Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wiemɔ Anɔkwale

Wiemɔ Anɔkwale

“Nyɛkɛ nyɛhe awiea anɔkwale.”​—ZAK. 8:16.

LALAI: 56, 124

1, 2. Mɛni eye adesai awui fe nibii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli? Ni namɔ kɛba jeŋ?

NIBII komɛi ni adesai efee lɛ ehã shihilɛ efee mlɛo, tamɔ tɛlifoŋ, bɔlbu, lɔle, kɛ friji nɛkɛ. Shi nibii komɛi ni adesai efee lɛ ahe yɛ oshãra waa, tamɔ tu tsofa, okplɛmii, kɛ zigareti nɛkɛ. Kɛ̃lɛ, nɔ ko yɛ ni ba jeŋ kwraa dani afee nibii ni wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, ni eye adesai awui fe nibii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli. Ani ole nɔ ni ji? No ji amale! Kɛ́ akɛɛ mɔ ko miimale lɛ, etsɔɔ akɛ mɔ lɛ miiwie nɔ ko ni ele faŋŋ akɛ ejeee anɔkwale koni ekɛlaka mɔ ko. Ani ole mɔ klɛŋklɛŋ ni male yɛ je lɛ mli? Lɛ ji Abonsam. Yesu Kristo tsɛ lɛ akɛ “malemɔ tsɛ.” (Kanemɔ Yohane 8:44.) Mɛɛ be Abonsam male klɛŋklɛŋ kwraa?

2 Efee nakai afii akpei abɔ ni eho nɛ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli. Adam kɛ Hawa miiye wala yɛ abɔɔ fɛfɛo nɛɛ ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ mli, nɔŋŋ ni Abonsam ba jɛmɛ. No mli lɛ, Nyɔŋmɔ ekɛɛ Adam kɛ eŋa lɛ akɛ amɛkaye “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ” nɔ yibii lɛ eko, ejaakɛ gbi nɔ ni amɛbaaye eko lɛ, amɛbaagboi. Abonsam le gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã Adam kɛ Hawa lɛ, shi etsɔ onufu nɔ ekɛɛ Hawa akɛ: “Nyɛgboiŋ kɔkɔɔkɔ. [Enɛ ji klɛŋklɛŋ amale lɛ.] Ejaakɛ Nyɔŋmɔ le akɛ gbi tuuntu nɔ ni nyɛbaaye eko lɛ, nyɛhiŋmɛii baagbele, ni nyɛbaatsɔmɔ tamɔ Nyɔŋmɔ, nyɛbaale ekpakpa kɛ efɔŋ.”​—1 Mo. 2:15-17; 3:1-5.

3. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Satan laka Hawa koni ekɛye lɛ awui lɛ? Mɛni ejɛ malemɔ ni emale lɛ mli kɛba?

3 Satan laka Hawa koni ekɛye lɛ awui, ejaakɛ ele krɛdɛɛ akɛ, kɛ́ Hawa he lɛ eye ni eye tso lɛ nɔ yibii lɛ eko lɛ, ebaagbo. Mɔbɔ sane ji akɛ, Hawa kɛ Adam fɛɛ gbo Yehowa nɔ toi, ni naagbee lɛ amɛgboi lɛɛlɛŋ. (1 Mo. 3:6; 5:5) Adam toigbele lɛ, ni ji esha ni efee lɛ hewɔ lɛ, “gbele tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ.” Anɔkwa, “gbele ye maŋtsɛ . . . , eye mɛi po ni efeko esha ni tamɔ Adam mlatɔmɔ lɛ anɔ.” (Rom. 5:12, 14) Enɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahi shi kɛya naanɔ tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ to akɛ wɔhi shi lɛ, wɔhiɔ shi “afii 70,” loo “kɛ́ wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ, afii 80.” Ni no po diɛŋtsɛ lɛ, “amɛmli eyi kɛ haomɔ kɛ awerɛho” sɔŋŋ. (Lala 90:10) Fɛɛ jɛ mɛni? Malemɔ ni Satan yamale lɛ!

4. (a) Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔná amɛhetoo? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ Lala 15:1, 2 lɛ naa lɛ, namɛi pɛ Yehowa kɛbɔɔ naanyo?

4 Yesu wie yɛ Abonsam he akɛ: “Edamɔɔɔ shi shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ mli, ejaakɛ anɔkwale bɛ emli.” Satan tsakeko. Ekã he eemale kɛmiilaka “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ.” (Kpo. 12:9) Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni Abonsam lakaa wɔ lɛ, esa akɛ wɔná sanebimɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Mɛɛ gbɛi anɔ Satan tsɔɔ elakaa mɛi ŋmɛnɛ? Mɛni hewɔ mɛi sumɔɔ malemɔ nakai? Mɛni baaye abua wɔ ni ‘wɔwie anɔkwale’ be fɛɛ be koni wɔkafite naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ tamɔ Adam kɛ Hawa fee lɛ?​—Kanemɔ Lala 15:1, 2.

GBƐI NI SATAN TSƆƆ NƆ ELAKAA MƐI

5. Mɛɛ gbɛi anɔ Satan tsɔɔ elakaa mɛi ŋmɛnɛ?

5 Bɔfo Paulo wie akɛ ‘wɔle Satan ŋaatsɔi lɛ.’ No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔhãa Satan ‘lakaa wɔ.’ (2 Kor. 2:11; shn.) Wɔle akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ kã Abonsam hewalɛ mli. (1 Yoh. 5:19) Lɛ ekudɔɔ amale jamɔi kɛ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ. Agbɛnɛ hu, lɛ nɔŋŋ ekudɔɔ jarayeli, ni no hewɔ ni ŋmɛnɛ lɛ nɔ pɛ ni jarayelɔi pii susuɔ he ji bɔ ni amɛbaafee amɛná shika lɛ. Satan kɛ edaimonioi lɛ ehã mɛi ni yɔɔ gbɛhei wuji yɛ je lɛ mli lɛ etsɔmɔ “amalelɔi.” (1 Tim. 4:1, 2) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jarayelɔi komɛi tswaa mɛi ojo loo amɛjieɔ nibii ni amɛhɔ̃ɔ lɛ ayi amɛhãa mɛi, tsɛbelɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛle akɛ nibii nɛɛ ehiii.

6, 7. (a) Mɛni hewɔ kɛ́ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi male lɛ eyeɔ awui waa lɛ? (b) Mɛɛ amalei onu yɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi anaa?

6 Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni maleɔ lɛ miiye mɛi awui waa, ejaakɛ kɛ́ mɔ ko he amalei ni amɛtsɔɔ lɛ eye ni efee nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ lɛ, naanɔ wala baanyɛ aŋmɛɛ lɛ. (Hos. 4:9) Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena akɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ miilaka mɛi. No hewɔ lɛ, egba mli kpoo ekɛɛ amɛ akɛ: “Kpoo hã nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! ejaakɛ nyɛfãa gbɛ kɛtsɔɔ ŋshɔ hiɛ kɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ kɛyatsakeɔ mɔ kome, ni kɛ́ etsake lɛ, nyɛhãa ebatsɔɔ mɔ ni sa kɛhã Gehena [naanɔ hiɛkpatamɔ] fe nyɛ toi enyɔ.” (Mat. 23:15; shn.) Yesu hã nakai jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi amalelɔi lɛ le akɛ amɛtamɔ ‘amɛtsɛ Abonsam gbɔmɔgbelɔ lɛ’ pɛpɛɛpɛ.​—Yoh. 8:44.

7 Ŋmɛnɛ lɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi pii yɛ je lɛ mli. Amɛteŋ mɛi komɛi ehã amɛhe gbɛ́i tamɔ pastor, osɔfo, rabi, kɛ ekrokomɛi ni fata he. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi nɛɛ miilaka mɛi, tamɔ bɔ ni Farisifoi lɛ fee yɛ Yesu beiaŋ lɛ. ‘Amɛtsĩmɔ anɔkwalei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ anɔ’ ni “amɛkɛ Nyɔŋmɔ he anɔkwale lɛ etsake amale.” (Rom. 1:18, 25) Amale tsɔɔmɔi ni amɛkɛlakaa mɛi lɛ eko ji akɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ enaabu folo wie akɛ ehe Yesu Kristo nɔ eye lɛ, no pɛ kɛkɛ fa; ebaaná naanɔ wala. Amɛkɛɔ mɛi akɛ susuma lɛ gbooo, ni akɛ, mɛi ni egboi lɛ babalaa. Amɛteŋ mɛi komɛi po wieɔ akɛ kɛ́ hii kɛ hii loo yei kɛ yei kɛ amɛhe ná bɔlɛ loo amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, ejeee esha yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

8. Mɛɛ sane ni bɛ mli etsɛŋ je lɛŋ maŋkwralɔi lɛ baawie? Shi te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ he wɔhã tɛŋŋ?

8 Maŋkwralɔi hu elaka mɛi waa. Eshwɛ fioo je lɛŋ maŋkwralɔi lɛ baamale amale agbo ko. Amɛbaakɛɛ akɛ amɛkɛ “toiŋjɔlɛ” eba je lɛ mli ni mɔ fɛɛ mɔ yɛ “shweshweeshwe.” Shi “no mli nɔŋŋ ni hiɛkpatamɔ baabati amɛ shi trukaa.” Eba akɛ wɔhiɛ baahi wɔhe nɔ yɛ nakai beiaŋ koni amɛkalaka wɔ ni wɔhe wɔye akɛ nɔ fɛɛ nɔ miiya nɔ jogbaŋŋ yɛ je lɛ mli! Wɔle anɔkwale lɛ, ni no ji akɛ, ‘Yehowa gbi lɛ baaba tamɔ bɔ ni julɔ baa nyɔɔŋ lɛ pɛpɛɛpɛ.’​—1 Tes. 5:1-4.

NƆ HEWƆ NI MƐI SUMƆƆ MALEMƆ NAKAI

9, 10. (a) Mɛni hewɔ mɛi maleɔ? Ni mɛni jɛɔ mli kɛbaa? (b) Mɛni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ yɛ Yehowa he?

9 Kɛ́ nɔ ko ba nɔ ehee lɛ, obaana akɛ mɛi fioo pɛ hiɛ. Shi be ni obaahɛle shi lɛ, ebu yɛ he fɛɛ he. Nakai nɔŋŋ eba lɛ yɛ malemɔ hu gbɛfaŋ. Ŋmɛnɛ lɛ, jeee mɛi ni yɔɔ gbɛhei wuji lɛ pɛ maleɔ. Yɛ sane ko ni yitso ji, “Why We Lie” (Nɔ Hewɔ Ni Wɔmaleɔ) lɛ mli lɛ, awie akɛ “malemɔ ebatsɔ adesai asu,” ni akɛ mɛi “maleɔ amɛtsɔɔ gbɔi, mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii, amɛnanemɛi, kɛ amɛsuɔlɔi ní egbaaa amɛnaa kwraa.” Bei pii lɛ, mɛi maleɔ koni amɛkɛbu amɛhe, loo kɛ́ wɔbaawie lɛ, amɛkɛtsĩmɔ nɔ fɔŋ ko ni amɛyafee lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu maleɔ koni amɛhiɛ aba nyam yɛ mɛi ahiɛ, amɛná shika, loo amɛnine ashɛ nɔ ko ni amɛtaoɔ lɛ nɔ.

10 Bɔ ni malemɔ ebahe shi lɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi heee mɛi amɛyeee dɔŋŋ, ni ehã mɛi ateŋ efite. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni nuu ko ni yeɔ eŋa anɔkwa lɛ baanu he ehã kɛji ená ele akɛ eŋa lɛ eje esɛɛ ni eto lɛ abla kɛtsĩmɔ nɔ, aloo bɔ ni mɛi baanu he amɛhã kɛ́ amɛná amɛle akɛ nuu ko feɔ eŋa kɛ ebii lɛ niseniianii yɛ shĩa shi kɛ́ atee mɛi ateŋ lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni esumɔɔ amɛ waa lɛ he okwɛ. Mɛi ni feɔ nibii ni tamɔ nakai lɛ baanyɛ amɛlaka adesai, shi esa akɛ wɔkai akɛ amɛnyɛŋ amɛlaka Yehowa, ejaakɛ “nibii fɛɛ he kã ni agbele nɔ kpetekplee” yɛ ehiŋmɛiiaŋ.​—Heb. 4:13.

11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Anania kɛ Safira sane lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

11 Biblia lɛ gbaa wɔ Kristofonyo ko kɛ eŋa ni Satan ná amɛnɔ hewalɛ ni amɛmale yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he sane. Atsɛɔ nuu lɛ Anania, ni atsɛɔ eŋa lɛ Safira. Nuu nɛɛ kɛ eŋa lɛ hɔ̃ɔ amɛshikpɔŋ ko, ni amɛkɛ shika lɛ fã ko yahã bɔfoi lɛ. Shi akɛni amɛmiitao amɛhiɛ aba nyam yɛ asafoŋbii krokomɛi lɛ ahiɛ hewɔ lɛ, amɛkɛɛ bɔfoi lɛ akɛ shikpɔŋ lɛ shika lɛ fɛɛ amɛkɛba lɛ. Yehowa na akɛ amɛmiimale, ni egbala amɛtoi.​—Bɔf. 5:1-10.

12. Mɛni baaba mɛi ni jeɔ gbɛ amɛmaleɔ ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ anɔ? Ni mɛni hewɔ?

12 Te Yehowa naa amalelɔi ehãa tɛŋŋ? Mɛi fɛɛ ni jeɔ gbɛ amɛmaleɔ kɛyeɔ mɛi awui lɛ baafata Satan he yɛ “kpaakpo lɛ ni tsoɔ kɛ la” lɛ mli kɛ́ amɛtsakeee amɛtsui. (Kpo. 20:10; 21:8; Lala 5:6) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ yɛ Yehowa hiɛ lɛ, amalelɔi tamɔ mɛi krokomɛi ni kɛ amɛhe woɔ “nifeemɔi ni ji nihiinii yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ” amli lɛ nɔŋŋ.​—Kpo. 22:15, shn.

13. Mɛni wɔle yɛ Yehowa he? Ni mɛni esa akɛ enɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee?

13 “Jeee gbɔmɔ ji Nyɔŋmɔ ní ebaamale.” Anɔkwa, “Nyɔŋmɔ nyɛŋ amale.” (4 Mo. 23:19; Heb. 6:18) “Yehowa nyɛɔ . . . lilɛi ni maleɔ.” (Abɛi 6:16, 17) Kɛ́ wɔmiitao ni Yehowa aná wɔhe miishɛɛ lɛ, esaaa akɛ ‘wɔmalemaleɔ wɔhe.’ (Kol. 3:9) Esa akɛ wɔwie anɔkwale be fɛɛ be.

‘WƆWIEƆ ANƆKWALE’

14. (a) Mɛni hãa esoroɔ anɔkwa Kristofoi yɛ amale Kristofoi ahe? (b) Gbalamɔ shishitoo mla ni yɔɔ Luka 6:45 lɛ mli.

14 Mɛni ji nɔ kome ni hãa esoroɔ anɔkwa Kristofoi yɛ amale Kristofoi ahe? ‘Wɔwieɔ anɔkwale.’ (Kanemɔ Zakaria 8:16, 17.) Paulo wie akɛ: “Wɔjieɔ wɔhe yi akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi . . . yɛ anɔkwale wiemɔ mli.” (2 Kor. 6:4, 7) Yesu wie akɛ ‘nɔ ni eyi tsui lɛ obɔ kɛteke nɔ lɛ, no naabu wieɔ.’ (Luka 6:45) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko ji anɔkwafo lɛɛlɛŋ lɛ, ebaawie anɔkwale be fɛɛ be. Ebaawie anɔkwale etsɔɔ gbɔi, mɛi ni ekɛtsuɔ nii, enanemɛi, kɛ esuɔlɔi. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiimia wɔhiɛ ni wɔye anɔkwa yɛ nibii fɛɛ amli.

Ani oona naagba yɛ bɔ ni nyɛmi yoo nɛɛ baa ejeŋ ehãa lɛ he? (Kwɛmɔ kuku 15, 16)

15. (a) Mɛni hewɔ nilee bɛ mli kwraa akɛ wɔbaafee osato lɛ? (b) Mɛni baaye abua oblahii kɛ oblayei koni amɛtipɛŋfoi akaná amɛnɔ hewalɛ gbonyo? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

15 Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ji bo lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni ofee nibii ni baahã otipɛŋfoi asumɔ osane. Shi kwɛmɔ jogbaŋŋ ni enɛ akahã otsɔ osatofo. Oblahii kɛ oblayei komɛi yɛ ni kɛ́ amɛyɛ shĩa loo amɛtee asafoŋ kpeei lɛ, amɛbaa amɛjeŋ jogbaŋŋ, shi kɛ́ amɛyaje oblahii kɛ oblayei ni ekaseko Yehowa he nii lɛ ateŋ loo amɛtee Intanɛt lɛ nɔ lɛ, esoro amɛ kwraa. Amɛwieɔ wiemɔ sha, amɛwoɔ atadei ni bɛ hiŋmɛi nɔ, amɛboɔ yakayaka lalai toi, amɛtɔɔ dãa, amɛkɛ tsofai fɔji tsuɔ nii, amɛfeɔ jɔle, ni amɛfeɔ nibii krokomɛi ni ehiii kwraa. Amɛmiimale amɛmiitsɔɔ amɛfɔlɔi, amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, kɛ Yehowa. (Lala 26:4, 5) Kɛ́ ‘wɔkɛ wɔnaabui woɔ Yehowa hiɛ nyam, shi wɔtsuii kɛ lɛ teŋ jekɛ waa’ lɛ, ele. (Mar. 7:6) No hewɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔbaabo abɛ nɛɛ toi. Ekɛɔ akɛ: “Kaahã otsui hiɛ miikɔ̃ eshafeelɔi anɔ, she Yehowa gbeyei be fɛɛ be.”​—Abɛi 23:17. *

16. Kɛ́ wɔmiiŋmala gbɛbimɔ woji anɔ nii kɛhã sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛi lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔyeɔ anɔkwa?

16 Kɛ́ ootao osɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ loo ootao okɛ ohe awo be fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ nitsumɔ lɛ fã ko mli, tamɔ Betel sɔɔmɔ nɛkɛ lɛ, ehe baahia ni oŋmala gbɛbimɔ woji anɔ nii. Sanebimɔi ni yɔɔ woji nɛɛ anɔ lɛ ekomɛi kɔɔ ogbɔmɔtsoŋ hewalɛ, nibii ni okɛjieɔ ohiɛtserɛ, kɛ ojeŋba he, ni esa akɛ hetoi ni obaahã lɛ fɛɛ afee anɔkwale shiishi. (Heb. 13:18) Shi kɛ́ ofee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ loo ofee nɔ ko ni miigba ohenilee naa hu? Yaana asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua bo koni onyɛ okɛ henilee ni he tse asɔmɔ Yehowa.​—Rom. 9:1; Gal. 6:1.

17. Kɛ́ mɛi ni waa wɔ yi lɛ bi wɔ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe saji lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

17 Kɛ́ amralofoi lɛ tsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ he ni oyɔɔ lɛ, ni amɔ bo ni abibii bo nyɛmimɛi lɛ ahe saji lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Ani esa akɛ okɛɛ amɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ole yɛ nyɛmimɛi lɛ ahe? Susumɔ Yesu he okwɛ. Be ni amɔ lɛ ni Roma amralo lɛ bibiɔ lɛ saji lɛ, mɛni efee? Ekɛ Biblia mli shishitoo mla ni kɛɔ akɛ, “be yɛ ni afeɔ diŋŋ, ni be hu yɛ ni awieɔ” lɛ tsu nii, ni no hewɔ lɛ jeee be fɛɛ be ehã lɛ hetoo. (Jaj. 3:1, 7; Mat. 27:11-14) Kɛ́ wɔ hu wɔyaje shihilɛ ko ni tamɔ nakai mli lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii koni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ akawo oshãra mli.​—Abɛi 10:19; 11:12.

Te obaafee tɛŋŋ ole be ni esa akɛ ofee dioo kɛ be ni esa akɛ owie anɔkwale lɛ fɛɛ? (Kwɛmɔ kuku 17, 18)

18. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ bi wɔ nyɛmi ko he sane lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

18 Ni kɛ́ nyɛmi ko efee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni ole he nɔ ko hu? Ekolɛ asafoŋ onukpai lɛ baabi bo nɔ ni ole yɛ sane lɛ he, ejaakɛ eji amɛsɔ̃ akɛ amɛkwɛ ni asafo lɛ he atse. Kɛ́ amɛbi bo lɛ, ani obaagba amɛ anɔkwale lɛ fɛɛ ni oshiuuu eko nɔ loo otsakeee sane lɛ hiɛ, titri lɛ, kɛ́ mɔ ni eyafee esha lɛ ji onaanyo ko ni osumɔɔ esane waa loo owekunyo? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Odasefonyo anɔkwafo baawie anɔkwale lɛ.” (Abɛi 12:17; 21:28) No hewɔ lɛ, eji osɔ̃ akɛ obaahã asafoŋ onukpai lɛ ale anɔkwale fɛɛ ni yɔɔ sane lɛ mli, ejaakɛ amɛyɛ hegbɛ ni amɛleɔ. Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ ná amɛle anɔkwale fɛɛ ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ, amɛbaana gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛye amɛbua eshafeelɔ lɛ ni esaa ekɛ Yehowa teŋ.​—Yak. 5:14, 15.

19. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Lalatsɛ David sɔle ehã Yehowa akɛ: “Onáa anɔkwale ni yɔɔ tsui mli lɛ he miishɛɛ.” (Lala 51:6) David le akɛ, ehe miihia ni wɔtsui mli atse, ejaakɛ ja wɔtsui mli tse dani wɔbaawie anɔkwale. Anɔkwa Kristofoi ‘kɛ amɛhe wieɔ anɔkwale’ be fɛɛ be. Nɔ kroko ni hãa esoroɔ wɔ yɛ amale jamɔi ahe ji akɛ, kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, wɔjɛɔ Biblia lɛ mli wɔtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ. Wɔbaasusu enɛ he fitsofitso yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 15 Kwɛmɔ sanebimɔ 6 ni kɛɛ, “Te Mafee Tɛŋŋ Mate Shi Mashi Tipɛŋfoi Anɔnyɛɛ?” ni yɔɔ broshuɔ ni yitso ji, Saji 10 ni Oblahii kɛ Oblayei Biɔ lɛ Ahetoo lɛ mli lɛ, kɛ Questions Young People Ask​—Answers That Work wolo lɛ, Kpo 2 lɛ, yitso 16 lɛ, ni yitso ji, “A Double Life​—Who Has to Know?” (Esa Akɛ Oyabɔ Amaniɛ!) lɛ.