Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Namɛi ji Ejurɔfeelɔi ni Yesu tsĩ amɛtã gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe lɛ lɛ, ni mɛni hewɔ atsɛ amɛ nakai?

Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ewo ekaselɔi lɛ ŋaa akɛ amɛkatao gbɛhei wuji kɛ hiɛnyam yɛ amɛnyɛmimɛi lɛ ateŋ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Jeŋmaji lɛ anɔ maŋtsɛmɛi lɛ yeɔ amɛnɔ akɛ nuŋtsɔmɛi, ni mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ amɛnɔ lɛ, atsɛɔ amɛ Ejurɔfeelɔi. Shi nyɛ lɛ, esaaa akɛ nyɛfeɔ nyɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ.”​—Luka 22:25, 26.

Namɛi ji Ejurɔfeelɔi ni Yesu tsĩ amɛtã lɛ? Nibii ni aŋmala yɛ gbogboi kɛ nibii krokomɛi ahe, kapɛji, kɛ woji komɛi ni mɛi ni kaseɔ blema nibii ahe nii lɛ eyana lɛ hãa wɔnaa akɛ, yɛ blema Greekbii kɛ Romabii lɛ ateŋ lɛ, akɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji Euergetes, loo Ejurɔfeelɔ lɛ hãa hii hiɛnaanɔbii kɛ nɔyelɔi. Afeɔ nakai koni akɛwo hii nɛɛ ahiɛ nyam yɛ nɔ ko ni sa kadimɔ waa ni amɛfee amɛhã amɛmaŋbii lɛ hewɔ.

Maŋtsɛmɛi ni hi shi yɛ blema ni ahã amɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji Ejurɔfeelɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi ji, Ejipt Maŋtsɛ Ptolemy III Euergetes, ni ye nɔ kɛjɛ aaafee afi 247 kɛyashi afi 222 D.Ŋ.B. , Maŋtsɛ Ptolemy VIII Euergetes II, ni ye nɔ kɛjɛ aaafee afi 147 kɛyashi afi 117 D.Ŋ.B. , kɛ Roma nɔyelɔi Julius Caesar, mɔ ni ye nɔ kɛjɛ afi 48 kɛyashi afi 44 D.Ŋ.B. lɛ, kɛ Kaisare Augusto, mɔ ni ye nɔ kɛjɛ afi 31 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 14 Ŋ.B. lɛ. Maŋtsɛ kroko hu ni ahã lɛ gbɛnaa gbɛ́i nɛɛ ji Yudea Maŋtsɛ Herode Kpeteŋkpele lɛ. Be ko be ni hɔmɔ ba waa lɛ, Herode shɛ wiiti kɛba koni emaŋbii lɛ aná nɔ ko amɛye, ni ehã ohiafoi lɛ atadei. Eeenyɛ efee akɛ, enɛ hewɔ ahã lɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji Ejurɔfeelɔ lɛ.

German Biblia he nilelɔ Adolf Deissmann wie akɛ, akɛ gbɛnaa gbɛ́i nɛɛ, ni ji Ejurɔfeelɔ lɛ, tsu nii waa yɛ blema. Ewie akɛ: “Kɛ́ okɛɛ ootao gbɛnaa gbɛ́i nɛɛ yɛ blema niŋmai amli lɛ, obaanyɛ ona fe oha yɛ be kukuoo mli.”

Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ mɛni hewɔ Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ ‘esaaa akɛ amɛfeɔ amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ’ lɛ? Ani no mli lɛ eetsɔɔ akɛ amɛkafee amɛkutsoŋbii kɛ mɛi krokomɛi ejurɔ? Dabi kwraa. Ekã shi faŋŋ akɛ, nɔ ni no mli lɛ Yesu miibɔ amɛ kɔkɔ yɛ he lɛ kɔɔ yiŋtoo hewɔ ni mɛi komɛi feɔ ejurɔ lɛ he.

Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, niiatsɛmɛi komɛi toɔ shwɛmɔi ahe gbɛjianɔ, amɛfeɔ abɔi loo shisharamɔhei wuji, amɛmamɔɔ sɔlemɔ shĩai, loo amɛfeɔ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai. Shi mɛni hewɔ amɛfee nakai? Amɛfee nakai koni amɛkɛfee gbɛ́i kpakpa amɛhã amɛhe, mɛi ajie amɛyi, amɛhe gbɛ́i, loo koni amɛkɛkɔne mɛi ayiŋ ni amɛfɔ̃ oshiki amɛhã amɛ. Niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ: “Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi jɛ tsui krɔŋŋ mli amɛfee ejurɔ moŋ, shi bei pii lɛ, mɛi ni fee ejurɔ lɛ fee nakai koni amɛná hegbɛ ko yɛ maŋ lɛ mli.” Nɛkɛ yaka anunyam taomɔ kɛ hegbɛi ahe pelemɔ nɛɛ ni Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ ni amɛtsi amɛhe kɛje he lɛ.

Afii komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Paulo ma anɔkwa sane ni he hiaa nɛɛ nɔŋŋ nɔ mi, akɛ, esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔfee mɛi ejurɔ. Ekɛɛ enyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ afee bɔ ni ekpɛ mli yɛ etsui mli, jeee kɛ mligbigbilimɔ loo yɛ nɔnyɛɛ naa, ejaakɛ mɔ ni hãa kɛ miishɛɛ lɛ, lɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.”​—2 Kor. 9:7.