Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 51

Ani Ole Yehowa Jogbaŋŋ?

Ani Ole Yehowa Jogbaŋŋ?

“Mɛi ni le ogbɛ́i lɛ kɛ amɛhiɛ baafɔ̃ onɔ; Ao Yehowa, okwaŋ mɛi ni taoɔ osɛɛ gbɛ lɛ kɔkɔɔkɔ.”—LALA 9:10.

LALA 56 Hã Anɔkwale Lɛ Atsɔ Onɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Angelito sane lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee?

KƐ́ MƆ ko fɔlɔi ji Yehowa Odasefoi lɛ, ani no pɛ kɛkɛ tsɔɔ akɛ lɛ hu ebaatsɔ Nyɔŋmɔ naanyo? Dabi, ni esa akɛ mɛi ni fɔlɔi ji Odasefoi lɛ ahã enɛ ahi amɛjwɛŋmɔŋ. Anɔkwa, kɛ́ wɔfɔlɔi jáa Nyɔŋmɔ jio, amɛjáaa Nyɔŋmɔ jio lɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔfee nibii ni baahã wɔtsɔmɔ Yehowa nanemɛi.

2 Susumɔ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Angelito lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Afɔ Angelito awo Odasefoi aweku mli. Shi be ni eji oblanyo fioo lɛ, enaaa Nyɔŋmɔ akɛ enaanyo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa. Ewie akɛ, “No mli lɛ, minyiɛ miweku lɛ sɛɛ kɛkɛ.” Kɛkɛ ni ekpɛ eyiŋ akɛ, ekɛ be pii baakane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ejwɛŋ nɔ, ni ebɔi sɔlemɔ waa fe bɔ ni efeɔ momo lɛ. Mɛni jɛ mli kɛba? Ewie akɛ, “Mibana akɛ, ja mile mi-Tsɛ Yehowa, mɔ ni sumɔɔ mi lɛ jogbaŋŋ dani mi hu masumɔ lɛ.” Ekolɛ Angelito niiashikpamɔ lɛ baahã mɔ ko abi akɛ: ‘Kɛ́ akɛɛ mɔ ko le Yehowa, ni akɛɛ mɔ ko le Yehowa jogbaŋŋ lɛ, ani srɔto ko yɛ mli? Ni kɛ́ wɔmiitao wɔle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?’

3. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko le Yehowa, ni akɛɛ mɔ ko le Yehowa jogbaŋŋ lɛ, mɛɛ srɔto yɔɔ mli?

3 Kɛ́ mɔ ko le Nyɔŋmɔ gbɛ́i loo nibii komɛi ni efee kɛ nibii komɛi ni ewie lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ ele lɛ. Shi wɔnyɛŋ wɔkɛɛ akɛ ele lɛ jogbaŋŋ. Dani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔhe be wɔkase ehe nii koni wɔle esui kpakpai lɛ. Ni kɛ́ wɔbale enɛ lɛ, no dani wɔbaana nɔ hewɔ ni ewie nibii komɛi ni ewie yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni wɔbaanu nibii komɛi ni efeɔ lɛ ashishi. Kɛ́ wɔbale nɔ hewɔ ni ewie loo efee nibii komɛi lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔna kɛji susumɔi ni wɔhiɛ, yiŋ srɔtoi ni wɔkpɛɔ, kɛ nibii ni wɔfeɔ lɛ sa ehiɛ. Naagbee kwraa lɛ, kɛ́ wɔná wɔle nɔ ni kɛ́ wɔfee lɛ, no baasa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔfee.

4. Mɛni hewɔ wɔbaasusu mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe?

4 Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ okɛɛ amɛ akɛ ootao osɔmɔ Yehowa lɛ, amɛbaaye ohe fɛo, ni kɛ́ amɛna akɛ obɔi asafoŋ kpeei yaa lɛ, amɛbaate shi amɛwo bo. Shi kɛ́ okɛ ohiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ebaaye ebua bo. Mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ nyɛɔ amɛkɛ lɛ bɔɔ naanyo amɛwala gbii abɔ fɛɛ. Ani wɔbaanyɛ wɔle Yehowa jogbaŋŋ bɔ ni wɔkɛ lɛ baabɔ naanyo wɔwala gbii fɛɛ? Hɛɛ, wɔbaanyɛ! Hii anɔkwafoi komɛi, tamɔ Mose kɛ Maŋtsɛ David nyɛ amɛfee nakai, ni kɛ̃lɛ, amɛji gbɔmɛi ni yeee emuu, tamɔ wɔ nɔŋŋ. Wɔbaasusu nibii komɛi ni amɛfee lɛ ahe, ni wɔhã sanebimɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Te amɛfee tɛŋŋ amɛbale Yehowa jogbaŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase amɛ?

MOSE NA “MƆ NI ANAAA LƐ LƐ”

5. Mɛni Mose kpɛ eyiŋ akɛ ebaafee?

5 Mose kpɛ eyiŋ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa. Be ni Mose ye aaafee afii 40 lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ, ni ji Hebribii lɛ, baabɔ, moŋ fe ni ebaahã ale lɛ akɛ “Farao biyoo lɛ bi.” (Heb. 11:24) Nɔ ni efee nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, eyɛ hemɔkɛyeli waa! Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kulɛ, ebaanyɛ etsɔ gbɔmɔ wulu yɛ Ejipt, shi ekɛ nakai hegbɛ lɛ shã afɔle. Agbɛnɛ hu, ele akɛ, kɛ́ ekɛ Hebribii lɛ, ni no mli lɛ amɛji nyɔji yɛ Ejipt lɛ bɔ lɛ, Farao mli baafu lɛ, ni nakai beiaŋ lɛ, asheɔ Farao gbeyei waa. Anɔkwa, mɛi bu lɛ akɛ eji nyɔŋmɔ. Shi Mose kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni enɛ ji nɔ kome ni he hiaa waa ni hã enyɛ ekɛ Yehowa bɔ naanyo.​—Abɛi 3:5.

6. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Mose sane lɛ mli?

6 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Mose sane lɛ mli? Tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ Mose gbɛfaŋ lɛ, wɔ hu esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji wɔbaasɔmɔ Nyɔŋmɔ ni wɔkɛ ewebii lɛ abɔ aloo wɔfeŋ nakai. Ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛ nibii komɛi ashã afɔle dani wɔnyɛ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni mɛi ni leee Yehowa lɛ baanyɛ ate shi awo wɔ. Shi kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ nɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaaye ebua wɔ!

7-8. Mɛni Mose bale yɛ Yehowa he?

7 Mose bale Yehowa sui lɛ jogbaŋŋ, ni etee nɔ efee Yehowa suɔmɔnaa nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yehowa kɛɛ Mose akɛ lɛ ebaanyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt lɛ, Mose she ehe gbeyei, ni ekɛɛ Yehowa shii abɔ akɛ enyɛŋ. Shi Nyɔŋmɔ musuŋ tsɔ lɛ yɛ Mose he, ni eye ebua lɛ. (2 Mo. 4:10-16) Yelikɛbuamɔ nɛɛ hewɔ lɛ, Mose nyɛ etee Farao hiɛ ni ekɛɛ lɛ saji ni naa wala ni Nyɔŋmɔ tsu lɛ akɛ eyakɛɛ lɛ lɛ. Agbɛnɛ hu, be ni Yehowa kpãtã Farao kɛ esraafoi lɛ fɛɛ ahiɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli ni ehere Israelbii lɛ ayiwala lɛ, Mose na faŋŋ akɛ, Yehowa he wa waa.​—2 Mo. 14:26-31; Lala 136:15.

8 Be ni Nyɔŋmɔ jie Israelbii lɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt lɛ, amɛtɔke yɛ nibii ahe shii abɔ. Shi Yehowa to etsui shi waa ehã amɛ, ni Mose na enɛ. (Lala 78:40-43) Agbɛnɛ hu, be ko lɛ, Yehowa kɛɛ ebaakpãtã Israelbii lɛ ahiɛ. Shi be ni Mose kpa lɛ fai akɛ ekafee nakai lɛ, ebo lɛ toi. Enɛ hã Mose na akɛ, Yehowa baa ehe shi waa.​—2 Mo. 32:9-14.

9. Mɛni awie yɛ Hebribii 11:27 ni hãa wɔnaa akɛ, Mose kɛ Yehowa batsɔmɔ nanemɛi waa?

9 Be ni Mose nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛje Ejipt lɛ sɛɛ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Yehowa, e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ teŋ lɛ mli bawa aahu akɛ, efee tamɔ nɔ ni eena lɛ. (Kanemɔ Hebribii 11:27.) Naa nɔ ko ni awie yɛ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa bɔ ni amɛnaanyobɔɔ lɛ mli bawa hã. Awie akɛ: “Yehowa kɛ Mose wieɔ hiɛ kɛ hiɛ, tamɔ bɔ ni gbɔmɔ kɛ enyɛmi gbɔmɔ wieɔ lɛ nɔŋŋ.”​—2 Mo. 33:11.

10. Kɛ́ wɔmiitao wɔle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

10 Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ hu mli? Kɛ́ wɔmiitao wɔle Yehowa jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔle esui lɛ. Shi jeee no pɛ. Esa akɛ wɔfee esuɔmɔnaa nii hu. Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa miisumɔ ni “ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala ni agbɛnɛ hu, amɛná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ.” (1 Tim. 2:3, 4) No hewɔ lɛ, nɔ kome ni baatsɔɔ akɛ wɔmiifee esuɔmɔnaa nii ji, ni wɔbaatsɔɔ mɛi ehe nii.

11. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Yehowa he nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no hãa wɔleɔ lɛ jogbaŋŋ?

11 Bei pii lɛ, kɛ́ wɔmiitsɔɔ mɛi Yehowa he nii lɛ, no dani wɔ diɛŋtsɛ hu wɔbaleɔ lɛ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔna bɔ ni Yehowa tsɔɔ wɔ gbɛ kɛyaa mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ aŋɔɔ lɛ, wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ahe. (Yoh. 6:44; Bɔf. 13:48) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔna bɔ ni mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ tsakeɔ amɛjeŋba ni amɛwoɔ subaŋ hee lɛ, ehãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ. (Kol. 3:9, 10) Akɛni Nyɔŋmɔ toɔ etsui shi hewɔ lɛ, ehãa wɔyaa mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ aŋɔɔ shii abɔ akɛ aleenɔ amɛbaakase ehe nii koni ahere amɛyiwala lo.​—Rom. 10:13-15.

12. Tamɔ bɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ 2 Mose 33:13 lɛ, mɛni Mose bi Yehowa? Ni mɛni hewɔ?

12 Mose ebuuu naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ akɛ nɔ ko fɛlɛfɛlɛ. Mose fee naakpɛɛ nii pii yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i mli, ni no hã ebale Nyɔŋmɔ. Shi loloolo lɛ, ejɛ bulɛ mli ekpa Yehowa fai koni ehã ele lɛ jogbaŋŋ. (Kanemɔ 2 Mose 33:13.) Be ni Mose kɛ nibimɔ nɛɛ fɔ̃ Yehowa hiɛ lɛ, no mli lɛ, eye fe afii 80. Kɛ̃lɛ, ena akɛ, nibii pii yɛ lolo ni esa akɛ ele yɛ e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ he.

13. Mɛni ji nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ?

13 Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? Esaaa akɛ wɔbuɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ akɛ nɔ ko fɛlɛfɛlɛ kɔkɔɔkɔ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛsɔmɔ lɛ. Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ faŋŋ akɛ wɔhiɛ sɔɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ji, ni wɔkɛ lɛ baawie yɛ sɔlemɔ mli.

14. Kɛ́ ootao ole Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ lɛ, mɛni hewɔ ehe miihia waa ni ofɔ sɔlemɔ?

14 Kɛ́ okɛ mɔ ko fɔɔ sanegbaa lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ lɛ teŋ lɛ mli waa. No hewɔ lɛ, fɔɔ sɔlemɔ koni no ahã okɛ Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa. Kaashashao shi kwraa akɛ obaahã ele otsuiŋ saji fɛɛ. (Efe. 6:18) Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Turkey ni atsɛɔ lɛ Krista lɛ wie akɛ: “Kɛ́ misɔle mihã Yehowa, ni mina akɛ eye ebua mi lɛ, suɔmɔ ni miyɔɔ kɛhã lɛ lɛ mli waa, ni mikɛ mihiɛ fɔ̃ɔ enɔ waa fe tsutsu lɛ. Na ni mina akɛ, Yehowa hãa misɔlemɔi hetoo lɛ eye ebua mi ni mina akɛ eji mi-Tsɛ kɛ mi-Naanyo.”

YEHOWA TSUINAA NUU

15. Te Yehowa tsɛ Maŋtsɛ David tɛŋŋ?

15 Be ni afɔ Maŋtsɛ David lɛ, efɔlɔi kɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Israel lɛ jáa Yehowa Nyɔŋmɔ. Shi jeee no hewɔ David hu kpɛ eyiŋ akɛ ebaajá Yehowa lɛ. David diɛŋtsɛ fee nibii ni baahã ele Nyɔŋmɔ ni esumɔ lɛ, ni Yehowa hu basumɔ esane waa. Yehowa diɛŋtsɛ tsɛ David akɛ, “Mitsuinaa nuu.” (Bɔf. 13:22) Mɛni pɔtɛɛ David fee ni hã enyɛ ekɛ Yehowa bɔ naanyo waa nakai?

16. Be ni David kwɛ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ, mɛni ekase yɛ Yehowa he?

16 David kwɛ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ, ni no hã ebale Yehowa jogbaŋŋ. David gbekɛbiiashi lɛ, eyeɔ ŋmɛlɛtswai pii yɛ ŋa lɛ mli, ejaakɛ no mli lɛ, lɛ ekwɛɔ epapa toi lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, nɛkɛ be nɛɛ mli ebɔi nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe susumɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ je na ni David wó eyitso nɔ kɛtee ŋwɛi ekwɛ ŋulamii akpekpei abɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ, esusuɔ mɔ ni bɔ amɛ lɛ hu he. Enɛ tsirɛ lɛ ni ewie akɛ: “Ŋwɛi jajeɔ Nyɔŋmɔ anunyam lɛ; ni atatui ni yɔɔ ŋwɛi lɛ wieɔ eninenaa nitsumɔ lɛ he.” (Lala 19:1, 2) David jwɛŋ bɔ ni Yehowa bɔ adesa gbɔmɔtso lɛ ehã lɛ hu he, ni no hã ena akɛ Yehowa hiɛ kã shi waa. (Lala 139:14) Be ni David jwɛŋ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe lɛ, ena faŋŋ akɛ, kɛ́ akɛ lɛ to Yehowa he lɛ, ejeee mɔ ko kwraa.​—Lala 139:6.

17. Kɛ́ wɔhe be wɔsusu nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe lɛ, mɛni wɔbaakase?

17 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Yehowa ebɔ tsei, kooloi, gbɔmɛi, kɛ nibii fɛfɛji pii. Kɛ́ daa gbi lɛ, wɔhe be wɔsusu nibii nɛɛ ahe, ni wɔkwɛ nɔ ni amɛtsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he lɛ, wɔbaakase nibii pii yɛ ehe, ni wɔnaa po baakpɛ wɔhe! Agbɛnɛ hu, wɔbaasumɔ lɛ waa. Bo lɛ, susumɔ he okwɛ: Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ he daa gbi! (Rom. 1:20) No hewɔ lɛ, hemɔ be ni okwɛ nibii ni Yehowa ebɔ lɛ.

18. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Lala 18 lɛ, mɛni David na faŋŋ?

18 David na faŋŋ akɛ, Yehowa miiye eebua lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni ekwɛɔ epapa toi lɛ, jata bamɔ toi lɛ eko. Be kroko hu lɛ, oshishibrishi bamɔ eko. Bei enyɔ lɛ fɛɛ lɛ, David gbe kooloo awuiyelɔ lɛ, ni ejie too lɛ yɛ edaaŋ. David wie akɛ, Yehowa ni ye ebua lɛ ni enyɛ egbe kooloi nɛɛ. Be ko hu lɛ, David kɛ oblaŋ ko ni he wa waa, ni atsɛɔ lɛ Goliat lɛ wu, ni egbe lɛ. Yɛ enɛ mli hu lɛ, ena akɛ Yehowa ni ye ebua lɛ. (1 Sam. 17:37) Agbɛnɛ hu, be ni Maŋtsɛ Saul ye David he awuŋa ni eetao lɛ egbe lɛ, David jo foi, ni Saul nine shɛɛɛ enɔ. Shi kome ekoŋŋ lɛ, David yɔse akɛ, Yehowa ni here lɛ. (Lala 18, yiteŋgbɛ niŋmaa) Eji David woɔ ehe nɔ kulɛ, ebaashi etsitsi ekɛɛ akɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa enyɛ efee nibii nɛɛ. Shi akɛni ebaa ehe shi hewɔ lɛ, ena akɛ Yehowa ni ye ebua lɛ.​—Lala 138:6.

19. Mɛni wɔkaseɔ yɛ David sane lɛ mli?

19 Mɛni wɔkaseɔ yɛ David sane lɛ mli? Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ shi koni kɛ́ eye ebua wɔ lɛ, wɔnyɛ wɔna be kɛ gbɛ ni etsɔ nɔ efee nakai. Kɛ́ wɔba wɔhe shi, ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee lɛ, no lɛ, kɛ́ Yehowa ye ebua wɔ lɛ, wɔbaana. Ni be fɛɛ be ni wɔbaana akɛ eye ebua wɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli baawa. Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Fiji, ni kɛ afii pii esɔmɔ Yehowa, ni atsɛɔ lɛ Isaac lɛ, ená enɛ mli niiashikpamɔ. Ewie akɛ: “Kɛ́ misusu nibii ni etee nɔ yɛ mishihilɛ mli lɛ ahe lɛ, minaa akɛ Yehowa eye ebua mi kɛjɛ be ni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa ebatsɔ minaanyo kpaakpa.”

20. Tamɔ bɔ ni eba lɛ yɛ David gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔmiitao ni wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli awa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai?

20 David kase Yehowa. Yehowa bɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase lɛ. (1 Mo. 1:26) Kɛ́ wɔkase Yehowa he nii ni wɔbale esui lɛ, ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaakase lɛ jogbaŋŋ. David bale e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ jogbaŋŋ, ni no hewɔ lɛ, enyɛ ekase lɛ yɛ bɔ ni ekɛ mɛi ye ehã lɛ mli. Naa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kome. Eyɛ mli akɛ David fee esha eshi Yehowa be ni ekɛ Batsheba fite gbãla ni ehã agbe ewu lɛ moŋ, shi Yehowa na lɛ mɔbɔ. (2 Sam. 11:1-4, 15) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ David ekase Yehowa ni lɛ hu ena mɛi mɔbɔ be ko ni eho. Wekukpaa ni yɔɔ Yehowa kɛ David teŋ lɛ mli wa waa, ni ebatsɔ Israel maŋtsɛmɛi ni asumɔɔ amɛsane waa lɛ ateŋ mɔ kome. Anɔkwa, Yehowa na lɛ akɛ mɔ ko ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni esa akɛ Israel maŋtsɛmɛi ni ba yɛ esɛɛ lɛ fɛɛ akase.​—1 Maŋ. 15:11; 2 Maŋ. 14:1-3.

21. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Efesobii 4:24 kɛ 5:1 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba?

21 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esa akɛ ‘wɔkase Nyɔŋmɔ.’ Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaná he sɛɛ, ni wɔbaale lɛ jogbaŋŋ hu. Kɛ́ wɔkase Yehowa lɛ, no hãa anaa akɛ ebii ji wɔ lɛɛlɛŋ.​—Kanemɔ Efesobii 4:24; 5:1.

KASEMƆ YEHOWA HE NII

22-23. Kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔkase yɛ Yehowa he lɛ tsu nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

22 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa he nii kɛ́ wɔkwɛ nibii ni ebɔ lɛ ni wɔkase e-Wiemɔ lɛ, ni ji Biblia lɛ. Yehowa ehã aŋmala etsuji anɔkwafoi pii ahe sane yɛ Biblia lɛ mli, tamɔ Mose kɛ David nɛkɛ, ni wɔbaanyɛ wɔkase amɛ. Esa akɛ wɔhe be wɔkase Yehowa he nii koni wɔle lɛ jogbaŋŋ.

23 Wɔbaaya nɔ wɔkase Yehowa he nii kɛya naanɔ. (Jaj. 3:11) Shi jeee ehe nii pii ni wɔbaakase lɛ ji nɔ titri ni he hiaa; nɔ moŋ ni he hiaa ji, ni wɔkɛ nibii ni wɔkase lɛ baatsu nii. Kɛ́ wɔfee nakai ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakase wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔsane lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli baaya nɔ awa. (Yak. 4:8) Yehowa ewo wɔ shi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ, ekwaŋ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaale lɛ jogbaŋŋ lɛ kɔkɔɔkɔ.

LALA 80 ‘Saa Onaa Okwɛ, Ni Obaana Akɛ Yehowa Hi’

^ kk. 5 Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, shi amɛleee lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko le Yehowa jogbaŋŋ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Mose kɛ Maŋtsɛ David he ni baaye abua wɔ ni wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa? Abaahã sanebimɔi nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.