Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

WALA SHIHILƐ HE SANE

Yehowa Shɛje Mimii Yɛ Mihaomɔi Fɛɛ Amli

Yehowa Shɛje Mimii Yɛ Mihaomɔi Fɛɛ Amli

Afɔ mi November 9, 1929, yɛ blema maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Sukkur ni yɔɔ Indus Faa lɛ anaigbɛ yɛ he ni ŋmɛnɛ lɛ ale lɛ akɛ Pakistan lɛ mli. Nakai be lɛ mli nɔŋŋ ni mifɔlɔi hé woji komɛi ni sɛɛ yɔɔ fɛo waa yɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko ŋɔɔ. Woji nɛɛ ni akɛkaseɔ Biblia lɛ ye amɛbua mi ni mibale anɔkwale lɛ.

GBƐ́I ni mɛi kɛle woji nyɔŋma nɛɛ yɛ Blɔfo mli ji rainbow set. Be ni mida fioo lɛ, mikwɛ woji nɛɛ amli, ni mfonirii ni yɔɔ amɛmli lɛ hã misusu nii ahe kɛtee shɔŋŋ. Woji nɛɛ ahewɔ lɛ, kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, mishwe waa akɛ makase Biblia lɛ.

Be ni eshwɛ fioo ni India maŋ lɛ kɛ ehe baawo Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, sane fɔŋ ko ba minɔ. Béi ba mifɔlɔi ateŋ, ni sɛɛ mli lɛ, amɛtse gbãla. Minaaa nɔ hewɔ ni esa akɛ mɛi enyɔ ni misumɔɔ amɛsane lɛ ateŋ agbala. Mihao waa ni minu he akɛ akpoo mijeŋ ahã mi. Mi pɛ ji bi ni amɛyɔɔ, ni minu he waa akɛ miishɛjemɔ kɛ yelikɛbuamɔ he miihia mi, shi mináaa.

Mi kɛ mimami yahi Karachi, ni ji kpokpaa ko ni yɔɔ Pakistan lɛ maŋtiase lɛ. Gbi ko lɛ, datrɛfonyo nuumo ko ni atsɛɔ lɛ Fred Hardaker lɛ ba wɔshĩa lɛ. Fred kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔ ni hã wɔ woji lɛ yɛ jamɔ kome mli. Amɛ fɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ji amɛ. Nyɛminuu Hardaker kɛɛ mimami akɛ ebaasumɔ ni ekɛ lɛ akase Biblia lɛ, shi mimami ekpɛlɛɛɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ ekɛ mi moŋ abakase. Enɔ otsi lɛ, Nyɛminuu Hardaker kɛ mi bɔi nikasemɔ.

Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mibɔi Kristofoi akpeei yaa. No mli lɛ afeɔ kpeei lɛ yɛ Nyɛminuu Hardaker helatsamɔhe lɛ. Odasefoi aaafee 12 baa kpee lɛ, ni amɛ fɛɛ amɛdara yɛ afii amli. Amɛshɛje mimii ni amɛkwɛ mi tamɔ amɛbinuu. Mikaiɔ bɔ ni amɛta mimasɛi koni amɛnyɛ amɛkwɛ mihiɛ lɛ, kɛ bɔ ni amɛkɛ mi gba sane tamɔ nanemɛi lɛ. Anɔkwa, amɛshɛje mimii waa.

Eyeee be ko kwraa ni Nyɛminuu Hardaker kɛɛ mi akɛ mifata ehe kɛya shiɛmɔ. Etsɔɔ mi bɔ ni akɛ gramafon tsuɔ nii ahãa, bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔtswa maŋshiɛmɔi ni sɛɛ kɛlɛɛɛ ni amɔmɔ awo gramafon plɛtei anɔ lɛ wɔtsɔɔ mɛi. Maŋshiɛmɔi nɛɛ ekomɛi yɛ kpookpoo, ni shiatsɛmɛi lɛ eyanyaaa he kwraa. Shi mimii shɛ mihe waa akɛ miiye mɛi odase. Minya anɔkwalei ni mikase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe waa, ni miná he miishɛɛ waa akɛ magba mɛi krokomɛi.

Be ni eshwɛ fioo ni Japan asraafoi lɛ baashɛ India lɛ, Blɔfomɛi ni yeɔ India nɔ lɛ bɔi Yehowa Odasefoi anaagbamɔ waa. Yɛ July 1943 lɛ, shiteekɛwoo nɛɛ eko sa mihe. Anglican osɔfo ni kwɛɔ wɔskul lɛ nɔ lɛ shwie mi kɛje skul lɛ, ejaakɛ ekɛɛ “mifeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa mihãaa skulbii lɛ.” Ekɛɛ mimami akɛ, Yehowa Odasefoi ni mikɛbɔɔ lɛ baaná skulbii krokomɛi lɛ anɔ hewalɛ gbonyo. Mimami mlifu waa, ni ekɛɛ mi akɛ mikɛ Odasefoi lɛ akabɔ dɔŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, ekɛ mi yahã mipapa yɛ Peshawar, ni ji maŋ ko ni kã Karachi kooyi ni kɛ jɛmɛ teŋ jekɛmɔ baafee kilomitai 1,370 lɛ. Akɛni minyɛɛɛ maya asafoŋ kpeei dɔŋŋ, ni mináaa mɔ ko kɛ mi akase nii hewɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ mi kɛ Yehowa teŋ lɛ mli gbɔjɔ.

BƆ NI FEE NI MI KƐ YEHOWA TEŊ NAANYOBƆƆ LƐ MLI BAWA EKOŊŊ

Yɛ afi 1947 lɛ, miku misɛɛ kɛtee Karachi koni miyatao nitsumɔ. Be ni mitee lɛ, miyasara Nyɛminuu Hardaker yɛ ehelatsamɔhe lɛ, ni ehere mi hiɛmɛɛ.

Esusu akɛ mibɛ hewalɛ. No hewɔ lɛ, ebi mi akɛ, “Mɛni feɔ bo?”

Mihã hetoo akɛ, “Dɔkita, miyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, shi mihe miiye yɛ mumɔŋ. Esa akɛ akɛ mi akase Biblia lɛ.”

Ebi mi akɛ, “Mɛɛ be obaasumɔ ni oje shishi?”

Mihã hetoo akɛ, “Kɛ́ hegbɛ yɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔje shishi bianɛ nɔŋŋ.”

Nakai gbɛkɛ lɛ wɔkase Biblia lɛ, ni wɔná miishɛɛ waa. Minu he akɛ mikɛ Yehowa efee ekome ekoŋŋ. Mimami fee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ koni ehã mikɛ Odasefoi lɛ akpa bɔɔ, shi mitswa mifai shi akɛ, makase anɔkwale lɛ ni mahi shi yɛ naa. Yɛ August 31, 1947 lɛ, mikɛ nu mli baptisimɔ fee mihenɔjɔɔmɔ lɛ he okadi. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mibɔi sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ. No mli lɛ, miye afii 17.

MINÁ MIISHƐƐ YƐ GBƐGBAMƆ NITSUMƆ LƐ MLI

He klɛŋklɛŋ ni ahã miyasɔmɔ yɛ ji Quetta, ni ji maŋ ko ni Britain asraafoi yato shi yɛ lɛ. Yɛ afi 1947 lɛ, aja wɔmaŋ lɛ mli enyɔ, ni aná maji enyɔ ni ŋmɛnɛ lɛ atsɛɔ amɛ India kɛ Pakistan lɛ. * Be ni aja maŋ lɛ mli lɛ, ekɛ basabasafeemɔ ba Hindubii kɛ Muslimbii ateŋ. Muslimbii lɛ fã kɛjɛ India kɛtee Pakistan, ni Hindubii kɛ Sikhbii ni yɔɔ Pakistan lɛ hu fã kɛtee India. Mɛi akpekpei 14 sɔŋŋ fã kɛjɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ, tsɛbelɛ amɛbɛ wɔɔhe yɛ he ni amɛyaa lɛ. Yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ, nɔ ni tee nɔ nɛɛ fata bei ni mɛi babaoo fã amɛyahi maŋ kroko nɔ lɛ ahe. Be ni basabasafeemɔ nɛɛ yaa nɔ lɛ, mikwɔ oketeke ko ní mɛi eyi mli obɔ yɛ Karachi. Miná nɔ ko he mitsotsoro yɛ oketeke lɛ he, ni mitsotsoro he nakai aahu kɛyashi miná he ko mita. No mli lɛ, eshwɛ fioo ni wɔbaashɛ Quetta.

Mitee kpokpaa nɔ kpee ko yɛ India yɛ afi 1948

Be ni miyɔɔ Quetta lɛ, mikɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko ni eye aaafee afii 25 ni atsɛɔ lɛ George Singh lɛ kpe. Hei ni mishiɛ yɛ lɛ yɛ gɔŋ kɛ jɔɔ gɔŋ kɛ jɔɔ, ni George hã mi baisiko momo ko ni manyɛ mata loo mitsi kɛshiɛ yɛ jɛmɛ. Bei pii lɛ, mi kome miyaa shiɛmɔ. Be ni shɛɔ nyɔji ekpaa lɛ, miná Biblia mli nikaselɔi 17, ni amɛteŋ mɛi komɛi ba anɔkwale lɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Sadiq Masih, ni eji asraafonyo lɛ ye ebua mi kɛ George ni wɔtsɔɔ asafo lɛ woji lɛ ekomɛi ashishi kɛtee Urdu, ni ji wiemɔ ni awieɔ yɛ Pakistan lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, Sadiq batsɔ shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa.

Wɔyɛ meele ni atsɛɔ lɛ Queen Elizabeth lɛ mli ni wɔmiiya Gilead Skul lɛ

Sɛɛ mli lɛ, miku misɛɛ kɛtee Karachi ni mikɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi enyɔ ni gbe Gilead Skul naa etsɛko ni atsɛɔ amɛ Henry Finch kɛ Harry Forrest lɛ sɔmɔ yɛ jɛmɛ. Amɛtsɔɔ mi nii waa! Be ko lɛ, mikɛ Nyɛminuu Finch fã gbɛ wɔyashiɛ yɛ Pakistan kooyigbɛ. Wɔshiɛ yɛ akrowai komɛi ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ gɔji ni kwɔlɔ lɛ ashishi lɛ amli, ni wɔna mɛi babaoo ni wieɔ Urdu ni yɔɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe miishɛɛ ni baa amɛhe shi hu yɛ jɛmɛ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, mi hu miná hegbɛ mitee Gilead Skul lɛ eko. Be ni migbe naa lɛ, ahã miku misɛɛ kɛba Pakistan, ni misɔmɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ be kɛ beiaŋ. Ahã mi kɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi etɛ komɛi yahi maŋsɛɛ sɔɔlɔi ashĩa ko ni yɔɔ Lahore lɛ.

MINÁ NAAGBAI, SHI AYE ABUA MI

Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ afi 1954 lɛ, naagba ba maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni yɔɔ Lahore lɛ ateŋ, ni no hewɔ lɛ, nitsumɔhe nine lɛ hã amɛyasɔmɔ yɛ hei krokomɛi. Be ni naagba lɛ ba lɛ, miyafi afã kome sɛɛ. Nilee bɛ nɔ ni mifee lɛ mli kwraa, no hewɔ lɛ, akɛ mi wie waa. Mitsui kumɔ, ni minu he akɛ mifeee ni ahi kwraa. Miku misɛɛ kɛtee Karachi, ni sɛɛ mli lɛ, mifã kɛtee London, yɛ England kɛ yiŋtoo lɛ akɛ, miyasaa mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ jogbaŋŋ.

No mli lɛ, London Betel weku lɛ mli bii pii yɛ asafo ni mikɛbɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli. Nyɛminuu Pryce Hughes, ni yɛ nakai beiaŋ lɛ esɔmɔɔ akɛ nitsumɔhe nine sɔɔlɔ lɛ jɛ suɔmɔ mli etsɔse mi jogbaŋŋ. Gbi ko lɛ, egba mi akɛ, be ko lɛ Nyɛminuu Joseph F. Rutherford, ni no mli lɛ ekwɛɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ sha ehiɛ jogbaŋŋ. Nyɛminuu Hughes kɛɛ eka akɛ ebaajie enaa, shi Nyɛminuu Rutherford ku enaa. Nyɛminuu Hughes wie sane nɛɛ kɛfee ŋmɔlɔ, ni enɛ hã mihiɛ fee mi yaa. Ekɛɛ mi akɛ bɔ ni nibii tee lɛ ehã lɛ gba enaa waa. Shi sɛɛ mli lɛ, ena akɛ ŋaa kpakpa awo lɛ lɛ, ni eji gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ lɛ. (Heb. 12:6) Nɔ ni ewie lɛ ta mitsuiŋ waa, ni no ye ebua mi ni mikɛ miishɛɛ bɔi sɔɔmɔ ekoŋŋ.

Nakai be lɛ mli nɔŋŋ ni mimami hu fã kɛba London. Be ni eba lɛ, ekpɛlɛ ni Nyɛminuu John E. Barr, mɔ ni sɛɛ mli lɛ esɔmɔ akɛ Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli nyo lɛ, kɛ lɛ kase Biblia lɛ. Etee ehiɛ oyayaayai, ni yɛ afi 1957 lɛ, abaptisi lɛ. Sɛɛ mli lɛ, miná mile akɛ mipapa hu kɛ Yehowa Odasefoi kase nii dani egbo.

Yɛ afi 1958 lɛ, mikɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lene lɛ bote gbalashihilɛ mli. Lene jɛ Denmark shi ebahi London. Enɔ afi lɛ, wɔfɔ wɔkromɔbi, Jane, ni sɛɛ mli lɛ, wɔfɔ bii ejwɛ krokomɛi. Miná sɔɔmɔ hegbɛi hu yɛ Fulham Asafo lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, akɛni Lene náaa hewalɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔfã kɛya he ko ni jɛmɛ dɔɔ fioo. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1967 lɛ, wɔfã ni wɔyahi Adelaide, yɛ Australia.

SANE KO NI KUMƆ WƆTSUI

Kristofoi 12 ni edara ni afɔ amɛ mu yɛ asafo ni wɔkɛsɔmɔ yɛ Adelaide lɛ mli. Amɛkɛ ekãa shiɛ waa. No hewɔ lɛ, etsɛɛɛ kwraa ni wɔhe mɔ shi jogbaŋŋ ekoŋŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

Wɔfɔ wɔbi Daniel, wɔbi ni ji enumɔ lɛ yɛ afi 1979 mli. Be ni afɔ lɛ lɛ, eeye hela ko ni atsɛɔ lɛ Down syndrome. * Enɔ lɛ naa wa waa, ni ahã wɔle akɛ etsɛŋ ni ebaagbo. Wɔhao waa diɛŋtsɛ, ni kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mileee wiemɔ ni manyɛ mikɛtsɔɔ bɔ ni wɔhao wɔhã lɛ mli. Wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛkwɛ lɛ, ni yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔshiii wɔbii ejwɛ ni eshwɛ lɛ. Akɛni fɔji enyɔ yɛ Daniel tsui he hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, ehewolonɔ feɔ bluu ejaakɛ egbɔmɔtso lɛ náaa oxygen bɔ ni sa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔkɛ lɛ shaa foi kɛyaa helatsamɔhe lɛ. Yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni Daniel bɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ejwɛŋmɔ mli kã shi ni emli jɔ. Agbɛnɛ hu, esumɔɔ Yehowa waa. Kɛ́ wɔweku lɛ yaaye nii ni wɔmiisɔle lɛ, ekɛ eniji enyɔ lɛ kpɛtɛɔ tamɔ bɔ ni afeɔ kɛ́ ayaasɔle lɛ, ehosoɔ eyitso, ni ejɛɔ etsuiŋ ekɛɔ “Amen!” Kɛ́ eboko “Amen” lɛ, eyeee nii lɛ.

Be ni Daniel ye afii ejwɛ lɛ, ená kansa yɛ elá mli, nɔ ni Blɔfo tsɛɔ lɛ leukemia lɛ. Etɔ mi kɛ Lene fɛɛ waa, ni wɔfee shwɛm. Anɔkwa, mijijaa. Be ni agbɛnɛ lɛ efee tamɔ nɔ ni wɔhiɛnɔkamɔ fɛɛ etã lɛ, Nyɛminuu Neville Bromwich, ni ji wɔkpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ba wɔshĩa lɛ. Be ni eba lɛ, ehiŋmɛiiaŋ etɔɔ nu. Efua wɔ, ni wɔ fɛɛ wɔfo aahu. Suɔmɔ ni ejie kpo etsɔɔ wɔ lɛ kɛ wiemɔi ni taa mɔ tsuiŋ ni ekɛ wɔ wie lɛ shɛje wɔmii waa. Eshi wɔshĩa lɛ aaafee enɔ jetsɛremɔ maŋkɛ̃ ŋmɛlɛ kome. Be ni eshi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni Daniel gbo. Egbele lɛ hao wɔ fe nɔ fɛɛ nɔ. Shi wɔhã wɔhe tsui, ejaakɛ wɔle akɛ gbele tete nyɛŋ atse Daniel kɛje Yehowa suɔmɔ lɛ he. (Rom. 8:38, 39) Wɔmiikpa be ni wɔ kɛ lɛ baakpe ekoŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli be ni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ gbɛ waa!​—Yoh. 5:28, 29.

MINÁA MIISHƐƐ KƐ́ MIYE MIBUA MƐI KROKOMƐI

Eyɛ mli akɛ miná strok ni naa wa shii enyɔ moŋ, shi mikã he miisɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa. Nibii ni mitsɔ mli yɛ shihilɛ mli lɛ hewɔ lɛ, minuɔ he mihãa mɛi, ni minuɔ amɛ shishi waa, titri lɛ kɛ amɛkɛ naagbai miikpe. Mimiaa mihiɛ waa koni mikakojo amɛ. Moŋ lɛ, mibiɔ mihe akɛ: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ nibii ni amɛtsɔmɔ mli lɛ ená bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa kɛ jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ yɛ saji ahe lɛ nɔ hewalɛ? Mɛni manyɛ mafee kɛtsɔɔ amɛ akɛ misusuɔ amɛhe? Mɛɛ gbɛ nɔ manyɛ mawo amɛ hewalɛ ni amɛfee Yehowa suɔmɔnaa nii?’ Misumɔɔ nyɛmimɛi lɛ asaramɔ waa! Kɛ́ mishɛje mɛi amii ni miwo amɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa lɛ, minuɔ he akɛ miishɛje mi diɛŋtsɛ mihe mii ni miiwo mi diɛŋtsɛ mihe hewalɛ.

Kɛbashi ŋmɛnɛ fɛɛ lɛ, misumɔɔ ni miyasara nyɛmimɛi lɛ ni miwo amɛ hewalɛ

Minuɔ he tamɔ lalatsɛ lɛ ni kɛɛ Yehowa akɛ: “Kɛ́ tsuiyelii hã mifee gbedee lɛ, oshɛjeɔ mimii ni ohãa mimii shɛɔ mihe” lɛ. (Lala 94:19) Miná naagbai yɛ miweku lɛ mli yɛ migbekɛbiiashi, ate shi awo mi yɛ anɔkwale lɛ hewɔ, mi diɛŋtsɛ mitɔmɔi kumɔ mitsui, ni mihao waa. Shi yɛ fɛɛ mli lɛ, Yehowa ye ebua mi ni minyɛ kpee shihilɛ lɛ naa. Anɔkwa, Yehowa ehã mina faŋŋ akɛ, eji Tsɛ kpakpa!

^ kk. 19 Tsutsu ko lɛ, maji enyɔ ni feɔ Pakistan. Nomɛi ji West Pakistan, ni ŋmɛnɛ lɛ ale lɛ akɛ Pakistan lɛ, kɛ East Pakistan, ni ŋmɛnɛ lɛ ale lɛ akɛ Bangladesh lɛ.

^ kk. 29 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Raising a Child With Down Syndrome​—The Challenge and the Reward” ni je kpo yɛ June 2011 Awake! lɛ mli lɛ.