Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oji Naanyo Nitsulɔ Kpakpa?

Ani Oji Naanyo Nitsulɔ Kpakpa?

BIBLIA lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛ e-Tsɛ tsu nii afii babaoo yɛ ŋwɛi dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ Abɛi 8:30 lɛ, ewie akɛ: “No mli lɛ miyɛ emasɛi akɛ ŋaalɔ kpanaa. . . . Mimii shɛɔ mihe yɛ ehiɛ be fɛɛ be.” Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu ‘mii shɛ ehe’ be ni ekɛ Nyɔŋmɔ tsuɔ nii lɛ.

Be ni Yesu yɔɔ ŋwɛi lɛ, ekase sui kpakpai komɛi ni hã be ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ enyɛ ekɛ ekaselɔi lɛ fee ekome kɛtsu nii. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ? Nyɛhãa wɔkwɛa shishitoo mlai etɛ komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ mli ni baaye abua wɔ ni wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai. Shishitoo mlai nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ afee ekome kɛtsu nii kɛ miishɛɛ.

Esaaa akɛ wɔjeɔ gbɛ wɔkɛ nibii ni esa akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ale lɛ teɔ amɛ

SHISHITOO MLA 1: ‘WƆKƐ WOO AHÃ’ MƐI KROKOMƐI

Kɛ́ wɔmiitao wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai lɛ, belɛ esa akɛ wɔba wɔhe shi, ni esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔhe yɛ sɛɛnamɔ fe mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ. Yesu kase heshibaa kɛjɛ e-Tsɛ lɛ dɛŋ. Eyɛ mli akɛ Yehowa ni bɔ nibii fɛɛ moŋ, shi ehã ana akɛ, e-Bi lɛ tsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa be ni ebɔɔ nii lɛ. Nɔ kome ni hãa wɔnaa nakai ji, wiemɔ ni ewie akɛ, “Hã wɔbɔ gbɔmɔ tamɔ bɔ ni wɔyɔɔ lɛ.” (1 Mo. 1:26) Nɔ ni Yehowa wie nɛɛ hã Yesu na akɛ, Yehowa baa ehe shi waa.​—Lala 18:35.

Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, lɛ hu eba ehe shi. Kɛ́ mɛi jie eyi yɛ nɔ ko ni enyɛ efee lɛ he lɛ, ehãa amɛleɔ akɛ Yehowa moŋ ji mɔ ni sa yijiemɔ lɛ. (Mar. 10:17, 18; Yoh. 7:15, 16) Ekɛ ekaselɔi lɛ fee ekome kɛtsu nii yɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ mli, ni ehã amɛna akɛ enanemɛi ji amɛ, shi jeee enyɔji. (Yoh. 15:15) Efɔ amɛnaji ahe po, ni no hã amɛna akɛ esa akɛ amɛ hu amɛba amɛhe shi. (Yoh. 13:5, 12-14) Wɔ hu esa akɛ wɔkɛ woo ahã mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ, ni wɔhã amɛna akɛ amɛhe miihia fe wɔ. Kɛ́ wɔkɛ woo hã mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ, ni wɔnuuu he akɛ daa nɛɛ esa akɛ ajie wɔyi lɛ, ebaahã nitsumɔ lɛ aya nɔ jogbaŋŋ.​—Rom. 12:10.

Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔbaakai akɛ “kɛ́ ŋaawolɔi pii yɛ lɛ, nibii yaa nɔ jogbaŋŋ.” (Abɛi 15:22) Ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔhe esa ehã loo niiashikpamɔ ni wɔyɔɔ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ nilee lɛ, jeee mɔ kome yitsoŋ eyɔɔ. Yesu po wie akɛ, nibii komɛi yɛ ni eleee. (Mat. 24:36) Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ ekaselɔi lɛ yeee emuu moŋ, shi ebiɔ amɛ amɛjwɛŋmɔ yɛ saji ahe. (Mat. 16:13-16) Enɛ hewɔ lɛ, amɛná miishɛɛ be ni amɛkɛ lɛ tsuɔ nii lɛ. Kɛ́ wɔ hu wɔba wɔhe shi ni wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔle, ni wɔbo mɛi krokomɛi asusumɔi atoi lɛ, toiŋjɔlɛ baahi wɔ kɛ amɛ teŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ baaya nɔ jogbaŋŋ.

Ehe miihia waa ni asafoŋ onukpai akase Yesu ni amɛba amɛhe shi ni amɛ kɛ amɛnyɛmimɛi asafoŋ onukpai lɛ afee ekome kɛtsu nii. Esa akɛ amɛhã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ ahã amɛteŋ mɔ ko awie nɔ ko ni baaye abua amɛ ni amɛkpɛ yiŋ ni ja yɛ sane ko he, ni enɛ baanyɛ afee amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Kɛ́ amɛkpe lɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ anyɛ atsɔɔ esusumɔ yɛ saji ahe ni esheee gbeyei. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, amɛbaakpɛ yiŋ kpakpai, ni asafo muu lɛ fɛɛ baaná he sɛɛ.

SHISHITOO MLA 2: ESA AKƐ ‘WƆHÃ GBƆMƐI FƐƐ ANA AKƐ WƆNUƆ NII ASHISHI’

Kɛ́ wɔmiitao wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai lɛ, esa akɛ wɔnu mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ashishi. Esaaa akɛ wɔfeɔ kpɛŋŋ; moŋ lɛ, esa akɛ wɔle bɔ ni aŋmɛɔ sane he. Yesu na nibii pii ni hã ena akɛ e-Tsɛ lɛ nuɔ nii ashishi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ adesai sa gbele moŋ, shi e-Tsɛ lɛ tsu lɛ ni eyakpɔ̃ amɛ.​—Yoh. 3:16.

Yesu hã ana akɛ enuɔ nii ashishi. Eyɛ mli akɛ atsu lɛ Israel shĩa lɛ ŋɔɔ moŋ, shi kɛ́ obaakai lɛ, eye ebua Foinike yoo ko. (Mat. 15:22-28) Yesu hã ana akɛ enuɔ ekaselɔi lɛ hu ashishi. Be ni enaanyo Petro kwa lɛ yɛ mɛi ahiɛ lɛ, ejɛ etsui mli ekɛke lɛ. Sɛɛ mli po lɛ, etu sɔ̃i ni tsiitsii ewo Petro dɛŋ. (Luka 22:32; Yoh. 21:17; Bɔf. 2:14; 8:14-17; 10:44, 45) Bɔ ni Yesu fee enii ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ kpɛŋŋ, shi moŋ esa akɛ ‘wɔhã gbɔmɛi fɛɛ ana akɛ wɔnuɔ nii ashishi.’​—Fip. 4:5.

Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi ni wɔbɛ kpɛŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi srɔtoisrɔtoi atsu nii yɛ ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ mli. Yesu kɛ mɛi srɔtoi fɛɛ ye jogbaŋŋ aahu akɛ, ehenyɛlɔi lɛ wie amɛshi lɛ akɛ, “toohelɔi kɛ eshafeelɔi anaanyo” ji lɛ. (Mat. 11:19) Wɔ hu esa akɛ wɔkase Yesu ni wɔ kɛ mɛi srɔtoisrɔtoi afee ekome kɛtsu nii yɛ toiŋjɔlɛ mli. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Louis ni kɛ mɛi srɔtoisrɔtoi efee ekome kɛtsu nii be ni esɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ Betel lɛ wie akɛ: “Be fɛɛ be kɛ́ mi kɛ mɛi miitsu nii lɛ, minaa lɛ tamɔ nɔ ni akɛ tɛi ni esoro eko fɛɛ eko dalɛ miitswa gbogbo. Abaanyɛ atswa gbogbo lɛ ni efee trɔmɔɔ, shi ebaabi nitsumɔ babaoo. Mi hu mihãa ehiɔ mijwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ mimia mihiɛ waa ni mifeee kpɛŋŋ lɛ, manyɛ mikɛ mɛi srɔtoisrɔtoi atsu nii yɛ toiŋjɔlɛ mli.” Enɛ ji subaŋ kpakpa ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkase.

Kasemɔ Yehowa kɛ Yesu, ni ofee klalo be fɛɛ be akɛ obaatsɔɔ onanemɛi nitsulɔi nibii ni ole lɛ

Mɛɛ bei amli nɛkɛ ehe baahia ni wɔhã wɔnyɛmimɛi lɛ ana akɛ wɔnuɔ amɛ shishi? Eko ji, kɛ́ wɔyakpe yɛ wɔshiɛmɔyaa kui lɛ amli koni wɔya shiɛmɔ. Ekolɛ mɔ ni abaahã wɔkɛya shiɛmɔ lɛ, esoro sɔ̃i ni etsuɔ he nii yɛ eweku lɛ mli lɛ yɛ wɔnɔ lɛ he, loo ekolɛ eye wɔ onukpa loo wɔye lɛ onukpa. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nakai mɔ lɛ shishi? Esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã lɛ ni wɔkɛ lɛ atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã ni enyaa he waa lɛ koni no ahã ená miishɛɛ.

SHISHITOO MLA 3: ESA AKƐ ‘WƆSUMƆ NIHÃMƆ’

Kɛ́ wɔmiitao wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai lɛ, esa akɛ ‘wɔsumɔ nihãmɔ.’ (1 Tim. 6:18) Be ni Yesu yɔɔ e-Tsɛ Yehowa masɛi lɛ, ena akɛ Yehowa kɛ nibii eteee lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yehowa ‘saa ŋwɛi lɛ,’ no mli lɛ Yesu ‘yɛ jɛmɛ,’ ni enyɛ ekase nii kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. (Abɛi 8:27) Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, nɔ ko ni efee ni hãa wɔnaa akɛ ehãa mɔ nɔ ji akɛ, ejɛ esuɔmɔ mli egba ekaselɔi lɛ ‘nibii ni enu yɛ e-Tsɛ lɛ naa lɛ.’ (Yoh. 15:15) Esa akɛ wɔkase Yehowa kɛ Yesu koni wɔ hu wɔgba wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ nibii ni wɔkase lɛ. Esaaa akɛ wɔjeɔ gbɛ wɔkɛ nibii ni esa akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ale lɛ teɔ amɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ kɛ́ wɔtsɔɔ amɛ lɛ, amɛbaale fe wɔ loo akɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ lɛ baahã amɛ. Kɛ́ wɔmiitao wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai lɛ, no lɛ esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔbaatsɔɔ mɛi nibii kpakpai ni wɔle lɛ.

Kɛ́ wɔjie wɔnanemɛi nitsulɔi lɛ ayi lɛ, no hu tsɔɔ akɛ wɔhãa mɔ nɔ. Kɛ́ mɔ ko na akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni ejie wɔyi lɛ, ani wɔnáaa miishɛɛ? Yesu kɛɛ enanemɛi nitsulɔi lɛ nibii kpakpai ni ena yɛ amɛhe lɛ, ni ejie amɛyi. (Okɛto Mateo 25:19-23; Luka 10:17-20 lɛ he.) Ekɛɛ amɛ akɛ, amɛbaatsu ‘nitsumɔi ni fe’ nɔ ni etsuɔ lɛ po. (Yoh. 14:12) Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ ebaagbo lɛ, ejie ebɔfoi anɔkwafoi lɛ ayi. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛji mɛi ni ekpɛtɛ mi yɛ mijaramɔ shihilɛi lɛ amli.” (Luka 22:28) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wiemɔi nɛɛ wo amɛ hewalɛ, ni ehã amɛná he miishɛɛ akɛ amɛbaatsu nii waa. Wɔ hu kɛ́ wɔjie wɔnanemɛi nitsulɔi lɛ ayi lɛ, amɛbaaná miishɛɛ ni amɛbaatsu nii waa.

OBAANYƐ OTSƆ NAANYO NITSULƆ KPAKPA

Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Kayode lɛ wie akɛ: “Jeee ja wɔye emuu dani wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ nanemɛi nitsulɔi kpakpai. Moŋ lɛ, kɛ́ wɔhã mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ná miishɛɛ, ni wɔhã amɛnitsumɔ lɛ fee mlɛo ehã amɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ nanemɛi nitsulɔi kpakpai ji wɔ.” No hewɔ lɛ, ani naanyo nitsulɔ kpakpa ji bo? Mɛni hewɔ otsɔɔɔ gbɛ ko nɔ obiii onyɛmimɛi Kristofoi ni okɛ amɛ tsuɔ nii lɛ kɛji akɛ amɛnaa bo nakai? Kɛji eŋɔɔ amɛnaa akɛ amɛkɛ bo miitsu nii, tamɔ bɔ ni Yesu kaselɔi lɛ ná miishɛɛ akɛ amɛkɛ Yesu miitsu nii lɛ, no lɛ, bo hu obaanyɛ owie nɔ ni bɔfo Paulo wie lɛ eko. Ewie akɛ: “Wɔji nyɛnanemɛi nitsulɔi yɛ nyɛmiishɛɛnamɔ hewɔ.”​—2 Kor. 1:24.