Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Ohe Nɔ

Ye Ohe Nɔ

“Mumɔ lɛ yibiiwoo ji . . . henɔyeli.”​GAL. 5:22, 23.

LALAI: 121, 36

1, 2. (a) Mɛɛ naagbai mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye lɛ náa? (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔkase henɔyeli he sane ŋmɛnɛ?

HENƆYELI ji su kpakpa, ni Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjie su nɛɛ kpo. (Gal. 5:22, 23) Yehowa nyɛɔ eyeɔ ehe nɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli be fɛɛ be. Shi adesai ji wɔ, ni wɔyeee emuu, ni enɛ hewɔ lɛ, jeee be fɛɛ be wɔnyɛɔ wɔyeɔ wɔhe nɔ. Naagbai ni mɛi kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ pii yɛ ni eji amɛnyɛ amɛye amɛhe nɔ kulɛ, amɛkɛkpeŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, henɔyeli ni mɛi bɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛtsiɔ be amɛwoɔ be mli, ni enɛ nyɛɔ esaa amɛmɔdɛŋbɔɔ yɛ skul loo nitsumɔhe lɛ he. Kɛfata he lɛ, henɔyeli ni mɛi bɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛjɛɔ mɛi, amɛtɔɔ dãa, amɛyeɔ mɛi awui, amɛtseɔ amɛhefatalɔi gbãla, amɛmɔɔ nyɔmɔ, sui gbohii kaa amɛhe, awoɔ amɛ tsuŋ, amɛhaoɔ waa, amɛnáa bɔlɛnamɔ mli helai, ni amɛhiɛɔ hɔ ni tsɛmɛi bɛ he.​—Lala 34:12-15.

2 Mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye lɛ tsɛɔ naagbai amɛhãa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi, ni nyɛsɛɛ nɛɛ mɛi ni tamɔ nakai lɛ ayi efa waa. Shi enɛ efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gba akɛ, yɛ ‘naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye’ lɛ ayi baafa.​—2 Tim. 3:1-3.

3. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔye wɔhe nɔ?

3 Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔye wɔhe nɔ? Susumɔ yiŋtoi enyɔ ni he hiaa nɛɛ ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, akpa shi ana akɛ, bei pii lɛ, mɛi ni nyɛɔ amɛyeɔ amɛhenumɔi anɔ lɛ náaa naagbai pii. Agbɛnɛ hu, amɛnyɛɔ amɛkɛ mɛi hiɔ shi jogbaŋŋ, amɛmli fuuu mramra, amɛyeee amɛtsui tuutu, ni amɛhaooo amɛhe tsɔ yɛ nibii ahe. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, dani wɔbaanyɛ wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ wɔnyɛ wɔye akɔnɔi fɔji anɔ, ni wɔjo kai anaa foi. Enɛ ni Adam kɛ Hawa eyanyɛɛɛ amɛfee lɛ. (1 Mose 3:6) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii ekɔ amɛnane ni amɛkɛ naagbai babaoo miikpe.

4. Mɛni esa akɛ mɛi ni náaa lɛ mlɛo akɛ amɛbaaye amɛhe nɔ lɛ akai koni no awo amɛ hewalɛ?

4 Yehowa le akɛ adesa ko bɛ ni baanyɛ aye ehe nɔ be fɛɛ be yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, ejaakɛ wɔyeee emuu. Enɛ hewɔ lɛ, eesumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔye akɔnɔi fɔji anɔ. (1 Maŋ. 8:46-50) Yehowa ji wɔnaanyo, ni esumɔɔ wɔsane. Emli hi hã mɛi fɛɛ ni miitao amɛsɔmɔ lɛ shi amɛnáaa lɛ mlɛo kwraa akɛ amɛbaaye amɛhe nɔ yɛ nibii komɛi amli lɛ, ni ewoɔ amɛ hewalɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Yehowa eye ehe nɔ yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ he. No sɛɛ lɛ, wɔbaasusu mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli ni ye amɛhe nɔ kɛ mɛi komɛi ni efeee nakai lɛ hu ahe, ni wɔkwɛ nibii komɛi ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ.

YEHOWA NƆKWƐMƆNƆ KPAKPA LƐ

5, 6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yehowa efee yɛ henɔyeli gbɛfaŋ?

5 Yehowa yeɔ ehe nɔ be fɛɛ be yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, ejaakɛ eyeɔ emuu yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. (5 Mose 32:4) Shi wɔ lɛ, wɔyeee emuu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe miihia ni wɔsusu henɔyeli he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yehowa efee lɛ he, ejaakɛ no dani wɔbaanyɛ wɔnu nɔ ni henɔyeli ji lɛ shishi jogbaŋŋ, ni wɔkase Nyɔŋmɔ. Mɛɛ shihilɛi komɛi ni sa kadimɔ waa amli Yehowa eye ehe nɔ yɛ?

6 Susumɔ bɔ ni Yehowa fee enii ehã be ni Satan kɛ kuɛŋtimɔ tse ehiɛ atua lɛ he okwɛ. Nɔ ni Satan fee lɛ yɛ hiɛdɔɔ waa, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enifeemɔ lɛ hã ŋwɛibɔfoi anɔkwafoi lɛ ahiɛ fee amɛ yaa ni ewo amɛmli la waa. Ekolɛ, nakai bo hu onuɔ he kɛ́ okwɛ amanehului ni ejɛ Satan atuatsemɔ lɛ mli kɛba lɛ. Shi Yehowa ye ehe nɔ. Ehaaa shi ní ebaafee nɔ ko ni esaaa. Eto etsui shi ni eye jalɛsane. (2 Mose 34:6; Hiob 2:2-6) Yehowa ehã be eshwie mli, ejaakɛ esumɔɔɔ ni mɔ ko mɔ ko hiɛ kpãtãa, “shi moŋ eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.”​—2 Pet. 3:9.

7. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

7 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? Nɔ ni wɔkaseɔ ji akɛ, dani wɔbaawie loo wɔbaafee nɔ ko lɛ, esa akɛ wɔsusu he kɛya shɔŋŋ. Esaaa akɛ wɔhaa shi yɛ nɔ ko nɔ ko mli. Dani wɔbaakpɛ wɔyiŋ yɛ sane ko ni he hiaa waa lɛ he lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi kwraa ni wɔsusu he jogbaŋŋ, ni wɔsɔle wɔbi Yehowa hiɛshikamɔ koni wɔnyɛ wɔwie loo wɔfee nɔ ni ja. (Lala 141:3) Kɛ́ mɛi wo wɔmli la lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaafee nɔ ko ni esaaa, kɛkɛ lɛ sɛɛ mli lɛ, wɔshwa wɔhe. Wɔteŋ mɛi babaoo ená enɛ mli niiashikpamɔ.​—Abɛi 14:29; 15:28; 19:2.

NYƆŊMƆ TSUJI NI YE AMƐHE NƆ KƐ MƐI NI EFEEE NAKAI

8. (a) Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná henɔyeli he nɔkwɛmɔnii kpakpai yɛ? (b) Be ni Potifar ŋa lɛ ka akɛ ebaalaka Yosef koni ekɛ lɛ abawɔ lɛ, mɛni ye ebua Yosef ni enyɛ eye ehe nɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

8 Ani okaiɔ Biblia mli saji komɛi ni hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni ehe miihia waa ni wɔye wɔhe nɔ? Ekome ni mɛi pii kaiɔ ji, Yakob bi Yosef sane lɛ. Be ni Yosef sɔmɔɔ yɛ Potifar, ni ji Farao blafoiatsɛ lɛ shĩa lɛ, ekɛ kaa ko kpe. Potifar ŋa lɛ na akɛ Yosef ‘he yɛ fɛo,’ ni eka akɛ ebaalaka lɛ koni ekɛ lɛ abawɔ. Shi Yosef ekpɛlɛɛɛ; eye ehe nɔ. Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ efee nakai? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ehe be kɛsusu nɔ ni baaba kɛji ekɛ Potifar ŋa lɛ fite gbãla lɛ he. Be ni Potifar ŋa lɛ mɔ Yosef atade lɛ mli koni ekɛ lɛ abawɔ lɛ, Yosef jo foi ni ewie akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔŋ?”​—1 Mose 39:6, 9; kanemɔ Abɛi 1:10.

9. Mɛni obaanyɛ ofee kɛsaa ohe koni onyɛ ojo kaa naa foi?

9 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli? Nɔ kome ni wɔkaseɔ ji akɛ, kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ lɛ, esa akɛ wɔye wɔhe nɔ. Nyɛmimɛi komɛi yɛ ni dani amɛbaaba anɔkwale lɛ mli lɛ, amɛfeɔ fu, amɛtɔɔ dãa, amɛshɛreɔ zigareti, amɛkɛ tsofai fɔji tsuɔ nii, amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli, loo amɛfeɔ nibii gbohii krokomɛi ni tamɔ nakai. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni yɛ amɛbaptisimɔ lɛ sɛɛ po lɛ, nibii gbohii nɛɛ afeemɔ baa amɛtsine yɛ be kɛ beiaŋ. Be fɛɛ be ni obaanu he akɛ ofee nɔ ko ni teɔ shi ewoɔ Yehowa mlai lɛ, hemɔ be ni osusu bɔ ni ebaasa okɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he ehã lɛ he. Enɛ baaye abua bo ni onyɛ oye ohe nɔ koni okaŋmɛɛ ohe ohã akɔnɔi fɔji. Tsɔ hiɛ osusu shihilɛi srɔtoi ni baanyɛ afee kaa kɛhã bo lɛ ahe, ni okpɛ oyiŋ yɛ nɔ ni obaafee koni okayaje shihilɛi ni tamɔ nakai lɛ amli lɛ he. (Lala 26:4, 5; Abɛi 22:3) Kɛ́ okɛ kaa ko kpe lɛ, kpa Yehowa fai ni eduro bo hiɛshikamɔ, ni eye ebua bo ni oye ohe nɔ.

10, 11. (a) Mɛɛ naagba oblahii kɛ oblayei pii kɛkpeɔ yɛ skul? (b) Mɛni baanyɛ aye abua Kristofoi oblahii kɛ oblayei koni amɛkafee nɔ ko ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ?

10 Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi pii kɛ kai ni tamɔ Yosef nɔ lɛ kpeɔ. Amɛteŋ mɔ kome ji Kim. Kim klasbii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ mɛi náa bɔlɛ Hɔɔ kɛ Hɔgbaa, kɛkɛ lɛ kɛ́ amɛba skul lɛ, amɛba amɛmiigba. Shi Kim kɛ ehe wooo jeŋba sha nɛɛ mli. Ewie akɛ, bei komɛi lɛ, ehe feɔ shoo ni enuɔ he akɛ ebɛ mli ni ayaa. Skulbii lɛ kɛɛ buulu ji lɛ, ni no hewɔ efeee jɔle lɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, Kim hiɛ kã shi moŋ. Ele akɛ, kɛ́ oblahii kɛ oblayei fee jɔle lɛ, ewaaa akɛ amɛkɛ amɛhe baawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. (2 Tim. 2:22) Kim skulbii lɛ fɔɔ lɛ bimɔ kɛji ekã he eji oblayoo fro. Kɛ́ amɛbi lɛ nakai lɛ, enáa hegbɛ egbalaa nibii amli etsɔɔ amɛ koni amɛle nɔ hewɔ ni ekɛ mɛi náaa bɔlɛ lɛ. Wɔmiihã Kristofoi oblahii kɛ oblayei fɛɛ ni etswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli lɛ aekoo! Yehowa hiɛ sɔɔ nyɛ waa diɛŋtsɛ!

11 Biblia lɛ gbaa wɔ mɛi komɛi ni eyanyɛɛɛ amɛbɔlɛnamɔ akɔnɔi anɔ amɛye lɛ hu ahe sane, ni ehãa wɔleɔ yibii gbohii ni amɛkpa. Kɛ́ okɛ shihilɛ ni tamɔ Kim nɔ lɛ miikpe lɛ, jwɛŋmɔ oblanyo ni bɛ yitsoŋ ni awie ehe yɛ Abɛi yitso 7 lɛ he. Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni Amnon fee lɛ he, ni ojwɛŋ nibii gbohii ni jɛ mli kɛba lɛ anɔ. (2 Sam. 13:1, 2, 10-15, 28-32) Fɔlɔi, nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛbii lɛ asusu Biblia mli saji nɛɛ ahe yɛ nyɛweku jamɔ lɛ shishi, koni no aye abua amɛ ni amɛye amɛhe nɔ ni amɛhiɛ akã shi.

12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef ye ehenumɔi anɔ be ni enyɛmimɛi lɛ ba Ejipt lɛ? (b) Mɛɛ shihilɛi amli ehe baahia ni wɔye wɔhenumɔi anɔ yɛ?

12 Yosef ye ehe nɔ yɛ shihilɛ kroko hu mli. Be ni enyɛmimɛi lɛ ba Ejipt ni amɛbahe niyenii lɛ, Yosef ejieee ehe shi etsɔɔɔ amɛ. Efee nakai koni ekɛna nɔ tuuntu ni yɔɔ amɛtsui mli. Be ni enyɛɛɛ ehenumɔi anɔ eye dɔŋŋ lɛ, eshi amɛhiɛ eyahɔ he ko ni efo. (1 Mose 43:30, 31; 45:1) Kɛ́ nyɛmi ko loo onaanyo ko fee nɔ ko ni egba onaa lɛ, esa akɛ okase Yosef ni oye ohe nɔ koni okawie loo ofee nɔ ko ni nilee bɛ mli. (Abɛi 16:32; 17:27) Kɛ́ ashwie owekunyo ko kɛje asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ oye ohe nɔ ni okɛ lɛ akashara ja ehe ebahia ni ofee nakai yɛ nɔ ko hewɔ. Bei komɛi lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye wɔhenumɔi anɔ yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli, shi kɛ́ wɔkai akɛ Yehowa nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ wɔnyiɛɔ ni eŋaawoo toi wɔboɔ lɛ, no baahã efee mlɛo fioo kɛhã wɔ.

13. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Maŋtsɛ David sane lɛ mli?

13 Mɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ eshihilɛ mli ji Maŋtsɛ David. Eyɛ mli akɛ ahã lɛ hegbɛ ko ni nɔ kwɔ waa moŋ, shi be ni Saul kɛ Shimei fee lɛ dɔlɛ nii lɛ, emli fuuu amɛ, ni asaŋ efeee amɛ nɔ ko. (1 Sam. 26:9-11; 2 Sam. 16:5-10) Shi jeee be fɛɛ be David nyɛ eye ehe nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ Batsheba fite gbãla. Agbɛnɛ hu, be ni Nabal, kpɛkpɛilɔ lɛ, kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ lɛ, emli fu waa. (1 Sam. 25:10-13; 2 Sam. 11:2-4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii pii yɛ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ akase yɛ David he. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ aye amɛhe nɔ, ni amɛkwɛ jogbaŋŋ koni amɛkaye nyɛmimɛi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esaaa akɛ wɔteŋ mɔ ko mɔ ko nuɔ he akɛ enyɛŋ egbee shi kɔkɔɔkɔ kɛ́ aka lɛ.​—1 Kor. 10:12.

NIBII NI BAAYE ABUA BO KONI ONYƐ OYE OHE NƆ

14. Mɛɛ niiashikpamɔ nyɛmi nuu ko ná? Ni mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔ hu wɔye wɔhe nɔ kɛ́ wɔyaje shihilɛ ko ni tamɔ nakai lɛ mli?

14 Mɛni baaye abua bo koni onyɛ oye ohe nɔ? Susumɔ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Luigi lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Nuu ko kɛ etsɔne bashi enɔ lɛ sɛɛ. Nuu lɛ bɔi Luigi jɛmɔ ni eka akɛ ekɛ lɛ baanɔ, tsɛ, lɛ ji mɔ ni naagba lɛ jɛ. Luigi sɔle ebi Yehowa ni eye ebua lɛ koni emli akafu, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaajɔɔ nuu lɛ tsui he, shi nuu lɛ booo lɛ toi. Nuu lɛ hiɛ bolɔmɔ ni Luigi ŋma etsɔne lɛ nɔmba lɛ ni eshi lɛ etee. Otsi sɛɛ lɛ, Luigi ku esɛɛ ni eyasara yoo ko ni ekɛkpe yɛ shiɛmɔ nɔ. Be ni etee lɛ, naa nuu lɛ! Asomoaŋ, yoo lɛ wu ni. Be ni nuu lɛ na Luigi lɛ, ehiɛ gbo ni ekpa lɛ fai. Ekɛɛ lɛ akɛ ebaawa lɛ koni asaa etsɔne lɛ oya. Nuu lɛ bo Biblia mli sane ni Luigi kɛ eŋa lɛ gbaa lɛ toi ni enya he waa. Bɔ ni nibii tee lɛ lɛ hã Luigi na akɛ, ehi waa akɛ eye ehe nɔ ni emli fuuu be ni sane lɛ ba lɛ, ejaakɛ eji emli fu kulɛ, ekolɛ nibii anaa eyakpaŋ bɔ ni etee lɛ lɛ.​—Kanemɔ 2 Korintobii 6:3, 4.

Bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko lɛ, baanyɛ asa wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he (Kwɛmɔ kuku 14)

15, 16. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ ni obaakase lɛ baaye abua bo kɛ oweku lɛ ni nyɛnyɛ nyɛye nyɛhe nɔ?

15 Kɛ́ wɔkɛ hiɛdɔɔ kase Biblia lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔye wɔhe nɔ. Ani okaiɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yoshua lɛ? Ekɛɛ lɛ akɛ: “Kaahã nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he nyɔɔŋ kɛ shwane, koni ojwɛŋ nɔ ni ofee tamɔ bɔ ni aŋma yɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ no baahã ofee nɔbatsɛ kɛ hiɛshikalɔ.” (Yosh. 1:8) Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ ni obaakase lɛ baaye abua bo ni oye ohe nɔ?

16 Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ mɛi komɛi ni ye amɛhe nɔ lɛ ahe sane kɛ bɔ ni amɛná he sɛɛ amɛhã. Agbɛnɛ hu, ewieɔ mɛi komɛi ni efeee nakai lɛ ahe, ni etsɔɔ wɔ naagbai ni jɛ mli kɛba. Nɔ ko hewɔ Yehowa hã aŋmala saji nɛɛ fɛɛ ashwie shi lɛ. (Rom. 15:4) No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli waa akɛ wɔbaakane, wɔkase, ni wɔjwɛŋ nɔ. Kɛ́ okane saji nɛɛ, susumɔ bɔ ni bo kɛ oweku lɛ baanyɛ aná he sɛɛ lɛ he. Kpa Yehowa fai ni eye ebua bo ni okɛ nɔ ni okaseɔ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii. Kɛ́ ona akɛ ewa kɛhã bo akɛ obaaye ohe nɔ yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, kaaku ohiɛ oshwie nɔ. Moŋ lɛ, sɔlemɔ yɛ he ni omia ohiɛ waa akɛ obaatsu he nii. (Yak. 1:5) Pɛimɔ asafo lɛ woji lɛ amli, koni ona nibii pɔtɛi ni baanyɛ awa bo ni oye ohe nɔ.

17. Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee kɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛye amɛhe nɔ?

17 Fɔlɔi, te nyɛbaafee tɛŋŋ nyɛye nyɛbua nyɛbii lɛ ni amɛye amɛhe nɔ? Akɛ henɔyeli fɔɔɔ mɔ ko mɔ ko; tamɔ bɔ ni eji yɛ sui krokomɛi fɛɛ agbɛfaŋ lɛ, bii kaseɔ kɛjɛɔ amɛfɔlɔi adɛŋ. (Efe. 6:4) No hewɔ lɛ, kɛ́ ona akɛ obii lɛ nyɛɛɛ amɛye amɛhe nɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani mi diɛŋtsɛ lɛ, miyeɔ mihe nɔ?’ Kɛ́ obii lɛ na akɛ oyaa shiɛmɔ kɛ asafoŋ kpeei be fɛɛ be, ni ofeɔ weku jamɔ daa otsi lɛ, ebaaná amɛnɔ hewalɛ kpakpa. Kaahã “dabi” kɛɛmɔ wa kɛhã bo! Yehowa tsɔɔ Adam kɛ Hawa nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛ nɔ ni amɛnyɛŋ amɛfee yɛ trom lɛ mli. Efee nakai koni ekɛye ebua amɛ ni amɛna akɛ, esa akɛ amɛba amɛhe shi amɛhã lɛ. Kɛ́ bo hu otsɔse obii lɛ ni ofee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ohã amɛ lɛ, amɛ hu amɛbaale bɔ ni ayeɔ he nɔ. Kɛ́ otsɔse obii lɛ koni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ ni amɛhi shi yɛ emlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ, otsɔɔ amɛ nɔ ko ni jara wa waa diɛŋtsɛ.​—Kanemɔ Abɛi 1:5, 7, 8.

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ ahala wɔnanemɛi?

18 Kɛ́ fɔlɔi ji wɔ jio, jeee fɔlɔi ji wɔ jio lɛ, esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ ahala wɔnanemɛi. No hewɔ lɛ, okɛ mɛi ni baawo bo hewalɛ ni okɛ otii kpakpai amamɔ ohiɛ ni otsi ohe kɛje naagbai ahe lɛ abɔ. (Abɛi 13:20) Kɛ́ okɛ mɛi ni jwɛŋɔ mumɔŋ nibii ahe ni amɛyeɔ amɛhe nɔ lɛ bɔ lɛ, obaakase amɛ ni bo hu obaaye ohe nɔ. Nakai nɔŋŋ bo hu ojeŋba kpakpa lɛ baawo amɛ hewalɛ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye wɔhe nɔ lɛ, wekukpaa kpakpa baaya nɔ ahi wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ daa, wɔshihilɛ baaŋɔɔ, ni wɔbaaná wɔsuɔlɔi kɛ wɔnanemɛi anɔ hewalɛ kpakpa.