Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbɔfeemɔ Hãa Mɔ Náa Miishɛɛ, Ni Ehe Miihia Waa!

Gbɔfeemɔ Hãa Mɔ Náa Miishɛɛ, Ni Ehe Miihia Waa!

“Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afea enyɛmi gbɔ ni mligbigblimɔ akahi mli.”—1 PET. 4:9.

LALAI: 100, 87

1. Mɛɛ naagbai Kristofoi ni hi shi dani afi 100 Ŋ.B. lɛ kɛkpe?

YƐ AAAFEE afi 62 kɛmiimɔ afi 64 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Petro ŋma wolo eyahã “gbɔi ni egbɛ eshwã Ponto kɛ Galatia kɛ Kapadokia kɛ Asia kɛ Bitinia lɛ.” (1 Pet. 1:1) Nyɛmimɛi ni yɔɔ asafoi nɛɛ ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ amli lɛ jɛ hei srɔtoi, ni ehe bahia ni awo amɛ hewalɛ ni ahã amɛ gbɛtsɔɔmɔi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no mli lɛ amɛkɛ “shihilɛi ni mli wawai ni tamɔ la” miikpe. Aate shi aawo amɛ waa, ni aawie wiemɔi fɔji aashi amɛ. Agbɛnɛ hu, akɛni nakai beiaŋ lɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ ebɛŋkɛ waa hewɔ lɛ, ebaafee be ko ni yɔɔ oshara waa. Petro ŋma akɛ: “Nibii fɛɛ anaagbee eshɛ etã.” Anɔkwa, be ni eŋma amɛ wolo lɛ sɛɛ aaafee afii ekpaa loo kpaanyɔ pɛ ni akpãtã Yerusalem hiɛ. Mɛni ye ebua blema Kristofoi lɛ ni amɛfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛkpe lɛ amli?​—1 Pet. 4:4, 7, 12.

2, 3. Mɛni hewɔ Petro wo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛfee amɛhe gbɔ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

2 Be ni Petro tsɔɔ amɛ nibii ni baaye abua amɛ lɛ, ewie akɛ: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afea enyɛmi gbɔ.” (1 Pet. 4:9) Kɛ́ akɛɛ “aafee mɔ ko gbɔ lɛ,” etsɔɔ akɛ ayɛ mɔ lɛ he miishɛɛ, ni aajie mlihilɛ kpo aatsɔɔ lɛ. Kadimɔ akɛ, mɛi ni Petro kɛɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ akɛ amɛfee amɛ gbɔ lɛ jeee mɛi ni amɛleee, shi moŋ mɛi ni amɛle momo ni amɛkɛbɔɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ amɛfee amɛnyɛmimɛi lɛ gbɔ lɛ ebaaye ebua amɛ?

3 Ebaahã amɛsumɔ amɛhe waa. Ani okaiɔ be ko ni mɔ ko fɔ̃ bo nine kɛtee eshĩa kɛ bɔ ni oná miishɛɛ nakai gbi lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, okaiɔ nakai gbi lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ, aloo jeee nakai? Ni ani okaiɔ be ko ni ofɔ̃ osafoŋbii lɛ ekomɛi nine kɛba oshĩa lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛbaa lɛ nyɛnaanyobɔɔ lɛ mli bawa fe tsutsu lɛ, aloo jeee nakai? Kɛ́ wɔfee wɔnyɛmimɛi lɛ gbɔ lɛ, wɔleɔ amɛ jogbaŋŋ fe ni wɔkɛ amɛ baashara yɛ kpeei ashishi pɛ. Ehe bahia ni Kristofoi ni hi shi yɛ Petro beiaŋ lɛ asumɔ amɛhe waa akɛni amɛkɛ naagbai ni jaraa waa kpe lɛ hewɔ. Nakai nɔŋŋ yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ, ehe miihia ni Kristofoi asumɔ amɛhe waa.​—2 Tim. 3:1.

4. Mɛɛ sanebimɔi abaahã hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Mɛɛ gbɛi anɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ atsɔ afee enyɛmi gbɔ? Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye naagbai ni hãaa wɔfee mɛi gbɔ lɛ anɔ? Kɛ́ mɔ ko fee wɔ gbɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã tɛŋŋ?

MƐƐ BEI AMLI WƆBAANYƐ WƆFEE MƐI GBƆ?

5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee mɛi gbɔ yɛ wɔ-Kristofoi akpeei ashishi?

5 Yɛ Kristofoi akpeei ashishi: Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ ni fɔ̃ɔ wɔ nine ni wɔba Kristofoi akpeei. Wɔmiisumɔ ni wɔhere mɔ fɛɛ mɔ ni baahere ninefɔɔ nɛɛ nɔ lɛ atuu, titri lɛ, mɛi hei ni baa lɛ. (Rom. 15:7) Mɛi hei lɛ hu ji Yehowa gbɔi. No hewɔ lɛ kɛ́ amɛba kpeei lɛ, esa akɛ wɔhã amɛhiɛ amɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛsaa amɛhe amɛhã loo atade ni amɛwo. (Yak. 2:1-4) Kɛ́ oyɔse akɛ mɔ hee ko eba, shi etamɔ nɔ ni enáko mɔ ko akpee lɛ lɛ, obaanyɛ ofɔ̃ lɛ nine ni ebata omasɛi, ni oye obua lɛ ni enu nɔ ni afeɔ lɛ shishi, ni agbɛnɛ hu, enyɛ egbele ŋmalɛi ni akaneɔ lɛ. Enɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni obaanyɛ otsɔ nɔ otsɔɔ akɛ ookɔ “gbɔfeemɔ gbɛ lɛ.”​—Rom. 12:13.

6. Namɛi titri esa akɛ wɔfee amɛ gbɔ?

6 Fɔ̃ɔ mɛi nine kɛhã niyeli: Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko miifee mɔ ko gbɔ lɛ, bei pii lɛ etsɔɔ akɛ mɔ lɛ efɔ̃ mɔ ko nine kɛba eshĩa lɛ ni eŋmɛ lɛ okpɔlɔ. (1 Mo. 18:1-8; Koj. 13:15; Luka 24:28-30) Yɛ nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ mɔ ko fɔ̃ bo nine kɛhã niyeli lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ miisumɔ ni ekɛ bo abɔ naanyo ni toiŋjɔlɛ ahi nyɛteŋ. Namɛi titri esa akɛ wɔfee amɛ gbɔ? Nyɛmimɛi ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ. Yɛ fimɔ beiaŋ lɛ, ani jeee amɛ nɔŋŋ wɔbaakpa gbɛ akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ? No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ amɛ abɔ naanyo, wɔye amɛ anɔkwa, ni wɔkɛ amɛ fɛɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Yɛ afi 2011 lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ tsake be ni United States Betel weku lɛ kɛfeɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ kɛjɛ gbɛkɛ 6:45 kɛba gbɛkɛ 6:15. Mɛni hewɔ? Be ni atswaa tsakemɔ nɛɛ he adafi lɛ, awie akɛ kɛ́ akpa nikasemɔ lɛ mra lɛ, ewaaa akɛ Betelbii lɛ baafee amɛhe gbɔ. Betel shĩai krokomɛi hu fee nakai nɔŋŋ. Gbɛjianɔtoo nɛɛ ehã suɔmɔ kɛ naanyobɔɔ ni yɔɔ Betel weku lɛ mli bii lɛ ateŋ lɛ mli ewa waa.

7, 8. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee mɛi ni bahãa wiemɔ yɛ wɔsafo lɛ mli lɛ gbɔ?

7 Kɛji nyɛmimɛi jɛ asafoi krokomɛi amli amɛbahã wiemɔ yɛ wɔsafo lɛ mli, kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ basaraa wɔ, loo nitsumɔhe nine lɛ najiaŋdamɔlɔ ko basara wɔ lɛ, eji hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛbaafee amɛ gbɔ. (Kanemɔ 3 Yohane 5-8.) Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji ni wɔbaafɔ̃ amɛ nine kɛba wɔshĩai amli kɛhã niyeli.

8 Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ United States lɛ wie akɛ: “Afii abɔ nɛ ni mi kɛ miwu lɛ náa hegbɛ wɔfeɔ nyɛmimɛi pii ni bahãa wiemɔ yɛ wɔsafo lɛ mli lɛ kɛ amɛŋamɛi gbɔ yɛ wɔshĩa lɛ. Be fɛɛ be ni wɔbaafee nakai lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa. Wɔshwako wɔhe pɛŋ akɛ wɔfee nyɛmimɛi nɛɛ gbɔ.”

9, 10. (a) Namɛi ekolɛ ehe baahia ni ahã amɛ he ko ni amɛwɔ? (b) Ani mɛi ni shĩai daraaa lɛ hu baanyɛ aye abua? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

9 Mɛi ni ebato gbɔ: Yɛ blema lɛ, efɔɔ kaa akɛ ahãa gbɛfãlɔi komɛi he ko amɛwɔɔ. (Hiob 31:32; Flm. 22) Yɛ wɔbei nɛɛ amli hu lɛ, bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni wɔhã mɛi komɛi he ko ni amɛwɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ, kɛ́ kpokpaa nɔkwɛlɔ ko yasara asafo ko lɛ, esa akɛ ená he ko ni ebaawɔ. Nakai nɔŋŋ bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni ahã nyɛmimɛi ni afɔ̃ɔ amɛ nine kɛyaa asafo lɛ skul srɔtoi lɛ, kɛ mɛi ni kɛ amɛhe hãa kɛhã tsũmaa lɛ hu he ko ni amɛwɔ. Ni kɛ́ adebɔɔ naa oshara ko kpãtã nyɛmimɛi komɛi ashĩai ahiɛ hu? Ekolɛ ehe baahia ni wɔhã nyɛmimɛi nɛɛ he ko ni amɛwɔ kɛyashi abaamamɔ amɛtsũi lɛ ekoŋŋ. Esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ shĩai wuji lɛ pɛ ji mɛi ni baanyɛ aye abua. Ekolɛ nyɛmimɛi nɛɛ efee nakai shii abɔ momo. Kɛ́ oshĩa lɛ edaaa po lɛ, ani obaanyɛ ohã mɔ ko abato nyɛŋɔɔ?

10 Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ South Korea ni hã nyɛmimɛi komɛi ni afɔ̃ amɛ nine kɛhã asafo lɛ skul srɔtoi lɛ eko lɛ bato eŋɔɔ lɛ wie akɛ: “Shishijee lɛ, mishashao shi, ejaakɛ wɔbote gbalashihilɛ mli etsɛko, ni wɔshĩa lɛ edaaa. Shi be fɛɛ be ni skulbii lɛ baabato wɔŋɔɔ lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Niiashikpamɔ nɛɛ hã wɔna akɛ, kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fee ekome kɛsɔmɔ Yehowa ni amɛkɛ otii mamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, amɛbaaná miishɛɛ.”

11. Mɛni hewɔ ekolɛ ehe baahia ni wɔfee mɛi ni eba wɔsafo lɛ mli ehee lɛ gbɔ?

11 Nyɛmimɛi ni eba nyɛsafo lɛ mli ehee: Nyɛmimɛi komɛi loo wekui baanyɛ afã kɛjɛ he ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛbahi nyɛkutso lɛ mli. Ekolɛ amɛba ni amɛbaye amɛbua nyɛsafo lɛ akɛni hiamɔ lɛ da yɛ nyɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ hewɔ. Aloo ekolɛ amɛji gbɛgbalɔi ni nitsumɔhe nine lɛ kɛɛ amɛbaye amɛbua nyɛsafo lɛ. Amrɔ nɛɛ amɛbaje akutso hee mli kɛ asafo hee mli, ni ekolɛ ehe baahia ni amɛkase wiemɔ hee ni amɛle bɔ ni nyɛ hu nyɛhiɔ shi nyɛhãa. Kɛ́ wɔfɔ̃ nyɛmimɛi nɛɛ nine koni amɛba ni wɔye nɔ ko fioo, loo wɔŋmɛ amɛ okpɔlɔ, loo wɔkɛ amɛ je kpo kɛyashara shi lɛ, no baahã amɛtsɔmɔ wɔnanemɛi ni amɛnyɛ amɛtsake amɛhe amɛwo shihilɛ hee ni amɛbaje mli lɛ mli.

12. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ jeee ja wɔfee nɔ ko gbidii dani wɔbaanyɛ wɔfee mɛi gbɔ.

12 Ehe ehiaaa ni wɔfee nɔ ko gbidii kɛfee mɛi gbɔ. (Kanemɔ Luka 10:41, 42.) Naa nɔ ni nyɛmi nuu ko wie yɛ be klɛŋklɛŋ ni ekɛ eŋa shi amɛmaŋ koni amɛyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ he: “No mli lɛ, wɔdarako, wɔbɛ niiashikpamɔ, ni wɔhiɛ tse shĩa waa. Gbɛkɛ ko lɛ, miŋa hiɛ tse shĩa waa. Mifee bɔ fɛɛ bɔ ni manyɛ, shi minyɛɛɛ mashɛje emii. Kɛkɛ ni aaafee gbɛkɛ 7:30 lɛ, wɔnu ni mɔ ko miitswa wɔshinaa lɛ. Be ni migbele shinaa lɛ, naa yoo ko ni akɛ lɛ miikase Biblia lɛ ni eba kɛ edɛŋ akutui etɛ ni ekɛmiiba ebakpee maŋsɛɛ sɔɔlɔi hei ni eba lɛ. Wɔhã eba tsũ lɛ mli, ni wɔhã lɛ nu. No sɛɛ lɛ, wɔfee tii kɛ kookoo klakla ni wɔkɛ lɛ fɛɛ nu. No mli lɛ, wɔkaseko Swahili, ni lɛ hu enuuu Blɔfo. Shi niiashikpamɔ nɛɛ ni wɔná nakai gbɛkɛ lɛ ye ebua wɔ ni wɔkɛ nyɛmimɛi lɛ bɔi naanyobɔɔ, ni enɛ hã wɔná miishɛɛ waa.”

KAASHASHAO SHI AKƐ OBAAFEE MƐI GBƆ

13. Kɛ́ wɔfee mɛi gbɔ lɛ, te wɔbaaná he sɛɛ wɔhã tɛŋŋ?

13 Ani oshashao shi pɛŋ akɛ obaafee mɔ ko gbɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ ohã hegbɛ ko ni baahã oná miishɛɛ ni oná mɛi ni kɛ bo baabɔ naanyo kɛya naanɔ lɛ eŋmɛɛ bo. Shoofeemɔ he tsofa kome ni hi waa ji gbɔfeemɔ. Shi ekolɛ obaabi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ kwraa mɔ ko baashashao shi akɛ ebaafee mɛi gbɔ?’ Ekomɛi ji nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ.

14. Kɛ́ wɔbɛ dekã kɛ hewalɛ ni wɔkɛbaafee mɛi gbɔ loo ni kɛ́ mɛi fɔ̃ wɔnine lɛ wɔkɛbaaya lɛ, mɛni ekolɛ ehe baahia ni wɔfee?

14 Dekã kɛ hewalɛ: Yehowa tsuji bɛ dekã kwraa, ni bei pii lɛ, sɔ̃i ni jwere wɔnɔ lɛ fa babaoo. Ekolɛ enɛ hewɔ lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi nuɔ he akɛ wɔbɛ dekã kɛ hewalɛ ni wɔkɛbaafee mɛi gbɔ. Kɛ́ nakai onuɔ he lɛ, ehe baahia ni ofee tsakemɔi yɛ bɔ ni okɛ obe tsuɔ nii ohãa lɛ mli koni oná dekã kɛfee mɛi gbɔ, ni agbɛnɛ hu, kɛ́ mɛi fɔ̃ bo nine lɛ, onyɛ oya. Ŋmalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ wɔfee mɛi gbɔ. (Heb. 13:2) No hewɔ lɛ, ejeee tɔmɔ, ni yɛ anɔkwale mli lɛ, ehi akɛ wɔbaato wɔbe he gbɛjianɔ bɔ ni baahã wɔná dekã kɛfee mɛi gbɔ. Ekolɛ enɛ hewɔ lɛ, ehe baahia ni wɔtse be ni wɔfiteɔ yɛ nibii komɛi ni he ehiaaa tsɔ lɛ ahe lɛ nɔ.

15. Mɛni hewɔ mɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛbaafee mɛi gbɔ lɛ?

15 Bɔ ni bo diɛŋtsɛ onaa ohe ohãa: Mɛi komɛi yɛ ni amɛmiisumɔ ni amɛfee mɛi gbɔ shi amɛnuɔ he akɛ amɛnyɛŋ amɛfee. Ani bo hu onuɔ he nakai? Ekolɛ ohiɛ gboɔ ni oleee sanegbaa, no hewɔ lɛ onuɔ he akɛ kɛ́ ofee mɛi gbɔ lɛ, amɛnáŋ miishɛɛ. Aloo ekolɛ obɛ shika tsɔ, ni no hewɔ lɛ, onuɔ he akɛ onyɛŋ ofee mɛi gbɔ tamɔ bɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi feɔ lɛ. Kɛ́ nakai ni lɛ, kaimɔ akɛ, jeee bɔ ni awula shĩa ko mli ahã lɛ ji nɔ ni he hiaa. Nɔ ni he hiaa kɛkɛ ji, ni abaato emli nibii lɛ jogbaŋŋ, ahã emli afee falefale, ni agbɛnɛ hu, efee he ko ni mɛi ahiɛ baamɛ.

16, 17. Kɛ́ ooye otsui akɛ onyɛŋ ofee mɛi gbɔ lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo?

16 Kɛ́ otsui fãa akɛ obaafee mɛi gbɔ lɛ, tsɛ otsui oŋmɛ omli; jeee bo pɛ onuɔ he nakai. Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ Britain lɛ wie akɛ: “Kɛ́ oosara mɛi asɛɛ lɛ, eyɛ tsuifãa fioo. Shi tamɔ eji yɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni wɔfeɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, emli jɔɔmɔi lɛ fa kwraa fe wɔtsui ni wɔyeɔ yɛ he lɛ. Kɛ́ mikɛ mɛi tara shi ni wɔnu kɔfi kɛkɛ ni wɔgba sane lɛ, mináa miishɛɛ waa.” Kaimɔ hu akɛ, be fɛɛ be lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ obaahã ogbɔi lɛ ana akɛ osusuɔ amɛhe. (Fip. 2:4) Mɛi pii sumɔɔ ni amɛgba mɛi amɛshihilɛ mli niiashikpamɔi. Ekolɛ kɛ́ wɔfɔ̃ amɛ nine kɛba wɔshĩa loo amɛfɔ̃ wɔ nine kɛtee amɛshĩa lɛ, wɔbaaná hegbɛ wɔnu amɛniiashikpamɔi lɛ. Asafoŋ onukpa kroko hu ŋma akɛ: “Kɛ́ mifɔ̃ misafoŋbii lɛ nine kɛba mishĩa lɛ, ehãa minuɔ amɛ shishi jogbaŋŋ ni mináa be kɛleɔ amɛ, titri lɛ, bɔ ni fee ni amɛba anɔkwale lɛ mli.” Kɛ́ ohã ogbɔi lɛ nu he akɛ osusuɔ amɛhe lɛ, no baahã nyɛ fɛɛ nyɛná miishɛɛ.

17 Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni bei pii lɛ, ehãa nyɛmimɛi ni miiba asafo lɛ skul srɔtoi lɛ eko lɛ he ko amɛwɔɔ lɛ wie akɛ: “Shishijee lɛ, miye mitsui, ejaakɛ nibii bɛ mitsũi lɛ amli tsɔ, ni sɛii memeji ni mikɛsaa amɛmli. Skul tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ŋa ye ebua mi koni mikaye mitsui tsɔ. Ekɛɛ mi akɛ kɛ́ ewu lɛ miisara asafoi lɛ, be ni amɛnáa miishɛɛ waa ji, be ni amɛyato mɔ ko ni hiɛ dɔɔ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he waa shi ekolɛ ebɛ nɔ ko tsɔ lɛ ŋɔɔ, ejaakɛ jwɛŋmɔ ni mɔ ko ni tamɔ nakai lɛ hiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he lɛ tamɔ jwɛŋmɔ ni amɛ hu amɛhiɛ yɛ he lɛ nɔŋŋ, ni no ji, ni amɛbaahã amɛshihilɛ afee mlɛo ni amɛkɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Enɛ hã mikai sane ko ni mimami fɔɔ wɔ kɛɛmɔ be ni wɔji gbekɛbii lɛ, akɛ: ‘Yelibai folo ni suɔmɔ yɔɔ he lɛ, ehi.’” (Abɛi 15:17) No hewɔ lɛ, kaaye otsui kwraa. Nɔ ni he hiaa ji ni obaahã ogbɔi lɛ ana akɛ osumɔɔ amɛsane.

18, 19. Kɛ́ wɔfee mɛi gbɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjie susumɔi gbohii ni wɔyɔɔ yɛ amɛhe lɛ kɛje wɔtsui mli?

18 Bɔ ni onaa mɛi krokomɛi ohãa: Ani mɔ ko yɛ osafo lɛ mli ni bɔ ni efeɔ enii ehãa lɛ gbaa onaa? Kɛ́ ofeee nɔ ko yɛ bɔ ni onuɔ he ohãa yɛ ehe lɛ he lɛ, onáŋ ehe miishɛɛ kɔkɔɔkɔ. Ni kɛ́ obɛ mɔ ko he miishɛɛ lɛ, osumɔŋ ni ofee lɛ gbɔ. Aloo eeenyɛ efee akɛ, mɔ ko efee bo nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ waa be ko ni eho, ni ewa kɛhã bo akɛ obaajie yɛ ojwɛŋmɔ mli. Kɛ́ onu he nɛkɛ lɛ, ebaawa akɛ obaafee nakai mɔ lɛ gbɔ.

19 Biblia lɛ kɛɔ akɛ, gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔsaa wɔ kɛ mɛi krokomɛi, ni wɔhenyɛlɔi po fata he lɛ, ateŋ ji ni wɔbaafee amɛ gbɔ. (Kanemɔ Abɛi 25:21, 22.) Kɛ́ wɔfee mɛi gbɔ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔná amɛhe miishɛɛ ni wɔkɛ amɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Ebaahã wɔna amɛsui kpakpai ni Yehowa hu na ni no hã egbala amɛ kɛba anɔkwale lɛ mli lɛ. (Yoh. 6:44) Kɛ́ wɔhã suɔmɔ tsirɛ wɔ ni wɔfɔ̃ mɛi nine kɛba wɔshĩa be ni amɛkpaaa gbɛ lɛ, no baanyɛ ahã naanyobɔɔ kpakpa abakã wɔ kɛ amɛ teŋ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná suɔmɔ wɔhã mɛi krokomɛi koni no atsirɛ wɔ ni wɔfee amɛ gbɔ? Gbɛ kome ji ni wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ Filipibii 2:3 lɛ baatsu nii. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkɛ heshibaa abua mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe nyɛ.” Esa akɛ wɔsusu nibii ni wɔnyɛmimɛi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ yɛ mli fe wɔ lɛ ahe. Ekolɛ amɛhemɔkɛyeli mli wa, amɛfi shi yɛ nibii pii amli, amɛyɛ ekãa, loo amɛjieɔ sui kpakpai krokomɛi akpo. Kɛ́ wɔjwɛŋ amɛsui kpakpai nɛɛ anɔ lɛ, no baahã wɔsumɔ amɛ, ni ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaafee amɛ gbɔ.

BƆ NI ESA AKƐ WƆFEE WƆNII KƐ́ MƆ KO FEE WƆ GBƆ

Mɛi gboɔ deŋme kɛsaraa amɛgbɔi asɛɛ jogbaŋŋ (Kwɛmɔ kuku 20)

20. Kɛ́ wɔhere ninefɔɔ ko nɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔya? Ni kɛ́ nɔ ko ni he hiaa waa hewɔ lɛ wɔnyɛŋ wɔya lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

20 Yɛ lala ko ni David fo lɛ mli lɛ, ebi akɛ: “Ao Yehowa, namɔ baanyɛ aba omama tsũ lɛ mli akɛ gbɔ?” (Lala 15:1) No sɛɛ lɛ, ewie sui ni Yehowa sumɔɔ ni egbɔi lɛ aná lɛ ahe. Sui nɛɛ ateŋ ekome ji, esa akɛ wɔye wɔwiemɔ nɔ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ ewo shi, ni nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ kɛhãaa lɛ po lɛ, ekuuu eshiwoo lɛ mli.” (Lala 15:4) Kɛ́ wɔkpɛlɛ gbɔfeemɔ he ninefɔɔ ko nɔ lɛ, esaaa akɛ wɔtsakeɔ wɔnaabu, ja ekolɛ nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he. Ekolɛ mɔ ni baafee wɔ gbɔ lɛ eto nibii fɛɛ ahe gbɛjianɔ momo, no hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛɛ lɛ akɛ wɔnáaa wɔba dɔŋŋ lɛ, wɔhã egbo deŋme efolo. (Mat. 5:37) Mɛi komɛi kpɛlɛɔ ninefɔɔ ko nɔ, shi kɛ́ amɛná ninefɔɔ kroko ni amɛsusuɔ akɛ no hi fe klɛŋklɛŋ nɔ lɛ, amɛfoɔ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, etsɔɔɔ suɔmɔ kɛ bulɛ, aloo jeee nakai? Esa akɛ wɔhiɛ asɔ nɔ fɛɛ nɔ ni mɔ ni feɔ wɔ gbɔ lɛ kɛbaafee wɔ gbɔ lɛ. (Luka 10:7) Kɛ́ wɔhere ninefɔɔ ko nɔ, shi ekolɛ shihilɛ ko ni wɔnyɛŋ he nɔ ko kwraa wɔfee lɛ hewɔ lɛ wɔnyɛŋ wɔya lɛ, esa akɛ suɔmɔ kɛ mɔhesusumɔ atsirɛ wɔ ni wɔhã mɔ ni fɔ̃ wɔ nine lɛ ale oya nɔŋŋ.

21. Kɛ́ wɔle bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhãa yɛ he ni wɔtee lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔle bɔ ni esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã kɛ́ mɔ ko miitao efee wɔ gbɔ?

21 Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni wɔle bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhãa yɛ gbɔfeemɔ he yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Yɛ hei komɛi lɛ, kɛ́ atsɛko bo he ko ni otee lɛ, ejeee naagba. Shi yɛ hei komɛi lɛ kɛ́ ofee nakai lɛ anaa lɛ nɔ kroko. Hei komɛi yɛ ni ahãa gbɔi lɛ niyenii lɛ ateŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ, ni weku lɛ yeɔ nɔ ni eshwɛ lɛ. Shi yɛ hei komɛi lɛ, mɔ fɛɛ mɔ yeɔ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Yɛ hei komɛi hu lɛ, mɛi ni afɔ̃ɔ amɛ nine lɛ kɛ nɔ ko baa. Shi yɛ hei krokomɛi lɛ, akpaaa gbɛ akɛ mɛi ni afɔ̃ amɛ nine lɛ kɛ nɔ ko baaba. Hei komɛi yɛ ni kɛ́ afɔ̃ bo nine lɛ, akpaaa gbɛ akɛ obaahere nɔ nɔŋŋ; esa akɛ okpoo ninefɔɔ lɛ shi kome loo shii enyɔ dã. Shi yɛ hei komɛi lɛ, kɛ́ ofee nakai lɛ, etsɔɔɔ bulɛ. Esa akɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔhã mɔ ni fɔ̃ wɔ nine lɛ aná miishɛɛ akɛ efɔ̃ wɔ nine.

22. Mɛni hewɔ ehe miihia waa ni ‘wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee enyɛmi gbɔ’?

22 Petro wie akɛ: “Nibii fɛɛ anaagbee eshɛ etã.” (1 Pet. 4:7) Ŋmɛnɛ lɛ, naagbee lɛ ebɛŋkɛ fe bei fɛɛ ni eho. Etsɛŋ, wɔkɛ amanehulu ni fe amanehului fɛɛ ni eba je lɛ nɔ pɛŋ lɛ baakpe. Be ni shihilɛ lɛ yaa nɔ efiteɔ lɛ, esa akɛ suɔmɔ ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ mli awa waa. Esa akɛ wɔbo ŋaa ni Petro wo lɛ toi, titri lɛ, yɛ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ hewɔ, ni ‘wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee enyɛmi gbɔ.’ Lɛɛlɛŋ, gbɔfeemɔ hãa mɔ náa miishɛɛ, ni ehe miihia. Anɔkwa, ehe baaya nɔ ahia yɛ jeŋ hee lɛ mli.​—1 Pet. 4:9.