Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 49

Mose Wolo Ni Ji Etɛ Lɛ Tsɔɔ Wɔ Bɔ Ni Esa Akɛ Wɔkɛ Mɛi Aye Ahã

Mose Wolo Ni Ji Etɛ Lɛ Tsɔɔ Wɔ Bɔ Ni Esa Akɛ Wɔkɛ Mɛi Aye Ahã

Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.​—3 MO. 19:18.

LALA 109 Nyɛjɛa Nyɛtsui Mli Nyɛsumɔsumɔa Nyɛhe Waa

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Mɛni wɔkase yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli? Ni mɛni wɔbaakase yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

YƐ NIKASEMƆ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔna nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛtsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔna yɛ kuku 3 lɛ mli akɛ, Yehowa fã ni Israelbii lɛ abu amɛfɔlɔi. Wɔna akɛ, kɛ́ wɔye wɔbua wɔfɔlɔi ni amɛnine shɛ nibii ni he hiaa amɛ yɛ heloŋ gbɛfaŋ lɛ anɔ, wɔshɛje amɛmii, ni wɔye wɔbua amɛ koni amɛya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa lɛ, belɛ wɔmiibo famɔ nɛɛ toi. Yɛ nakai kuku lɛ mli nɔŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ ewebii lɛ ni amɛye Hejɔɔmɔ Gbi lɛ. Wɔna akɛ, eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi moŋ, shi kɛ́ wɔto gbɛjianɔ ni wɔná be kɛjá Yehowa daa gbi lɛ, belɛ wɔmiikase nii kɛmiijɛ famɔ nɛɛ mli. Ebaatsɔɔ hu akɛ wɔmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔfee krɔŋkrɔŋ, tamɔ bɔ ni 3 Mose 19:2 kɛ 1 Petro 1:15 lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ.

2 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii krokomɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli. Wɔbaana akɛ, esa akɛ wɔmli ahi ahã mɛi ni eje kpa lɛ, wɔye anɔkwa yɛ nitsumɔ saji amli, ni wɔsumɔ mɛi krokomɛi. Wɔmiisumɔ ni wɔfee krɔŋkrɔŋ tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase ni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai.

ESA AKƐ WƆMLI AHI AHÃ MƐI NI EJE KPA LƐ

Mɛni 3 Mose 19:14 lɛ wieɔ yɛ bɔ ni esa akɛ wɔkɛ toimulɔi kɛ shwilafoi aye ahã lɛ he? (Kwɛmɔ kuku 3-5) *

3-4. Mɛɛ gbɛ nɔ 3 Mose 19:14 lɛ ye ebua Israelbii lɛ ni amɛna bɔ ni esa akɛ amɛkɛ toimulɔi kɛ shwilafoi aye ahã?

3 Kanemɔ 3 Mose 19:14. Yehowa bi ni ewebii lɛ ajie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni eje kpa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛkalomɔ toimulɔ, ni tsɔɔ akɛ, amɛkatsɛ efɔŋ amɛhã lɛ loo amɛwie akɛ amɛbaafee lɛ nɔ ko fɔŋ. Kɛ́ mɔ ko wie nɔ ko ni tamɔ nakai yɛ toimulɔ ko he lɛ, enuŋ ni enyɛ efã enaa. No hewɔ lɛ, ehiii kwraa akɛ mɔ ko baafee toimulɔ ko nakai.

4 Agbɛnɛ hu, yɛ kuku 14 lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ ewebii lɛ akɛ ‘amɛkɛ nɔ ko akama shwilafo gbɛ nɔ.’ Wolo ko wie akɛ: “Yɛ Israelbii lɛ akpokpaa lɛ nɔ lɛ, mɛi feɔ mɛi ni eje kpa lɛ nibii ni esaaa ni amɛshishiuɔ amɛ.” Eeenyɛ efee akɛ, mɛi komɛi ni yitseiaŋ wala lɛ kɛ nibii mamɔɔ shwilafoi ahiɛ koni amɛtɛrɛ amɛgbee shi ni amɛpila loo koni amɛŋmɔ amɛ. Enɛ ehiii kwraa! Mla ni yɔɔ kuku 14 lɛ ye ebua Nyɔŋmɔ webii lɛ koni amɛna akɛ, esa akɛ amɛjie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni eje kpa lɛ.

5. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni eje kpa lɛ?

5 Yesu musuŋ tsɔ lɛ yɛ mɛi ni eje kpa lɛ ahe. Kɛ́ obaakai lɛ, be ko lɛ etsu ni ayakɛɛ Yohane Baptisilɔ lɛ akɛ: ‘Shwilafoi miina nii agbɛnɛ, obubuafoi miinyiɛ, aahã kpitiyelɔi ahe miitse, toimulɔi miinu nii, ni aatee gbohii ashi.’ Mɛi fɛɛ ni na naakpɛɛ nii ni Yesu fee lɛ ‘jie Nyɔŋmɔ yi.’ (Luka 7:20-22; 18:43) Akɛ Kristofoi lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkase Yesu ni wɔjie musuŋtsɔlɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni eje kpa lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔtoɔ wɔtsui shi wɔhãa amɛ ni wɔjieɔ mlihilɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ. Yehowa hãko wɔ hewalɛ ni wɔkɛfee naakpɛɛ nii tamɔ Yesu fee lɛ. Shi ehã wɔ hegbɛ akɛ, wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi ni eshwila lɛ ni wɔhã amɛle akɛ, wɔsɛɛ yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, abaagbele amɛhiŋmɛii. Ehã wɔ hegbɛ hu akɛ wɔshiɛ wɔhã mɛi ni leee lɛ ni amɛ hu amɛtamɔ mɛi ni eshwila lɛ, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ abɔ naanyo. (Luka 4:18) Sane kpakpa nɛɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii miijie Nyɔŋmɔ yi.

ESA AKƐ WƆYE ANƆKWA YƐ NITSUMƆ SAJI AMLI

6. Mɛni 3 Mose yitso 19 lɛ mli kukuji lɛ ekomɛi yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔfee? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

6 Mose Wolo Ni Ji Etɛ yitso 19 lɛ mli kukuji lɛ ekomɛi yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔnuɔ Kitãi Nyɔŋma lɛ shishi jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kitã ni ji kpaanyɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kaaju.” (2 Mo. 20:15) Ekolɛ mɔ ko baasusu akɛ, kɛ́ eyakɔɔɔ mɔ ko nɔ ko lɛ, belɛ eeye kitã nɛɛ nɔ. Shi ekolɛ eefee nibii krokomɛi ni no hu juu ni.

7. Mɛni kɛ́ nitsulɔ ko loo nihɔ̃ɔlɔ ko fee lɛ, belɛ eeku kitã ni kɛɔ akɛ akaju lɛ mli?

7 Ekolɛ nitsulɔ ko loo nihɔ̃ɔlɔ ko baasusu akɛ ejuko daŋ, ejaakɛ ekɔko nɔ ko ni jeee enɔ. Shi ani eyeɔ anɔkwa yɛ enitsumɔ lɛ mli loo enihɔ̃ɔmɔ lɛ mli be fɛɛ be? Yehowa wie yɛ 3 Mose 19:35, 36 lɛ akɛ: “Nyɛkɛ susumɔnii ni ejaaa akasusua nibii akɛlɛmɔ, nibii atsiimɔ, loo nibii afalɛ. Nyɛkɛ nsɛnii ni ja kɛ nsɛni tɛi ni ja kɛ nibii gbiji asusumɔnii ni ja kɛ nu susumɔnii ni ja atsua nii.” Kɛ́ mɔ ko kɛ susumɔnii ni ejaaa tsu nii lɛ, eeshishiu mɛi, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ju nɔŋŋ ejuɔ lɛ. Kukuji krokomɛi hu yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli ni feɔ enɛ faŋŋ.

Yɛ nɔ ni awie yɛ 3 Mose 19:11-13 lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ sane esa akɛ Kristofoi ni hɔ̃ɔ nii loo amɛkɛ mɛi tsuɔ nii loo amɛgbele nitsumɔ lɛ abi amɛhe? (Kwɛmɔ kuku 8-10) *

8. Mɛɛ gbɛ nɔ 3 Mose 19:11-13 lɛ ye ebua Yudafoi lɛ ni amɛna akɛ kitã ni ji kpaanyɔ lɛ biɔ ni amɛye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?

8 Kanemɔ 3 Mose 19:11-13. Wiemɔi ni yɔɔ 3 Mose 19:11 lɛ jeɔ shishi akɛ: “Nyɛkajua.” Kuku 13 lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ mɔ ko yeee anɔkwa yɛ nitsumɔ mli lɛ, belɛ juu nɔŋŋ ejuɔ lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkashishiua nyɛnyɛmi gbɔmɔ.” No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko shishiu mɔ ko yɛ nitsumɔ mli lɛ, belɛ ju ejuɔ lɛ, ni ojotswalɔ ji lɛ. Kitã ni ji kpaanyɔ lɛ hã Yudafoi lɛ na akɛ, juu ehiii. Shi saji ni yɔɔ 3 Mose lɛ ye ebua amɛ ni amɛna akɛ, nakai mla lɛ biɔ ni amɛye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ mli. Esa akɛ wɔhã bɔ ni Yehowa naa shishiumɔ kɛ juu ehãa lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Yɛ nɔ ni awie yɛ 3 Mose 19:11-13 lɛ naa lɛ, ani nɔ ko yɛ ni mifeɔ yɛ mishihilɛ mli ni esa akɛ matsake, titri lɛ yɛ bɔ ni mitsuɔ nii mihãa lɛ mli?’

9. Mɛɛ gbɛ nɔ mla ni yɔɔ 3 Mose 19:13 lɛ ye ebua apaafoi ni yɔɔ Israel lɛ?

9 Nɔ ko yɛ ni Kristofoi ni ehe mɛi yɛ nitsumɔ mli lɛ hu baanyɛ akase yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli. Nakai ŋmalɛ lɛ kɛɔ yɛ kuku 13 lɛ akɛ: “Nyɛkatsĩa apaafonyo nyɔmɔwoo naa jenamɔ muu fɛɛ kɛyashi enɔ leebi.” Okwaayeli ji nitsumɔ titri ni no mli lɛ atsuɔ yɛ Israel, ni awoɔ apaafoi nyɔmɔ yɛ gbi lɛ naagbee. Kɛ́ gbi lɛ ba naagbee ni awooo apaafonyo lɛ nyɔmɔ lɛ, enáŋ shika ni ekɛkwɛ eweku lɛ nakai gbi lɛ. Yehowa wie akɛ: “Efĩ lɛ ni enyɔmɔwoo lɛ nɔ ewala damɔ.”​—5 Mo. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ 3 Mose 19:13 lɛ mli?

10 Ŋmɛnɛ lɛ, nitsumɔtsɛmɛi pii yɛ ni jeee gbi lɛ naagbee amɛwoɔ amɛnitsulɔi lɛ nyɔmɔ. Moŋ lɛ, amɛwoɔ amɛ nyɔmɔ yɛ nyɔɔŋ lɛ teŋ loo nyɔɔŋ lɛ naagbee. Shi sane ni yɔɔ 3 Mose 19:13 lɛ kɔɔ amɛ hu amɛhe. Nitsumɔtsɛmɛi komɛi yɛ ni nyɔmɔ ni amɛwoɔ amɛnitsulɔi lɛ ehiii kwraa. Shi akɛni ekolɛ nitsulɔi nɛɛ ahe efĩ amɛ ni amɛbɛ nitsumɔ kroko ni amɛkɛbaakwɛ amɛhe hewɔ lɛ, amɛmɔɔ mli nakai. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nitsumɔtsɛmɛi ni feɔ nakai lɛ ‘miitsĩ apaafonyo nyɔmɔwoo naa.’ Kɛ́ Kristofonyo ji bo ni ogbele nitsumɔ lɛ, esa akɛ osusu sane nɛɛ he jogbaŋŋ. Nyɛhãa wɔkwɛa nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli.

SUƆMƆ ONYƐMI GBƆMƆ TAMƆ BO DIƐŊTSƐ OHE

11-12. Mɛni nɔ ni Yesu kɛɛ Farisifonyo ko lɛ hãa wɔnaa yɛ famɔ ni yɔɔ 3 Mose 19:17, 18 lɛ he?

11 Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ ni wɔyeɔ mɛi awui. Shi nɔ kroko hu yɛ ni eesumɔ ni wɔfee, ni wɔnaa enɛ yɛ 3 Mose 19:17, 18 lɛ. (Kanemɔ.) Yehowa fã ewebii lɛ yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli akɛ: “Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” Kɛ́ Kristofonyo ko miitao esa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, belɛ esa akɛ eye famɔ nɛɛ nɔ.

12 Yesu wie nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ, famɔ ni yɔɔ 3 Mose 19:18 lɛ he miihia waa. Be ko lɛ, Farisifonyo ko bi Yesu akɛ: “Te Mla lɛ mli kitãi lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ?” Yesu kɛɛ lɛ akɛ ‘klɛŋklɛŋ kitã kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ’ ji, wɔsumɔ Yehowa kɛ wɔtsui muu fɛɛ kɛ wɔsusuma muu fɛɛ kɛ wɔjwɛŋmɔ muu fɛɛ. Kɛkɛ ni Yesu tsɛ 3 Mose 19:18 lɛ yisɛɛ ni ewie akɛ: “Nɔ ni ji enyɔ lɛ tamɔ no, ni no ji: ‘Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’” (Mat. 22:35-40) Nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ mɛi krokomɛi. Shi nyɛhãa wɔkwɛa ekomɛi ni awie he yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef sane lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ 3 Mose 19:18 lɛ shishi jogbaŋŋ?

13 Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ ji, ni wɔbaaye famɔ ni yɔɔ 3 Mose 19:18 lɛ nɔ. Jɛmɛ kɛɛ: “Kaatɔ owele, ni kaabɛ omaŋbii lɛ ateŋ mɔ ko owo omli.” Wɔteŋ mɛi pii le mɛi ni amɛbɛ mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii, mɛi ni amɛkɛyaa skul, loo amɛwekumɛi amɛwo amɛmli afii pii. Kɛ́ obaakai lɛ, Yosef nyɛmimɛi nyɔŋma lɛ bɛ lɛ amɛwo amɛmli ni no hã amɛnyɛ lɛ ni amɛfee nɔ ko ni ehiii kwraa. (1 Mo. 37:2-8, 25-28) Shi Yosef efeee enii tamɔ amɛ kwraa! Be ni ená hegbɛ akɛ ebaafee amɛ nɔ ko kɛtse lɛ, ena amɛ mɔbɔ moŋ. Yosef ebɛɛɛ amɛ ewooo emli. Moŋ lɛ, ekɛ amɛ ye tamɔ bɔ ni 3 Mose 19:18 lɛ kɛɔ akɛ wɔkɛ mɛi aye lɛ.​—1 Mo. 50:19-21.

14. Mɛni hãa wɔnaa akɛ shishitoo mlai ni hã awo mla ni yɔɔ 3 Mose 19:18 lɛ tsakeko?

14 Bɔ ni Yosef kɛ enyɛmimɛi lɛ ahe ke amɛ ni ebɛɛɛ amɛ ewooo emli loo efeee amɛ nɔ ko kɛtseee lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã Kristofoi fɛɛ ni miitao amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Ekɛ nɔ ni Yesu wie yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli, akɛ wɔkɛ mɛi ni tɔ̃ɔ wɔnɔ lɛ ahe ake amɛ lɛ hu kpãa gbee. (Mat. 6:9, 12) Nakai nɔŋŋ bɔfo Paulo hu wo Kristofoi fɛɛ ŋaa akɛ: “Mɛi ni asumɔɔ, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele.” (Rom. 12:19) Ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko yɛ sane yɛ mɔ ko he po lɛ, nyɛyaa nɔ nyɛnáa tsui nyɛhãa nyɛhe ni nyɛkɛkea nyɛhe tswaa.” (Kol. 3:13) Yehowa shishitoo mlai lɛ tsakeee. No hewɔ lɛ, shishitoo mlai ni hã ewo mla ni yɔɔ 3 Mose 19:18 lɛ tsakeko.

Bɔ ni wɔkoliŋ fala ko mli lɛ, nakai nɔŋŋ esaaa akɛ wɔsusuɔ nibii ni mɛi ewie loo amɛfee wɔ ni edɔ wɔ lɛ ahe. Esa akɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔjie kɛje wɔjwɛŋmɔ mli (Kwɛmɔ kuku 15) *

15. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ okɛbaatsɔɔ nɔ hewɔ ni ehe miihia ni wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ ni wɔjie kɛje wɔjwɛŋmɔ mli lɛ mli?

15 Naa nɔkwɛmɔnɔ ko ni baaye abua wɔ ni wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, etamɔ nɔ ni wɔná fala. Faji komɛi edaaa; shi ekomɛi hu dara waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oohoo nii ni kakla fo bo lɛ, ebaasha bo moŋ, shi etsɛŋ ni nakai fala lɛ baagbo. Gbii fioo sɛɛ lɛ, ekolɛ onaŋ he ni kakla lɛ fo bo yɛ lɛ jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ nibii komɛi ni mɛi feɔ ni edɔɔ wɔ lɛ jeee nɔ ko tsɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔnaanyo ko baanyɛ awie nɔ ko loo efee nɔ ko ni baadɔ wɔ. Shi wɔkɛbaake lɛ ni wɔjwɛŋŋ he po. Shi kɛ́ nɔ ko fo bo waa lɛ, ekolɛ ehe baahia ni okɛya helatsamɔhe lɛ koni akpɛ ni afĩ nɔ ahã bo. Shi kɛ́ okɛɛ fala lɛ mli miikɔmɔ bo ni no hewɔ lɛ daa nɛɛ ookoli mli lɛ, obaawule fala lɛ mli ni obaaye ohe awui moŋ. Dɔlɛ sane ji akɛ, nɛkɛ ji bɔ ni mɛi komɛi feɔ amɛnii kɛ́ mɔ ko fee amɛ nɔ ko ni edɔ amɛ waa. Nɔ najiaŋ ni amɛbaajie sane lɛ kɛje amɛjwɛŋmɔ mli lɛ, amɛyaa nɔ amɛjwɛŋɔ nɔ ni mɔ lɛ fee kɛ bɔ ni egba amɛnaa ehã lɛ he aahu, ni enɛ yeɔ mɛi ni feɔ nakai lɛ awui waa. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔbaabo ŋaa ni awo yɛ 3 Mose 19:18 lɛ toi.

16. Te mla ni yɔɔ 3 Mose 19:33, 34 lɛ bi ni Israelbii lɛ kɛ gbɔi aye ahã tɛŋŋ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

16 Be ni Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛsumɔ amɛnyɛmi gbɔmɔ lɛ, no mli lɛ jeee Israelbii krokomɛi pɛ etsɔɔ akɛ amɛsumɔ lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ amɛsumɔ gbɔi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ hu. Wɔnaa enɛ yɛ 3 Mose 19:33, 34 lɛ. (Kanemɔ.) Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ ‘amɛbu gbɔi ni ebato amɛ lɛ tamɔ amɛmaŋbii ni amɛsumɔ amɛ tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.’ Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Mla lɛ mli lɛ ahã amɛle akɛ, jeee ohiafoi pɛ baanyɛ aye kpɛkpɛo, shi gbɔi hu baanyɛ afee nakai. (3 Mo. 19:9, 10) Shishitoo mla nɛɛ tsakeko, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi hu ahi shi yɛ naa. (Luka 10:30-37) Te amɛbaafee tɛŋŋ amɛfee nakai lɛ? Ŋmɛnɛ lɛ, hii, yei, kɛ gbekɛbii pii eshi amɛmaŋ ni amɛyahi maji krokomɛi anɔ, ni ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi yɛ he ni oyɔɔ lɛ. Esa akɛ obu mɛi nɛɛ ni okɛ amɛ aye jogbaŋŋ.

NITSUMƆ KO NI HE HIAA WAA NI AWIEEE HE YƐ 3 MOSE YITSO 19 LƐ MLI

17-18. (a) Mɛni esa akɛ 3 Mose 19:2 kɛ 1 Petro 1:15 lɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔfee? (b) Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa waa bɔfo Petro wo wɔ hewalɛ ni wɔtsu?

17 Nɔ ni awie yɛ 3 Mose 19:2 kɛ 1 Petro 1:15 lɛ fɛɛ woɔ Nyɔŋmɔ webii hewalɛ ni amɛfee krɔŋkrɔŋ. Saji krokomɛi yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ wɔbaasa Yehowa hiɛ. Kukuji ni wɔsusu he lɛ ehã wɔna nibii komɛi ni esa akɛ wɔfee kɛ nibii gbohii komɛi ni esaaa akɛ wɔfeɔ. * Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔya nɔ wɔkɛ shishitoo mlai nɛɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Shi bɔfo Petro tsɔɔ wɔ nɔ kroko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔfee.

18 Ekolɛ wɔjáa Yehowa daa, ni wɔfeɔ mɛi ekpakpa. Shi nitsumɔ ko yɛ ni he hiaa waa ni Petro wo Kristofoi fɛɛ hewalɛ ni amɛtsu. Dani ebaawo wɔ hewalɛ ni wɔfee krɔŋkrɔŋ yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ amli lɛ, ewie akɛ: “Nyɛsaa nyɛjwɛŋmɔi nyɛtoa nitsumɔ.” (1 Pet. 1:13, 15) Mɛɛ nitsumɔ he no mli lɛ ewieɔ lɛ? No ji, jajemɔ ni Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ baajaje ‘mɔ ni tsɛ amɛ lɛ “agbojei” lɛ’ amɛtsɔɔ yɛ he fɛɛ he lɛ. (1 Pet. 2:9) Nitsumɔ nɛɛ ji nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ, ni eyeɔ ebuaa mɛi fe nitsumɔi krokomɛi fɛɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi fɛɛ ená hegbɛ akɛ amɛbaatsu eko. Ni eji hegbɛ krɛdɛɛ ni Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ená akɛ amɛbaashiɛ kɛ ekãa ni amɛtsɔɔ mɛi nii be fɛɛ be. (Mar. 13:10) Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ waa wɔkɛ shishitoo mlai ni yɔɔ 3 Mose yitso 19 lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ, ni wɔsumɔɔ wɔnyɛmi gbɔmɔ hu. Agbɛnɛ hu, ehãa anaa akɛ, wɔmiisumɔ ni ‘wɔfee krɔŋkrɔŋ’ yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ amli.

LALA 111 Nibii Ni Hãa Wɔnáa Miishɛɛ

^ kk. 5 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔbɛ Mose Mla lɛ shishi. Shi Mla lɛ tsɔɔ wɔ nibii komɛi ni esa akɛ wɔfee kɛ nibii komɛi ni esaaa akɛ wɔfeɔ. Kɛ́ wɔkase nibii nɛɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔsumɔ mɛi krokomɛi ni wɔfee nibii ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ. Nikasemɔ nɛɛ baaye ebua wɔ ni wɔna nibii ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ 3 Mose yitso 19 lɛ mli.

^ kk. 17 Kukuji ni awieko he yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ hãa wɔleɔ akɛ, esaaa akɛ wɔkwɛɔ hiɛiaŋ, wɔwieɔ mɛi ahe sane fɔŋ, wɔyeɔ lá, wɔkɛ mumɔi shãraa, wɔbiɔ klamɔfoi anii, loo wɔbɔɔ ajwamaŋ.​—3 Mo. 19:15, 16, 26-29, 31.​—Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ Buu-Mɔɔ nɛɛ mli lɛ.

^ kk. 52 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko ni nuɔ mumuii awiemɔ lɛ miiye eebua nyɛmi nuu ko ni ji mumui lɛ ni ekɛ datrɛfonyo ko awie.

^ kk. 54 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko ni ji penta lɛ miiwo mɔ ko ni ekɛ lɛ tsuɔ nii lɛ nyɔmɔ.

^ kk. 56 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Kɛ́ nyɛmi yoo ko pila bibioo lɛ, ekoliii mli. Ani jeee nakai nɔŋŋ esa akɛ efee kɛ́ epila waa?