Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Tsɔsemɔ Hãa Wɔnaa Akɛ Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Wɔ

Tsɔsemɔ Hãa Wɔnaa Akɛ Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Wɔ

“Mɛi ni Yehowa sumɔɔ lɛ, amɛ etsɔseɔ.”​—HEB. 12:6.

LALAI: 123, 86

1. Bei pii lɛ, mɛni Biblia lɛ hãa wɔnaa yɛ tsɔsemɔ he?

KƐ́ ONU wiemɔ ni ji “tsɔsemɔ” lɛ, mɛni baa ojwɛŋmɔ mli? Ekolɛ nɔ klɛŋklɛŋ ni baa ojwɛŋmɔ mli ji toigbalamɔ. Shi jeee ja agbala mɔ ko toi dani abaanyɛ akɛɛ akɛ aatsɔse lɛ. Bei pii lɛ, Biblia wieɔ tsɔsemɔ he ekpakpa, ni bei komɛi po lɛ, kɛ́ eewie tsɔsemɔ he lɛ, etsĩɔ nibii tamɔ nilee, hiɛshikamɔ, suɔmɔ, kɛ wala hu tã. (Abɛi 1:2-7; 4:11-13) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ tsɔse wɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ ni eesumɔ ni wɔná naanɔ wala. (Heb. 12:6) Anɔkwa, wiemɔ “tsɔsemɔ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji, ni abaatsɔɔ mɔ ko nii, tamɔ bɔ ni fɔlɔ tsɔɔ ebi ko ni esumɔɔ esane waa lɛ nii lɛ. Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ Nyɔŋmɔ gbalaa wɔtoi kɛtsɔseɔ wɔ moŋ, shi efeee lɛ bɔ ni baaye wɔ awui.

2, 3. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ nitsɔɔmɔ kɛ toigbalamɔ nɔ atsɔse mɔ ko? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

2 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ: Gbekɛ nuu fioo ko ni atsɛɔ lɛ John lɛ kɛ bɔɔlu miishwɛ yɛ amɛtsũ lɛ mli. Emami kɛɛ lɛ akɛ: “John, bɛ ole akɛ esaaa akɛ otswaa bɔɔlu yɛ tsũ lɛ mli? Obaafite nɔ ko.” Shi John booo emami toi, ni etee nɔ etswa bɔɔlu lɛ yɛ tsũ lɛ mli. Kɛkɛ ni bɔɔlu lɛ yashi gbɛ́ ni fɔfɔi yɔɔ mli ni akɛsaa tsũ lɛ mli lɛ ni ejwara. Mɛni emami baafee kɛtsɔse lɛ? Emami baatsɔɔ lɛ nii, ni ebaagbala etoi fioo hu. Ebaatsɔɔ John nɔ hewɔ ni nɔ ni efee lɛ ehiii, ni ebaahã ele hu akɛ, nilee yɛ mli akɛ ebaabo efɔlɔi toi ni ekɛ amɛgbɛtsɔɔmɔi atsu nii. No sɛɛ lɛ, ekolɛ ekɛ toigbalamɔ ni sa baahã lɛ. Ekolɛ ebaahe bɔɔlu lɛ yɛ edɛŋ ni ebaahã be ashwie mli dani ekɛhã lɛ ekoŋŋ. Enɛ baahã John ana akɛ, toigbele kɛ naagbai baa.

3 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔfata Nyɔŋmɔ shĩa lɛ mli bii lɛ ahe. (1 Tim. 3:15) No hewɔ lɛ, Yehowa, ni ji wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, yɛ hegbɛ ni etsɔɔ wɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa ní ejɛ suɔmɔ mli etsɔse wɔ kɛ́ wɔgbo enɔ toi. Kɛ́ wɔnifeemɔi hã wɔkɛ naagbai kpe loo agbala wɔtoi lɛ, no hu Yehowa tsɔsemɔ ni, ejaakɛ no baahã wɔna akɛ ehe miihia ni wɔbo wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ toi. (Gal. 6:7) Wɔsane kã Nyɔŋmɔ tsui nɔ waa, ni esumɔɔɔ ni wɔnaa amane.​—1 Pet. 5:6, 7.

4. (a) Mɛɛ tsɔsemɔ kɛ́ akɛhã mɔ ko lɛ, Yehowa baajɔɔ nɔ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Kɛ́ wɔdamɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ wɔtsɔse wɔbi loo wɔ-Biblia mli nikaselɔ ko lɛ, no baanyɛ aye abua lɛ ni ebatsɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔ, ni enɛ ji oti hewɔ ni wɔtsɔseɔ lɛ lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji nɔ titri ni wɔkɛtsɔseɔ mɛi, ejaakɛ eyeɔ ebuaa wɔ ni ‘wɔtsɔseɔ mɛi yɛ jalɛ mli.’ Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baahã wɔbi lɛ loo wɔ-Biblia mli nikaselɔ lɛ anu ‘nii fɛɛ ni Yesu efã wɔ’ lɛ ashishi ni eye nɔ. (2 Tim. 3:16; Mat. 28:19, 20) Yehowa miisumɔ ni wɔtsɔse mɛi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ koni amɛ hu amɛnyɛ amɛye amɛbua mɛi krokomɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. (Kanemɔ Tito 2:11-14.) Amrɔ nɛɛ, wɔbaasusu sanebimɔi etɛ komɛi ahe. Nomɛi ji: (1) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ lɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ? (2) Mɛni wɔkaseɔ yɛ mɛi komɛi ni hi shi yɛ blema ni Nyɔŋmɔ tsɔse amɛ lɛ aniiashikpamɔi lɛ amli? (3) Kɛ́ wɔmiitsɔse mɛi lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa kɛ e-Bi lɛ?

MƐI NI YEHOWA SUMƆƆ LƐ, AMƐ ETSƆSEƆ

5. Mɛɛ gbɛi anɔ tsɔsemɔ ni Yehowa tsɔseɔ wɔ lɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ?

5 Yehowa sumɔɔ wɔ, ni no hewɔ ejajeɔ wɔ, etsɔɔ wɔ nii, ni etsɔseɔ wɔ lɛ. Eesumɔ ni wɔya nɔ wɔhi emasɛi ni wɔná naanɔ wala. (1 Yoh. 4:16) Yehowa egbeee wɔhe guɔ, ni asaŋ, ejɛɛɛ wɔ, ejaakɛ esumɔɔɔ ni wɔnuɔ he akɛ wɔbɛ nɔ ko mli. (Abɛi 12:18) Moŋ lɛ, ewoɔ wɔhiɛ nyam, ejaakɛ ekɛ ejwɛŋmɔ maa wɔsui kpakpai lɛ anɔ, ni ehãa wɔ hegbɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ saji ahe. Kɛ́ osusu bɔ ni Yehowa tsɔɔ Biblia lɛ, asafo lɛ woji lɛ, wɔfɔlɔi, loo asafoŋ onukpai lɛ anɔ etsɔseɔ wɔ lɛ he lɛ, ani onaaa faŋŋ akɛ esumɔɔ wɔ? Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ jaje wɔ yɛ mlijɔlɛ kɛ suɔmɔ mli be mli ni ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ po wɔnako akɛ ‘wɔkɔ gbɛ ko ni ejaaa lɛ,’ yɛ anɔkwale mli lɛ, suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛhã wɔ lɛ eko amɛjieɔ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ.​—Gal. 6:1.

6. Kɛ́ ahe sɔɔmɔ hegbɛi komɛi yɛ mɔ ko dɛŋ kɛtsɔse lɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ?

6 Bei komɛi lɛ, tsɔsemɔ yaa shɔŋŋ fe ni abaawo mɔ ko ŋaa loo akɛ lɛ baawie kɛkɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko fee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, sɔɔmɔ hegbɛi ni eyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ekomɛi baaŋmɛɛ lɛ. Kɛ̃lɛ, yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli po lɛ, tsɔsemɔ ni atsɔseɔ lɛ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ. Kɛ́ mɔ lɛ sɔɔmɔ hegbɛi lɛ ŋmɛɛ lɛ lɛ, ekolɛ no baahã ena akɛ ehe miihia waa ni ehe be babaoo kɛkase Biblia lɛ ni ejwɛŋ nɔ, ni esɔle. Ni kɛ́ efee nibii nɛɛ, wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli baawa. (Lala 19:7) Yɛ be ni sa mli lɛ, ekolɛ enine baashɛ esɔɔmɔ hegbɛi lɛ anɔ ekoŋŋ. Kɛ́ ashwie mɔ ko kɛje asafo lɛ mli po lɛ, etsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ, ejaakɛ shwiemɔ ni ashwie lɛ lɛ buɔ asafo lɛ he koni efɔŋfeemɔ akahe shi yɛ mli. (1 Kor. 5:6, 7, 11) Agbɛnɛ hu, akɛni Nyɔŋmɔ gbalaa wɔtoi bɔ ni sa kɛkɛ hewɔ lɛ, kɛ́ ashwie mɔ ko lɛ, no baanyɛ ahã mɔ lɛ ayɔse akɛ esha ni efee lɛ yɛ hiɛdɔɔ, ni enɛ baanyɛ atsirɛ lɛ ni etsake etsui.​—Bɔf. 3:19.

KƐ́ YEHOWA TSƆSE WƆ LƐ, WƆNÁA HE SƐƐ

7. Namɔ ji Shebna? Ni mɛɛ su gbonyo ená?

7 Bɔ ni afee ni wɔnu bɔ ni tsɔsemɔ he hiaa hã lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, hã wɔsusu mɛi enyɔ komɛi ni Yehowa tsɔse amɛ lɛ ahe wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ mɔ lɛ ji Israelnyo ko ni atsɛɔ lɛ Shebna ni hi shi yɛ Maŋtsɛ Hezekia beiaŋ lɛ. Mɔ kroko lɛ ji nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Graham. No mli lɛ, Shebna ji “mɔ ni kwɛɔ shĩa lɛ nɔ.” Kɛ́ shĩa nɛɛ ji Hezekia shĩa lɛ, belɛ etsɔɔ akɛ Shebna ji mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ waa. (Yes. 22:15) Shi mɔbɔ sane ji akɛ, Shebna wó ehe nɔ, ni etao hiɛnyam ehã lɛ diɛŋtsɛ ehe, aahu po akɛ, ehã akpɛ́ niiatsɛmɛi agbonyobu ahã lɛ ni eta ‘anunyam shwiilii amli’!​—Yes. 22:16-18.

Kɛ́ wɔba wɔhe shi ni wɔtsake wɔsubaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ wɔ (Kwɛmɔ kuku 8-10)

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔse Shebna, ni mɛni jɛ mli kɛba?

8 Akɛni Shebna tao hiɛnyam ehã lɛ diɛŋtsɛ ehe hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ‘he enitsumɔ lɛ yɛ edɛŋ’ ni ekɛhã Eliakim. (Yes. 22:19-21) Enɛ ba be ni Asiria maŋtsɛ Senakerib to eyiŋ akɛ ebaatutua Yerusalem lɛ. No sɛɛ be ko lɛ, Senakerib tsu emaŋ onukpai komɛi kɛ asraafoi babaoo kɛtee Yerusalem koni amɛyawo Yudafoi lɛ ahe gbeyei ni Hezekia aŋmɛɛ maŋ lɛ he ehã amɛ. (2 Maŋ. 18:17-25) Hezekia tsu Eliakim kɛ mɛi enyɔ komɛi koni amɛkɛ maŋ onukpai ni Senakerib tsu kɛba lɛ ayawie. Mɛi enyɔ nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Shebna, ni nakai beiaŋ lɛ eesɔmɔ akɛ woloŋmalɔ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni yɛ nɔ najiaŋ ni Shebna baakɔ tsui yɛ tsɔsemɔ ni atsɔse lɛ lɛ hewɔ lɛ, eba ehe shi ni ekpɛlɛ nitsumɔ hee ni akɛwo edɛŋ lɛ nɔ, eyɛ mli akɛ ebaa shi fe nɔ ni tsutsu ko lɛ etsuɔ lɛ. Agbɛnɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nibii etɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ esane lɛ mli.

9-11. (a) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Shebna sane lɛ mli? (b) Te onuɔ he ohãa tɛŋŋ yɛ bɔ ni Yehowa kɛ Shebna ye ehã lɛ he?

9 Klɛŋklɛŋ lɛ, Shebna nitsumɔ ni ahe yɛ edɛŋ lɛ hãa wɔkaiɔ kɔkɔbɔɔ ni ji akɛ, “henɔwomɔ nyiɛɔ shigbeemɔ hiɛ, ni henɔwomɔ mumɔ nyiɛɔ nanetɔ̃tɔmɔ hiɛ” lɛ. (Abɛi 16:18) Ani oyɛ sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ko yɛ asafo lɛ mli ni no hewɔ lɛ, mɛi buɔ bo waa? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani obaaya nɔ oba ohe shi? Ani okɛ nyɛmɔi ni oyɔɔ kɛ nibii ni onyɛɔ otsuɔ lɛ fɛɛ he yijiemɔ lɛ hãa Yehowa? (1 Kor. 4:7) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ekabu ehe tsɔ fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe, shi moŋ esusu nii ahe bɔ ni baahã ejwɛŋ jogbaŋŋ.”​—Rom. 12:3.

10 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, bɔ ni Yehowa kɛ Shebna wie waa kɛjaje lɛ lɛ tsɔɔ akɛ, ehe eye akɛ Shebna baanyɛ atsake. (Abɛi 3:11, 12) Mɛni mɛi ni amɛsɔɔmɔ hegbɛi komɛi eŋmɛɛ amɛ lɛ baanyɛ akase yɛ enɛ mli? Esaaa akɛ amɛkɔɔ tsui. Moŋ lɛ, esa akɛ amɛya nɔ amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ, ni amɛna tsɔsemɔ lɛ akɛ nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ. Kaimɔ akɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔba wɔhe shi lɛ, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ kpoŋ wɔjeŋ ehãŋ wɔ. (Kanemɔ 1 Petro 5:6, 7.) Suɔmɔ mli ni Nyɔŋmɔ jɛɔ etsɔseɔ wɔ lɛ ji gbɛ kome ni etsɔɔ nɔ eshɔ̃ɔ wɔ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔgbɛjɛa wɔhe yɛ edɛŋ ni eshɔ̃ wɔ.

11 Nɔ ni ji etɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Shebna sane lɛ mli lɛ kɔɔ fɔlɔi, asafoŋ onukpai, kɛ mɛi krokomɛi ni Yehowa ehã amɛ hegbɛ akɛ amɛtsɔse mɛi lɛ ahe. No ji akɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa nyɛɔ esha moŋ, shi akɛni ekɛ ejwɛŋmɔ yaa mɔ ko ni efee esha lɛ sui kpakpai lɛ anɔ hewɔ lɛ, eyaa nɔ ejieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ lɛ. Kɛ́ fɔlɔ loo asafoŋ onukpa ji bo lɛ, ani okaseɔ Yehowa yɛ bɔ ni etsɔseɔ mɛi ehãa lɛ mli?​—Yuda 22, 23.

12-14. (a) Mɛni mɛi komɛi feɔ kɛ́ Yehowa tsɔse amɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ye ebua nyɛmi nuu ko ni etsake esubaŋ, ni mɛni jɛ mli kɛba?

12 Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ atsɔse amɛ lɛ, edɔɔ amɛ aahu akɛ, amɛkɛ Yehowa kɛ ewebii lɛ kpaa bɔɔ. (Heb. 3:12, 13) Shi ani no tsɔɔ akɛ esa akɛ akpoo amɛjeŋ ahã amɛ? Dabi! Susumɔ Graham niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Ashwie lɛ kɛje asafo lɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ ahe lɛ ekoŋŋ. Shi be ko sɛɛ lɛ, ekpa shiɛmɔ kɛ asafoŋ kpeei yaa. Asafoŋ onukpa ko bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ Graham baabɔ naanyo, ni sɛɛ mli lɛ, Graham kɛɛ lɛ akɛ ebaasumɔ ni ekɛ lɛ akase Biblia lɛ.

13 Asafoŋ onukpa lɛ wie akɛ: “No mli lɛ Graham naagba ji akɛ enaa ehe tsɔ. Ewie eshi asafoŋ onukpai ni ta esane lɛ mli ni amɛshwie lɛ lɛ. No hewɔ lɛ, wɔkɛ otsii komɛi susu ŋmalɛi ni kɔɔ henɔwomɔ kɛ nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ he. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bafee tamɔ ashwishwɛ, ni ehã Graham na bɔ ni eji diɛŋtsɛ lɛ jogbaŋŋ. Nɔ ni ena lɛ hã ehiɛ gbo waa. No hewɔ lɛ, efee he nɔ ko. Ekpɛlɛ nɔ akɛ ehã mplaŋ ni ji henɔwomɔ lɛ eshwila lɛ, ni no hewɔ enaaa po akɛ wiemɔ ni ewieɔ eshiɔ asafoŋ onukpai lɛ ji naagba ni esa akɛ etsu he nii. Efee tsakemɔi oya nɔŋŋ. Ebɔi Kristofoi akpeei yaa daa, ekase Biblia lɛ kɛ hiɛdɔɔ, ni esɔle daa gbi. Agbɛnɛ hu, ebɔi sɔ̃ ni tere lɛ akɛ ekɛ eweku lɛ akase Biblia lɛ he nitsumɔ, ni enɛ hã eŋa kɛ ebii lɛ amii shɛ amɛhe waa.”​—Luka 6:41, 42; Yak. 1:23-25.

14 Asafoŋ onukpa lɛ tsa esane lɛ nɔ akɛ: “Gbi ko lɛ, Graham kɛɛ mi nɔ ko ni ta mitsuiŋ waa. Ekɛɛ mi akɛ, ‘Mihi anɔkwale lɛ mli afii pii, ni misɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ pɛŋ. Shi kpaako manyɛ majɛ mitsuiŋ mawie akɛ misumɔɔ Yehowa.’ Etsɛɛɛ ni akɛ nitsumɔ wo edɛŋ akɛ ehiɛ maikrofoŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi, ni ehiɛ sɔ enɛ waa. Esane lɛ hã mikase nɔ ko, akɛ, kɛ́ mɔ ko ba ehe shi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni emɔ tsɔsemɔ mli lɛ, enáa jɔɔmɔi babaoo!”

KASEMƆ NYƆŊMƆ KƐ KRISTO BE NI OTSƆSEƆ MƐI KROKOMƐI

15. Kɛ́ wɔmiisumɔ ni mɛi amɔ wɔtsɔsemɔ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

15 Kɛ́ wɔkaseee nii jogbaŋŋ lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsɔmɔ tsɔɔlɔi kpakpai. (1 Tim. 4:15, 16) No hewɔ lɛ, kɛ́ oji mɔ ko ni Yehowa kɛ lɛ tsuɔ nii kɛtsɔseɔ mɛi krokomɛi lɛ, esa akɛ oba ohe shi ohã lɛ be fɛɛ be, ni ohã etsɔɔ bo gbɛ. Kɛ́ mɛi krokomɛi na akɛ obaa ohe shi lɛ, amɛbaabu bo ni kɛ́ oowo amɛ ŋaa loo oojaje amɛ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ amɛ akɛ amɛkɛbaatsu nii. Nyɛhãa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee yɛ enɛ mli lɛ he wɔkwɛa.

16. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yesu dɛŋ yɛ bɔ ni esa akɛ atsɔse mɛi ni atsɔɔ amɛ nii lɛ he?

16 Yesu bo e-Tsɛ Yehowa toi be fɛɛ be, ni efee nakai yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli. (Mat. 26:39) Agbɛnɛ hu, kɛ́ eetsɔɔ nii lɛ, ehãa mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ leɔ akɛ nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ jɛ e-Tsɛ Yehowa ŋɔɔ. (Yoh. 5:19, 30) Akɛni Yesu ba ehe shi ni ebo Yehowa toi hewɔ lɛ, emusuŋ tsɔ lɛ ni etsɔɔ mɛi nii jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ tsi amɛbɛŋkɛ lɛ. (Kanemɔ Luka 4:22.) Wiemɔi kpakpai ni ekɛtsu nii lɛ wo mɛi ni nijiaŋ eje wui ni amɛfee tamɔ “gãlã ko ni mli edɔ” loo “kane mli kpãa ni tsoɔ sulii” lɛ hewalɛ. (Mat. 12:20) Ekaselɔi lɛ je ŋwane yɛ mɔ ni ji agbo fe fɛɛ yɛ amɛteŋ lɛ he shii abɔ, ni kulɛ enɛ baanyɛ awo emli la. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, ejɛɔ mlihilɛ kɛ suɔmɔ mli ejajeɔ amɛ.​—Mar. 9:33-37; Luka 22:24-27.

17. Mɛɛ sui kpakpai baaye abua asafoŋ onukpai ni amɛnyɛ amɛkwɛ asafo lɛ nɔ jogbaŋŋ?

17 Be fɛɛ be ni asafoŋ onukpai kɛ Biblia mli shishitoo mlai baatsu nii kɛtsɔse mɔ ko lɛ, esa akɛ amɛkase Kristo. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ fɛɛ akudɔ amɛ. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛkwɛa Nyɔŋmɔ tooku ni yɔɔ nyɛshishi lɛ nɔ tamɔ tookwɛlɔi feɔ lɛ, ni nyɛsɔmɔa akɛ nɔkwɛlɔi, jeee tamɔ nɔ ni aanyɛ nyɛnɔ, shi moŋ nyɛjɛa nyɛsuɔmɔ mli nyɛfea nakai yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni jeee yɛ sɛɛnamɔ gbonyo hewɔ hu, shi moŋ tsuijurɔ naa; jeee akɛ mɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ tooku, ni ji egboshinii lɛ anɔ akɛ nuŋtsɔmɛi, shi moŋ nyɛfea nɔkwɛmɔnɔ nyɛhãa tooku lɛ.” (1 Pet. 5:2-4) Kɛ́ asafoŋ onukpai hã Nyɔŋmɔ kɛ Kristo, ni ji asafo lɛ yitso lɛ, kudɔ amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ amɛ kɛ mɛi ni amɛkwɛɔ amɛnɔ lɛ fɛɛ.​—Yes. 32:1, 2, 17, 18.

18. (a) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ yɛ fɔlɔi adɛŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ yeɔ ebuaa fɔlɔi koni amɛtsu amɛsɔ̃i ahe nii?

18 Ni yɛ weku lɛ mli hu? Te esa akɛ atsɔɔ gbekɛbii nii ni atsɔse amɛ ahã tɛŋŋ? Yehowa kɛɔ weku yitsei akɛ: “Nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛyaa nɔ nyɛkwɛa amɛ yɛ Yehowa tsɔsemɔ kɛ eŋaawoo lɛ mli.” (Efe. 6:4) Ani ehe miihia ni amɛfee nakai? Abɛi 19:18 lɛ kɛɔ akɛ: “Tsɔsemɔ obi be ni hiɛnɔkamɔ yɔɔ, ni kaaye egbele he sɔ̃.” Kɛ́ fɔlɔi tsɔseee amɛbii lɛ, amɛbaabu he akɔntaa amɛhã Yehowa! (1 Sam. 3:12-14) Shi kɛ́ fɔlɔi ba amɛhe shi ni amɛsɔle amɛkpa Yehowa fai ni eye ebua amɛ, ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Biblia lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛhã gbɛtsɔɔmɔ lɛ, Yehowa baahã amɛ hiɛshikamɔ kɛ hewalɛ koni amɛnyɛ amɛtsɔse amɛbii lɛ.​—Kanemɔ Yakobo 1:5.

AATSƆƆ WƆ NII KONI WƆNYƐ WƆHI SHI YƐ TOIŊJƆLƐ MLI KƐYA NAANƆ

19, 20. (a) Kɛ́ wɔmɔ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ lɛ mli lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Kɛ́ wɔmɔ Yehowa tsɔsemɔ lɛ mli, ni wɔkase Yehowa kɛ Yesu yɛ bɔ ni amɛtsɔseɔ mɛi amɛhãa lɛ gbɛfaŋ lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo diɛŋtsɛ! Jɔɔmɔi nɛɛ eko ji akɛ, toiŋjɔlɛ baahi wɔwekui kɛ wɔsafoi lɛ amli, ni mɔ fɛɛ mɔ baanu he akɛ asumɔɔ lɛ, sɛɛnamɔ yɛ ehe, ni eyɛ shweshweeshwe. Ni enɛ ji jɔɔmɔi ni wɔbaaná wɔsɛɛ lɛ he nɔ ko fioo kɛkɛ. (Lala 72:7) Yehowa, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ miitsɔse wɔ koni wɔnyɛ wɔfee ekome ni wɔhi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ eshishi kɛya naanɔ. (Kanemɔ Yesaia 11:9.) Kɛ́ wɔhã enɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be lɛ, wɔbaana akɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔseɔ wɔ lɛ ji gbɛ ko ni nɔ bɛ ni etsɔɔ nɔ ehãa wɔnaa akɛ esumɔɔ wɔ.

20 Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu tsɔsemɔ yɛ weku lɛ kɛ asafo lɛ mli lɛ he saji krokomɛi ahe, ni wɔbaana bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔse wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Agbɛnɛ hu, wɔbaana akɛ nɔ ko yɛ ni naa wa kwraa fe tsɔsemɔ.