Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 51

‘Yehowa Hereɔ Mɛi Ni Werɛ Eho Amɛhe Lɛ’

‘Yehowa Hereɔ Mɛi Ni Werɛ Eho Amɛhe Lɛ’

“Yehowa yɛ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ amasɛi; ehereɔ mɛi ni werɛ eho amɛhe lɛ.”​—LALA 34:18.

LALA 30 Mi-Tsɛ, Mi-Nyɔŋmɔ, Kɛ Mi-Naanyo

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

BIBLIA lɛ kɛɔ akɛ, ‘Gbɔmɔ yɔɔ nɛɛ, be kukuoo kɛkɛ ehiɔ shi, ni egbii lɛ amli eyi tɔ kɛ haomɔi sɔŋŋ.’ (Hiob 14:1) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ bei komɛi lɛ, wɔhaoɔ ni wɔfeɔ shwɛm. Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi nu he nakai, ni amɛteŋ mɛi komɛi po shwe gbele. (1 Maŋ. 19:2-4; Hiob 3:1-3, 11; 7:15, 16) Shi amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni eshɛje amɛmii ni ewaje amɛ be fɛɛ be. Yehowa ehã aŋmala amɛsaji lɛ ashwie shi koni eshɛje wɔmii ni etsɔɔ wɔ nii.​—Rom. 15:4.

2 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Yehowa tsuji komɛi ni hao waa yɛ naagbai komɛi ni amɛkɛkpe lɛ ahewɔ lɛ ahe. Amɛji, Yakob binuu Yosef, Naomi okulafo lɛ kɛ eshaayoo Rut, Levinyo ni ŋma Lala 73 lɛ, kɛ bɔfo Petro. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa waje amɛ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ amɛhe saji lɛ amli? Sanebimɔi enyɔ nɛɛ ahetoo lɛ baahã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ, “Yehowa yɛ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ amasɛi,” ni “ehereɔ mɛi ni werɛ eho amɛhe lɛ” mli awa.​—Lala 34:18.

AWA YOSEF YI NI AYEEE LƐ JALƐ SANE

3-4. Mɛni ba Yosef nɔ yɛ eblahiiaŋ?

3 Be ni Yosef eye aaafee afii 17 lɛ, Nyɔŋmɔ hã ela lamɔi enyɔ komɛi. Lamɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ, Yosef baatsɔ gbɔmɔ wulu yɛ eweku lɛ mli. (1 Mo. 37:5-10) Shi be ni ela lamɔi nɛɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, eshihilɛ tsake kwraa. Enyɛmimɛi lɛ hɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ, ni naagbee lɛ, Ejiptnyo ko ni atsɛɔ lɛ Potifar lɛ hé lɛ koni esɔmɔ yɛ eshĩa lɛ. Nuu nɛɛ ji Farao maŋtsɛ shĩa lɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome. Nɔ ni Yosef nyɛmimɛi lɛ fee lɛ tsɔɔ akɛ amɛbuuu lɛ kwraa. (1 Mo. 37:21-28) Kwɛ bɔ ni Yosef shihilɛ tsake kwraa yɛ be kukuoo pɛ mli! Lɛ mɔ ni kulɛ eji epapa bi ni eshwɛɛɛ ehe kwraa lɛ, ebatsɔ nyɔŋ yɛ Ejiptnyo ko ni jáaa Nyɔŋmɔ lɛ shĩa.​—1 Mo. 39:1.

4 Shi Yosef naagbai lɛ amli wo wu. Potifar ŋa lɛ folɔ Yosef naa ehã ewu lɛ akɛ, eetao eto lɛ kabonaa. Ewu lɛ biii sane lɛ mli kwraa ni ehã awo Yosef tsuŋ, ni akɛ tsein fimɔ lɛ. (1 Mo. 39:14-20; Lala 105:17, 18) Mɛɛ hiɛshishwiemɔ sane po nɛ! Naa oblanyo fioo Yosef ni afolɔ enaa akɛ eyaato mɔ ko kabonaa! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yosef werɛ ho ehe waa, titri lɛ, kɛ́ esusu bɔ ni naafolɔmɔ nɛɛ baahã agbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ he.

5. Mɛni ye ebua Yosef ni efeee shwɛm?

5 Be ni Yosef batsɔ nyɔŋ kɛ be ni awo lɛ tsuŋ lɛ, nibii pii yɛ ni enyɛɛɛ efee, ni hei pii hu yɛ ni enyɛɛɛ eya, ni kulɛ enɛ baanyɛ ahã efee shwɛm ni emiishɛɛ fɛɛ atã. Shi ebaaa lɛ nakai. Mɛni hewɔ? Yosef haooo ehe tsɔ yɛ nibii ni enyɛɛɛ etsu lɛ ahe. Moŋ lɛ, etse ehe etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ jogbaŋŋ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, efee nɔ ni sa Yehowa hiɛ be fɛɛ be, ni enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ lɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.​—1 Mo. 39:21-23.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ Yosef lamɔi lɛ shɛje emii?

6 Agbɛnɛ hu, eeenyɛ efee akɛ, Yosef shwie eyiŋ yɛ lamɔi ni Yehowa hã ela afii komɛi ni eho lɛ ahe, ni enɛ shɛje emii. Lamɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, ebaana eweku lɛ ekoŋŋ, ni nibii baahi ahã lɛ; ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. Be ni Yosef ye aaafee afii 37 lɛ, nibii komɛi ni ekpaaa gbɛ kwraa tee nɔ, ni no hã ena akɛ elamɔi lɛ miiba mli!​—1 Mo. 37:7, 9, 10; 42:6, 9.

7. Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Petro 5:10 lɛ naa lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe?

7 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli. Yosef sane lɛ kaiɔ wɔ akɛ, wɔyɛ jeŋ fɔŋ mli, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, mɛi baaye wɔ sane ni ejaaa. Wɔnyɛmi Kristofonyo ko po baanyɛ afee wɔ dɔlɛ nii. Shi kɛ́ wɔhã Yehowa fee wɔ-Tɛsaa kɛ wɔ-Bobaahe lɛ, wɔhãŋ nibii ni mɛi feɔ wɔ lɛ afite wɔmiishɛɛ ni ehã wɔkpa lɛ sɔɔmɔ. (Lala 62:6, 7; kanemɔ 1 Petro 5:10.) Nɔ kroko ni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli ji akɛ, Yehowa heɔ etsuji oblahii kɛ oblayei lɛ eyeɔ waa. Be ni Yehowa hã Yosef la lamɔi lɛ, no mli lɛ eye aaafee afii 17 pɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, oblahii kɛ oblayei pii yɛ ni amɛhemɔkɛyeli mli wa tamɔ Yosef nɔ lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po yɛ ni awo amɛ tsuŋ yɛ anɔkwa ni amɛtaoɔ amɛye Yehowa kɛ esafo lɛ hewɔ.​—Lala 110:3.

YEI ENYƆ KOMƐI NI WERƐ HO AMƐHE WAA

8. Mɛni ba Naomi kɛ Rut nɔ?

8 Be ko lɛ, hɔmɔ ko ni naa wa ba Yuda, ni no hewɔ lɛ, Naomi kɛ eweku lɛ fã ni amɛyato gbɔ yɛ Moab. Be ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, Naomi wu Elimelek gbo, ni ebashwɛ lɛ kɛ ebihii enyɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, ebihii enyɔ lɛ kɛ Moab yei bote gbalashihilɛ mli. Atsɛɔ mɔ kome Rut, ni atsɛɔ mɔ kroko lɛ Orpa. Aaafee afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, ebihii lɛ hu bagboi, ni ebashwɛ lɛ kɛ eshaayeimɛi lɛ pɛ, ejaakɛ ebihii lɛ fɔɔɔ. (Rut 1:1-5) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, yei etɛ nɛɛ awerɛ ho amɛhe waa. Agbɛnɛ lɛ, mɛni amɛbaafee? Rut kɛ Orpa nɛkɛ lɛ, amɛnɔ waaa; amɛbaanyɛ amɛbote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ. Shi yoomo Naomi hu? Namɔ baakwɛ lɛ? Naomi hao waa aahu akɛ, be ko lɛ ewie akɛ, ‘akatsɛ lɛ Naomi dɔŋŋ, shi moŋ, atsɛ lɛ Mara, ejaakɛ Ofe lɛ kɛ lɛ eye kɛ joomɔ.’ Naomi kɛ awerɛho ku esɛɛ kɛtee Betlehem, ni Rut kɛ lɛ tee.​—Rut 1:7, 18-20.

Nyɔŋmɔ hã Naomi kɛ Rut na faŋŋ akɛ, kɛ́ etsuji hao loo amɛwerɛ ho amɛhe lɛ, ebaanyɛ eye ebua amɛ. Ná nɔmimaa akɛ, ebaafee nakai nɔŋŋ ehã bo! (Kwɛmɔ kuku 8-13) *

9. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Rut 1:16, 17, 22 lɛ naa lɛ, mɛni Rut fee kɛye ebua Naomi?

9 Mɛi jie suɔmɔ ni tsakeee kpo amɛtsɔɔ Naomi, ni no ye ebua lɛ ni enyɛ edamɔ shihilɛ ni wa nɛɛ naa. Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji eshaayoo Rut. Rut kwaaa Naomi. (Kanemɔ Rut 1:16, 17, 22.) Be ni amɛyashɛ Betlehem lɛ, etsu nii waa kɛye kpɛkpɛo koni lɛ kɛ Naomi aná nɔ ko amɛye. Enɛ hã mɛi fɛɛ na akɛ, yoo kpakpa ji lɛ ni ehiɛ wa kɛ nitsumɔ.​—Rut 3:11; 4:15.

10. Mɛni Yehowa fee kɛtsɔɔ akɛ emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ohiafoi tamɔ Naomi kɛ Rut ahe?

10 Mla ko ni Yehowa kɛhã Israelbii lɛ hãa wɔnaa akɛ, emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ohiafoi tamɔ Rut kɛ Naomi ahe. Yɛ mla lɛ mli lɛ, akɛɛ Israelbii lɛ akɛ, kɛ́ amɛkpa amɛŋmɔshi nibii lɛ, amɛshi naabunaabui lɛ amɛhã ohiafoi lɛ. (3 Mo. 19:9, 10) Enɛ hewɔ lɛ, Naomi kɛ Rut nyɛ amɛná nɔ ko amɛye ni ehe ehiaaa ni amɛyabaa nii.

11-12. Mɛɛ gbɛ nɔ Boaz hã Naomi kɛ Rut amii shɛ amɛhe?

11 Nuu niiatsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Boaz lɛ ŋmɔ mli Rut yaye kpɛkpɛo lɛ yɛ. Suɔmɔ ni Rut jie kpo etsɔɔ eshaayoo Naomi, kɛ bɔ ni eye lɛ anɔkwa lɛ ta nuu nɛɛ tsuiŋ waa. No hewɔ lɛ, ekpɔ̃ Naomi weku shikpɔŋ ni je edɛŋ akɛni ebɛ bihii hewɔ lɛ ehã lɛ, ni ekɛ Rut bote gbalashihilɛ mli. (Rut 4:9-13) Amɛfɔ binuu ni amɛwo lɛ Obed. Lɛ ji Maŋtsɛ David nii.​—Rut 4:17.

12 Naomi mii shɛ ehe waa. Feemɔ ehe mfoniri ni ehiɛ gbekɛ fioo Obed yɛ ekpɔkɔiaŋ, ni ejɛ etsuiŋ eesɔle eeda Yehowa shi! Shi miishɛɛ ni Naomi kɛ Rut ná lɛ jeee nɔ ko kwraa kɛ́ akɛto miishɛɛ ni amɛbaaná kɛ́ atee amɛ shi lɛ he. Amɛbaaná amɛle akɛ, Obed batsɔ Mesia ni awo ehe shi lɛ, ni ji Yesu Kristo, blematsɛ.

13. Mɛɛ nibii komɛi ni he hiaa waa wɔkaseɔ yɛ Naomi kɛ Rut sane lɛ mli?

13 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli. Bei komɛi lɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ baanyɛ ahã wɔhao loo wɔwerɛ aho wɔhe po, titri lɛ, kɛ́ efee tamɔ nɔ ni wɔbɛ tsɔmɔhe ko kwraa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, nyɛhãa wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃a wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ nɔ, ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ abɔ gbagbalii. Agbɛnɛ hu, bɔ ni Yehowa eteee Naomi wu kɛ ebihii lɛ ashi ehãaa lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ ekolɛ ejieŋ wɔnaagbai lɛ kɛjeŋ jɛmɛ. Shi ebaaye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔnaagbai lɛ anaa. Ekolɛ ebaata wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ atsuiŋ koni amɛfee wɔ ejurɔ.​—Abɛi 17:17.

SHWƐ SHARAO NI LEVINYO KO AKPA YEHOWA SƆƆMƆ

Shwɛ sharao ni mɔ ni ŋma Lala 73 lɛ nane atɔ̃tɔ, ejaakɛ eyasusu akɛ nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã mɛi ni jáaa Yehowa lɛ. Nɔ ko ni tamɔ nakai baanyɛ aba wɔ hu wɔnɔ (Kwɛmɔ kuku 14-16)

14. Mɛni hã Levinyo ko miishɛɛ fɛɛ tã?

14 Levinyo ko ni ŋma Lala 73 lɛ. Levibii lɛ sɔmɔ yɛ he ni ajáa Yehowa yɛ lɛ, ni enɛ jeee hegbɛ bibioo. Shi ebashɛ he ko ni Levinyo nɛɛ náaa miishɛɛ dɔŋŋ. Mɛni ba? Eyanu he akɛ nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã mɛi fɔji lɛ kɛ mɛi ni woɔ amɛhe nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ehiɛ kɔ̃ amɛnɔ. (Lala 73:2-9, 11-14) Jeee akɛ eetao efee nibii gbohii ni amɛfeɔ lɛ eko. Shi kɛ́ ekwɛ amɛ lɛ, enaa akɛ amɛyɛ nii, amɛhe ejɔ amɛ yɛ shihilɛ mli, ni amɛbɛ naagba ko kwraa, ni eshwe ni lɛ hu ená lɛ nakai. Enɛ hã emiishɛɛ fɛɛ tã, ni ewie po akɛ: “Mihã mitsui mli etse efolo, ni mifɔ miniji ahe efolo akɛ mɔ ni sane ko bɛ ehe.” Susumɔ nɛɛ ni ená lɛ yɛ oshãra waa, ejaakɛ kulɛ ebaanyɛ ehã ekpa Yehowa sɔɔmɔ.

15. Mɛɛ sane yɔɔ Lala 73:16-19, 22-25 lɛ ni hãa wɔnaa nɔ ni ye ebua Levinyo ni ŋma lɛ koni ená miishɛɛ ekoŋŋ ni ekahao dɔŋŋ?

15 Kanemɔ Lala 73:16-19, 22-25. Levinyo lɛ tee “Nyɔŋmɔ jamɔhe kpele lɛ.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni etee jɛmɛ lɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ tsuji krokomɛi kpe, ejwɛŋmɔŋ kã lɛ shi, ni enyɛ esusu esane lɛ he jogbaŋŋ ni esɔle yɛ he. Enɛ hã ena akɛ, kulɛ ehe eyaashɛ efɔ̃ lɛ, ejaakɛ susumɔ ni ená lɛ ejaaa, nilee bɛ mli, ni kulɛ ebaafite ekɛ Yehowa teŋ. Ebana akɛ, he ni mɛi fɔji lɛ nyiɛ lɛ “shamɔɔ trotro,” ni akɛ, ‘amɛnaagbee baaba yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ.’ Ehe bahia ni Levinyo nɛɛ ahã susumɔ ni ehiɛ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee, ejaakɛ no baaye abua lɛ ni ehiɛ akakɔ̃ mɛi fɔji lɛ anɔ ni no fite emiishɛɛ fɛɛ. Enyɛ efee nakai, ni no hã ená miishɛɛ ni ehaooo dɔŋŋ. Ekɛɛ Yehowa akɛ: “Osɛɛ lɛ, mitaooo nɔ ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”

16. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Levinyo lɛ sane lɛ mli?

16 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli. Kɛ́ efee tamɔ nɔ ni mɛi fɔji lɛ miishwere po lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kɔ̃ɔ amɛnɔ kɔkɔɔkɔ. Miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ jeee anɔkwa miishɛɛ, ni etsɛŋ esɛɛ baafo, ejaakɛ amɛbɛ hiɛnɔkamɔ kpakpa ko. (Jaj. 8:12, 13) Kɛ́ wɔhiɛ kɔ̃ amɛnɔ lɛ, ebaafite wɔmiishɛɛ fɛɛ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ hu baafite. No hewɔ lɛ, kɛ́ ona akɛ ohiɛ miihe akɔ̃ mɛi fɔji lɛ anɔ lɛ, feemɔ nɔ ni Levinyo lɛ fee lɛ. Bo Nyɔŋmɔ toi, ni okɛ mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ abɔ. Kɛ́ osumɔɔ Yehowa fe mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ fɛɛ nɔ lɛ, obaaná anɔkwa miishɛɛ, ni obaahi gbɛ ni kɛ mɔ yaa “wala diɛŋtsɛ lɛ” mli lɛ nɔ.​—1 Tim. 6:19.

PETRO TƆMƆI LƐ HÃ EHAO

Kɛ́ wɔsusu bɔ ni Petro hao, kɛ nɔ ni afee kɛye abua lɛ koni eya nɔ esɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ, ni wɔbaanyɛ wɔkɛye wɔbua mɛi hu (Kwɛmɔ kuku 17-19)

17. Mɛɛ nibii eeenyɛ efee akɛ nomɛi hã Petro hao waa?

17 Bɔfo Petro yɛ ekãa waa. Shi bei komɛi lɛ, eyasusuuu nii ahe kɛyaaa shɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, eyeɔ ehe oyai efeɔ nibii komɛi loo ewieɔ nibii komɛi, kɛkɛ lɛ, sɛɛ mli lɛ, eshwa ehe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ ebaaná nɔ ni abaagbe lɛ lɛ, Petro kã ehiɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Enɛ baŋ onɔ kɔkɔɔkɔ.” (Mat. 16:21-23) Shi Yesu jaje lɛ. Be ni aaba abamɔ Yesu lɛ, Petro náaa tsui kwraa. Egbala klante, ni be ni ahɛleɔ shi lɛ, efo osɔfonukpa lɛ nyɔŋ ko toi. (Yoh. 18:10, 11) Shi kome ekoŋŋ lɛ, Yesu jaje lɛ. Mra mli lɛ, Petro shi etsitsi akɛ, ‘kɛ́ nɔ ni baaba Kristo nɔ lɛ hã bɔfoi lɛ fɛɛ anane tɔ̃tɔ po lɛ, lɛ lɛ, enane etɔ̃tɔŋ kɔkɔɔkɔ’! (Mat. 26:33) Petro yasusu akɛ esheee nɔ ko gbeyei, shi asomoaŋ lɛ, jeee nakai eji. Eyashe gbɔmɔ gbeyei, ni etso shii etɛ sɔŋŋ akɛ eleee e-Nuŋtsɔ lɛ. Sɛɛ mli be ni ena nɔ ni efee lɛ, edɔ lɛ waa, “ni eje kpo eyafó waa.” (Mat. 26:69-75) Ekolɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani Yesu kɛ tɔmɔ nɛɛ baake mi?’

18. Mɛni Yesu fee kɛye ebua Petro be ni ehao lɛ?

18 Shi Petro hãaa nɔ ni ba lɛ agba enaa aahu akɛ ebaakpa Yehowa sɔɔmɔ. Etɔ̃ moŋ nɛ, shi ejaje egbɛi, ni ekɛ bɔfoi krokomɛi lɛ fee ekome ni amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa. (Yoh. 21:1-3; Bɔf. 1:15, 16) Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ efee nakai? Nɔ kome ji akɛ, no mli lɛ, Yesu esɔle koni Petro hemɔkɛyeli lɛ akatã, ni ekɛɛ lɛ akɛ, kɛ́ eku esɛɛ lɛ, ewo enyɛmimɛi lɛ hewalɛ. Yehowa bo Yesu sɔlemɔ lɛ toi. Be ni atee Yesu shi lɛ, ejie ehe kpo etsɔɔ Petro, ni ekã shi faŋŋ akɛ, ewo lɛ hewalɛ. (Luka 22:32; 24:33, 34; 1 Kor. 15:5) No sɛɛ be ko lɛ, Yesu jie ehe kpo etsɔɔ bɔfoi lɛ. No mli lɛ, amɛtee wuo nyɔɔŋ muu fɛɛ, shi amɛgbeee loo. Nakai gbi lɛ, Yesu bi Petro shii etɛ sɔŋŋ kɛji esumɔɔ lɛ, ni Petro ná hegbɛ ema nɔ mi akɛ esumɔɔ lɛ. Enɛ hã efee faŋŋ akɛ, Yesu kɛ Petro tɔmɔ lɛ eke lɛ ni ekã he eji enaanyo. No sɛɛ lɛ, etu nitsumɔi komɛi ewo edɛŋ.​—Yoh. 21:15-17.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 103:13, 14 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa bɔ ni Yehowa kɛ wɔ yeɔ ehãa kɛ́ wɔtɔ̃?

19 Nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli. Bɔ ni Yesu kɛ Petro ye ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu naa mɔ mɔbɔ waa, tamɔ e-Tsɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ Yehowa kɛkeŋ wɔ kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ wɔnu he nakai lɛ, Satan náa miishɛɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkaia be fɛɛ be akɛ, Yehowa sumɔɔ wɔ, enuɔ wɔ shishi, ni efee klalo akɛ ekɛ wɔtɔmɔi baake wɔ, ni agbɛnɛ hu, wɔkase lɛ ni wɔkɛ mɛi ni tɔ̃ɔ wɔnɔ lɛ ahe ake amɛ.​—Kanemɔ Lala 103:13, 14.

20. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Yosef, Naomi kɛ Rut, Levinyo lɛ, kɛ Petro sane lɛ hãa wɔnaa lɛɛlɛŋ akɛ, “Yehowa yɛ mɛi ni tsui ekumɔ lɛ amasɛi.” (Lala 34:18) Bei komɛi lɛ, Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni wɔkɛ naagbai kpeɔ ni wɔhaoɔ loo wɔwerɛ hoɔ wɔhe. Shi eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli, ni enɛ hãa wɔhemɔkɛyeli mli waa. (1 Pet. 1:6, 7) Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaana nibii krokomɛi ni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa etsuji anɔkwafoi ni ehao, ekolɛ yɛ emuu ni amɛyeee loo shihilɛ ko ni mli wa ni amɛkɛmiikpe lɛ hewɔ lɛ.

LALA 7 Yehowa Ji Wɔhewalɛ

^ kk. 5 Naagbai komɛi ni Yosef, Naomi kɛ Rut, Levinyo ko, kɛ bɔfo Petro kɛkpe yɛ shihilɛ mli lɛ hã amɛfee shwɛm. Shi Yehowa musuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhe, ni eshɛje amɛmii ni ewaje amɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ gbɛ ni etsɔ nɔ efee nakai, kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ amɛhe saji lɛ amli.

^ kk. 56 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Be ni Naomi, Rut, kɛ Orpa wumɛi gboi lɛ, amɛwerɛ ho amɛhe, ni amɛhao waa. Sɛɛ mli be ni Boaz kɛ Rut fɔ Obed lɛ, amɛná miishɛɛ, ni Naomi hu ná miishɛɛ.