Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wɔ-Nyɔŋmɔ Lɛ Wiemɔ Lɛ Aaadamɔ Shi Kɛaatee Naanɔ”

“Wɔ-Nyɔŋmɔ Lɛ Wiemɔ Lɛ Aaadamɔ Shi Kɛaatee Naanɔ”

“Jwɛi gbĩɔ, ni fɔfɔi hu ŋalaa: shi wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ wiemɔ lɛ aaadamɔ shi kɛaatee naanɔ!”​YES. 40:8.

LALAI: 95, 97

1, 2. (a) Eji Biblia lɛ bɛ kulɛ, te wɔshihilɛ baafee tɛŋŋ? (b) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he sɛɛ?

EJI Biblia lɛ bɛ kulɛ, kwɛ bɔ ni wɔnii baafee mɔbɔ! Kulɛ, nɛgbɛ wɔbaaná ŋaawoo kpakpa kɛ gbɛtsɔɔmɔ yɛ? Nɛgbɛ wɔbaaná sanebimɔi ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ, adesai ashihilɛ, kɛ nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ he lɛ ahetoo yɛ? Ni kulɛ te wɔbaafee tɛŋŋ wɔle bɔ ni Yehowa kɛ adesai ye ehã yɛ blema?

2 Yehowa duromɔ naa lɛ, wɔyɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ, ni no hewɔ lɛ, wɔnii efeko mɔbɔ. Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ e-Wiemɔ lɛ baahi shi kɛya naanɔ. Bɔfo Petro tsɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 40:8 lɛ yisɛɛ. Ŋmalɛ nɛɛ kɔɔ nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ ekɛɛ adesai lɛ ahe, ni saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hu fata he. (Kanemɔ 1 Petro 1:24, 25.) Kɛjɛ blema lɛ, mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ena akɛ, kɛ́ amɛkane Biblia lɛ yɛ wiemɔ ko ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ mli lɛ, amɛbaaná he sɛɛ waa. Kɛjɛ afii abɔ ni eho nɛɛ lɛ, mɛi emia amɛhiɛ waa amɛtsɔɔ Ŋmalɛ lɛ shishi ni amɛhã mɛi anine eshɛ nɔ yɛ shiteekɛwoo kɛ naagbai srɔtoi ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Enɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee, ejaakɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni “ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala ni agbɛnɛ hu amɛná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.”​—1 Tim. 2:3, 4.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni Nyɔŋmɔ ebaa e-Wiemɔ lɛ yi yɛ (1) mɛi awiemɔ ni tsake, (2) maŋkwramɔŋ tsakemɔi, kɛ (3) bɔ ni ate shi awo mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi lɛ fɛɛ sɛɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná enɛ he sɛɛ? Ebaahã wɔhiɛ asɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni agbɛnɛ hu, wɔsumɔ Mɔ ni hã aŋma koni wɔná he sɛɛ lɛ waa.​—Mika 4:2; Rom. 15:4.

MƐI AWIEMƆ NI TSAKE

4. (a) Mɛni hewɔ akɛɔ akɛ wiemɔi tsakeɔ lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛiaŋ? Ni te enɛ hãa onuɔ he ohãa tɛŋŋ?

4 Wiemɔ tsakeɔ. Bɔ ni mɛi nuɔ wiemɔ ko shishi amɛhãa ŋmɛnɛ lɛ, ekolɛ jeee nakai etsɔɔ afii komɛi ni eho. Ekolɛ ole Ga wiemɔi komɛi ni etsake nakai. Nakai nɔŋŋ esoro Hebri kɛ Hela ni mɛi wieɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ Hebri kɛ Hela ni akɛŋma Biblia lɛ mli woji pii lɛ ahe. No hewɔ lɛ, ja atsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi dani wɔteŋ mɛi babaoo baanyɛ akane ni wɔnu shishi jogbaŋŋ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ amɛkane Biblia lɛ yɛ wiemɔi ni akɛŋmala lɛ amli lɛ, no baahã amɛnu shishi jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ esa akɛ amɛkase blema Hebri kɛ Hela wiemɔ lɛ. Shi kɛ́ mɔ ko kase wiemɔi nɛɛ po lɛ, jeee no baahã enu Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ. * No hewɔ lɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ atsɔɔ Biblia muu lɛ fɛɛ loo efãi komɛi ashishi kɛtee wiemɔi aaafee 3,000 amli. Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miisumɔ ni mɛi ni jɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku, kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ” mli lɛ aná e-Wiemɔ lɛ he sɛɛ. (Kanemɔ Kpojiemɔ 14:6.) Nɔ ni Nyɔŋmɔ efee nɛɛ tsɔɔ akɛ esumɔɔ wɔ waa ni ekwɛɛɛ hiɛiaŋ, ni enɛ hãa wekukpãa ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli waa.​—Bɔf. 10:34.

5. Mɛni hewɔ King James Version lɛ ji Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni sa kadimɔ lɛ?

5 Wiemɔi ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee mli lɛ hu etsake. Bibliai komɛi yɛ ni be ni atsɔɔ shishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, mɛi nu shishi jogbaŋŋ, shi ŋmɛnɛ lɛ, anuuu shishi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Blɔfo Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni afee klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 1611 lɛ he okwɛ. Atsɛɔ Biblia nɛɛ King James Version, ni mɛi kɛtsu nii waa diɛŋtsɛ. Anɔkwa, esa bɔ ni awieɔ Blɔfo ahãa lɛ po he. * King James Version lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ tsu nii shii enyɔoo ko pɛ yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli; ekɛ Nuŋtsɔ ni aŋma lɛ agboiagboi ye najiaŋ yɛ hei krokomɛi ni esa akɛ eje kpo yɛ lɛ. King James Version ni akala sɛɛ mli lɛ kɛ Nuŋtsɔ ni aŋma lɛ agboiagboi tsu nii yɛ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ fãi komɛi hu. Ni tsɔɔ akɛ, mɛi ni tsɔɔ shishi lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ahi Biblia lɛ fã ni mɛi fɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli.

6. Mɛni hewɔ eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ afee Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ?

6 Kɛ̃lɛ, be ni be shwieɔ mli lɛ, Blɔfo wiemɔ lɛ tsake, ni enɛ hewɔ lɛ, mɛi pii nuuu wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ King James Version lɛ mli lɛ ashishi dɔŋŋ. Nakai nɔŋŋ eba lɛ yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi ni yɔɔ wiemɔi krokomɛi amli lɛ hu agbɛfaŋ. No hewɔ lɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ afee Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ. Wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ Blɔfo Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ ji wiemɔi ni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ. Atsɔɔ Biblia nɛɛ fãi komɛi loo emuu lɛ fɛɛ shishi kɛtee wiemɔi fe 150 amli, ni no hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo baanyɛ aná eko yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli. Emli wiemɔi lɛ taa mɔ tsuiŋ, ejaakɛ ekanemɔ waaa ni emli kã shi. (Lala 119:97) Nɔ kome ni sa kadimɔ waa yɛ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ he ji akɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii yɛ hei fɛɛ ni esa akɛ eje kpo yɛ yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ.

MAŊKWRAMƆŊ TSAKEMƆI

7, 8. (a) Mɛni hewɔ Yudafoi ni hi shi yɛ aaafee afi 300 D.Ŋ.B. lɛ ateŋ mɛi babaoo nuuu Hebri Ŋmalɛ lɛ shishi lɛ? (b) Mɛni ji Hela Septuagint lɛ?

7 Bei komɛi lɛ, maŋkwramɔŋ tsakemɔi saa wiemɔ ni mɛi pii wieɔ yɛ be pɔtɛ̃ɛ ko mli lɛ he. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ ebaa e-Wiemɔ lɛ yi koni tsakemɔi nɛɛ akahã ekanemɔ kɛ eshishinumɔ wa kɛhã mɛi? Hã wɔsusu tsakemɔi nɛɛ ekome ko he, koni no aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo. Israelbii lɛ loo Yudafoi lɛ ni ŋmala klɛŋklɛŋ woji 39 ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Amɛji mɛi klɛŋklɛŋ ni “atu Nyɔŋmɔ wiemɔi krɔŋkrɔŋi lɛ awo amɛdɛŋ.” (Rom. 3:1, 2) Shi be ni shɛɔ afi 300 D.Ŋ.B. lɛ, Yudafoi pii nuuu Hebri dɔŋŋ. Mɛni hã eba lɛ nakai? Alexander Kpeteŋkpele lɛ ye maji pii anɔ, ni maji nɛɛ fɛɛ baje Hela Nɔyeli lɛ shishi. (Dan. 8:5-7, 20, 21) Enɛ hã mɛi pii bɔi Hela wiemɔ. Yudafoi ni egbɛ eshwa maji nɛɛ anɔ lɛ po bɔi Hela wiemɔ. Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ, ebawa kɛhã amɛteŋ mɛi babaoo akɛ amɛbaanu Hebri Ŋmalɛ lɛ shishi. Mɛni abaafee yɛ naagba nɛɛ he?

8 Aaafee afi 250 D.Ŋ.B. lɛ, atsɔɔ klɛŋklɛŋ woji enumɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ashishi kɛjɛ Hebri mli kɛtee Hela mli. Be ni shɛɔ afi 100 D.Ŋ.B. lɛ, atsɔɔ nɔ ni eshwɛ lɛ hu shishi. Shishitsɔɔmɔ nɛɛ ji nɔ ni abale lɛ akɛ Hela Septuagint lɛ. Enɛ ji be klɛŋklɛŋ ni atsɔɔ Hebri Ŋmalɛ lɛ fɛɛ shishi kɛtee wiemɔ kroko mli ni afee lɛ wolo.

9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Septuagint lɛ kɛ shishitsɔɔmɔi krokomɛi ni afee yɛ blema lɛ ye ebua mɛi ni miitao amɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ? (b) Nɛgbɛ osumɔɔ kanemɔ waa yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli?

9 Septuagint lɛ hewɔ lɛ, Yudafoi ni wieɔ Hela lɛ kɛ mɛi krokomɛi nyɛ amɛkane Hebri Ŋmalɛ lɛ ni amɛnu shishi. Kwɛ bɔ ni amɛmii baashɛ amɛhe waa ahã akɛ amɛná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ amɛmiikane yɛ wiemɔ ko ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ mli! Sɛɛ mli lɛ, atsɔɔ Biblia lɛ fãi komɛi ashishi kɛtee wiemɔi krokomɛi ni mɛi pii wieɔ, tamɔ Syriac, Gothic, kɛ Latin lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni mɛi ná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ wiemɔi ni amɛnuɔ jogbaŋŋ lɛ amli lɛ, eta amɛtsuiŋ. Wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, amɛná ŋmalɛi komɛi ni amɛshwɛɛɛ he kwraa, tamɔ bɔ ni eji yɛ wɔgbɛfaŋ ŋmɛnɛ lɛ. (Kanemɔ Lala 119:162-165.) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wiemɔ ni mɛi babaoo wieɔ lɛ tsake moŋ, shi Nyɔŋmɔ baa e-Wiemɔ lɛ yi.

BƆ NI ATE SHI AWO MƐI NI TSƆƆ BIBLIA LƐ SHISHI LƐ

10. Yɛ John Wycliffe beiaŋ lɛ, mɛni hewɔ mɛi pii náaa Biblia lɛ eko amɛkane lɛ?

10 Kɛjɛ blema beebe lɛ, hiɛnyiɛlɔi kɛ hiɛnaanɔbii pii efee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ koni mɛi akaná Biblia lɛ eko amɛkane. Shi mɛi komɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hu emia amɛhiɛ akɛ amɛbaahã mɛi aná Biblia lɛ amɛkane. Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji nilelɔ kpanaa ko ni hi shi yɛ England aaafee afii 600 ni eho nɛ ni atsɛɔ lɛ John Wycliffe lɛ. John Wycliffe shwe waa ni mɔ fɛɛ mɔ aná Biblia lɛ eko ekane. Shi yɛ ebeiaŋ lɛ, mɛi ni yɔɔ England lɛ ateŋ mɛi pii náaa lɛ nakai, ejaakɛ no mli lɛ Bibliai ajara wa waa, ni niji akɛŋmalaa. Agbɛnɛ hu, amɛteŋ mɛi pii leee nikanemɔ. Kɛ́ amɛtee sɔlemɔ lɛ, akaneɔ Biblia lɛ ahãa amɛ yɛ Latin mli. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ, akɛni amɛteŋ mɛi babaoo nuuu wiemɔ nɛɛ hewɔ lɛ, amɛnuuu nibii ni akaneɔ ahãa amɛ lɛ ashishi. No hewɔ lɛ, mɛni Yehowa fee koni mɛi nɛɛ hu aná jwetrii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ahe sɛɛ?​—Abɛi 2:1-5.

John Wycliffe kɛ mɛi krokomɛi shwe akɛ mɔ fɛɛ mɔ aná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eko. Ni bo hu? (Kwɛmɔ kuku 11)

11. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ná Wycliffe Biblia lɛ he sɛɛ?

11 Yɛ afi 1382 lɛ, John Wycliffe kɛ mɛi krokomɛi tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Blɔfo mli. Abale shishitsɔɔmɔ nɛɛ akɛ Wycliffe Biblia lɛ. Wycliffe sɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni atsɛɔ amɛ Lollards lɛ, kɛ Biblia nɛɛ tsu nii waa. Amɛshwe ni amɛhã mɛi anu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ ni eta amɛtsuiŋ. No hewɔ lɛ, amɛnyiɛ kɛtee akrowa fɛɛ akrowa mli yɛ England maŋ lɛ mli fɛɛ ni amɛyashiɛ amɛhã mɛi. Kɛ́ amɛtee mɛi lɛ aŋɔɔ lɛ, bei pii lɛ amɛkaneɔ ŋmalɛi amɛhãa amɛ kɛjɛɔ Wycliffe Biblia lɛ mli, kɛkɛ lɛ amɛhã amɛ efãi komɛi ni akɛ niji eŋmala. Amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hã mɛi babaoo amii bashɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he ekoŋŋ.

12. Ani osɔfoi lɛ ná nɔ ni Wycliffe kɛ ewebii lɛ feɔ lɛ he miishɛɛ? Tsɔɔmɔ mli.

12 Ani osɔfoi lɛ ná nɔ ni yaa nɔ lɛ he miishɛɛ? Dabi kwraa! Amɛhe tsɛ̃ Wycliffe, e-Biblia lɛ, kɛ Lollards lɛ, ni ji esɛɛnyiɛlɔi lɛ. Osɔfoi lɛ bua Wycliffe Bibliai lɛ fɛɛ ni amɛnine shɛ nɔ lɛ anaa ni amɛkpãtã hiɛ, ni amɛwa esɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi. Eyɛ mli akɛ, no mli lɛ Wycliffe egbo moŋ, shi amɛye esane ni abu lɛ fɔ akɛ eji Sɔlemɔ lɛ henyɛlɔ. Kɛkɛ ni amɛhã ayatsa ewui lɛ ni asha ni akɛ lamulu lɛ shwã faa ko ni atsɛɔ lɛ Swift lɛ hiɛ. Shi enɛ hãaa miishɛɛ ni mɛi ená akɛ amɛbaakane Biblia lɛ ni amɛnu shishi lɛ naa aba shi. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, mɛi pii bɔi Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ kɛ ekalamɔ yɛ Yuropa kɛ je lɛŋ hei krokomɛi koni mɛi pii aná eko amɛkane.

“MƆ NI TSƆƆO NII NI HI HÃO”

13. Kɛ́ wɔsusu bɔ ni fee ni aná Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi lɛ he lɛ, mɛni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ hãa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa?

13 Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ. Shi jeee Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ ajɛ atsɔɔ Septuagint lɛ, Wycliffe Biblia lɛ, King James Version lɛ, loo shishitsɔɔmɔi krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ lɛ ashishi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔhe be kɛsusu bɔ ni fee ni aná shishitsɔɔmɔi nɛɛ he lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ Yehowa ebaa e-Wiemɔ lɛ yi, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ pɛpɛɛpɛ. Ani enɛ hãaa hemɔkɛyeli ni oyɔɔ akɛ, Yehowa shiwoi ni kamɔ wɔhiɛ lɛ hu baaba mli lɛ mli awa?​—Yosh. 23:14.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli waa?

14 Kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yehowa ebaa e-Wiemɔ lɛ yi lɛ he lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã lɛ lɛ hu mli baawa. * Bo lɛ susumɔ he okwɛ: Mɛni hewɔ Yehowa hã wɔ e-Wiemɔ lɛ? Ni mɛni hewɔ ewo shi akɛ e-Wiemɔ lɛ baahi shi kɛya naanɔ lɛ? Efee nakai ejaakɛ esumɔɔ wɔ ni eesumɔ ni etsɔɔ wɔ nii ni hi hã wɔ. (Kanemɔ Yesaia 48:17, 18.) Esa akɛ enɛ atsirɛ wɔ ni wɔ hu wɔsumɔ lɛ ni wɔbo efamɔi atoi.​—1 Yoh. 4:19; 5:3.

15. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

15 Wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ waa, no hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔbaasumɔ ni wɔná he sɛɛ kɛmɔ shi. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná wɔ aŋkro Biblia kanemɔ lɛ he sɛɛ? Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi koni amɛhiɛ asɔ Biblia lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni tsɔɔ nii yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ lɛ baanyɛ ahã amɛnitsɔɔmɔ lɛ adamɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ? Wɔbaahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 4 Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Do You Need to Learn Hebrew and Greek?” (Ani Ehe Miihia Ni Okase Hebri Kɛ Hela?) ni je kpo yɛ November 1, 2009, Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

^ kk. 5 Blɔfo agwaseaŋ wiemɔi ni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ ekomɛi yɛ ni aná kɛjɛ King James Version lɛ mli.

^ kk. 14 Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Ba Ni Obakwɛ!