Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii, Oblayei, kɛ Gbekɛbii​—Ani Nyɛshɛ Kɛhã Baptisimɔ?

Oblahii, Oblayei, kɛ Gbekɛbii​—Ani Nyɛshɛ Kɛhã Baptisimɔ?

“Nyɛteŋ namɔ ni kɛ́ eetao ema mɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, etaŋ shi ni ebu naa ekwɛ kɛji eyɛ nii ni fa bɔ ni sa ni ekɛbaagbe naa lo?”​—LUKA 14:28.

LALAI: 120, 64

Aŋma nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ ahã oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii ni miitao abaptisi amɛ

1, 2. (a) Mɛni hãa Nyɔŋmɔ webii amii shɛɔ amɛhe ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi ni ji Kristofoi kɛ asafoŋ onukpai baanyɛ aye abua oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii koni amɛnu nɔ ni baptisimɔ ji lɛ shishi?

BE KO lɛ, asafoŋ onukpa ko kɛɛ oblanyo fioo ko ni eye afii 12, ni atsɛɔ lɛ Christopher lɛ akɛ, “Mile bo kɛjɛ obibioo mli tɔ̃ɔ, ni eŋɔɔ minaa akɛ ootao abaptisi bo. Shi hã mabi bo, ‘Mɛni hewɔ otaoɔ ni abaptisi bo lɛ?’” Ehi waa akɛ asafoŋ onukpa lɛ bi lɛ nakai sane lɛ. Daa afi lɛ, abaptisiɔ oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii akpei abɔ, ni enɛ hãa wɔmii shɛɔ wɔhe waa. (Jajelɔ 12:1) Shi, esaaa akɛ mɔ ko teɔ shi kɛkɛ akɛ eyaabaptisi, ni asaŋ, esaaa akɛ anyɛɔ mɔ ko nɔ akɛ efee nakai. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai aye abua oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii ni amɛnu nɔ ni baptisimɔ ji lɛ shishi jogbaŋŋ.

2 Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, kɛ́ Kristofonyo ko ná ejɔɔ ehe nɔ ehã Nyɔŋmɔ ni abaptisi lɛ pɛ, eshihilɛ tsakeɔ. Yehowa jɔɔ lɛ yɛ yiŋ ni ekpɛ lɛ hewɔ, shi Satan hu teɔ shi ewoɔ lɛ. (Abɛi 10:22; 1 Petro 5:8) Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi ahe be ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ nɔ ni akpaa gbɛ yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristo kaselɔi lɛ adɛŋ. Yɛ oblahii kɛ oblayei ni fɔlɔi jeee Kristofoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ajɛ suɔmɔ mli amɛye amɛbua amɛ, koni amɛnu nɔ ni henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ ji lɛ shishi jogbaŋŋ. (Kanemɔ Luka 14:27-30.) Kɛ́ mɔ ko miitao ema tsũ lɛ, esa akɛ eta shi ni eto he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Kɛjeee nakai lɛ, ebaaje shishi, shi egbeŋ naa. Nakai nɔŋŋ esa akɛ oblahii kɛ oblayei asusu nii ahe jogbaŋŋ dani amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaasumɔ ni abaptisi amɛ. Ejaakɛ ja amɛfee nakai dani amɛbaanyɛ amɛsɔmɔ Yehowa “kɛyawula shi.” (Mateo 24:13) No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii koni amɛnyɛ amɛtswa amɛfai shi akɛ, amɛbaasɔmɔ Yehowa kɛya naanɔ? Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ.

3. (a) Mɛni Yesu kɛ Petro wie yɛ baptisimɔ he? (Mateo 28:19, 20; 1 Petro 3:21) Ni mɛni no tsɔɔ wɔ yɛ nɔ hewɔ ni baptisimɔ he hiaa lɛ he? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu, ni mɛni hewɔ?

3 Ani oblanyo loo oblayoo ji bo? Ani oosumɔ ni abaptisi bo? Kɛ́ hetoo lɛ ji hɛɛ lɛ, belɛ wɔmiihã bo Aekoo! Eji hegbɛ kpele akɛ abaabaptisi mɔ ko akɛ Yehowa Odasefonyo. Ni eji nɔ ko ni esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo afee. Kɛfata he lɛ, eji nɔ kome ni he hiaa waa ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni miitao abaa amɛyi kɛfo amanehulu kpeteŋkpele lɛ afee. (Mateo 28:19, 20; 1 Petro 3:21) Kɛ́ ohã abaptisi bo lɛ, etsɔɔ akɛ, owo Yehowa shi akɛ obaasɔmɔ lɛ kɛya naanɔ. Bɔ ni afee ni okahã Yehowa nine nyɛ shi lɛ, wɔbaasumɔ ni osusu sanebimɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe, koni no aye abua bo ni ole kɛji oshɛ mɔ ni abaanyɛ abaptisi lɛ. (1) Ani mida bɔ ni kɛ́ abaptisi mi lɛ, manyɛ mahi shi yɛ mihenɔjɔɔmɔ lɛ naa? (2) Ani minuɔ he yɛ mitsuiŋ tɔ̃ɔ akɛ miisumɔ ni abaptisi mi? (3) Ani mile nɔ ni Yehowa kpaa gbɛ yɛ mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã lɛ lɛ adɛŋ? Nyɛhãa wɔsusua sanebimɔi nɛɛ ahe.

ANI ODA BƆ NI SA?

4, 5. (a) Ani esa akɛ mɔ ko aye afii pɔtɛɛ ko loo etsɔ onukpa dani abaptisi lɛ? Tsɔɔmɔ mli. (b) Kɛ́ akɛɛ Kristofonyo ko eda lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ?

4 Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ esa akɛ mɔ aye afii pɔtɛɛ ko, loo etsɔ onukpa dani abaptisi lɛ. Abɛi 20:11 lɛ kɛɔ akɛ: ‘Gbekɛ tete hãa akɛ enifeemɔ nii yoɔ lɛ, akɛ enitsumɔ lɛ he tse ni eja.’ No hewɔ lɛ, gbekɛ po baanyɛ ale nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ ni efee, ni ejɔɔ ehe nɔ ehã mɔ ni bɔ lɛ lɛ. Ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ oblanyo, oblayoo, loo gbekɛ ko kɛ enifeemɔ etsɔɔ akɛ eda bɔ ni sa lɛ, abaanyɛ abaptisi lɛ, kɛ́ ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia ni afee nakai.​—Abɛi 20:7.

5 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko eda lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ? Kɛ́ akɛɛ mɔ ko eda lɛ, jeee be fɛɛ be ekɔɔ afii abɔ ni mɔ lɛ eye, loo bɔ ni eda yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, mɛi ni edara lɛ “kɛ amɛsanesɛɛkɔmɔ nyɛmɔi lɛ tsuɔ nii ni no etsɔse nyɛmɔi nɛɛ ni amɛle ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.” (Hebribii 5:14) No hewɔ lɛ, mɔ ko ni eda lɛ le nɔ ni Yehowa miisumɔ ni efee, ni ekpɛ mli yɛ etsui mli akɛ no pɛpɛɛpɛ ebaafee. Ejeee yiŋfɛlɛfɛlɛ tsɛ, no hewɔ lɛ, ewa akɛ abaalaka lɛ ni efee nɔ ko ni ejaaa. Asaŋ, ehe ehiaaa ni mɔ ko atsɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee be fɛɛ be. Yɛ nɔ ni wɔsusu he nɛɛ naa lɛ, kɛ́ oblanyo, oblayoo, loo gbekɛ ko kɛ ehe hã akɛ abaptisi lɛ lɛ, belɛ aakpa gbɛ akɛ, jeee ja ena efɔlɔi loo onukpa kroko dani ebaafee nɔ ni ja yɛ Yehowa hiɛ.​—Okɛto Filipibii 2:12 lɛ he.

6, 7. (a) Mɛɛ shihilɛ mli Daniel yaje be ni akɛ lɛ tee Babilon lɛ? (b) Mɛni Daniel fee ni tsɔɔ akɛ eda?

6 Ani abaanyɛ awie yɛ gbekɛ ko he akɛ eda? Hɛɛ. Susumɔ Daniel he okwɛ. Eeenyɛ efee akɛ, be ni amɔ lɛ kɛjɛ efɔlɔi aŋɔɔ ni akɛ lɛ tee Babilon lɛ, no mli lɛ eye afii 13 loo nɔ. Daniel shihilɛ tsake kwraa, ejaakɛ eyaje mɛi ni booo Nyɔŋmɔ mlai atoi lɛ ateŋ. Shi nɔ kroko hu yɛ ni bafee kaa kɛhã lɛ. Be ni akɛ lɛ tee Babilon lɛ, ahã lɛ gbɛhe ko ni nɔ kwɔ waa diɛŋtsɛ. Akɛ lɛ fata oblahii komɛi ni aje gbɛ ahala koni amɛsɔmɔ maŋtsɛ lɛ ahe. (Daniel 1:3-5, 13) Etamɔ nɔ ni gbɛhe ni Daniel ná yɛ Babilon lɛ nɔ kwɔ fe gbɛhe ni eji eyɛ Israel kulɛ ebaaná.

7 Shi, te Daniel fee enii ehã tɛŋŋ? Ani ehã Babilon shihilɛ lɛ ná enɔ hewalɛ? Ani ehemɔkɛyeli lɛ gbɔjɔ? Dabi kwraa! Biblia lɛ kɛɔ akɛ, be ni Daniel yɔɔ Babilon lɛ, ‘ekpɛ mli yɛ etsui mli akɛ,’ ekɛ nibii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ buleŋ ehe. Etsi ehe kwraa kɛje amale jamɔ he. (Daniel 1:8) Daniel kɛ enifeemɔ tsɔɔ faŋŋ akɛ, eda!

Mɔ ko ni eda lɛ efeee osato, ní ebaakwa efee enii tamɔ Nyɔŋmɔ naanyo yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ, kɛ́ etee skul lɛ, etsɔ je lɛ naanyo (Kwɛmɔ kuku 8)

8. Mɛni okaseɔ yɛ Daniel sane lɛ mli?

8 Mɛni okaseɔ yɛ Daniel sane lɛ mli? Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ko eda lɛɛlɛŋ lɛ, ebaahiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni ekɛbaakpe. Efeee enii tamɔ obosumaŋkɛtɛo, ni ji odaakɛlɛo henɔ ko ni tsakeɔ esu koni ekɛ he ni eyɔɔ lɛ su afee ekome lɛ. Efeee osato, ní ebaakwa efee enii tamɔ Nyɔŋmɔ naanyo yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ, kɛ́ etee skul lɛ, etsɔ je lɛ naanyo. Eyeɔ Yehowa anɔkwa, ekɔɔɔ he eko kaa ni ekɛbaakpe.​—Kanemɔ Efesobii 4:14, 15.

Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ko eda lɛɛlɛŋ lɛ, ebaahiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni ekɛbaakpe

9, 10. (a) Kɛ́ oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii susu bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa yɛ kai srɔtoi ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaaná he sɛɛ? (b) Kɛ́ abaptisi mɔ ko lɛ, mɛni no tsɔɔ?

9 Mɔ ko mɔ ko yeee emuu. No hewɔ lɛ, onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ tɔ̃ɔ. (Jajelɔ 7:20) Shi kɛ́ ootao ni abaptisi bo lɛ, belɛ esa akɛ oka ohe okwɛ akɛ, ani otswa ofai shi akɛ obaabo Yehowa gbɛtsɔɔmɔi atoi? Bi ohe akɛ, ‘Yɛ be fioo ni eho nɛɛ mli lɛ, ani minyɛ mikɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi etsu nii yɛ mishihilɛ mli?’ Nyɛsɛɛ be ni okɛ shihilɛ ko ni kaa mɔ hemɔkɛyeli kpe lɛ, te ofee onii tɛŋŋ? Ani onyɛ ofee nɔ ni ja? Ani nɔ ko yɛ ni ole feemɔ waa? Ani mɔ ko ewo bo hewalɛ ni okɛ nakai hesaa lɛ atsu nii kɛya ohiɛ yɛ Satan je lɛ mli? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani onyɛ okase Daniel? Ani onyɛ ‘oyɔse nɔ ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii’ ni ofee?​—Efesobii 5:17.

10 Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni osusu sanebimɔi nɛɛ ahe? Ehe miihia, ejaakɛ no baaye abua bo ni ona bɔ ni baptisimɔ yɔɔ hiɛdɔɔ hã. Baptisimɔ hãa anaa akɛ, owo Yehowa shi akɛ obaasumɔ lɛ ni osɔmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛya naanɔ, ni enɛ jeee shwɛmɔ sane. (Marko 12:30) Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni abaptisi lɛ lɛ atswa efai shi akɛ, ebaaye shi ni ewo Yehowa lɛ nɔ.​—Kanemɔ Jajelɔ 5:4, 5.

ANI EJƐ OTSUIŊ?

11, 12. (a) Dani okɛ ohe baahã akɛ oosumɔ ni abaptisi bo lɛ, mɛni esa akɛ ofee? (b) Mɛni baaye abua bo ni ona baptisimɔ taakɛ Yehowa naa lɛ lɛ?

11 Biblia lɛ kɛɔ akɛ, Yehowa webii fɛɛ, ni oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii hu fata he lɛ ‘baajɛ amɛsuɔmɔ mli’ amɛsɔmɔ lɛ. (Lala 110:3) No hewɔ lɛ, dani okɛ ohe baahã akɛ oosumɔ ni abaptisi bo lɛ, esa akɛ opɛi otsui mli koni oná nɔmimaa akɛ, no ji nɔ ni otaoɔ ofee. Bei pii lɛ, ewaaa akɛ mɛi ni atsɔse amɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ baaku amɛhiɛ amɛfɔ̃ enɛ feemɔ nɔ.

12 Eeenyɛ efee akɛ, kɛjɛ ogbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, ona ni aabaptisi mɛi, ni ekolɛ onanemɛi kɛ onyɛmimɛi komɛi po fata he. No hewɔ lɛ, kɛ́ oyakwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, obaanu he akɛ, akɛni oye afii pɔtɛɛ ko, loo aabaptisi mɔ fɛɛ mɔ hewɔ lɛ, esa akɛ bo hu abaptisi bo. Shi susumɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ Yehowa susumɔ kpãaa gbee. No hewɔ lɛ, mɛni baaye abua bo ni ona baptisimɔ taakɛ Yehowa naa lɛ lɛ? Hemɔ be ni osusu nɔ hewɔ ni baptisimɔ he hiaa waa lɛ he. Nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua bo yɛ enɛ feemɔ mli.

13. Te obaafee tɛŋŋ ole kɛji yiŋ ni okpɛ akɛ oosumɔ ni abaptisi bo lɛ jɛ otsuiŋ?

13 Nɔ kome ni baaye abua bo ni ona kɛji yɛ otsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, oosumɔ ni abaptisi bo ji, ni obaasusu osɔlemɔi ahe jogbaŋŋ. Shii enyiɛ osɔleɔ? Ani otsiɔ nibii pɔtɛi ni obaasumɔ ni Yehowa afee ahã bo lɛ atã yɛ osɔlemɔi amli? Sanebimɔi nɛɛ baanyɛ aye abua bo ni ona kɛji wekukpaa ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa loo emli waaa. (Lala 25:4) Bei pii lɛ, Yehowa hãa wɔsɔlemɔi ahetoo kɛtsɔɔ Biblia lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, nɔ kroko ni baaye abua bo ni ona kɛji lɛɛlɛŋ oosumɔ ni okɛ Yehowa abɔ naanyo, ni osɔmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ ji, ni obaasusu bɔ ni okaseɔ nii ohãa lɛ he. (Yoshua 1:8) Bi ohe akɛ: ‘Ani mikaseɔ Biblia lɛ daa? Kɛ́ be shɛ kɛhã weku jamɔ lɛ, ani mikɛ miishɛɛ bataa shi ni mikɛ mihe woɔ mli, aloo ja anyiɛ misɛɛ dã?’ Sanebimɔi nɛɛ baaye abua bo ni ona kɛji yiŋ ni okpɛ akɛ oosumɔ ni abaptisi bo lɛ jɛ otsuiŋ.

MƐNI JI HENƆJƆƆMƆ?

14. Tsɔɔmɔ srɔto ni yɔɔ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ teŋ.

14 Oblahii kɛ oblayei komɛi leee srɔto ni yɔɔ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ teŋ. Mɛi komɛi po kɛɔ akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Yehowa, shi amɛfeko klalo akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ. Shi ani ehiɔ nakai feemɔ? Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ejɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ esɔle ehã Yehowa, ni ewo lɛ shi akɛ, ebaasɔmɔ lɛ kɛya naanɔ. Baptisimɔ ji nɔ ni hãa anaa akɛ ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa. No hewɔ lɛ, ja onu nɔ ni henɔjɔɔmɔ ji lɛ shishi jogbaŋŋ, dani obaanyɛ okɛ ohe ahã kɛhã baptisimɔ.

15. Kɛ́ ojɔɔ owala nɔ ohã Yehowa lɛ, mɛni etsɔɔ?

15 Kɛ́ ojɔɔ owala nɔ ohã Yehowa lɛ, belɛ ookɛɛ lɛ akɛ, okɛ ohe fɛɛ ehã lɛ. No ji, owo lɛ shi akɛ, obaahã esɔɔmɔ lɛ he ahia bo fe nibii krokomɛi fɛɛ. (Kanemɔ Mateo 16:24.) Shi ni owo Nyɔŋmɔ nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ waa diɛŋtsɛ! (Mateo 5:33) No hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔɔ akɛ, ole akɛ esaaa akɛ ohiɔ shi ohãa bo diɛŋtsɛ ohe dɔŋŋ, shi moŋ esa akɛ ohi shi ohã Yehowa?​—Romabii 14:8.

16, 17. (a) Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã kɛtsɔɔ nɔ ni he ni aaakwa lɛ tsɔɔ. (b) Kɛ́ mɔ ko jɔɔ ehe nɔ lɛ, mɛni ekɛɔ Yehowa?

16 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ onaanyo ko eke bo tsɔne. Ekɛ tsɔne lɛ he woji fɛɛ ehã bo, ni tsɔɔ akɛ, tsɔne lɛ etsɔ onɔ. Shi ekɛɛ bo akɛ: “Mi mahiɛ tsɔne lɛ samfee lɛ, ni mi makudɔ tsɔne lɛ, jeee bo.” Te obaana nikeenii nɛɛ tɛŋŋ? Ni onaanyo lɛ hu? Te obaana lɛ tɛŋŋ?

17 Kɛ́ mɔ ko jɔɔ ewala nɔ ehã Yehowa lɛ, belɛ ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Mikɛ miwala miihã bo. Mitsɔ onɔ.” Yehowa miikpa gbɛ akɛ mɔ lɛ baaye ewiemɔ nɔ. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ, mɔ lɛ gbo Yehowa nɔ toi, ni eju shi ekɛ mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Nyɔŋmɔ bɔi nyiɛmɔ kɛhã gbalashihilɛ. Aloo ebɔi nitsumɔ ko ni hãaa ená dekã kɛhã shiɛmɔyaa kɛ asafoŋ kpeei lɛ tsumɔ. Ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ eeye shi ni ewo Yehowa lɛ nɔ? Dabi. Etamɔ nɔ ni ekɛ tsɔne lɛ ehã Yehowa, shi ehiɛ samfee lɛ lolo. Kɛ́ wɔjɔɔ wɔwala nɔ wɔhã Yehowa lɛ, belɛ wɔmiikɛɛ lɛ akɛ, “Mikɛ miwala miihã bo, ejeee minɔ dɔŋŋ.” No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ be fɛɛ be, jeee nɔ ni wɔ wɔsumɔɔ. Nyɛhãa wɔkasea Yesu. Ewie akɛ: “Mikpeleke shi kɛjɛ ŋwɛi kɛba koni mibafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii, shi jeee mi diɛŋtsɛ misuɔmɔnaa nii.”​—Yohane 6:38.

Eji hegbɛ kpele akɛ abaabaptisi wɔ, shi eji hiɛdɔɔ sane hu

18, 19. (a) Mɛni Rose kɛ Christopher wie ni hãa wɔnaa akɛ, eji hegbɛ kpele akɛ abaabaptisi wɔ, ni akɛ, kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ? (b) Te onuɔ he ohãa tɛŋŋ yɛ baptisimɔ he?

18 Ekã shi faŋŋ akɛ, baptisimɔ jeee nɔ ko ni akɛshwɛɔ, eji hiɛdɔɔ sane. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ, wɔbaajɔɔ wɔhe nɔ wɔhã Yehowa ni abaptisi wɔ. Oblahii, oblayei, kɛ gbekɛbii ni sumɔɔ Yehowa, ni amɛle nɔ ni henɔjɔɔmɔ ji lɛ, shashaooo shi kwraa akɛ amɛbaajɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Nyɔŋmɔ koni abaptisi amɛ. Ni kɛ́ amɛhã abaptisi amɛ lɛ, amɛshwaaa amɛhe kɔkɔɔkɔ yɛ amɛyiŋkpɛɛ lɛ he. Oblayoo fioo ko ni abaptisi lɛ ni atsɛɔ lɛ Rose lɛ wie akɛ: “Misumɔɔ Yehowa, ni nɔ ko bɛ ni hãa mimii shɛɔ mihe fe ni masɔmɔ lɛ. Mishwako mihe kwraa akɛ mihã abaptisi mi.”

19 Ni Nyɛminuu Christopher, ni wɔtsĩ etã yɛ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ hu? Te enuɔ he ehãa tɛŋŋ yɛ yiŋ ni ekpɛ akɛ ebaasumɔ ni abaptisi lɛ be ni eye afii 12 lɛ he? Christopher wie akɛ, eŋɔɔ enaa waa akɛ ekpɛ nakai yiŋ lɛ. Ebɔi sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ be ni eye afii 17, ebatsɔ asafoŋ sɔɔlɔ be ni eye afii 18, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ yɛ Betel. Ewie akɛ: “Mishwako mihe akɛ mihã abaptisi mi. Mikɛ miwala fɛɛ miisɔmɔ Yehowa kɛ esafo lɛ, ni enɛ hãa mitsui nyɔɔ mimli.” Kɛ́ ootao ni abaptisi bo lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛsaa ohe? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baahã sanebimɔ nɛɛ hetoo.