Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Feemɔ Ekãa . . . Ni Oje Nitsumɔ Lɛ Shishi”

“Feemɔ Ekãa . . . Ni Oje Nitsumɔ Lɛ Shishi”

“Feemɔ ekãa ni owaje ohe ni oje nitsumɔ lɛ shishi. Kaashe gbeyei, ni otsui akafã hu, ejaakɛ Yehowa . . . baaye abua bo.”​—1 KRON. 28:20, NWT.

LALAI: 38, 34

1, 2. (a) Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa Nyɔŋmɔ hã Solomon? (b) Te David nu he ehã tɛŋŋ yɛ nitsumɔ ni akɛwo Solomon dɛŋ lɛ he?

YEHOWA hã Solomon nitsumɔ wulu ko. Ehã ele akɛ abaama tsũ ko ni he hiaa waa, ni lɛ ji mɔ ni baakwɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Nitsumɔ nɛɛ jeee nitsumɔ bibioo kwraa, ejaakɛ tsũ ni abaama lɛ ‘baada kpeteŋkpele diɛŋtsɛ ni eyijiemɔ kɛ enunyam baakpele shikpɔji lɛ fɛɛ nɔ.’ Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ebaatsɔ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, shĩa. Tsũ nɛɛ ji Yerusalem sɔlemɔwe lɛ.​—1 Kron. 22:1, 5, 9-11.

2 Maŋtsɛ David ná nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baaye abua Solomon, shi no mli lɛ, Solomon lɛ, “gbekɛ ji lɛ ni ehiɛ esako.” Ani ebaaná ekãa ni ekpɛlɛ nitsumɔ nɛɛ nɔ ni etsu? Aloo ebaashe gbeyei akɛni edako ni ebɛ niiashikpamɔ lɛ hewɔ? Ehe bahia ni Solomon afee ekãa ni eje nitsumɔ lɛ shishi, ejaakɛ no dani ebaaye omanye.

3. Mɛni eeenyɛ efee akɛ Solomon kase yɛ ekãa he kɛjɛ etsɛ dɛŋ?

3 Eeenyɛ efee akɛ, Solomon kase ekãa he nii babaoo kɛjɛ etsɛ, David dɛŋ. Be ni David ji oblanyo fioo lɛ, egbe kooloi awuiyelɔi komɛi ni bamɔmɔ etsɛ toi lɛ. (1 Sam. 17:34, 35) Agbɛnɛ hu, efee ekãa ni etee koni ekɛ oblaŋ ko ni he wa ni atsɛɔ lɛ Goliat lɛ ayawu. Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, David kɛ fɔbitɛ kome pɛ gbe oblaŋ lɛ.​—1 Sam. 17:45, 49, 50.

4. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Solomon afee ekãa lɛ?

4 Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ David ji mɔ ni wo Solomon hewalɛ akɛ efee ekãa ni ema sɔlemɔwe lɛ! (Kanemɔ 1 Kronika 28:20.) Kɛ́ Solomon she gbeyei lɛ, emɔŋ nitsumɔ lɛ mli po, aahu ni ebaatsu egbe naa, ni kulɛ, no ebahiŋ kwraa. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni efee ekãa.

5. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee ekãa?

5 Nitsumɔ ni wɔtsuɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ Solomon nɔ lɛ nɔŋŋ. Kɛ́ Yehowa yeee ebuaaa wɔ ni wɔfee ekãa lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsu wɔgbe naa. Amrɔ nɛɛ, wɔbaasusu mɛi komɛi ni hi shi yɛ blema ni fee ekãa lɛ ahe, ni no sɛɛ lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee ekãa ni wɔgbe wɔnitsumɔ lɛ naa.

MƐI KOMƐI NI FEE EKÃA

6. Mɛni ohiɛ esɔ waa yɛ bɔ ni Yosef fee ekãa lɛ he?

6 Susumɔ Yosef he okwɛ. Be ni Potifar ŋa lɛ hiɛ lɛ doo akɛ ekɛ lɛ abawɔ lɛ, ekpɛlɛɛɛ nɔ ehãaa lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yosef le faŋŋ akɛ kɛ́ ekpoo yoo nɛɛ nibimɔ lɛ, ebaanyɛ ehã agbala etoi waa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, efee ekãa ni ejo foi eshi lɛ.​—1 Mose 39:10, 12.

7. Gbaa nɔ ni Rahab fee ni biɔ ekãa. (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

7 Mɔ kroko ni fee ekãa ji Rahab. Eji ŋmiŋmi mɔ lɛ be ni shikpalɔi lɛ ba eshĩa lɛ kulɛ, ewaŋ amɛ. Shi akɛni ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ hewɔ lɛ, efee ekãa ni ekɛ amɛ yatee, ni sɛɛ mli lɛ, eye ebua amɛ ni amɛjo foi ni mɔ ko mɔ ko enaaa amɛ. (Yosh. 2:4, 5, 9, 12-16) Rahab he Yehowa nɔ eye akɛ lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni ená nɔmimaa akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ekɛ shikpɔŋ lɛ baahã Israelbii lɛ. Ehãaa nɔ ni Yeriko maŋtsɛ lɛ loo mɛi krokomɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ baanyɛ afee lɛ lɛ awo ehe gbeyei. Moŋ lɛ, efee ekãa, ni no hã abaa ekɛ eweku lɛ yi.​—Yosh. 6:22, 23.

8. Mɛni bɔfoi lɛ kase yɛ bɔ ni Yesu fee ekãa lɛ mli?

8 Yesu bɔfoi anɔkwafoi lɛ hu fee ekãa waa. Amɛna bɔ ni Yesu fee ekãa lɛ, ni enɛ ye ebua amɛ ni amɛ hu amɛfee ekãa. (Mat. 8:28-32; Yoh. 2:13-17; 18:3-5) Be ni Sadukifoi lɛ te shi amɛwo amɛ akɛ amɛkatsɔɔ mɛi Yesu he nii dɔŋŋ lɛ, amɛbooo amɛ toi.​—Bɔf. 5:17, 18, 27-29.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ 2 Timoteo 1:7 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee ekãa?

9 Yosef, Rahab, Yesu, kɛ bɔfoi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee nɔ ni ja. Jeee amɛhe ni amɛheɔ amɛyeɔ tsɔ lɛ hewɔ amɛfee ekãa lɛ. Moŋ lɛ, amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni no ji nɔ ni wa amɛ. Wɔ hu wɔkɛ shihilɛi ni baanyɛ awo wɔhe gbeyei kpeɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔhe baafɔ̃ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. (Kanemɔ 2 Timoteo 1:7.) Nyɛhãa wɔsusua shihilɛi komɛi ni baanyɛ aba yɛ wɔweku lɛ kɛ wɔsafo lɛ mli ni baabi ni wɔfee ekãa lɛ ahe.

SHIHILƐI NI BIƆ EKÃA

10. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei afee ekãa?

10 Kristofoi oblahii kɛ oblayei kɛ shihilɛi pii ni biɔ ni amɛfee ekãa lɛ kpeɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Amɛbaanyɛ amɛkase Solomon ni amɛnyiɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Solomon fee ekãa ni ekpɛ eyiŋ yɛ nilee mli ni no hã enyɛ ema sɔlemɔwe lɛ egbe naa. Eyɛ mli akɛ ebiɔ ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei abo amɛfɔlɔi atoi moŋ, shi nibii komɛi yɛ ni esa akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he. (Abɛi 27:11) Dani amɛbaanyɛ amɛkpɛ yiŋ ni ja yɛ mɛi ni amɛkɛbaabɔ, nibii ni amɛkɛbaajie amɛhiɛtserɛ, bɔ ni esa akɛ amɛba amɛjeŋ amɛhã, kɛ be ni amɛbaasumɔ ni abaptisi amɛ lɛ he lɛ, ebiɔ ni amɛfee ekãa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛyiŋkpɛi lɛ baabi ni amɛfee nibii ni Satan, mɔ ni bɔɔ Nyɔŋmɔ ahora lɛ, sumɔɔɔ.

11, 12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Mose fee ekãa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ oblahii kɛ oblayei baanyɛ akase Mose?

11 Nɔ kome ni he hiaa waa ni ebaabi ni oblahii kɛ oblayei akpɛ amɛyiŋ yɛ he lɛ kɔɔ otii ni amɛkɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ ahe. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, anyɛɔ oblahii kɛ oblayei anɔ ni amɛya yunivɛsiti ni amɛtao nitsumɔ ko ni shika yɔɔ mli waa amɛtsu. Yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ, ekolɛ oblahii kɛ oblayei komɛi baanu he akɛ, bɔ ni nibii amli ewa lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ amɛkɛ amɛbe fɛɛ atsu nii koni amɛná shika kɛye amɛbua amɛwekui lɛ. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? Belɛ, susumɔ Mose he okwɛ. Farao biyoo lɛ ni tsɔse lɛ, no hewɔ lɛ, kulɛ ebaanyɛ ekɛ gbɛ́ihemɔ kɛ shikataomɔ ama ehiɛ. Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Farao weku lɛ, etsɔɔlɔi lɛ, kɛ eŋaawolɔi lɛ nyɛ enɔ waa ni etiu nibii nɛɛ asɛɛ. Shi Mose kɛ nomɛi mamɔɔɔ ehiɛ. Moŋ lɛ, efee ekãa ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa. Be ni Mose shi Ejipt kɛ jwetrii ni kulɛ ebaanyɛ ená yɛ jɛmɛ lɛ, efee ekãa ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ. (Heb. 11:24-26) Yehowa jɔɔ lɛ yɛ yiŋ ni ekpɛ lɛ hewɔ, ni wɔsɛɛ lɛ, ebaasaa ejɔɔ lɛ waa.

12 Kɛ́ oblahii kɛ oblayei hu fee ekãa ni amɛkɛ mumɔŋ otii mamɔ amɛhiɛ, ni amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, Yehowa baajɔɔ amɛ ni ebaaye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkwɛ amɛwekui lɛ. Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Timoteo kɛ ejwɛŋmɔ ma Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ nɔ, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai. *​—Kanemɔ Filipibii 2:19-22.

Ani otswa ofai shi akɛ obaafee ekãa yɛ nibii fɛɛ amli? (Kwɛmɔ kuku 13-17)

13. Mɛni hewɔ ehe bahia ni nyɛmi yoo oblayoo ko afee ekãa koni enyɛ eshɛ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ ahe?

13 Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Alabama, yɛ U.S.A. lɛ fee ekãa ni ekɛ mumɔŋ otii mamɔ ehiɛ. Ewie akɛ: “Be ni midaa lɛ, no mli lɛ mihiɛ gboɔ nii waa. Kɛ́ mitee Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, minyɛɛɛ mikɛ mɛi agba sane, aahu ni mayatswa mɔ ko ni mileee lɛ lɛ shinaa ni mikɛ lɛ awie.” Shi efɔlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ ye amɛbua lɛ ni enyɛ eshɛ oti ni ekɛma ehiɛ akɛ ebaatsɔ daa gbɛgbalɔ lɛ he. Ewie akɛ: “Satan je lɛ woɔ mɛi hewalɛ ni amɛkɛ yunivɛsiti yaa, gbɛ́ihemɔ, kɛ shika kɛ heloonaa nibii babaoo ataomɔ amamɔ amɛhiɛ akɛ otii yɛ shihilɛ mli. Bei pii lɛ, mɛi ni tiuɔ nibii nɛɛ asɛɛ lɛ anine nyɛɔ shi, ni no hãa amɛtsui kumɔɔ ni amɛhaoɔ. Shi Yehowa sɔɔmɔ lɛ ehã miná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ ni mitsui enyɔ mimli.”

14. Mɛɛ shihilɛi komɛi amli ehe baahia ni fɔlɔi ni ji Odasefoi lɛ afee ekãa yɛ?

14 Fɔlɔi ni ji Odasefoi, esa akɛ nyɛ hu nyɛfee ekãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ be fɛɛ be lɛ onitsumɔtsɛ lɛ miitao otsu nii gbɛkɛgbɛkɛ kɛ Hɔɔ kɛ Hɔgbaa fɛɛ. Shi ole akɛ be nɛɛ nɔŋŋ okɛfeɔ weku jamɔ, ni okɛyaa shiɛmɔ kɛ asafoŋ kpeei. No hewɔ lɛ, ehe baahia ni ofee ekãa ni okɛɛ lɛ akɛ onyɛŋ ofee nakai. Enɛ baafee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã obii lɛ. Aloo ekolɛ, nyɛmimɛi komɛi baabi bo nɔ hewɔ ni oŋmɛɛɛ obii lɛ gbɛ ni amɛfee nibii komɛi ni amɛhãa amɛbii lɛ feɔ lɛ. Ani obaaná ekãa ni ojɛ bulɛ mli ogbala nɔ hewɔ ni okpɛ oyiŋ nakai lɛ mli otsɔɔ amɛ?

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 37:25 kɛ Hebribii 13:5 lɛ baanyɛ aye abua fɔlɔi?

15 Kɛ́ nyɛye nyɛbua nyɛbii lɛ ni amɛkɛ mumɔŋ otii mamɔ amɛhiɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ nyɛyɛ ekãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔlɔi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛbaawo amɛbii lɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, amɛyasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ, amɛyasɔmɔ yɛ Betel, loo amɛyaye amɛbua yɛ hei ni aamamɔ Maŋtsɛyeli Asai kɛ Kpee Asai yɛ. Efeɔ amɛ akɛ kɛ́ amɛbii lɛ kɛ́ otii nɛɛ mamɔ amɛhiɛ lɛ, amɛnyɛŋ amɛkwɛ amɛ kɛ́ amɛgbɔlɔ. Shi fɔlɔi ni hiɛ kã shi lɛ feɔ ekãa ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ akɛ ebaaye eshiwoi anɔ. (Kanemɔ Lala 37:25; Hebribii 13:5.) Kɛfata he lɛ, amɛwoɔ amɛbii lɛ hewalɛ ni amɛkase amɛ, ni enɛ hu hãa anaa akɛ amɛyɛ ekãa ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ.​—1 Sam. 1:27, 28; 2 Tim. 3:14, 15.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi komɛi eye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛkɛ mumɔŋ otii amamɔ amɛhiɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛná he sɛɛ?

16 Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ United States lɛ kɛ eŋa ye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛkɛ mumɔŋ otii mamɔ amɛhiɛ. Ewie akɛ: “Dani wɔbii lɛ baabɔi nyiɛmɔ kɛ wiemɔ lɛ, wɔgbaa amɛ jɔɔmɔi ni amɛbaaná kɛji amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ni amɛsɔmɔ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Amrɔ nɛɛ, no ji oti ni amɛkɛma amɛhiɛ. Akɛni wɔbii lɛ kɛ mumɔŋ otii emamɔ amɛhiɛ ni amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛshɛ he hewɔ lɛ, ebu amɛhe kɛjɛ kai ni yɔɔ Satan je lɛ mli lɛ ahe, ni ehã amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ema Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ.” Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ bii enyɔ lɛ hu wie akɛ: “Fɔlɔi pii gboɔ deŋme ni amɛfiteɔ shika babaoo kɛyeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ skulyaa mli. Ani nilee bɛ mli akɛ wɔbaagbo deŋme fe amɛ po, ni wɔ hu wɔkɛ wɔshika kɛ nibii aye abua wɔbii lɛ ni amɛshɛ otii ni baahã wekukpaa kpakpa aya nɔ ahi amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ ahe? Wɔtsui enyɔ wɔmli waa akɛ wɔbii lɛ eshɛ mumɔŋ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ ahe, ni eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛnyɛ amɛfee nakai.” Ná nɔmimaa akɛ, Nyɔŋmɔ baajɔɔ fɔlɔi fɛɛ ni yeɔ amɛbuaa amɛbii koni amɛkɛ mumɔŋ otii amamɔ amɛhiɛ ni amɛshɛ he lɛ waa.

FEEMƆ EKÃA YƐ ASAFO LƐ MLI

17. Tsɔɔmɔ nibii komɛi amli ni ebaabi ni wɔfee ekãa yɛ, yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.

17 Ehe miihia ni wɔfee ekãa yɛ asafo lɛ mli hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe miihia ni asafoŋ onukpai afee ekãa be ni amɛtsuɔ saji ni kɔɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe lɛ ahe nii loo amɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni yɔɔ helatsamɔhe ni amɛwala eyaje oshara mli lɛ. Asafoŋ onukpai komɛi hu yaa tsuŋwoohei koni amɛkɛ mɛi ayakase Biblia lɛ. Ni nyɛmimɛi yei oshijafoi hu? Hegbɛi pii yɛ ni amɛbaanyɛ amɛkɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli. Amɛbaanyɛ amɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, amɛfã kɛya hei ni hiamɔ lɛ da yɛ, amɛkɛ amɛhe ahã akɛ Maŋ Tsumaa Nitsulɔi, loo amɛbi ni ahã amɛya Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po náa hegbɛ amɛyaa Gilead Skul lɛ.

18. Mɛni nyɛmimɛi yei ni edara yɛ afii amli lɛ baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛyɛ ekãa?

18 Nyɛmimɛi yei ni edara yɛ afii amli lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛhã asafo lɛ, ni wɔsumɔɔ amɛsane waa! Amɛteŋ mɛi komɛi nyɛɛɛ amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli tamɔ be ko ni eho, kɛ̃lɛ amɛbaanyɛ amɛfee ekãa ni amɛtsu nii. (Kanemɔ Tito 2:3-5.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaabi ni nyɛmi yoo ko ni eda lɛ afee ekãa kɛ́ ehe bahia ni ewo nyɛmi yoo oblayoo ko ŋaa yɛ etadewoo he. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ mli lɛ, esaaa akɛ ewieɔ atade ni oblayoo lɛ wo lɛ he nyanyaanya. Moŋ lɛ, esa akɛ ejɛ mlihilɛ mli ekɛ lɛ asusu bɔ ni ehesaamɔ lɛ baanyɛ asa mɛi krokomɛi ahe ahã lɛ he. (1 Tim. 2:9, 10) Kɛ́ efee nakai lɛ, oblayoo lɛ baana akɛ esumɔɔ esane, ni enɛ baanyɛ aye abua asafo muu lɛ fɛɛ.

19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ lɛ baanyɛ afee ekãa? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Filipibii 2:13 kɛ yitso 4:13 lɛ baanyɛ aye abua nyɛmimɛi hii ni amɛfee ekãa?

19 Esa akɛ nyɛmimɛi hii ni abaptisi amɛ lɛ hu afee ekãa ni amɛtsu nii. Nyɛmimɛi hii ni feɔ ekãa lɛ kɛ amɛhe hãa kɛhã sɔ̃i srɔtoi yɛ asafo lɛ mli, ni asafo lɛ náa amɛhe sɛɛ waa. (1 Tim. 3:1) Shi nyɛmimɛi hii komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛbaafee nakai. Ekolɛ, tɔmɔi komɛi ni amɛtɔ̃ be ko ni eho lɛ ahewɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛsaaa mɛi ni sɔmɔɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi loo asafoŋ onukpai. Mɛi komɛi hu nuɔ he akɛ sɔ̃i ni ataoɔ atu awo amɛdɛŋ lɛ tsĩi fe amɛ. Kɛ́ onuɔ he nakai lɛ, kpa Yehowa fai ni eye ebua bo ni ofee ekãa. (Kanemɔ Filipibii 2:13; 4:13.) Kɛ́ obaakai lɛ, be ko lɛ, Mose hu nu he akɛ enyɛŋ etsu nitsumɔ ko ni Yehowa kɛwoɔ edɛŋ lɛ. (2 Mose 3:11) Shi Yehowa ye ebua lɛ ni efee ekãa ni enyɛ etsu. Mɛni baaye abua nyɛmi nuu ko ni abaptisi lɛ lɛ koni enyɛ efee ekãa tamɔ Mose? Esa akɛ ekɛ hiɛdɔɔ asɔle ebi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ, ekane Biblia lɛ daa, ni ejwɛŋ mɛi ni fee ekãa ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, ebaanyɛ ejɛ heshibaa mli ebi asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua lɛ ni amɛtsɔse lɛ, ni agbɛnɛ hu, eye ebua nyɛmimɛi lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni ebaanyɛ lɛ nɔ. Wɔmiiwo nyɛmimɛi hii fɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ hewalɛ ni amɛfee ekãa ni amɛkɛ amɛhe ashã afɔle kɛhã asafo lɛ!

‘YEHOWA KƐ BO YƐ’

20, 21. (a) Mɛni David kɛɛ Solomon? (b) Mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná?

20 Maŋtsɛ David kɛɛ ebi Solomon akɛ Yehowa baaye abua lɛ kɛyashi ebaama sɔlemɔwe lɛ egbe naa. (1 Kron. 28:20) Ekã shi faŋŋ akɛ, Solomon jwɛŋ wiemɔi nɛɛ anɔ, ni no hewɔ lɛ, ehãaa oblanyo ni eji lɛ loo niiashikpamɔ ni ebɛ lɛ afee gbɛtsiinii kɛhã lɛ. Efee ekãa waa, etsu nii, ni Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, ema sɔlemɔwe ni da kpeteŋkpele lɛ egbe naa yɛ afii kpawo kɛ fã mli.

21 Yehowa ye ebua Solomon, ni nakai nɔŋŋ ebaaye ebua wɔ ni wɔfee ekãa ni wɔgbe nitsumɔ ni ehã wɔ yɛ wɔweku lɛ kɛ wɔsafo lɛ mli lɛ naa. (Yes. 41:10, 13) Kɛ́ wɔfee ekãa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaajɔɔ wɔ ŋmɛnɛ kɛ daa. No hewɔ lɛ, “feemɔ ekãa . . . ni oje nitsumɔ lɛ shishi.”

^ kk. 12 Obaana nibii komɛi ni baanyɛ aye abua bo ni okɛ mumɔŋ otii amamɔ ohiɛ lɛ yɛ sane ni yitso ji, “Jiemɔ o-Bɔlɔ lɛ Yi Kɛtsɔ Mumɔŋ Otii Ni Okɛaamamɔ Ohiɛ lɛ Nɔ,” ni je kpo yɛ July 15, 2004 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli.