Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii, Oblayei, kɛ Gbekɛbii​—Mɛni Baawa Nyɛ ni Nyɛsa Kɛhã Baptisimɔ?

Oblahii, Oblayei, kɛ Gbekɛbii​—Mɛni Baawa Nyɛ ni Nyɛsa Kɛhã Baptisimɔ?

“Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.”​—LALA 40:9.

LALA: 51, 58

1, 2. (a) Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni baptisimɔ ji hiɛdɔɔ sane. (b) Akɛni baptisimɔ ji hiɛdɔɔ sane hewɔ lɛ, mɛni akpaa gbɛ yɛ mɛi ni kɛ́ amɛhe hãa kɛhã baptisimɔ lɛ ahe?

EJI hegbɛ kpele ni wɔná akɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe ahã koni abaptisi wɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ oblanyo, oblayoo, loo gbekɛ ji bo, ni oosusu baptisimɔ he lɛ, ehi waa. Kɛ̃lɛ, taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, baptisimɔ ji hiɛdɔɔ sane. Ejaakɛ kɛ́ abaptisi mɔ ko lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa. Ni tsɔɔ akɛ, ewo lɛ shi akɛ ebaasɔmɔ lɛ kɛya naanɔ, ni ebaahã esɔɔmɔ lɛ he ahia lɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ yɛ shihilɛ mli. Akɛni shiwoo nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ waa hewɔ lɛ, esa akɛ oda bɔ ni sa, onu nɔ ni henɔjɔɔmɔ ji lɛ shishi jogbaŋŋ, ni bo diɛŋtsɛ ojɛ otsui mli tɔ̃ɔ okpɛ oyiŋ akɛ, oosumɔ ni ojɔɔ ohe nɔ ohã Nyɔŋmɔ.

2 Ekolɛ, onuɔ he akɛ osako ohe jogbaŋŋ kɛhã baptisimɔ. Aloo ekolɛ oosumɔ ni abaptisi bo, shi ofɔlɔi susuɔ akɛ esa ni oda fioo ofata he, ni ofee tsakemɔi komɛi yɛ oshihilɛ mli dani abaptisi bo. Kɛ́ nakai sane lɛ ji lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Yɛ nɔ najiaŋ ni obaahã enɛ aje onijiaŋ wui lɛ, okɛ be ni okɛmɛɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Okɛ otii komɛi amamɔ ohiɛ, bɔ ni afee ni no aye abua bo ni oya ohiɛ yɛ mumɔŋ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, etsɛŋ ni abaabaptisi bo. Sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baaye abua bo ni ona otii komɛi ni obaanyɛ okɛmamɔ ohiɛ. (1) Ani miyɛ nɔmimaa akɛ nibii ni miheɔ miyeɔ lɛ ji anɔkwale? (2) Te mihiɔ shi mihãa tɛŋŋ? kɛ (3) Ani mihiɛ sɔɔ nɔ ni Yehowa efee ehã mi lɛ?

ANI OYƐ NƆMIMAA AKƐ NIBII NI OHEƆ OYEƆ LƐ JI ANƆKWALE?

3, 4. Mɛni oblahii kɛ oblayei baanyɛ akase yɛ Timoteo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

3 Kɛ́ mɔ ko bi bo saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, te obaahã hetoo ohã tɛŋŋ? Mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ? Mɛni hewɔ oyɔɔ nɔmimaa akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ? Mɛni hewɔ oboɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ toi, ni obaaa ojeŋ tamɔ bɔ ni mɛi krokomɛi baa amɛjeŋ lɛ? Kɛ́ bo diɛŋtsɛ obi ohe saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ebaaye ebua bo ni obo ŋaa ko ni Paulo wo lɛ toi. Ewo ŋaa akɛ: ‘Nyɛ diɛŋtsɛ nyɛkaa nyɛkwɛa ni nyɛyɔsea nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpa ni ekpɛlɛɔ nɔ ni hi kɛwula shi lɛ.’ (Romabii 12:2) Shi mɛni hewɔ esa akɛ obo ŋaawoo nɛɛ toi?

Timoteo jwɛŋ nibii ni ekase lɛ anɔ, ni no ji nɔ ni hã eyiŋ tsɔ ni ebatsɔ Kristofonyo

4 Timoteo nɔkwɛmɔnɔ lɛ baaye abua bo ni ona nɔ hewɔ. Timoteo le Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ, ejaakɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, emami kɛ enaa tsɔɔ lɛ Ŋmalɛi lɛ. Be ko lɛ, Paulo kɛɛ Timoteo akɛ: “Yaa nɔ ohi shi yɛ nibii ni okase ní hã oyiŋ tsɔ ní ohe oye lɛ amli.” (2 Timoteo 3:14, 15) Wiemɔ ni Paulo kɛtsu nii ni atsɔɔ shishi akɛ “oyiŋ tsɔ” lɛ shishinumɔ ji, “ni mɔ ko baaná nɔmimaa akɛ nɔ ko ji anɔkwale.” Enɛ tsɔɔ akɛ, ehe bahia ni Timoteo aná nɔmimaa akɛ, nibii ni ekaseɔ kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji anɔkwale. Jeee emami kɛ enaa ni nyɛ enɔ ní ekpɛlɛ nibii ni amɛtsɔɔ lɛ lɛ anɔ. Lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋ nibii ni ekase lɛ anɔ, ni no ji nɔ ni hã eyiŋ tsɔ lɛ.​—Kanemɔ Romabii 12:1.

5, 6. Kɛ́ oblanyo, oblayoo, loo gbekɛ ji bo lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia ni osusu nɔ hewɔ ni oheɔ oyeɔ akɛ nibii ni okase lɛ ji anɔkwale lɛ he kɛjɛ bianɛ?

5 Ni bo hu? Ekolɛ, jeee ŋmɛnɛ ojɛ ole Biblia lɛ mli anɔkwalei lɛ. Kɛ́ nakai ni lɛ, obaanyɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ, obaasusu nɔ hewɔ ni oheɔ oyeɔ akɛ nibii ni okase lɛ ji anɔkwale lɛ he. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ohemɔkɛyeli lɛ mli baawa, ni no baaye abua bo koni okayadi onanemɛi, susumɔ ni mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ hiɛ yɛ nibii ahe, loo bo diɛŋtsɛ ohenumɔi asɛɛ ní oyafee nɔ ko ni ejaaa.

6 Kɛ́ osusu nɔ hewɔ ni oheɔ oyeɔ akɛ nibii ni okase lɛ ji anɔkwale lɛ he lɛ, no baaye abua bo ni onyɛ ohã saji komɛi ni onanemɛi oblahii kɛ oblayei baanyɛ abi bo lɛ ahetoo. Sanebimɔi nɛɛ ekomɛi ji: ‘Mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ? Kɛ́ Nyɔŋmɔ sumɔɔ adesai asane lɛ, mɛni hewɔ eŋmɛ gbɛ ni nibii gbohii miiya nɔ lɛ? Namɔ bɔ Nyɔŋmɔ?’ Kɛ́ opɛiɔ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ amli lɛ, sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ haŋ ohemɔkɛyeli lɛ agbugbãa. Moŋ lɛ, amɛbaawo bo hewalɛ ni oya nɔ okase Biblia lɛ.

7-9. Mɛɛ gbɛ nɔ “Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? (Nikasemɔ he Gbɛtsɔɔmɔi)” lɛ baanyɛ aye abua bo ni oná nɔmimaa yɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ahe?

7 Dani obaanyɛ ohã saji ni mɛi biɔ bo lɛ ahetoo, oná nɔmimaa akɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ji anɔkwale, ni oyiŋ akafee bo kɔshikɔshi yɛ amɛhe lɛ, ebiɔ ni ofee aŋkro nikasemɔ ni mɔɔ shi. (Bɔfoi 17:11) Yehowa asafo lɛ efee woji babaoo ni obaanyɛ okase. Nyɛmimɛi pii ekase asafo lɛ woji ni kɔɔ wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛ nibii ni ebɔ lɛ ahe, ni eye ebua amɛ waa. Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei babaoo enya saji ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ, ni yitso ji, “Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? (Nikasemɔ he Gbɛtsɔɔmɔi)” lɛ ahe waa, ni amɛná he sɛɛ. Eyɛ saiti lɛ fã ni ji BIBLIA TSƆƆMƆI lɛ shishi. Afee nikasemɔ he gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ koni amɛye amɛbua bo ni oná nɔmimaa akɛ, nibii ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ji anɔkwale. Ni eko fɛɛ eko wieɔ Biblia mli sane pɔtɛɛ ko he.

8 Akɛni okaseɔ Biblia lɛ momo hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, ole saji ni abibii yɛ nikasemɔ he gbɛtsɔɔmɔi lɛ amli lɛ ahetoo. Shi mɛni hewɔ oyɔɔ nɔmimaa akɛ nɔ ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ja? Nikasemɔ he gbɛtsɔɔmɔi lɛ baaye abua bo ni osusu ŋmalɛi srɔtoi ahe, ni oŋmala nɔ hewɔ ni oheɔ oyeɔ akɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ ja. Enɛ baaye abua bo ni ole bɔ ni obaafee ogbala nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ amli otsɔɔ mɛi krokomɛi. Kɛ́ nyɛyɛ Intanɛt lɛ, obaanyɛ okɛ “Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? (Nikasemɔ he Gbɛtsɔɔmɔi)” lɛ afee aŋkro nikasemɔ, bɔ ni afee ni no aye abua bo ni oná nɔmimaa akɛ, nibii ni okaseɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ ji anɔkwale.

9 Esa akɛ bo diɛŋtsɛ opɛi nibii amli ni oná nɔmimaa akɛ, anɔkwa jamɔ lɛ nɛ. Enɛ ji nɔ kome ni ebiɔ ni otsu he nii dani abaptisi bo. Nyɛmi yoo oblayoo ko wie akɛ: “Dani mikɛ mihe baahã kɛhã baptisimɔ lɛ, mikase Biblia lɛ ni miná nɔmimaa akɛ anɔkwa jamɔ lɛ nɛ. Ni daa gbi lɛ, minaa nibii krokomɛi ni hãa minaa akɛ, anɔkwale lɛ nɔŋŋ nɛ.”

TE OHIƆ SHI OHÃA TƐŊŊ?

10. Mɛni hãa anaa akɛ Kristofonyo ko ni abaptisi lɛ lɛ yɛ nɔmimaa yɛ nibii ni ekase lɛ ahe? Ni mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

10 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Hemɔkɛyeli lɛ, kɛ́ nitsumɔi fataaa he lɛ, eji hemɔkɛyeli ni egbo.’ (Yakobo 2:17) Kɛ́ oyɛ nɔmimaa lɛɛlɛŋ akɛ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, okɛ onifeemɔi baatsɔɔ. Nifeemɔi nɛɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ nifeemɔi ni tsɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ su lɛ.”​—Kanemɔ 2 Petro 3:11.

11. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ‘jeŋba yɛ krɔŋkrɔŋ’ lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ?

11 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ‘jeŋba yɛ krɔŋkrɔŋ’ lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ? Etsɔɔ akɛ, mɔ lɛ kɛ ehe wooo jeŋba sha mli. No hewɔ lɛ, susumɔ bɔ ni oba ojeŋ ohã yɛ nyɔji ekpaa ni eho nɛɛ amli lɛ he okwɛ. Ani okɛ shihilɛ ko ni baanyɛ ahã ofee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ ekpe? Ni te otsu he nii ohã tɛŋŋ? Ani onyɛ okɔ sane sɛɛ ni ona akɛ nɔ ni oyaafee lɛ ehiii? (Hebribii 5:14) Ani okaiɔ be pɔtɛɛ ko ni onanemɛi komɛi nyɛ onɔ ni ofee nɔ ko ni esaaa Yehowa hiɛ? Mɛni ofee? Ani obo amɛ toi, aloo ofee nɔ ni Yehowa sumɔɔ? Ani oskulbii kɛ otsɔɔlɔi lɛ le bo akɛ mɔ ko ni baa ejeŋ jogbaŋŋ? Ani oyeɔ Yehowa anɔkwa? Aloo onyiɛɔ onanemɛi skulbii lɛ asɛɛ kɛyafeɔ nibii ni ejaaa, koni amɛkaye ohe fɛo? (1 Petro 4:3, 4) Bei komɛi lɛ, yɛ emuu ni wɔ fɛɛ wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi ni esɔmɔ Yehowa afii pii po lɛ ahiɛ gboɔ, ni ewaa kɛhãa amɛ akɛ amɛbaashiɛ amɛhã mɛi krokomɛi. Shi mɔ ko ni ejɔɔ ehe nɔ ehã Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ gboŋ akɛ ebaatsɔ ejeŋba kpakpa lɛ nɔ ehã mɛi fɛɛ ale akɛ, Yehowa Odasefonyo ji lɛ.

12. Mɛni ji ‘nifeemɔi komɛi ni tsɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ su’? Ni te esa akɛ wɔna amɛ wɔhã tɛŋŋ?

12 Mɛni ji ‘nifeemɔi komɛi ni tsɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ su’? Eko ji nibii ni okɛ osafo lɛ feɔ ekome kɛfeɔ, tamɔ asafoŋ kpeeiyaa kɛ shiɛmɔyaa. Shi, yɛ enɛɛmɛi asɛɛ lɛ, nibii krokomɛi hu yɛ ni ofeɔ ni no lɛ, mɛi enaaa, tamɔ sɔlemɔ kɛ aŋkro nikasemɔ. Mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Yehowa lɛ, enaaa nifeemɔi nɛɛ akɛ jatsu. Moŋ lɛ, amɛnuɔ he taakɛ Maŋtsɛ David nu he lɛ. Ewie akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli.”​—Lala 40:9.

Kɛ́ oosɔle lɛ, ani otsĩɔ nibii pɔtɛi ni obaasumɔ ni Yehowa afee ahã bo lɛ atã? Ani osɔlemɔi lɛ hãa efeɔ faŋŋ akɛ osumɔɔ Yehowa?

13, 14. Mɛni baanyɛ aye abua bo ni ona nibii komɛi ni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ oyɛ “Nyɔŋmɔjamɔ su”? Ni mɛɛ gbɛ nɔ oblahii kɛ oblayei komɛi ená enɛ feemɔ he sɛɛ?

13 Naa sanebimɔi komɛi ni baanyɛ aye abua bo ni oya ohiɛ: “Kɛ́ oosɔle lɛ, ani otsĩɔ nibii pɔtɛi ni obaasumɔ ni Yehowa afee ahã bo lɛ atã?” “Ani osɔlemɔi lɛ hãa efeɔ faŋŋ akɛ osumɔɔ Yehowa?” “Mɛni kɛ mɛni okɛfeɔ aŋkro nikasemɔ?” “Ani ja ofɔlɔi baaya shiɛmɔ dani bo hu oyaa?” Taomɔ wolo ni oŋmala sanebimɔi nɛɛ ahetoo oshwie shi. Enɛ baaye abua bo ni okɛ otii ni baahã oya ohiɛ yɛ aŋkro nikasemɔ, sɔlemɔ, kɛ shiɛmɔ gbɛfaŋ lɛ amamɔ ohiɛ. [1]​—Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ sane lɛ naagbee lɛ.

14 Oblahii kɛ oblayei komɛi ni ŋmala sanebimɔi nɛɛ ahetoo amɛshwie shi lɛ, ená he sɛɛ waa. Nyɛmi yoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Tilda lɛ wie akɛ, sanebimɔi nɛɛ ahetoo ni eŋmala lɛ ye ebua lɛ ni ekɛ otii komɛi mamɔ ehiɛ. Ewie akɛ: “Be ni shɛɔ afi lɛ, mishɛ otii nɛɛ fɛɛ he, ni no hã mina akɛ, manyɛ mikɛ mihe ahã koni abaptisi mi.” Nyɛmi nuu fioo ko ni atsɛɔ lɛ Patrick lɛ hu fee nɔ ko ni tamɔ nakai, ni lɛ hu ená he sɛɛ. Ewie akɛ: “No mli lɛ, mikɛ otii komɛi emamɔ mihiɛ momo. Shi ŋmalamɔ ni miŋmala mishwie shi lɛ, hã mimia mihiɛ waa akɛ mashɛ amɛhe.”

Kɛ́ ofɔlɔi kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, ani obaaya nɔ osɔmɔ lɛ? (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ bo diɛŋtsɛ ojɛ otsuiŋ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa.

15 Sanebimɔ kome ko ni he hiaa waa, ni esa akɛ osusu he ji: “Kɛ́ ofɔlɔi kɛ onanemɛi kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, ani obaaya nɔ osɔmɔ lɛ?” Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni abaptisi bo lɛ, wekukpaa krɛdɛɛ ko bakãa okɛ lɛ teŋ. No hewɔ lɛ, kɛ́ ofɔlɔi tete po kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, esaaa akɛ no saa sɔɔmɔ ni osɔmɔɔ Yehowa lɛ he. Ojeŋba kpakpa lɛ, kɛ nibii ni ofeɔ kɛtsɔɔ akɛ oyɛ Nyɔŋmɔjamɔ su lɛ, baahã ana faŋŋ akɛ, oosumɔ ni ohi shi yɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anaa, ni oheɔ oyeɔ akɛ anɔkwa jamɔ lɛ mli oyɔɔ lɛ. Kɛ́ otsu nibii nɛɛ ahe nii lɛ, obaanyɛ okɛ ohe ahã kɛhã baptisimɔ.

ANI OHIƐ SƆƆ NƆ NI YEHOWA EFEE EHÃ BO LƐ?

16, 17. (a) Mɛni ji nɔ ni esa akɛ etsirɛ mɔ ko ni ebatsɔ Kristofonyo? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ obaanyɛ ohã kɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ kpɔmɔnɔ lɛ?

16 Gbi ko lɛ, nuu ko ni le Mose Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ bi Yesu akɛ: “Te Mla lɛŋ kitãi lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ?” Yesu hã lɛ hetoo akɛ: “Esa akɛ osumɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui muu fɛɛ kɛ osusuma muu fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu fɛɛ.” (Mateo 22:35-37) Yɛ nɔ ni Yesu wie lɛ naa lɛ, belɛ esa akɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ afee yiŋtoo titri hewɔ ni oosumɔ ni abaptisi bo ni obatsɔ Kristofonyo. Nɔ kome ni hi waa ni obaanyɛ ofee koni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ mli awa ji, ni obaahe be kɛsusu nibii ni Nyɔŋmɔ eke adesai lɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ lɛ he jogbaŋŋ. No ji kpɔmɔnɔ lɛ. (Kanemɔ 2 Korintobii 5:14, 15; 1 Yohane 4:9, 19.) Kɛ́ ohe be kɛsusu kpɔmɔnɔ lɛ he lɛ, no baatsirɛ bo ni ofee nibii ni tsɔɔ akɛ, ohiɛ sɔɔ nikeenii kpele nɛɛ.

17 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Ŋɔɔ lɛ akɛ, faa ko miiwo bo kɛmiiya ni mɔ ko bajie bo. Mɛni obaafee? Ani obaajie ojwɛŋmɔ yɛ nɔ ni mɔ lɛ efee ehã bo lɛ nɔ? Ani obaaya shĩa, ni oyatsumɔ ohe, ni otao he ko ota? Dabi! Ohiɛ baasɔ nɔ ni efee ehã bo lɛ, ni ohiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Ejaakɛ eji jeee lɛ kulɛ, ogbo! Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔhiɛ asɔ kpɔmɔnɔ lɛ, ni wɔda Yehowa kɛ Yesu shi waa yɛ he. Eji jeee amɛ kulɛ, wɔbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa! Amɛhere wɔ kɛjɛ esha kɛ gbele dɛŋ. Suɔmɔ ni amɛjie lɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ, wɔbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso lɛ mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ!

18, 19. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ osheɔ gbeyei akɛ obaajɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa? (b) Mɛni hewɔ oshwaŋ ohe kɔkɔɔkɔ akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa?

18 Ani ohiɛ sɔɔ nɔ ni Yehowa efee ehã bo lɛ? Kɛ́ nakai lɛ, belɛ esa akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã lɛ, ni abaptisi bo. Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã Nyɔŋmɔ lɛ, etsɔɔ akɛ, owo lɛ shi akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii kɛya naanɔ. Ani esa akɛ enɛ awo ohe gbeyei? Dabi! Osane kã Yehowa tsui nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ohã lɛ lɛ, oshwaŋ ohe kɔkɔɔkɔ. Moŋ lɛ, omii baashɛ ohe, ejaakɛ Yehowa jɔɔ mɛi fɛɛ ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ. (Hebribii 11:6) Nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ dani eye afii 13 lɛ ená enɛ mli niiashikpamɔ. Amrɔ nɛɛ, eye afii 24, ni nɔ ni ewie ji akɛ, “Eji mimɛ fioo dani abaptisi mi kulɛ, ekolɛ, manu nibii ashi jogbaŋŋ fe bɔ ni minu shishi lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mihe nɔ ni mijɔɔ mihã Yehowa lɛ bu mihe; ehãaa matiu je lɛŋ nibii asɛɛ.”

Satan sumɔɔɔ osane. Nɔ ni ebaaná yɛ ohe pɛ etaoɔ

19 Yehowa susuɔ ohe waa. Etamɔɔɔ Satan. Satan yɔɔ nɛɛ, nɔ ni ebaaná yɛ ohe pɛ etaoɔ. Kɛ́ oyanyiɛ esɛɛ lɛ, nibii kpakpai fɛɛ baabɔ bo. Mɛɛ nɔ kpakpa po Satan yɔɔ ni ebaanyɛ ehã bo? Satan bɛ hiɛnɔkamɔ, ejaakɛ wɔsɛɛ lɛ, abaakpãtã ehiɛ. No hewɔ lɛ, mɛi fɛɛ ni nyiɛɔ esɛɛ lɛ hu bɛ hiɛnɔkamɔ, ejaakɛ amɛ hu abaakpãtã amɛhiɛ!​—Kpojiemɔ 20:10.

20. Kɛ́ oblanyo, oblayoo, loo gbekɛ ko miisumɔ ni eya ehiɛ, koni enyɛ ejɔɔ ehe nɔ ehã Nyɔŋmɔ ni abaptisi lɛ, mɛni esa akɛ efee? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Saji ni Baaye Abua Bo ni Oya Ohiɛ.”)

20 Nɔ kpakpa ko nɔ kpakpa ko bɛ fe ni obaajɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa. Ani ofee klalo akɛ obaafee nakai? Belɛ, kaashashao shi! Shi kɛ́ onuɔ he akɛ ofeko klalo lɛ, belɛ okɛ ŋaawoi ni yɔɔ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ atsu nii, bɔ ni afee ni oya ohiɛ. Paulo kɛɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi lɛ akɛ, he ni amɛtee hiɛ kɛshɛ lɛ, amɛya nɔ amɛya amɛhiɛ nakai nɔŋŋ. (Filipibii 3:16) Kɛ́ obo ŋaa ni ewo amɛ lɛ toi lɛ, etsɛŋ, obaajɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni abaabaptisi bo.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ [1] (kuku 13) Oblahii kɛ oblayei komɛi ená sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni ato naa yɛ Questions Young People Ask​Answers That Work wolo lɛ Kpo 2, baafa 308 kɛ 309 lɛ ahe sɛɛ waa.