Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Hemɔ Anɔkwale, Ni Kaahɔ̃ɔ Kɔkɔɔkɔ”

“Hemɔ Anɔkwale, Ni Kaahɔ̃ɔ Kɔkɔɔkɔ”

“Hemɔ anɔkwale, ni kaahɔ̃ɔ kɔkɔɔkɔ, hemɔ hiɛshikamɔ, kɛ tsɔsemɔ, kɛ niiashishinumɔ hu.”​—ABƐI 23:23.

LALAI: 94, 96

1, 2. (a) Nibii ni wɔyɔɔ lɛ ateŋ te nɔ ni jara wa fe fɛɛ kɛhã wɔ? (b) Mɛɛ anɔkwalei kã wɔtsui nɔ waa? Ni mɛni hewɔ? (Kwɛmɔ mfonirii ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

NIBII ni oyɔɔ lɛ ateŋ te nɔ ni jara wa fe fɛɛ kɛhã bo? Akɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔnibii lɛ ateŋ nɔ ni jara wa fe fɛɛ kɛhã wɔ ji, wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Wɔsumɔŋ ni wɔkɛ wekukpaa nɛɛ ayatsake nɔ kroko kɔkɔɔkɔ. Biblia mli anɔkwalei ni wɔkase lɛ hu kã wɔtsui nɔ waa, ejaakɛ anɔkwalei nɛɛ ni ehã wɔnyɛ wɔkɛ Yehowa ebɔ naanyo lɛ.​—Kol. 1:9, 10.

2 Yehowa ji wɔ-Tsɔɔlɔ Kpele, ni etsɔɔ wɔ anɔkwalei pii yɛ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli. Etsɔɔ wɔ bɔ ni egbɛ́i lɛ he miihia hã, ni ehã wɔle esui ni nɔ bɛ lɛ hu. Ehã wɔle akɛ, esumɔɔ wɔ waa aahu akɛ, ekɛ e-Bi Yesu shã afɔle ehã wɔ. Agbɛnɛ hu, etsɔɔ wɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ he nii. Ehã mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ená hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi, ni “gwantɛŋi krokomɛi” lɛ hu ená hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi yɛ Paradeiso mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Yoh. 10:16) Kɛfata he lɛ, etsɔɔ wɔ bɔ ni esa akɛ wɔhi shi wɔhã. Anɔkwalei nɛɛ ni wɔkase lɛ kã wɔtsui nɔ waa, ejaakɛ nomɛi hãa wɔnyɛɔ wɔbɛŋkɛɔ mɔ ni bɔ wɔ lɛ, ni ehãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli yɛ shihilɛ mli.

3. Ani Yehowa miisumɔ ni wɔwo shika ko dani ehã wɔle anɔkwale lɛ?

3 Yehowa Nyɔŋmɔ feɔ ejurɔ waa. Kɛ́ ena akɛ mɔ ko miitao anɔkwale lɛ, ekɛkamaaa lɛ. Ekɛ esuɔmɔ Bi lɛ po hã akɛ nikeenii. No hewɔ lɛ, ekɛŋ wɔ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔwo shika ko dani ehã wɔle anɔkwale lɛ. Be ko lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Simon lɛ kɛɛ bɔfo Petro akɛ ebaahã lɛ shika koni ehã lɛ hegbɛ ni lɛ hu enyɛ ehã mɛi aná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Shi Petro hã ele akɛ susumɔ ni ehiɛ lɛ ejaaa, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Bo kɛ ojwiɛtɛi lɛ fɛɛ hiɛ akpãtã, ejaakɛ osusuɔ akɛ obaanyɛ okɛ shika ahé Nyɔŋmɔ dromɔ keenii lɛ.” (Bɔf. 8:18-20) No hewɔ lɛ, kɛ́ Biblia lɛ kɛɛ ‘wɔhé anɔkwale lɛ,’ te etsɔɔ tɛŋŋ?

KƐ́ AKƐƐ ‘WƆHÉ’ ANƆKWALE LƐ TE ATSƆƆ TƐŊŊ?

4. Mɛni nikasemɔ nɛɛ baahã wɔle yɛ anɔkwale lɛ he?

4 Kanemɔ Abɛi 23:23. Biblia mli anɔkwalei lɛ akasemɔ kãaa shi akɔɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔle anɔkwalei nɛɛ lɛ, esa akɛ wɔfee klalo akɛ wɔkɛ nibii komɛi baashã afɔle. Ni kɛ́ wɔkɛ nibii nɛɛ shã afɔle ‘kɛhé’ anɔkwale lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni ekaje wɔdɛŋ, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, ‘wɔhɔ̃ɔ.’ Amrɔ nɛɛ, wɔbaasusu nibii komɛi ni ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛshã afɔle koni, kɛ́ wɔɔwie lɛ, ‘wɔkɛhé’ anɔkwale lɛ ahe. Enɛ baahã wɔhiɛ asɔ anɔkwale lɛ waa, ni ebaahã wɔfai shi ni wɔtswa akɛ ‘wɔhɔ̃ŋ’ kɔkɔɔkɔ lɛ mli awa. Anɔkwa, nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna lɛɛlɛŋ akɛ, anɔkwale lɛ jara wa fe je nɛŋ nɔ fɛɛ nɔ.

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔhé anɔkwale lɛ ni wɔwooo shika ko yɛ he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã. (b) Kɛ́ wɔkase anɔkwale lɛ ni wɔkɛtsu nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

5 Bei pii lɛ, kɛ́ akɛ nɔ ko miike po lɛ, wɔwoɔ nɔ ko kɛ̃ yɛ he. Abaanyɛ atsɔɔ Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Abɛi 23:23, ni atsɔɔ shishi yɛ Ga mli akɛ “hemɔ” lɛ, shishi hu akɛ “taomɔ.” Kɛ́ akɛɛ mɔ ko miihé nɔ ko loo eetao nɔ ko lɛ, no tsɔɔ akɛ mɔ lɛ kɛ nɔ ko miitsake nakai nii lɛ loo eetsu nɔ ko koni enine ashɛ nɔ, ejaakɛ ebuɔ nɔ ni eehé loo eetao lɛ akɛ ehe miihia. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, wɔbaanyɛ wɔhé anɔkwale lɛ ni wɔwooo shika ko yɛ he. Naa nɔkwɛmɔnɔ ko ni baaye abua wɔ ni wɔnu enɛ shishi jogbaŋŋ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, onu akɛ akɛ akwadu miike yɛ jara lɛ nɔ. Kɛ́ ota shĩa ni oyaaa jara lɛ nɔ lɛ, ani akwadu lɛ diɛŋtsɛ baabanina bo yɛ shĩa? Dabi, esa akɛ oya jara lɛ nɔ ni oyawó. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ ahɔ̃ɔɔ akwadui lɛ moŋ, shi owo nɔ ko yɛ he kɛ̃; okɛ obe kɛ ohewalɛ shã afɔle kɛtee jara lɛ nɔ. Nakai pɛpɛɛpɛ eji yɛ anɔkwale lɛ hu gbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ ehe ehiaaa ni wɔwo shika ko yɛ he moŋ, shi bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ehe baahia ni wɔkɛ nɔ ko kɛ̃ ashã afɔle yɛ he.

6 Kanemɔ Yesaia 55:1-3. Wiemɔi nɛɛ ni Yehowa hã Yesaia ŋmala lɛ yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔnuɔ nɔ ni atsɔɔ kɛji akɛɛ wɔhé anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Yehowa kɛ ewiemɔ lɛ to nu, mliki, kɛ wain he. Bɔ ni kɛ́ kumai miiye wɔ ni wɔná nu ko ni mli ejɔ wɔnu lɛ wɔtsui nyɔɔ wɔmli lɛ, nakai nɔŋŋ anɔkwale lɛ hãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli. Agbɛnɛ hu, bɔ ni mliki hãa gbekɛbii náa hewalɛ ni ehãa amɛdaraa lɛ, nakai nɔŋŋ anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ wajeɔ wɔ ni ehãa wɔdaraa yɛ mumɔŋ. Yehowa kɛ ewiemɔ lɛ to wain hu he. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ wain hãa mɛi náa miishɛɛ. (Lala 104:15) No hewɔ lɛ, hemɔ ni Yehowa kɛɛ ‘wɔhé wain’ lɛ tsɔɔ akɛ, eesumɔ ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli koni wɔná miishɛɛ. (Lala 19:8) Yehowa kɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ tsu nii koni wɔna akɛ, kɛ́ wɔkase anɔkwale lɛ ni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔbaaná he sɛɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nibii enumɔ ni ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛshã afɔle koni wɔnine ashɛ anɔkwale lɛ nɔ.

MƐNI OKƐSHÃ AFƆLE YƐ ANƆKWALE LƐ HEWƆ?

7, 8. (a) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kaseɔ anɔkwale lɛ kɛ ebe shãa afɔle lɛ? (b) Mɛni oblayoo ko ni miiya skul lɛ kɛshã afɔle? Ni mɛni jɛ mli kɛba?

7 Be. Enɛ ji nɔ ko ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni miitao ale anɔkwale lɛ kɛshã afɔle. Esa akɛ mɛi ni miitao ale anɔkwale lɛ abo Maŋtsɛyeli sane lɛ toi, amɛkane Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ, amɛhã Yehowa Odasefonyo ko kɛ amɛ akase Biblia lɛ, ni amɛya asafoŋ kpeei ni amɛsaa amɛhe hu dani amɛya. Nibii nɛɛ fɛɛ heɔ be. Dani wɔbaanyɛ wɔná dekã kɛfee nibii nɛɛ, esa akɛ wɔtse be ni wɔkɛfeɔ nibii krokomɛi ni he ehiaaa tsɔ lɛ anɔ. (Kanemɔ Efesobii 5:15, 16 kɛ eshishigbɛ niŋmaa lɛ.) Be enyiɛ ebaahe dani mɔ ko baanyɛ ale Biblia mli tsɔɔmɔi ni esa akɛ ale klɛŋklɛŋ lɛ? Mɔ fɛɛ mɔ kɛ be abɔ ni ebaahe lɛ. Wɔnyɛŋ wɔkase Yehowa mlai kɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ, nibii ni etsu, kɛ ehiɛshikamɔ lɛ he nii wɔgbe naa. (Rom. 11:33) Yɛ klɛŋklɛŋ Blɔfo Buu-Mɔɔ ni afee lɛ mli lɛ, akɛ anɔkwale lɛ to “fɔfɔi bibioo ko” he, kɛkɛ ni awie akɛ: “Kɛ́ onine shɛ ekome nɔ lɛ, kaakpa taomɔ. Ekome pɛ faaa, ni no hewɔ ayɔɔ pii lɛ. Yaa nɔ otao koni oná pii.” Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Nibii enyiɛ mikase yɛ Yehowa he?’ Eji wɔnyɛɔ wɔhiɔ shi kɛyaa naanɔ po kulɛ, wɔnyɛŋ wɔkase Yehowa he nii wɔgbe naa kɔkɔɔkɔ. Kɛ̃lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ be ni wɔyɔɔ bianɛ lɛ atsu nii jogbaŋŋ, ni wɔkase Yehowa he nii babaoo bɔ ni wɔbaanyɛ. Naa niiashikpamɔ ko ni kɔɔ mɔ ko ni fee nakai lɛ he.

8 Oblayoo ko ni jɛ Japan ni atsɛɔ lɛ Mariko * lɛ, fã ebahi New York City, yɛ U.S.A. koni eya skul yɛ jɛmɛ. Gbi ko lɛ, gbɛgbalɔ ko nyiɛ shiɛmɔ nɔ ni eyana lɛ yɛ shĩa ni eshiɛ ehã lɛ. Nakai beiaŋ lɛ, Mariko kɛ ehe edɔmɔ jamɔ ko momo. Shi enya nibii ni ekase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe aahu akɛ, ekɛɛ mɔ ni kɛ lɛ kaseɔ nii lɛ akɛ ebaasumɔ ni ekɛ lɛ akase nii shii enyɔ yɛ otsi mli. Mariko bɔi asafoŋ kpeei yaa amrɔ nɔŋŋ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ eeya skul ni eetsu nii hu. Agbɛnɛ hu, etse be ni ekɛjieɔ ehiɛtserɛ lɛ nɔ koni ená be babaoo kɛkase Yehowa he nii. Nibii nɛɛ ni Mariko kɛshã afɔle lɛ ahewɔ lɛ, etee ehiɛ oyayaayai, ni eyeee afi ni abaptisi lɛ. Ebaptisimɔ lɛ sɛɛ nyɔji ekpaa lɛ, ebɔi sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ. Ni tsɔɔ akɛ, esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ kɛjɛ afi 2006 kɛbashi ŋmɛnɛ.

9, 10. (a) Kɛ́ wɔbale anɔkwale lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ enáa jwɛŋmɔ ni wɔhiɛ yɛ heloonaa nibii ahe lɛ nɔ hewalɛ? (b) Mɛni oblayoo ko kɛshã afɔle? Ni te enuɔ he ehãa tɛŋŋ amrɔ nɛɛ?

9 Heloonaa nibii. Be ni wɔbale anɔkwale lɛ, ekolɛ ehe bahia ni wɔkɛ nitsumɔ kpakpa ko ni wɔtsuɔ lɛ ashã afɔle loo wɔkpa oti ko ni wɔkɛma wɔhiɛ ni kulɛ ebaahã wɔhe gbɛ́i loo wɔná nii lɛ sɛɛ tiumɔ. Be ni Yesu tsɛ Petro kɛ Andrea akɛ amɛbatsɔmɔ ekaselɔi lɛ, “amɛshi amɛyai lɛ” ni amɛyanyiɛ esɛɛ. (Mat. 4:18-20) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko bale anɔkwale lɛ, esaaa akɛ etsuɔ nii dɔŋŋ. Esa akɛ wɔtsu nii kɛkwɛ wɔweku lɛ. (1 Tim. 5:8) Kɛ̃lɛ, kɛ́ wɔbale anɔkwale lɛ, esa akɛ wɔtsake jwɛŋmɔ ni wɔhiɛ yɛ heloonaa nibii ahe lɛ, kɛ nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ. Yesu wie akɛ: “Nyɛkpaa jwetrii ni nyɛbuaa naa nyɛhãa nyɛhe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ . . . lɛ. Shi moŋ, nyɛbuaa jwetrii anaa nyɛhãa nyɛhe yɛ ŋwɛi.” (Mat. 6:19, 20) Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ bo gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ toi.

10 Maria bɔi gɔlf tswaa kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Be ni eyɔɔ sɛkɛndre skul lɛ, ehe basa waa kɛ gɔlf lɛ tswaa, ni no hewɔ lɛ, ená hegbɛ akɛ ebaaya yunivɛsiti ni ewooo he nyɔmɔ. Oti kwraa ni Maria kɛma ehiɛ ji, ni ebatsɔ gɔlftswalɔ kpanaa koni ená shika kpɔtɔɔ. Kɛkɛ ni akɛ Maria bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Enya nibii ni ekase lɛ ahe waa, ni ekɛbɔi nitsumɔ yɛ eshihilɛ mli. Ewie akɛ tsakemɔ fɛɛ tsakemɔ ni efee yɛ ejeŋba kɛ bɔ ni ehiɔ shi ehãa lɛ mli koni enyɛ esa Yehowa hiɛ lɛ hã ená miishɛɛ waa. Maria na akɛ kɛ́ ekɛɛ ebaaya nɔ etiu oti ni ekɛma ehiɛ lɛ sɛɛ lɛ, ebaawa kɛhã lɛ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. (Mat. 6:24) No hewɔ lɛ, ekɛ nakai oti lɛ kɛ shika kɛ anunyam ni kulɛ ebaanyɛ ená yɛ mli lɛ fɛɛ shã afɔle. Ŋmɛnɛ lɛ, eesɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ, ni ewie akɛ ená miishɛɛ waa ni etsui hu enyɔ emli waa.

11. Kɛ́ wɔkase anɔkwale lɛ, ekolɛ te wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi komɛi kɛ wɔ baaye amɛhã tɛŋŋ?

11 Wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ mɛi ateŋ. Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ bɔi nitsumɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, ekolɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi kɛ wɔ ehiŋ shi jogbaŋŋ tamɔ tsutsu ko. Mɛni hewɔ? Yesu tsɔɔ nɔ hewɔ lɛ yɛ sɔlemɔ ko ni esɔle ehã esɛɛnyiɛlɔi lɛ mli. Ewie akɛ: “Okɛ anɔkwale lɛ afee amɛ krɔŋkrɔŋ; owiemɔ lɛ anɔkwale ni.” (Yoh. 17:17; shn.) Abaanyɛ atsɔɔ kuku nɛɛ shishi hu akɛ, “Okɛ anɔkwale lɛ ajie amɛ ato afã.” Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ bɔi nitsumɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, ehãa esoroɔ wɔ kwraa yɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ahe, ejaakɛ esoro gbɛtsɔɔmɔi ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ shihilɛ mli lɛ yɛ nɔ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ ahe. Ebafeɔ tamɔ nɔ ni ajie wɔ ato afã. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbɔɔ koni wɔ kɛ wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi lɛ ateŋ akafite lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi tseee amɛhiɛ amɛhãaa wɔ tamɔ tsutsu ko, ni amɛwieɔ amɛshiɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ. Shi enɛ efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Yesu wie akɛ: “Anɔkwa, mɔ diɛŋtsɛ shĩabii baatsɔmɔ ehenyɛlɔi.” (Mat. 10:36) Kɛ̃lɛ, ewie hu akɛ ekɔɔɔ he eko nɔ ni wɔkɛbaashã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ, wɔbaaná nɔ ni fe nakai toi abɔ!​—Kanemɔ Marko 10:28-30.

12. Mɛni nuu ko ni yɔɔ Yuda jamɔ lɛ mli lɛ kɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ?

12 Be ni nuu ko ni yɔɔ Yuda jamɔ lɛ mli ni atsɛɔ lɛ Aaron lɛ ji gbekɛ lɛ tɔ̃ɔ ni akɛɛ lɛ akɛ, eji esha akɛ ebaatsɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i. Shi Aaron shwe waa akɛ ele Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ. Be ko lɛ, Odasefonyo ko tsɔɔ lɛ akɛ kɛ́ ekɛ vaolii hɔlɔ Hebri kɔnsonantii ejwɛ ni feɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ateŋ lɛ, ebaanyɛ etsɛ lɛ “Yehowa.” Aaron mii shɛ ehe waa yɛ nɔ ni ekase nɛɛ hewɔ aahu akɛ, etee kpeehe lɛ koni eyakɛɛ rabifoi lɛ, ni ji amɛjamɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ. Esusu akɛ amɛ hu amɛbaaná anɔkwa sane nɛɛ ni ekase yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he lɛ he miishɛɛ. Shi jeee nakai kwraa eba lɛ. Moŋ lɛ, amɛfɛ̃ lajɔ̃ amɛshwie ehe, ni amɛshwie lɛ kɛje amɛteŋ. Aaron wekumɛi hu amli fu lɛ, shi ehãaa enɛ aje enijiaŋ wui. Etee nɔ ekase Biblia lɛ, ebatsɔ Yehowa Odasefonyo, ni ekɛ ekãa sɔmɔ Yehowa ewala gbii fɛɛ. Wɔ hu esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Aaron gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔbɔi anɔkwale lɛ kasemɔ lɛ, ekolɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi komɛi kɛ wɔ ehiŋ shi jogbaŋŋ tamɔ tsutsu ko.

13, 14. Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ ni wɔhi shi yɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ anaa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esaa wɔjeŋba he? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

13 Susumɔi gbohii kɛ jeŋba sha. Dani wɔbaanyɛ wɔhi shi yɛ nibii ni wɔkase yɛ Biblia lɛ mli lɛ anaa lɛ, esa akɛ wɔfee klalo akɛ wɔbaatsake wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔjeŋba. Bɔfo Petro wie akɛ: “Akɛ bii toibolɔi lɛ, nyɛkahãa nibii ni nyɛshweɔ tsutsu be ni nyɛleee nɔ ko lɛ yaa nɔ eshɔ̃a nyɛ dɔŋŋ, shi moŋ . . . nyɛfea mɛi krɔŋkrɔŋi yɛ nyɛnifeemɔi fɛɛ amli.” (1 Pet. 1:14, 15) Susumɔ mɛi ni hi blema Korinto maŋ lɛ mli lɛ ahe okwɛ. No mli lɛ, maŋ lɛ mli bii lɛ pii ajeŋba ekpɔtɔ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni miisumɔ ni amɛhe atse yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ afee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛ mli. (1 Kor. 6:9-11) Ŋmɛnɛ hu lɛ, kɛ́ mɛi bakase anɔkwale lɛ, amɛtsakeɔ amɛjeŋba. Petro wie tsakemɔ nɛɛ he, akɛ: “Efa hã nyɛ akɛ be ni eho momo lɛ mli lɛ nyɛtsu jeŋmajiaŋbii atsuinaa nii, be mli ni nyɛba nyɛjeŋ yɛ jeŋbai gbohii ni efeee mɔ hiɛgbele, kɛ akɔnɔi ni ayeee nɔ, kɛ dãa ni anuɔ kɛtekeɔ nɔ, kɛ henaabuamɔi ni yɔɔ hoo, kɛ dãanumɔ mli akaŋshii, kɛ amagajamɔi ni ahiɔ lɛ amli lɛ.”​—1 Pet. 4:3.

14 No mli lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Devynn lɛ kɛ yoo ni ekɛyɔɔ ni atsɛɔ lɛ Jasmine lɛ tɔɔ dãa waa, ni amɛfee nakai afii pii. Devynn he esa waa yɛ nitsumɔ ni etsuɔ lɛ mli, shi edãatɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ kɛ́ ená nitsumɔ lɛ, wɔ lɛ eje edɛŋ. Jasmine hu fee gbɛ́i gbonyo ehã ehe akɛ mɔ ko ni tsui shaa lɛ ni feɔ basabasa. Gbi ko lɛ, Jasmine etɔ dãa kɛnyiɛ gbɛ lɛ he ni ekɛ Odasefoi enyɔ ni ji maŋsɛɛ sɔɔlɔi kpe. Amɛkɛ lɛ to gbɛjianɔ koni amɛba eshĩa lɛ enɔ otsi ni amɛkɛ lɛ abakase Biblia lɛ. Shi be ni be lɛ shɛ ni amɛtee lɛ, amɛyana lɛ kɛ Devynn fɛɛ ni amɛtɔrɔ kpɔtɔɔ. Amɛyasusuuu akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ baagba amɛhe naa amɛba amɛshĩa lɛ lɛɛlɛŋ. Be kroko be ni maŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ tee jɛmɛ lɛ, amɛyanina amɛ ni amɛtɔrɔko dãa. Jasmine kɛ Devynn kɛ miishɛɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni amɛkɛ nibii ni amɛkaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ. Eyeee nyɔji etɛ ni amɛkpa dãanumɔ, ni sɛɛ mli lɛ, amɛbote gbalashihilɛ mli. Mɛi pii ni yɔɔ amɛkrowa lɛ na tsakemɔi kpelei ni amɛfee lɛ, ni no tsirɛ amɛ ni amɛ hu amɛhã akɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ.

15. Mɛni ji nibii ni ewa waa kɛhã mɛi akɛ amɛkɛbaashã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ ateŋ ekome?

15 Kusumii kɛ nifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Nibii nɛɛ ji nibii ni ewa waa kɛhã mɛi akɛ amɛkɛbaashã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ ateŋ ekome. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛna kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli akɛ kusum ko loo nifeemɔ ko ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ esaaa Yehowa hiɛ lɛ, ewaaa tsɔ kɛhãaa amɛ akɛ amɛbaatsi amɛhe kɛje he. Shi mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛná amɛle po lɛ, amɛsheɔ gbeyei akɛ amɛwekumɛi, amɛnanemɛi, kɛ mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ baate shi amɛwo amɛ, ni enɛ hãa ewaa kɛhãa amɛ akɛ amɛbaatsi amɛhe kɛje nibii nɛɛ ahe. Bei komɛi lɛ, sane lɛ fiteɔ kwraa kɛji eba lɛ akɛ esa akɛ amɛtsi amɛhe kɛje nifeemɔ loo kusum ko ni afeɔ kɛwoɔ weku lɛ mli bii ni egboi lɛ ahiɛ nyam, loo ekroko ni tamɔ nakai ni kã mɛi atsui nɔ waa lɛ he. (5 Mo. 14:1) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee ekãa ni wɔtsi wɔhe kɛje nifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe? Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Kristofoi ni hi blema Efeso lɛ fee lɛ baanyɛ aye abua wɔ.

16. Mɛni mɛi komɛi ni yɔɔ Efeso lɛ kɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ?

16 Nibii ni no mli lɛ ehe shi waa yɛ blema Efeso maŋ lɛ mli lɛ ateŋ ekome ji, majikfeemɔ. No hewɔ lɛ, be ni mɛi komɛi ni feɔ majik yɛ jɛmɛ lɛ batsɔmɔ Kristofoi lɛ, amɛfee nɔ ko ni sa kadimɔ waa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni tsutsu lɛ amɛfeɔ majik lɛ ateŋ mɛi saŋŋ kɛ amɛwoji lɛ bashwie shi ni amɛshã yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ. Ni amɛbu fɛɛ naa ni amɛna akɛ fɛɛ feɔ jwiɛtɛi kapɛji 50,000. No hewɔ lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ tsɔ hewalɛ kpele nɔ etee nɔ eshwere ni ehe shi.” (Bɔf. 19:19, 20) Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ kpãtã amɛmajik woji lɛ ahiɛ, eyɛ mli akɛ woji nɛɛ ajara wa moŋ, ni Yehowa jɔɔ amɛ waa yɛ afɔle nɛɛ ni amɛshã lɛ hewɔ.

17. (a) Mɛɛ nibii ekolɛ wɔkɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Mɛni okɛshã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ? Wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔbe shã afɔle kɛkase anɔkwale lɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi kɛ hegbɛi ni wɔná akɛ wɔbaaná nii lɛ shã afɔle yɛ anɔkwale lɛ hewɔ. Wɔteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni anɔkwale lɛ hewɔ lɛ, wɔnanemɛi kɛ wɔwekumɛi kɛ wɔ ehiii shi jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni amɛkɛ wɔ yɔɔ tsutsu ko lɛ. Ehe bahia ni wɔteŋ mɛi pii hu atsake wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔjeŋba, ni agbɛnɛ hu, wɔtsi wɔhe kɛje kusumii kɛ nifeemɔi ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ ahe. Shi wɔle akɛ, anɔkwalei ni wɔbakase yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nibii fɛɛ ni wɔkɛshã afɔle lɛ, ejaakɛ anɔkwalei nɛɛ ahewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wekukpaa kpakpa yɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ, ni enɛ jara wa fe nibii krokomɛi fɛɛ ni wɔyɔɔ. Shi yɛ jɔɔmɔi ni anɔkwale lɛ hãa wɔnáa lɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, mɛi hɔ̃ɔ anɔkwale lɛ loo amɛkɛyatsakeɔ nibii krokomɛi. Mɛni kwraa baahã mɔ ko afee nakai? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔkafee nɔ ko ni tamɔ nakai? Wɔbaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 8 Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.