Lala 133:1, 2.) Mufɔɔ mu jeɔ ŋma ni ehãa mɔ he jɔɔ lɛ, ni no hewɔ ni lalatsɛ lɛ wie akɛ ekomefeemɔ tamɔ mufɔɔ mu lɛ. Kɛ́ wɔfee nibii ni baahã ekomefeemɔ aya nɔ ahi asafo lɛ mli lɛ, nyɛmimɛi lɛ ahe baajɔ amɛ. Ani oofee nakai momo? Belɛ, wɔmiihã bo aekoo! Shi wɔle akɛ obaafee babaoo kɛfata he, aloo jeee nakai?​—2 Kor. 6:11-13, shn.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔhã wɔla lɛ atso yɛ wɔkutso lɛ mli?

14 Wɔbaanyɛ wɔhã wɔla lɛ atso yɛ wɔkutso lɛ mli. Kɛ́ wɔkɛ wɔkutsoŋbii lɛ ye jogbaŋŋ ni wɔfee amɛ ejurɔ lɛ, ekolɛ no baahã amɛná anɔkwale lɛ he miishɛɛ. Bi ohe akɛ: ‘Te mikutsoŋbii lɛ naa mi amɛhãa tɛŋŋ? Ani mishĩa lɛ mli kɛ ehewɔ fɛɛ tse keŋkeŋ? Ani miyeɔ mibuaa mikutsoŋbii lɛ?’ Kɛ́ okɛ nyɛmimɛi krokomɛi miigba sane lɛ, bi amɛ yibii kpakpai ni amɛjeŋba kpakpa kɛ agbɛnɛ hu, mlihilɛ ni amɛjieɔ kpo amɛtsɔɔ amɛkutsoŋbii, amɛwekumɛi, amɛskulbii, loo mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ ewo. Niiashikpamɔi ni amɛbaagba bo lɛ baawo bo hewalɛ.​—Efe. 5:9.

YAA NƆ OBU

15. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔya nɔ wɔbu lɛ?

15 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔla lɛ aya nɔ atso waa lɛ, esa akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ shii abɔ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛbua.” (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Kɛ́ wɔnu he akɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ nako aba, ni akɛ, jeee wɔyinɔ nɛɛ mli ebaaba lɛ, wɔkɛ hiɛdɔɔ taoŋ hegbɛi ni wɔkɛbaaye wɔbua mɛi ni amɛbale Yehowa. (Mat. 24:21) Ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔla lɛ etsoŋ jogbaŋŋ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, ebaagbo kwraa.

16, 17. Mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ ole akɛ be ni eshwɛ lɛ faaa kwraa?

16 Fitemɔ sɔŋŋ nibii yaa nɔ efiteɔ yɛ je lɛ mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ fe bei fɛɛ ni eho. Wɔle akɛ naagbee lɛ baaba, ni ebaaba yɛ be ni Yehowa eto lɛ mli pɛpɛɛpɛ. (Mat. 24:42-44) Shi kɛyashi ebaaba lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ, ni wɔto wɔtsui shi wɔmɛ. No hewɔ lɛ, kanemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi, ni osɔle daa. (1 Pet. 4:7) Kwɛmɔ nyɛmimɛi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ lɛ ashihilɛ, ni okase amɛ. Gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofee nakai ji, ni obaakane amɛwala shihilɛ he sane, tamɔ nɔ ni je kpo yɛ April 15, 2012 Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 18-21 lɛ, ni yitso ji, “Mikɛ Afii Nyɔŋmai Kpawo Emɔ Yudanyo Kome Atade Naamuu Mli” lɛ nɛkɛ.

17 Okɛ ohe awo Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Feemɔ mɛi ejurɔ, ni okɛ nyɛmimɛi lɛ abɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, omii baashɛ ohe waa, ni onuŋ he akɛ Yehowa gbi lɛ sɛɛ miitsɛ. (Efe. 5:16) Yehowa tsuji etsu nii waa yɛ afii 100 ni eho nɛɛ amli. Shi nɔ ni Yehowa eye ebua wɔ ni wɔmiitsu ŋmɛnɛ lɛ, fa kwraa fe nɔ ni amɛtsu lɛ. Anɔkwa, eji akɛɛ amɛ akɛ Yehowa nitsumɔ lɛ mli baalɛɛ nɛkɛ kulɛ, ebaawa akɛ amɛbaahe amɛye. Wɔla lɛ miitso waa lɛɛlɛŋ!

Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ basara wɔ lɛ, amɛjɛɔ Ŋmalɛ lɛ mli amɛwoɔ wɔ hewalɛ (Kwɛmɔ kuku 18, 19)

18, 19. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔya nɔ wɔhã wɔla lɛ atso waa? Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ nakai.

18 Wɔtɔ̃ɔ babaoo, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa eŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ. ‘Ekɛ hii komɛi ehã wɔ akɛ nikeenii’ koni amɛye amɛbua wɔ ni wɔsɔmɔ lɛ. Hii nɛɛ ji asafoŋ onukpai lɛ. (Kanemɔ Efesobii 4:8, 11, 12.) No hewɔ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ basara bo lɛ, bo ŋaa ni amɛbaawo bo lɛ toi, ni oŋɔ hegbɛ lɛ ni okɛkase nii babaoo kɛjɛ amɛŋɔɔ.

19 Be ko yɛ England lɛ, nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni amɛmiiná naagbai yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ bi asafoŋ onukpai enyɔ ni amɛye amɛbua amɛ. Yoo lɛ nu he akɛ ewu lɛ kɛ weku lɛ ekaseee Biblia lɛ jogbaŋŋ. Ewu lɛ diɛŋtsɛ wie akɛ eleee nitsɔɔmɔ ni no hewɔ lɛ, etoko gbɛjianɔ kpakpa kɛhã weku jamɔ. Be ni asafoŋ onukpai lɛ yasara nyɛmi nuu nɛɛ kɛ eŋa lɛ, amɛkɛ amɛ susu nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yesu fee lɛ he. Amɛwo nuu lɛ hewalɛ ni ekase bɔ ni Yesu kwɛ ekaselɔi lɛ ehã lɛ, ni amɛwo yoo lɛ ŋaa ni eto etsui shi ehã ewu lɛ. Asafoŋ onukpai lɛ wo amɛ ŋaa yɛ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛbii enyɔ lɛ afee weku jamɔ lɛ he. (Efe. 5:21-29) Nyɛmi nuu lɛ mia ehiɛ waa koni etsu esɔ̃ akɛ weku yitso lɛ he nii jogbaŋŋ, ni asafoŋ onukpai lɛ wo lɛ hewalɛ ni eya nɔ efee nakai ni ekɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa mumɔ lɛ nɔ. Suɔmɔ kɛ mlihilɛ ni onukpai lɛ jie kpo amɛtsɔɔ weku nɛɛ eye ebua amɛ waa.

20. Kɛ́ ohã ola lɛ tso lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

20 Lalatsɛ lɛ wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ yɛ miishɛɛ, mɔ ni nyiɛɔ yɛ egbɛi anɔ lɛ.” (Lala 128:1) Kɛ́ ohã ola lɛ tso lɛ, omii baashɛ ohe waa. No hewɔ lɛ, shiɛmɔ otsɔɔ mɛi, feemɔ nibii ni baahã ekomefeemɔ ahi oweku lɛ kɛ osafo lɛ mli, ni okɛ onifeemɔ atsɔɔ akɛ ole akɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ waa. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ lɛ, mɛi babaoo baana onɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ, ni no baatsirɛ amɛ ni amɛ hu amɛwo Yehowa, wɔ-Tsɛ lɛ, hiɛ nyam.​—Mat. 5:16.