Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Ji Ofe​—Kɛ̃lɛ Esusuɔ Wɔhe

Yehowa Ji Ofe​—Kɛ̃lɛ Esusuɔ Wɔhe

“[Yehowa le] bɔ ni afee wɔ ahã jogbaŋŋ, ekaiɔ akɛ sũ ji wɔ.”​—LALA 103:14.

LALAI: 30, 10

1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro bɔ ni Yehowa kɛ mɛi yeɔ ehãa lɛ kwraa yɛ bɔ ni mɛi ni hiɛ gbɛnai wujiwuji lɛ kɛ mɛi yeɔ amɛhãa lɛ he? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

BEI pii lɛ, mɛi ni yɔɔ hegbɛi kɛ gbɛnai wujiwuji lɛ yeɔ mɛi krokomɛi anɔ “nuŋtsɔmɛi” asane, loo amɛyeɔ amɛ awui po. (Mat. 20:25; Jaj. 8:9) Shi jeee nakai kwraa Yehowa kɛ wɔ yeɔ ehãa! Eyɛ mli akɛ lɛ ji Ofe moŋ, shi esusuɔ adesai ni yeee emuu lɛ ahe. Emli hi yɛ wɔnɔ, ni ejwɛŋɔ wɔhe. Enuɔ he ehãa wɔ, ni ele nibii ni he hiaa wɔ. Yehowa ‘kaiɔ akɛ sũ ji wɔ,’ ni no hewɔ lɛ, ebiii ni wɔfee nibii ni ele akɛ wɔnyɛŋ wɔfee kɔkɔɔkɔ.​—Lala 103:13, 14.

2 Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔnaa saji pii ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa susuɔ etsuji ahe. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu saji nɛɛ ateŋ etɛ he. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, bɔ ni Yehowa kɛ oblanyo fioo Samuel ye ehã be ni etsu lɛ ni eyakɛɛ Osɔfonukpa Eli akɛ ebaagbala etoi lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ ji, bɔ ni Yehowa kɛ Mose ye ehã be ni Mose nu he akɛ enyɛŋ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛje Ejipt lɛ. Naagbee nɔ lɛ ji, nɔ ni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ esusuɔ Israelbii lɛ ahe be ni ejieɔ amɛ kɛjeɔ Ejipt lɛ. Be ni wɔsusuɔ saji nɛɛ ahe lɛ, kwɛmɔ nɔ ni obaanyɛ okase yɛ bɔ ni Yehowa fee enii ehã lɛ mli.

YEHOWA SUSU OBLANYO FIOO KO HE

3. Mɛɛ naakpɛɛ sane tee nɔ gbɛkɛ ko be ni Samuel eyakã shi lɛ? Ni mɛɛ sanebimɔ enɛ teɔ lɛ shi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

3 Be ni Samuel bɔi ‘sɔɔmɔ yɛ Yehowa hiɛ’ yɛ sɔlemɔ buu lɛ naa lɛ, no mli lɛ gbekɛ nuu fioo ji lɛ. (1 Sam. 3:1) Gbi ko gbɛkɛ be ni Samuel eyakã shi lɛ, nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba. * (Kanemɔ 1 Samuel 3:2-10.) Enu ni mɔ ko miitsɛ lɛ. Esusu akɛ Osɔfonukpa Eli ni tsɛɔ lɛ lɛ, no hewɔ lɛ, ete shi ni esha foi kɛtee eŋɔɔ, ni ekɛɛ: “Minu akɛ ootsɛ mi, naa mi.” Shi Eli kɛɛ lɛ akɛ etsɛko lɛ. Enɛ tee nɔ shii etɛ, kɛkɛ ni Eli yɔse akɛ Nyɔŋmɔ ni tsɛɔ Samuel lɛ. No hewɔ lɛ, etsɔɔ Samuel nɔ ni ekɛɛ kɛji enu ni aatsɛ lɛ ekoŋŋ, ni Samuel bo lɛ toi. Mɛni hewɔ shishijee mli lɛ, Yehowa ekɛɛɛ Samuel akɛ lɛ etsɛɔ lɛ lɛ? Biblia lɛ ewieee. Shi bɔ ni nibii tee lɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, ekolɛ ejwɛŋ bɔ ni Samuel baanu he ehã lɛ he, ni no hewɔ efee nakai lɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

4, 5. (a) Te Samuel fee enii ehã tɛŋŋ be ni Nyɔŋmɔ kɛ shɛɛ hã lɛ ni ekɛyahã Eli lɛ? Ni te nibii tee lɛ ehã tɛŋŋ enɔ jetsɛremɔ leebi lɛ? (b) Mɛni sane nɛɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he?

4 Kanemɔ 1 Samuel 3:11-18. Yehowa Mla lɛ bi ni gbekɛbii abu onukpai, titri lɛ, mɛi ni yɔɔ hegbɛi. (2 Mo. 22:28; 3 Mo. 19:32) No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, ani Samuel baaná ekãa ni eya Eli hiɛ enɔ jetsɛremɔ leebi ni eyakɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ baagbala etoi? Ebaawa waa! Biblia lɛ kɛɔ akɛ “no mli lɛ, Samuel miishe gbeyei akɛ ebaakɛɛ Eli ninaa lɛ.” Shi akɛni Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ ehã Eli ena faŋŋ akɛ eetsɛ Samuel hewɔ lɛ, Eli diɛŋtsɛ tsɛ Samuel ni ekɛɛ lɛ akɛ egba lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ lɛ lɛ. Ewie akɛ: “Okɛ nɔ ko nɔ ko akatee mi.” Samuel bo Eli toi ni ekɛɛ lɛ “nɔ fɛɛ nɔ.”

5 Ekã shi faŋŋ akɛ, nɔ ni Samuel kɛɛ Eli lɛ jeee sane hee kɛhã Eli, ejaakɛ be ko ni eho lɛ, “Nyɔŋmɔ gbɔmɔ ko” bakɛɛ lɛ sane ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ. (1 Sam. 2:27-36) Sane nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa hiɛ kã shi ni esusuɔ wɔhe waa.

6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ oblanyo fioo Samuel ye ehã lɛ mli?

6 Ani oji oblanyo loo oblayoo? Kɛ́ nakai lɛ, mɛni obaanyɛ okase yɛ Samuel sane lɛ mli? No ji akɛ, Yehowa le naagbai ni okɛkpeɔ kɛ bɔ ni onuɔ he ohãa. Ekolɛ ohiɛ gboɔ waa, ni ewa kɛhã bo akɛ obaashiɛ ohã onukpai loo ni obaahã otipɛŋfoi lɛ ana akɛ Yehowa Odasefonyo ji bo. Shi kaashe gbeyei kwraa. Yehowa miisumɔ ni eye ebua bo. No hewɔ lɛ, sɔlemɔ ohã lɛ ni ogba lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni gbaa onaa kɛ bɔ ni onuɔ he ohãa. (Lala 62:8) Jwɛŋmɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Samuel kɛ oblahii kɛ oblayei krokomɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ fee lɛ he jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, okɛ onyɛmimɛi Kristofoi ni kɛ naagbai ni tamɔ onɔ lɛ ekpe shi amɛnyɛ amɛye nɔ lɛ agba sane, kɛ́ amɛji otipɛŋfoi jio, mɛi ni ye bo onukpa jio. Ekolɛ amɛbaagba bo bɔ ni Yehowa ye ebua amɛ kɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii, ni obaana akɛ, bei komɛi po lɛ, eye ebua amɛ yɛ gbɛi ni amɛkpaaa gbɛ anɔ.

YEHOWA NA MLI EHÃ MOSE

7, 8. Mɛni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ esusuɔ Mose he waa diɛŋtsɛ?

7 Be ni Mose ye afii 80 lɛ, Yehowa kɛ nitsumɔ ko ni tsii wo edɛŋ. Yehowa kɛɛ lɛ akɛ eyajie Israelbii lɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt. (2 Mo. 3:10) No mli lɛ, Mose kɛ afii 40 ehi Midian akɛ tookwɛlɔ, no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ enaa kpɛ ehe be ni Yehowa hã lɛ nitsumɔ nɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Namɔ ji mi ní maya Farao ŋɔɔ, ní mayajie Israelbii lɛ kɛje Ejipt?” Shi Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Mafata ohe.” (2 Mo. 3:11, 12) Nyɔŋmɔ wo lɛ shi po akɛ, ‘bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Israel onukpai lɛ baabo egbee toi.’ Fɛɛ sɛɛ lɛ, Mose hã hetoo akɛ: “Kɛ́ . . . amɛbooo migbee toi hu?” (2 Mo. 3:18; 4:1) Efee tamɔ nɔ ni Mose miite shi eewo nɔ ni Nyɔŋmɔ ewie lɛ! Shi Yehowa tee nɔ eto etsui shi, ni ehã lɛ hewalɛ ni ekɛfee naakpɛɛ nii po. Anɔkwa, Mose ji klɛŋklɛŋ mɔ ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ hã lɛ hewalɛ ni ekɛfee naakpɛɛ nii.​—2 Mo. 4:2-9, 21.

8 Enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Mose tao nɔ kroko kɛjie enaa; ekɛɛ enaa tseee. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Mafata ohe be ni owieɔ lɛ, ni matsɔɔ bo nɔ ni sa akɛ owie.” Ani enɛ hã Mose yiŋ tsɔ agbɛnɛ? Dabi, ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ etsu mɔ kroko. Kɛkɛ ni Yehowa mli fu lɛ. Shi loloolo lɛ, esusu bɔ ni Mose nuɔ he ehãa lɛ he. No hewɔ lɛ, ehala Aaron akɛ Mose naawielɔ.​—2 Mo. 4:10-16.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Yehowa kɛ Mose ye ehã lɛ ye ebua lɛ ni ebatsɔ hiɛnyiɛlɔ ni nɔ bɛ?

9 Mɛni sane nɛɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he? Yehowa ji Ofe lɛ, no hewɔ lɛ, kulɛ ebaanyɛ ewo Mose he gbeyei koni Mose atsu nɔ ni etaoɔ ni etsu lɛ. Shi efeee nakai. Moŋ lɛ, eto etsui shi ehã lɛ ni ejie mlihilɛ kpo etsɔɔ lɛ. Ewie nibii ni baahã etsulɔ ni baa ehe shi nɛɛ ana akɛ ekɛ lɛ yɛ. Ani nɔ ni Yehowa fee nɛɛ wo yibii kpakpai? Hɛɛ! Mose batsɔ hiɛnyiɛlɔ ni nɔ bɛ, ni emia ehiɛ akɛ ebaato etsui shi ni ena mli ehã mɛi tamɔ bɔ ni Yehowa hu na mli ehã lɛ lɛ.​—4 Mo. 12:3.

Ani onaa mli ohãa mɛi krokomɛi tamɔ bɔ ni Yehowa feɔ lɛ? (Kwɛmɔ kuku 10)

10. Kɛ́ wɔkase bɔ ni Yehowa na mli ehã Mose lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

10 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa yɛ bɔ ni ekɛ Mose ye ehã lɛ mli? Kɛ́ oji wu, fɔlɔ, loo asafoŋ onukpa lɛ, belɛ Yehowa etu mɛi ewo odɛŋ ni okwɛ amɛ nɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni ona mli ohã amɛ, omli ahi yɛ amɛnɔ, ni oto otsui shi ohã amɛ, tamɔ bɔ ni Yehowa fee ehã Mose lɛ. (Kol. 3:19-21; 1 Pet. 5:1-3) Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ okase Yehowa kɛ Yesu Kristo, ni ji Mose Kpeteŋkpele lɛ, mɛi baabɛŋkɛ bo ni owiemɔi kɛ onifeemɔi baawo amɛ hewalɛ. (Mat. 11:28, 29) Agbɛnɛ hu, amɛbaakase onɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ.​—Heb. 13:7.

KPƆ̃LƆ NI HE WA NI SUSUƆ MƆ HE

11, 12. Be ni Yehowa nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛje Ejipt lɛ, mɛni efee ni hã amɛnu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe ni oshãra ko ninaŋ amɛ?

11 Be ni Israelbii lɛ shi Ejipt yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ amɛyi fa fe akpekpei etɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, gbekɛbii, hiimeji, yeimeji, helatsɛmɛi, akpakei, kɛ kpajelɔi fɛɛ fata he ni amɛshi Ejipt lɛ. Dani mɔ ko baanyɛ anyiɛ mɛi babaoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahiɛ lɛ, esa akɛ efee mɔ ko ni yɔɔ suɔmɔ ni susuɔ mɛi ahe waa. Yehowa tsɔ Mose nɔ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ, ni Yehowa jie sui nɛɛ fɛɛ akpo. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Israelbii lɛ ehi Ejipt amɛwala gbii fɛɛ moŋ, shi be ni amɛshi jɛmɛ lɛ, amɛnuuu he akɛ amɛbɛ shweshweeshwe.​—Lala 78:52, 53.

12 Mɛni Yehowa fee ni hã ewebii lɛ nu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe ni oshãra ko ninaŋ amɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, be ni amɛshiɔ Ejipt lɛ, eto “amɛhe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, oookɛɛ asraafoi akui.” (2 Mo. 13:18) Bɔ ni Yehowa to Israelbii lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ hã amɛna faŋŋ akɛ, lɛ ekudɔɔ amɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ‘kɛ́ je tsɛre lɛ, Yehowa kɛ atatu nyiɛɔ amɛhiɛ, ni kɛ́ je na lɛ, ekɛ la ni kpɛɔ nyiɛɔ amɛhiɛ.’ (Lala 78:14) Nɔ ni Yehowa fee nɛɛ hã Israelbii lɛ kai be fɛɛ be akɛ, ekɛ amɛ yɛ, eetsɔɔ amɛ gbɛ, ni eebu amɛhe. Bɔ ni nibii tee lɛ ehã sɛɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, ehi waa akɛ efee nakai!

Mɛni Yehowa fee ehã Israelbii lɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa ni hãa wɔnaa akɛ esusuɔ amɛhe waa? (Kwɛmɔ kuku 13)

13, 14. (a) Mɛni Yehowa fee ehã Israelbii lɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa ni hãa wɔnaa akɛ esusuɔ amɛhe waa? (b) Mɛni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ ehe wa kwraa fe Ejiptbii lɛ?

13 Kanemɔ 2 Mose 14:19-22. Feemɔ ohe mfoniri ni ofata Israelbii lɛ ahe yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa ni oona ni Farao kɛ esraafoi lɛ miitiu nyɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, otsui baafã waa, ejaakɛ etamɔ nɔ ni nyɛbɛ tsɔmɔhe ko kwraa. Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ fee nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ. Atatu lɛ ni nyiɛ nyɛhiɛ lɛ wó ehe nɔ kɛtee nyɛsɛɛgbɛ, ni tsɔɔ akɛ, eyaje nyɛ kɛ Ejiptbii lɛ ateŋ. Agbɛnɛ lɛ, Ejiptbii lɛ enaaa nɔ ko nɔ ko ejaakɛ duŋ ewo yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ, shi nyɛ lɛ, la miikpɛ yɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ fɛɛ! Kɛkɛ ni ona ni Mose miikpã enine mli yɛ ŋshɔ lɛ nɔ. Be ni efee nakai lɛ, bokã kɔɔyɔɔ ko ni naa wa bɔi tswaa ni egba gbɛ agbo yɛ ŋshɔ lɛ teŋ kɛjɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ kɛyashi afã kroko lɛ tɔ̃ɔ. No sɛɛ lɛ, ato bo kɛ oweku lɛ kɛ nyɛkooloi lɛ kɛ mɛi krokomɛi lɛ fɛɛ ahe gbɛjianɔ, kɛkɛ ni nyɛyi ŋshɔ lɛ mli. Be ni nyɛyi mli lɛ, ohiɛ fee bo yaa fioo, ejaakɛ ona akɛ ŋshɔ lɛ shishi efeko ŋmɔtɔ. Moŋ lɛ, egbĩ, ni enɔ nyiɛmɔ waaa. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni nyɛɛɛ anyiɛ oya lɛ po nyɛ amɛbashɛ ŋshɔ lɛ afã kroko lɛ shweshweeshwe.

14 Kanemɔ 2 Mose 14:23, 26-30. Be ni nyɛnyiɛ ŋshɔ lɛ mli kɛyaa lɛ, Farao henɔwomɔ kɛ ebuulufeemɔ lɛ hewɔ lɛ, ekɛ esraafoi lɛ hu yi ŋshɔ lɛ mli kɛnyiɛ nyɛsɛɛ gidigidi. Shi kome ekoŋŋ lɛ, Mose kpã enine mli yɛ ŋshɔ lɛ nɔ. Kɛkɛ ni nui lɛ ni mamɔ shi tamɔ gbogbo yɛ amɛbɛku kɛ amɛninejurɔ lɛ wule kɛ foi ni ebaha amɛ fɛɛ amɛnɔ. Farao kɛ esraafoi lɛ ateŋ mɔ kome folo po he ejeee mli!​—2 Mo. 15:8-10.

15. Mɛni sane nɛɛ tsɔɔ bo yɛ Yehowa he?

15 Bɔ ni nibii tee lɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, Yehowa toɔ enibii fɛɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni enɛ ji nɔ kome ni hãa wɔnuɔ he be fɛɛ be akɛ wɔyɛ shweshweeshwe. (1 Kor. 14:33) Bɔ ni tookwɛlɔi jɛɔ suɔmɔ mli amɛkwɛɔ amɛtoi lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa hu jɛɔ suɔmɔ mli ekwɛɔ ewebii lɛ. Ebuɔ amɛhe kɛjɛɔ amɛhenyɛlɔi ahe, ni be fɛɛ be lɛ, ehãa amɛhiɔ shi shweshweeshwe. Esa akɛ wɔhã anɔkwa saji nɛɛ awo wɔ hewalɛ waa be ni wɔbɛŋkɛɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ!​—Abɛi 1:33.

16. Kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yehowa kpɔ̃ Israelbii lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

16 Ŋmɛnɛ hu lɛ, Yehowa kwɛɔ ewebii lɛ akɛ kuu. Eyeɔ ebuaa amɛ koni amɛkafite wekukpaa kpakpa ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ, ni ebuɔ amɛhe kɛjeɔ amɛhenyɛlɔi ahe. Ni wɔle akɛ ebaaya nɔ efee nakai yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ hu mli. (Kpo. 7:9, 10) No hewɔ lɛ, kɛji wɔgbɔlɔ jio, wɔgbɔlɔko jio, wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jio, wɔje kpa jio lɛ, wɔsheŋ gbeyei ni wɔtsui hu efaŋ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. * Anɔkwa, wɔbaafee ekãa moŋ! Wɔbaakai nɔ ni Yesu Kristo wie lɛ, akɛ: “Nyɛdamɔa shi ni nyɛholea nyɛyitsei anɔ, ejaakɛ nyɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.” (Luka 21:28) Kɛ́ Gog, ni ji majimaji akuu ko ni he wa kwraa fe Farao kɛ esraafoi lɛ, tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ baaya nɔ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaakpɔ̃ amɛ. (Eze. 38:2, 14-16) Mɛni baahã amɛná hemɔkɛyeli ni mli wa nakai? Amɛle akɛ Yehowa tsakeee. No hewɔ lɛ, shi kome ekoŋŋ lɛ, ebaajɛ suɔmɔ mli ekpɔ̃ ewebii lɛ, ni bɔ ni ebaafee lɛ ehã lɛ baahã ana akɛ esusuɔ amɛhe.​—Yes. 26:3, 20.

17. (a) Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ mli saji ni wieɔ bɔ ni Yehowa kwɛɔ ewebii lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekwɛɔ ewebii lɛ, gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekudɔɔ amɛ, kɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekpɔ̃ɔ amɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, esusuɔ amɛhe ni emli hi yɛ amɛnɔ. Saji ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ yeɔ enɛ he odase. Shi saji krokomɛi hu yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ nakai. Kɛ́ okane saji nɛɛ eko ni oojwɛŋ nɔ lɛ, kwɛmɔ akɛ obaana Yehowa sui krokomɛi ni ekolɛ ojwɛŋmɔ eyako nɔ pɛŋ lo. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaale Yehowa sui lɛ jogbaŋŋ, ni no baahã hemɔkɛyeli ni oyɔɔ yɛ emli kɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli awa waa. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase Yehowa ni wɔ hu wɔsusu mɛi krokomɛi ahe yɛ wɔweku lɛ mli, yɛ wɔsafo lɛ mli, kɛ be ni wɔtee shiɛmɔ.

^ kk. 3 Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus kɛɛ no mli lɛ Samuel eye afii 12.

^ kk. 16 Etamɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɛi ni baafo Harmagedon lɛ ateŋ mɛi komɛi baafee kpajelɔi. Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsa “gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi srɔtoi fɛɛ.” Enɛ hãa wɔnaa nɔ ni ebaafee ehã mɛi ni baafo Harmagedon lɛ. (Mat. 9:35) Mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ baaba kɛ gbɔmɔtsei ni kpa ko kwraa bɛ he.