Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Kɛji Nyɛle Nibii Nɛɛ Ni Nyɛkɛtsu Nii Lɛ, Nyɛyɛ Miishɛɛ”

“Kɛji Nyɛle Nibii Nɛɛ Ni Nyɛkɛtsu Nii Lɛ, Nyɛyɛ Miishɛɛ”

“Miniyenii ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii ni magbe enitsumɔ lɛ naa.”​—YOH. 4:34.

LALAI: 80, 35

1. Kɛ́ wɔhã je lɛ mumɔ lɛ ná wɔnɔ hewalɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ ahã wɔwó wɔhe nɔ?

JEEE be fɛɛ be wɔnyɛɔ wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsuɔ nii. Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome ji akɛ, ja wɔba wɔhe shi dani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ni ja, ni ŋmɛnɛ lɛ nakai feemɔ ewa waa. Biblia lɛ wie akɛ yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ, mɛi baatsɔmɔ “hesuɔlɔi, shikasuɔlɔi, shwãlɔi, henɔwolɔi,” kɛ “mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye.” (2 Tim. 3:1-3) Akɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔle akɛ sui gbohii nɛɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, shi bei komɛi lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni mɛi ni jieɔ sui nɛɛ akpo lɛ yɛ miishɛɛ ni nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã amɛ. (Lala 37:1; 73:3) Enɛ hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaabi wɔhe akɛ: ‘Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ mafo mɛi krokomɛi anɔ mli? Kɛ́ miba mihe shi lɛ, ani mɛi baaya nɔ amɛbu mi?’ (Luka 9:48) Kɛ́ wɔhã je lɛ mumɔ lɛ ná wɔnɔ hewalɛ, ni wɔ hu wɔbɔi wɔ pɛ wɔhe susumɔ lɛ, ebaanyɛ efite suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ni ehãŋ ana wɔ akɛ Kristo kaselɔi. Shi kɛ́ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ fee lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa.

2. Kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ahe nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ?

2 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔkase Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ, esa akɛ wɔhe be kɛkase amɛhe nii jogbaŋŋ. Enɛ baahã wɔna nɔ ni amɛfee ni hã amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi, nibii ni amɛfee koni amɛ kɛ lɛ teŋ akafite, kɛ nɔ ni ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛfee esuɔmɔnaa nii. Nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa.

NƆ NI HÃA WƆHEMƆKƐYELI LƐ MLI WAA

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa tsɔɔ etsɔɔ wɔ nii? (b) Mɛni hewɔ Yehowa he nilee ni wɔbaaná lɛ pɛ etsɔɔɔ akɛ wɔmiilɛ wɔhe yɛ mumɔŋ?

3 Wɔkaseɔ nibii pii yɛ Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ amli. Agbɛnɛ hu, wɔnine shɛɔ gbɛtsɔɔmɔi kɛ ŋaawoi kpakpai anɔ kɛ́ wɔtee wɔwɛbsaitii lɛ anɔ, wɔkwɛ JW Broadcasting, ni wɔtee asafoŋ kpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji. Shi jeee nilee lɛ ni wɔbaaná lɛ pɛ ni baatsɔɔ akɛ wɔmiilɛ wɔhe yɛ mumɔŋ. Nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔfee. Sane ko ni Yesu wie yɛ Yohane 4:34 lɛ hãa wɔnaa nakai. Ewie akɛ: “Miniyenii ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii ni magbe enitsumɔ lɛ naa.”

4 Mɛni hewɔ Yesu wie akɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ebaafee lɛ tamɔ niyenii kɛhã lɛ lɛ? Bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe ni wɔnáa hewalɛ kɛ́ wɔye niyenii kpakpa lɛ, nakai nɔŋŋ wɔhemɔkɛyeli lɛ kɛ shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli waa kɛji wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ, dani wɔbaashi kɛya kpee kɛhã shiɛmɔ lɛ, wɔnuɔ he tamɔ nɔ ni etɔ wɔ loo wɔbɛ hewalɛ. Shi kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔtee shiɛmɔ nakai gbi lɛ ni wɔba lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe waa ni wɔnuɔ he akɛ wɔná hewalɛ hee, aloo jeee nakai? Kɛ́ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, wɔbaaná naanɔ wala.

5. Kɛ́ wɔhiɛ kã shi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

5 Kɛ́ wɔkɛ nibii ni Yehowa tsɔɔ wɔ lɛ tsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi. (Mat. 7:24) Enɛ feemɔ bɛ mlɛo, shi emli jɔɔmɔi lɛ fa babaoo. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ ni hiɛ kã shi lɛ yɛ miishɛɛ. . . . Onyɛŋ okɛ nɔ ko nɔ ko ni otaoɔ lɛ ato he. . . . Eji wala tso kɛhã mɛi ni mɔɔ mli lɛ, ni mɛi ni hiɛɔ mli kpɛŋŋ lɛ, abaabu amɛ akɛ amɛyɛ miishɛɛ.” (Abɛi 3:13-18) Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛji nyɛle nibii nɛɛ ni nyɛkɛtsu nii lɛ, nyɛyɛ miishɛɛ.” (Yoh. 13:17) Kɛ́ kaselɔi lɛ tee nɔ amɛfee nibii ni Yesu efã amɛ akɛ amɛfee lɛ, amɛbaaná miishɛɛ daa. Ehe bahia ni amɛkɛ nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ atsu nii ni amɛnyiɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ amɛwala gbii abɔ fɛɛ.

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii lɛ?

6 Ŋmɛnɛ hu lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii be fɛɛ be. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Fitafoi yɛ tsɔji ahe nilee kɛ dɛŋdadei. Shi kɛ́ amɛbaaná nibii nɛɛ ahe sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛkɛtsu nii. Fitafoi ni etsɛ yɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ yɛ niiashikpamɔ akɛni amɛtsu nitsumɔ lɛ afii babaoo lɛ hewɔ. Shi esa akɛ amɛya nɔ amɛtsu daa koni amɛhiɛ akakpa nibii ni amɛkase lɛ anɔ, ni hesai ni amɛná lɛ hu akaje amɛwao naa. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔ hu wɔgbɛfaŋ. Be ni wɔkase anɔkwale lɛ ni wɔkɛbɔi nitsumɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔná miishɛɛ. Shi kɛ́ wɔmiitao ni nakai miishɛɛ lɛ ahi shi be fɛɛ be lɛ, no lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi atsu nii daa.

7. Mɛni wɔbaakase yɛ mɛi ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe?

7 Shihilɛi komɛi baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaba wɔhe shi. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni anɔkwafoi komɛi ni hi shi yɛ blema lɛ nyɛ amɛtsu shihilɛi nɛɛ ekomɛi ahe nii amɛhã. Agbɛnɛ hu, wɔbaana nibii komɛi ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi. Nɔ ni wɔbaakase lɛ he miihia waa, shi ja wɔkɛtsu nii dani wɔbaaná he sɛɛ. No hewɔ lɛ, susumɔ he jogbaŋŋ, ni obɔ mɔdɛŋ okɛtsu nii oya nɔŋŋ.

KAABU OHE AKƐ ONƆ KWƆ FE MƐI KROKOMƐI

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ sane ni yɔɔ Bɔfoi 14:8-15 lɛ hãa wɔnaa akɛ bɔfo Paulo baa ehe shi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

8 Nyɔŋmɔ miisumɔ ni “ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala ni agbɛnɛ hu, amɛná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.” (1 Tim. 2:4) Te onaa mɛi ni ebaleko anɔkwale lɛ ohãa tɛŋŋ? Bɔfo Paulo shiɛ ehã Yudafoi, ni ji mɛi ni le Yehowa he nɔ ko lɛ. Shi eshiɛ ehã mɛi ni jáa nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ hu, ni bɔ ni mɛi nɛɛ ni jáaa Yehowa lɛ fee amɛnii amɛhã yɛ sane kpakpa lɛ he lɛ bafee kaa kɛhã lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Susumɔ nɔ ni ba be klɛŋklɛŋ ni Paulo kɛ Barnaba fã gbɛ kɛtee maŋsɛɛ koni amɛyashiɛ lɛ he okwɛ. Be ni amɛtee Listra lɛ, Likaoniabii lɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ na amɛ akɛ amɛnyɔŋmɔi Zeu kɛ Herme ni ebatsɔmɔ adesai, ni amɛka akɛ amɛkɛ woo srɔto ko baahã amɛ. Shi mɛni Paulo kɛ Barnaba fee? Ani amɛyitsoŋ fuu amɛ? Ani amɛnu he akɛ, enɛ hi kwraa fe ni abaawa amɛ yi tamɔ bɔ ni awa amɛ yi yɛ maji enyɔ ni amɛtee nɔ dani amɛbashɛ Listra lɛ? Ani amɛyasusu akɛ kɛ́ amɛkpɛlɛ woo ni mɛi lɛ kɛhãa amɛ lɛ nɔ lɛ, no baahã mɛi babaoo abo sane kpakpa lɛ toi? Dabi kwraa! Moŋ lɛ, amɛgbála amɛtadei lɛ ni amɛsha foi amɛyabote mɛi lɛ ateŋ ni amɛbolɔ amɛkɛɛ: “Mɛni hewɔ nyɛfeɔ nibii nɛɛ? Wɔ hu gbɔmɛi ji wɔ ni wɔyɛ gbɔjɔmɔi tamɔ nyɛ nɔŋŋ.”​—Bɔf. 14:8-15.

10. Mɛni hewɔ Paulo kɛ Barnaba nuuu he akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe Likaoniabii lɛ?

10 Be ni Paulo kɛ Barnaba wie akɛ amɛ hu gbɔmɛi ji amɛ lɛ, no mli lɛ amɛmiitsɔɔ akɛ amɛyeee emuu tamɔ bɔ ni Likaoniabii lɛ yeee emuu lɛ. Shi no etsɔɔɔ akɛ srɔto ko bɛ amɛjamɔ lɛ kɛ Likaoniabii lɛ ajamɔ lɛ teŋ. Nyɔŋmɔ ni tsu Paulo kɛ Barnaba ni amɛyashiɛ amɛhã mɛi yɛ maŋsɛɛ. (Bɔf. 13:2) Agbɛnɛ hu, akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ efɔ amɛ mu, ni amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi. Shi enɛ hãaa amɛnu he akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe Likaoniabii lɛ. Amɛna akɛ, kɛ́ Likaoniabii lɛ bo sane kpakpa lɛ toi lɛ, amɛ hu amɛbaaná hiɛnɔkamɔ ni nɔ bɛ nɛɛ.

11. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi tamɔ Paulo?

11 Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔba wɔhe shi tamɔ Paulo? Klɛŋklɛŋ lɛ, esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ loo nibii krokomɛi ni Yehowa yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ lɛ ahewɔ lɛ, esoro wɔ kwraa. No hewɔ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Te minaa mɛi ni yɔɔ mishikpɔŋkuku lɛ mli lɛ mihãa tɛŋŋ? Ani jwɛŋmɔ ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ maŋ ko nɔ bii ahe lɛ ená minɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ?’ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaashiɛ amɛhã mɛi fɛɛ ni baabo sane kpakpa lɛ toi. Mɛi nɛɛ ekomɛi yɛ ni abuuu amɛ, kɛ̃lɛ, Odasefoi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ amɛkaseɔ amɛwiemɔ kɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa lɛ koni amɛnyɛ amɛshiɛ amɛhã amɛ. Shi enɛ hãaa Odasefoi nɛɛ anu he akɛ amɛhi fe amɛ. Moŋ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaanu mɛi ni amɛshiɛɔ amɛhãa lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ shishi, koni no awa amɛ ni amɛnyɛ amɛshɛ mɔ lɛ tsui he.

TSĨI MƐI AGBƐ́II ATÃ NI OSƆLE OHÃ AMƐ

12. Mɛni Epafra fee ni hãa wɔnaa akɛ esusuɔ mɛi krokomɛi ahe?

12 Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi ji, ni wɔbaasɔle wɔhã mɛi ni ená “hemɔkɛyeli ni jara wa tamɔ wɔnɔ lɛ nɔŋŋ lɛ.” (2 Pet. 1:1) Nakai Epafra fee. Epafra gbɛ́i jeɔ kpo shii etɛ pɛ yɛ Biblia lɛ mli, ni shii etɛ lɛ fɛɛ yɛ woji ni Paulo ŋmala lɛ amli. Be ni awo Paulo tsuŋ yɛ shĩa ni eyɔɔ mli lɛ mli yɛ Roma lɛ, eŋma wolo eyahã Kristofoi ni yɔɔ Kolose lɛ. Yɛ wolo lɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ Epafra ‘kɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ ehãa amɛ be fɛɛ be.’ (Kol. 4:12) Epafra le nyɛmimɛi ni yɔɔ Kolose lɛ waa, ni amɛsane kã etsui nɔ diɛŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ ‘awo Epafra tsuŋ afata Paulo he’ moŋ, shi no hãaa esusu lɛ pɛ ehe. (Flm. 23) Epafra hiɛ kpaaa enyɛmimɛi Kristofoi lɛ anɔ; etsĩ amɛgbɛ́ii atã ni esɔle ehã amɛ. Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsĩ wɔnyɛmimɛi lɛ agbɛ́ii atã yɛ wɔsɔlemɔi amli? Sɔlemɔi ni tamɔ nakai lɛ yɛ hewalɛ waa ni ebaanyɛ eye ebua amɛ.​—2 Kor. 1:11; Yak. 5:16.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Epafra?

13 Namɛi nɛkɛ obaanyɛ otsĩ amɛgbɛ́ii atã yɛ osɔlemɔi amli? Ani onaanyo ko, nyɛmi ko, loo weku ko ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ eyaje shihilɛ ko ni mli wa waa mli? Ani ole nyɛmi ko ni ehe ebahia ni ekpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa yɛ eshihilɛ mli loo ekɛ kaa ko miikpe? Obaanyɛ otsĩ mɛi nɛɛ fɛɛ agbɛ́ii atã yɛ osɔlemɔi amli. Agbɛnɛ hu, akɛ nyɛmimɛi komɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ agbɛ́ii ewo jw.org lɛ nɔ yɛ fã ni yitso ji, “Jehovah’s Witnesses Imprisoned for Their Faith” lɛ shishi. (Eyɛ NEWSROOM > LEGAL DEVELOPMENTS.) Eyɛ mli akɛ wɔleee nyɛmimɛi nɛɛ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔtsĩ amɛ hu amɛgbɛ́ii atã yɛ wɔsɔlemɔi amli. Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsĩ mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ, mɛi ni oshãrai enina amɛ, mɛi ni aawu ta yɛ amɛmaŋ, kɛ mɛi ni miiye ohia lɛ hu agbɛ́ii atã yɛ wɔsɔlemɔi amli. Anɔkwa, nyɛmimɛi babaoo yɛ ni esa akɛ wɔsɔle wɔhã amɛ. Kɛ́ wɔsɔle wɔhã amɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔfooo wɔ pɛ wɔnɔ mli, shi moŋ wɔsusuɔ mɛi krokomɛi hu ahe. (Fip. 2:4) Yehowa boɔ sɔlemɔi ni tamɔ nakai lɛ toi.

“OHE AFEE OYA KƐ SANE TOIBOO”

14. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa boɔ sane toi jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ?

14 Nɔ kroko hu ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi ji, ni wɔbaabo mɛi krokomɛi toi jogbaŋŋ. Yakobo 1:19 lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ, ‘wɔhe afee oya kɛ sane toiboo.’ Mɔ ko bɛ ni boɔ sane toi jogbaŋŋ fe Yehowa. (1 Mo. 18:32; Yos. 10:14) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ sane ko ni Yehowa kɛ Mose gba ni abɔ he amaniɛ yɛ 2 Mose 32:11-14 lɛ he okwɛ. (Kanemɔ.) Yehowa ŋmɛ Mose gbɛ ni etsɔɔ esusumɔ eyɛ mli akɛ Mose ŋaawoo he ehiaaa lɛ. Namɔ po baato etsui shi ebo mɔ ko ni bei komɛi lɛ esusuuu nii ahe jogbaŋŋ lɛ toi, ni ekɛ eŋaawoo atsu nii? Shi nakai pɛpɛɛpɛ Yehowa fee, ni enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, etoɔ etsui shi eboɔ mɛi fɛɛ ni jɛɔ hemɔkɛyeli mli amɛsɔleɔ amɛhãa lɛ lɛ toi.

15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiikase bɔ ni Yehowa buɔ mɛi krokomɛi lɛ?

15 Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Kɛ́ Yehowa nyɛɔ ebaa ehe shi ni eboɔ mɛi toi tamɔ bɔ ni ebo Abraham, Rahel, Mose, Yoshua, Manoa, Elia, kɛ Hezekia toi lɛ, ani esaaa akɛ mifeɔ nakai nɔŋŋ? Kɛ́ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ miitsɔɔ amɛsusumɔ lɛ, ani miboɔ amɛ toi jogbaŋŋ ni mikɛtsɔɔ akɛ mibuɔ amɛ? Ani mikɛ ŋaa kpakpai ni amɛwoɔ mi lɛ tsuɔ nii kɛ́ ebaahi nakai feemɔ? Ani mɔ ko yɛ misafo lɛ loo miweku lɛ mli ni esa akɛ maná dekã pii mahã lɛ fe bɔ ni mináa mihãa lɛ bianɛ lɛ? Mɛni mito miyiŋ akɛ mafee koni manyɛ mafee nakai?’​—1 Mo. 30:6; Koj. 13:9; 1 Maŋ. 17:22; 2 Kro. 30:20.

“EKOLƐ YEHOWA BAANA MIMANEHULU LƐ”

David wie akɛ: “Nyɛshia lɛ!” Eji bo ji David kulɛ, mɛni obaafee? (Kwɛmɔ kuku 16, 17)

16. Be ni Shimei fee Maŋtsɛ David dɔlɛ nii lɛ, te David fee enii ehã tɛŋŋ?

16 Kɛ́ mɛi fee wɔ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ shi wɔye wɔhe nɔ lɛ, no hu tsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi. (Efe. 4:2) Wɔnaa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ yɛ 2 Samuel 16:5-13 lɛ. (Kanemɔ.) Maŋtsɛ Saul wekunyo ko ni atsɛɔ lɛ Shimei lɛ jɛ David kɛ etsuji lɛ ni efɔ̃ tɛi etswia amɛ. Kulɛ David baanyɛ afee Shimei nɔ ko koni ekpa nɔ ni efeɔ lɛ, shi efooo edaaŋ. Mɛni ye ebua David ni enyɛ eye ehe nɔ? Kɛhã hetoo lɛ, nyɛhãa wɔsusua Lala 3 lɛ he wɔkwɛa.

17. Mɛni ye ebua David ni enyɛ eye ehe nɔ? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

17 Lala 3 lɛ yiteŋgbɛ niŋmaa lɛ hãa wɔnaa akɛ David fo Lala nɛɛ “be ni ejoɔ foi yɛ ebinuu Absalom hiɛ lɛ.” Nɛkɛ be nɛɛ mli Shimei yatutua David ni David ye ehe nɔ lɛ. Mɛni hã David nyɛ efee nakai? Ewie yɛ Lala 3:4 lɛ akɛ: “Mabo matsɛ Yehowa, ni ebaajɛ egɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehere mi nɔ.” Kɛ́ mɛi fee wɔ nibii ni yɔɔ dɔlɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase David ni wɔ hu wɔsɔle. Yehowa baabo wɔ toi, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baadro wɔ koni wɔnyɛ wɔye wɔhe nɔ. Ani okɛ shihilɛ ko ni biɔ ni oye ohe nɔ waa lɛ miikpe? Ani mɔ ko efee bo dɔlɛ nii ni esa akɛ okɛ ehe ake lɛ tswaa? Ani oyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa miina nɔ ni afeɔ bo lɛ, ni ebaaye ebua bo ni ejɔɔ bo?

“HIƐSHIKAMƆ JI NƆ NI HE HIAA FE FƐƐ”

18. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná?

18 Kɛ́ wɔfee nibii ni wɔle akɛ eja lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi ni Yehowa baajɔɔ wɔ. Abɛi 4:7 lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛshikamɔ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ.” Kɛ́ wɔkase nii ni wɔnu shishi jogbaŋŋ po lɛ, no pɛ kɛkɛ etsɔɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi. Yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ ji nɔ ni baatsɔɔ kɛji wɔhiɛ kã shi loo wɔhiɛ kãaa shi. Tsatsubii po kɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛhiɛ kã shi, ejaakɛ “amɛtaoɔ amɛniyenii amɛtoɔ yɛ nikpamɔ be mli.” (Abɛi 30:24, 25) Kristo, ni ji “Nyɔŋmɔ hiɛshikamɔ lɛ,” feɔ nibii ni sa e-Tsɛ lɛ hiɛ be fɛɛ be. (1 Kor. 1:24; Yoh. 8:29) Kɛ́ wɔ hu wɔtee nɔ wɔba wɔhe shi ni wɔfee nibii ni wɔle akɛ eja lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi, ni Nyɔŋmɔ baajwere wɔ. (Kanemɔ Mateo 7:21-23.) No hewɔ lɛ, yaa nɔ oba ohe shi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no baawo onyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛba amɛhe shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Eheɔ be dani wɔnyɛɔ wɔfeɔ nɔ ni wɔle akɛ eja, ni ebiɔ tsuishitoo hu. Shi kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi, ni kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔbaaná miishɛɛ bianɛ, kɛ agbɛnɛ hu kɛmiiya naanɔ.