Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 52

Ye Obua Onyɛmimɛi Kristofoi Lɛ Ni Amɛfi Shi Kɛ́ Amɛkɛ Shihilɛi Ni Mli Wawai Kpe

Ye Obua Onyɛmimɛi Kristofoi Lɛ Ni Amɛfi Shi Kɛ́ Amɛkɛ Shihilɛi Ni Mli Wawai Kpe

“Mɛi ni ekpakpafeemɔ he miihia amɛ lɛ, kaaku ohiɛ oshwie amɛnɔ kɛ́ eyɛ ohewalɛ mli akɛ oooye obua amɛ.”​—ABƐI 3:27.

LALA 103 Nɔkwɛlɔi​—Hii Ni Ji Nikeenii

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Bei pii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ehãa etsuji lɛ asɔlemɔi ahetoo?

 ANI ole akɛ Yehowa baanyɛ etsɔ onɔ ehã nyɛmi ko sɔlemɔ ni ekɛ hiɛdɔɔ sɔleɔ lɛ hetoo? Kɛ́ asafoŋ onukpa ji bo jio, asafoŋ sɔɔlɔ ji bo jio, daa gbɛgbalɔ ji bo jio, shiɛlɔ ji bo jio lɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ onɔ efee nakai. Ebaanyɛ ekɛ bo atsu nii yɛ nakai gbɛ nɔ kɛji oda jio, odako jio, nuu ji bo jio, yoo ji bo jio. Kɛ́ mɔ ko ni sumɔɔ Yehowa lɛ bolɔ etsɛ Yehowa koni eye ebua lɛ lɛ, bei pii lɛ, Yehowa tsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ anɔ ‘eshɛjeɔ mɔ lɛ mii babaoo.’ (Kol. 4:11) Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ni wɔbaanyɛ wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔshɛje amɛmii be ni tsɛŋemɔ hela loo adebɔɔ naa oshãra eba he ni wɔyɔɔ lɛ loo aawa wɔ yi.

YE OBUA ONYƐMIMƐI LƐ KƐ́ TSƐŊEMƆ HELA KO BA

2. Mɛni hewɔ kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ?

2 Kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba he ni wɔyɔɔ lɛ loo jeŋ fɛɛ lɛ, ebaanyɛ ehã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔmiitao wɔyasara wɔnyɛmimɛi lɛ, shi hela lɛ hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔfee nakai. Agbɛnɛ hu, ekolɛ wɔmiitao wɔfɔ̃ nyɛmimɛi komɛi ni efĩ amɛ lɛ nine kɛba wɔshĩa lɛ ni wɔkɛ amɛ aye nii, shi ehiii no hu feemɔ. Ekolɛ wɔmiishwe ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi, shi nakai feemɔ wa ejaakɛ ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ hu wɔwekumɛi miipiŋ. Shi yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔfee nɔ ni wɔbaanyɛ kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ, ni wɔle akɛ Yehowa baaná miishɛɛ waa kɛ́ wɔfee nakai. (Abɛi 3:27; 19:17) No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ?

3. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni asafoŋ onukpai ni Desi kɛyɔɔ asafo mli lɛ fee lɛ mli? (Yeremia 23:4)

3 Nɔ ni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛfee. Kɛ́ asafoŋ onukpa ji bo lɛ, le onyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ. (Kanemɔ Yeremia 23:4.) Desi, ni ji nyɛmi yoo lɛ ni wɔtsĩ etã yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wie akɛ: “Asafoŋ onukpai ni yɔɔ mishiɛmɔ yaa kuu lɛ mli lɛ kɛ mi kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni yɔɔ kuu lɛ mli lɛ yaa shiɛmɔ, ni bei komɛi hu lɛ, wɔjieɔ wɔhiɛtserɛ.” b Enɛ hewɔ lɛ, be ni COVID-19 hela lɛ gbe Desi wekumɛi lɛ ekomɛi lɛ, ewaaa kɛhãaa asafoŋ onukpai nɛɛ akɛ amɛbaaye amɛbua lɛ.

4. Mɛni hewɔ asafoŋ onukpai lɛ nyɛ amɛye amɛbua Desi lɛ? Ni mɛni wɔkaseɔ yɛ mli?

4 Desi wie akɛ: “Akɛni asafoŋ onukpai nɛɛ kɛ mi efee naanyo momo hewɔ lɛ, ewaaa kɛhãaa mi akɛ makɛɛ amɛ bɔ ni minuɔ he mihãa kɛ nibii ni gbaa minaa.” Asafoŋ onukpai, mɛni nyɛkaseɔ yɛ enɛ mli? Nyɛfɔa nyɛmimɛi lɛ saramɔ dani naagba ko aba, nyɛhãa amɛtsɔmɔa nyɛnanemɛi. Kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ni eba lɛ hewɔ lɛ nyɛnyɛɛɛ nyɛyasara nyɛmimɛi lɛ hiɛ kɛ hiɛ lɛ, nyɛtsɔa gbɛi krokomɛi anɔ nyɛkɛ amɛ agbaa sane. Desi wie akɛ: “Asafoŋ onukpai srɔtoisrɔtoi tswaa mi loo amɛsɛndiɔ mi mɛseji yɛ gbi kome too lɛ nɔŋŋ mli. Ŋmalɛi ni amɛkɛ mi susu he lɛ ta mitsuiŋ waa eyɛ mli akɛ mile ŋmalɛi nɛɛ momo moŋ.”

5. Mɛni baaye abua asafoŋ onukpai lɛ koni amɛle nɔ ni he hiaa nyɛmimɛi lɛ ni amɛye amɛbua amɛ?

5 Gbɛ kome ni nyɛbaanyɛ nyɛtsɔ nɔ nyɛle nɔ ni he hiaa nyɛmimɛi lɛ waa ji, ni nyɛbaabi amɛ saji ni woŋ amɛ hiɛgbele. (Abɛi 20:5) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani niyenii, tsofai, loo nibii krokomɛi ahe miihia amɛ? Ani ekolɛ amɛnitsumɔ miihe aje amɛdɛŋ loo aafã amɛ yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ po? Ani ekolɛ amɛmiitao mɔ ko aye abua amɛ ni amɛbi amralofoi lɛ ayelikɛbuamɔ kɛ́ nɔ ko ni tamɔ nakai yɛ? Nyɛmimɛi lɛ ye amɛbua Desi waa yɛ heloo gbɛfaŋ. Shi nɔ ni ye ebua lɛ fe fɛɛ ni enyɛ etsɔ shihilɛ ni mli wa nɛɛ mli ji, bɔ ni asafoŋ onukpai lɛ jie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ ni amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛwo lɛ hewalɛ lɛ. Ewie akɛ: “Asafoŋ onukpai lɛ kɛ mi sɔle. Mikaiii nɔ tuuntu ni amɛwie yɛ sɔlemɔ lɛ mli moŋ, shi mikaiɔ bɔ ni minu he mihã lɛ. Minu he tamɔ nɔ ni Yehowa miikɛɛ mi akɛ, ‘Mikɛ bo yɛ.’”​—Yes. 41:10, 13.

Nyɛmi nuu ko ni miikwɛ asafoŋ kpee nɔ lɛ ená miishɛɛ waa akɛ nyɛmimɛi ni eba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ kɛ nyɛmi nuu ko ni bɛ hewalɛ ni ekɔnɛti kɛtsɔ videoconferencing nɔ lɛ kɛ amɛhe miiwo asafoŋ kpee lɛ mli (Kwɛmɔ kuku 6)

6. Mɛni nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ afee kɛye abua asafoŋbii krokomɛi lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ.)

6 Nɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi baanyɛ amɛfee. Bei pii lɛ, wɔkpaa gbɛ akɛ asafoŋ onukpai lɛ baawo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ. Shi Yehowa miisumɔ ni wɔ fɛɛ wɔwo wɔnyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni wɔye wɔbua amɛ. (Gal. 6:10) Ekolɛ nɔ ko bibioo ko po ni wɔbaafee wɔhã mɔ ko ni bɛ hewalɛ lɛ, baanyɛ awo lɛ hewalɛ waa. Ekolɛ gbekɛ ko baanyɛ ekɛ kaadi ko amaje nyɛmi ko loo etɛŋ mfoniri ko kɛwo lɛ hewalɛ. Ekolɛ oblanyo ko loo oblayoo ko hu baanyɛ eyaye jara ehã nyɛmi ko. Ekolɛ nyɛmi ko hu baanyɛ ehoo niyenii ni eyashi ehã nyɛmi ko ni bɛ hewalɛ lɛ yɛ eshinaa naa. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba lɛ, hewalɛwoo he miihia mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, ekolɛ kɛ́ akpa asafoŋ kpeei lɛ, wɔbaanyɛ wɔmɛ fioo ni wɔkɛ nyɛmimɛi lɛ agba sane ekɔɔɔ he eko kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ jio, wɔtsɔ videoconferencing nɔ wɔtee jio. Mɛi krokomɛi hu ni hewalɛwoo he miihia amɛ waa ji, asafoŋ onukpai lɛ. Nyɛmimɛi komɛi ŋmaa wolo kɛdaa asafoŋ onukpai lɛ ashi yɛ bɔ ni amɛtsuɔ nii waa lɛ hewɔ, ni wɔle akɛ kɛ́ tsɛŋemɔ hela ko ba lɛ, asafoŋ onukpai lɛ anitsumɔ daa waa. Ehi waa akɛ ‘wɔbaaya nɔ wɔwowoo wɔhe hewalɛ ni wɔtswa wɔhe wɔma shi’!​—1 Tes. 5:11.

YE OBUA ONYƐMIMƐI LƐ KƐ́ OSHÃRA KO BA

7. Kɛ́ oshãra ko ba lɛ, mɛɛ naagbai ebaanyɛ ekɛba?

7 Kɛ́ oshãra ko ba lɛ, ebaanyɛ etsake mɔ ko shihilɛ shwiaa. Ebaanyɛ ehã mɛi anibii loo amɛshĩa aŋmɛɛ amɛ, ni ebaanyɛ ehã mɛi ni amɛsumɔɔ amɛsane lɛ wala po aje amɛdɛŋ. Oshãrai ni tamɔ nɛkɛ lɛ saa mɔ fɛɛ mɔ, ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu fata he lɛ ahe. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua kɛ́ oshãra ko ba?

8. Mɛni asafoŋ onukpai kɛ weku yitsei baanyɛ afee dani oshãra ko aba?

8 Nɔ ni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛfee. Asafoŋ onukpai, nyɛyea nyɛbuaa nyɛmimɛi lɛ ni amɛsaa amɛhe amɛto dani oshãra ko aba. Nyɛyea nyɛbuaa nyɛsafoŋ bii lɛ ni amɛle nibii ni esa akɛ amɛfee kɛ́ oshãra ko ba kɛ bɔ ni amɛbaafee ni amɛnine ashɛ nyɛnɔ. Margaret, ni wɔtsĩ etã yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wie akɛ: “Wɔsafoŋ onukpai lɛ fee asafoŋ hiamɔ nii ni amɛhã wɔle akɛ, la miikpãtã nii ahiɛ yɛ wɔkpokpaa lɛ nɔ lolo no hewɔ lɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ. Amɛhã wɔle akɛ, kɛ́ amralofoi lɛ fã akɛ wɔshi akutso lɛ mli, loo wɔ diɛŋtsɛ wɔna akɛ he ni nibii shɛɔ lɛ esa akɛ wɔshi lɛ, esa akɛ wɔfee nakai amrɔ nɔŋŋ.” Ŋaa nɛɛ ni awo amɛ lɛ ba yɛ ebe naa waa, ejaakɛ yɛ otsii enumɔ pɛ sɛɛ lɛ, la lɛ bashɛ amɛkutso lɛ mli. Weku yitsei, kɛ́ nyɛmiifee weku jamɔ lɛ, nyɛhãa nyɛweku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ alea nɔ ni ebaafee kɛ́ oshãra ko ba. Kɛ́ okɛ obii lɛ saa nyɛhe nyɛto dani oshãra ko ba lɛ, nyɛtsui efãŋ tsɔ.

9. Mɛni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ afee dani oshãra ko aba kɛ be ni oshãra ko eba?

9 Kɛ́ kuu nɔkwɛlɔ ji bo lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ohe okuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tɛlifoŋ nɔmba ni ole he ni amɛshĩa yɔɔ dani oshãra ko aba. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, bi amɛ okwɛ akɛ aleenɔ amɛtsake amɛnɔmba loo amɛfã yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ lo. Kɛ́ ofee nakai lɛ, onine baanyɛ ashɛ okuu lɛ mli bii lɛ anɔ kɛ́ oshãra ko ba ni obaanyɛ ole nɔ ni he hiaa amɛ. Kɛ́ oná ole shihilɛ mli ni amɛyɔɔ kɛ nibii ni he hiaa amɛ lɛ, tswaa onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ lɛ ni ohã ele amrɔ nɔŋŋ, ni lɛ hu ebaahã kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ale. Kɛ́ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsu enitsumɔ jogbaŋŋ lɛ, ehãa efeɔ mlɛo akɛ abaaye abua nyɛmimɛi ni oshãra enina amɛ lɛ. Be ni la lɛ kpãtã nii ahiɛ yɛ Margaret akutso lɛ mli lɛ, ekpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ shi kpe ŋmɛlɛtswai 36 sɔŋŋ ni ekɛ asafoŋ onukpai lɛ miishãra koni aye abua nyɛmimɛi 450 sɔŋŋ ni eshi amɛshĩai lɛ. (2 Kor. 11:27) Enɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ná he ko eyahi.

10. Mɛni hewɔ ehe miihia ni asafoŋ onukpai lɛ asara nyɛmimɛi lɛ? (Yohane 21:15)

10 Nɔ kroko ni he hiaa ni esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee ji, ni amɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli amɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛkaye amɛtsui. (1 Pet. 5:2) Kɛ́ oshãra ko ba lɛ, nɔ klɛŋklɛŋ ni esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee ji, ni amɛkwɛ akɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ shweshweeshwe, ni eyɛ niyenii, atade, kɛ wɔɔhe. Shi ehe miihia ni amɛya nɔ amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ ni amɛshɛje amɛmii yɛ nyɔji ni baanyiɛ sɛɛ lɛ amli hu. (Kanemɔ Yohane 21:15.) Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Harold ni eji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mli nyo ni yasara nyɛmimɛi srɔtoisrɔtoi babaoo ni oshãra enina amɛ lɛ wie akɛ: “Eheɔ be dani amɛjieɔ nɔ ni eba lɛ he awerɛhoyeli kɛjeɔ amɛtsui mli. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɛ amɛtsui amɛŋmɛ amɛmli. Shi amɛhiɛ kpaaa mɔ ko ni amɛsumɔɔ esane ni gbo, loo jwetri ko ni ŋmɛɛ amɛ, loo shihilɛ ko ni kulɛ ebaahã amɛwala aŋmɛɛ amɛ ni amɛje mli lɛ nɔ. Kɛ́ amɛkai nibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ, enyɛɔ ehãa amɛyeɔ awerɛho ekoŋŋ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛbɛ hemɔkɛyeli, shi moŋ eji adesai asu kɛkɛ.”

11. Mɛni ji nibii komɛi ni ehe baahia ni aye abua wekui ni amɛfee?

11 Asafoŋ onukpai, “nyɛkɛ mɛi ni fóɔ lɛ afóa.” (Rom. 12:15) Ehe miihia ni nyɛye nyɛbua nyɛmimɛi ni eje oshãra lɛ mli lɛ ni amɛna akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ ni amɛnyɛmimɛi lɛ hu sumɔɔ amɛ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ nyɛye nyɛbua wekui lɛ ni amɛya nɔ amɛfee nibii ni amɛfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ, tamɔ sɔlemɔ, nikasemɔ, asafoŋ kpeei yaa, kɛ shiɛmɔ yaa. Nyɛbaanyɛ nyɛwo fɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama nibii ni oshãra ko oshãra ko nyɛŋ afite lɛ anɔ. Fɔlɔi, nyɛ hu nyɛyea nyɛbuaa nyɛbii lɛ ni amɛna akɛ Yehowa ji amɛ-Naanyo, ni eshiŋ amɛ kɔkɔɔkɔ. Ni nyɛhãa amɛnaa akɛ amɛyɛ nyɛmimɛi yɛ jeŋ koji ejwɛ lɛ fɛɛ ni efee klalo akɛ amɛbaaye amɛbua amɛ.​—1 Pet. 2:17.

Kɛ́ oshãra ko ba he ni oyɔɔ lɛ, ani obaanyɛ okɛ ohe ahã kɛye obua? (Kwɛmɔ kuku 12) e

12. Mɛni mɛi krokomɛi baanyɛ amɛfee kɛye amɛbua kɛ́ oshãra ko ba? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ.)

12 Nɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi baanyɛ amɛfee. Kɛ́ oshãra ba yɛ he ko ni bɛŋkɛ nyɛ lɛ, obaanyɛ obi asafoŋ onukpai lɛ ni amɛtsɔɔ bo nɔ ni obaanyɛ ofee kɛye obua. Nibii ni obaanyɛ ofee lɛ ekomɛi ji, obaanyɛ ohã mɛi ni oshãra lɛ enina amɛ lɛ loo mɛi ni eba koni amɛbasaa amɛshĩai amɛhã amɛ lɛ he ko amɛhi, loo obaanyɛ okɛ niyenii kɛ nibii ni he hiaa nyɛmimɛi ni oshãra lɛ enina amɛ lɛ ayahã amɛ. Shi kɛ́ oshãra lɛ ba yɛ he ko ni kɛ nyɛteŋ jekɛ lɛ, ani nɔ ko yɛ ni obaanyɛ ofee kɛye obua? Hɛɛ, obaanyɛ osɔle ohã mɛi ni oshãra lɛ enina amɛ lɛ. (2 Kor. 1:8-11) Agbɛnɛ hu, obaanyɛ otsu onia kɛfi jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ koni akɛye abua nyɛmimɛi ni oshãra enina amɛ lɛ. (2 Kor. 8:2-5) Kɛ́ obaanyɛ ofã gbɛ kɛya he ko ni oshãra eba yɛ ni oyaye obua lɛ, no lɛ, naa asafoŋ onukpai lɛ kɛhã ehe gbɛjianɔtoo. Kɛ́ atsɛ bo ni oyaye obua lɛ, ekolɛ abaatsɔse bo koni akɛ bo atsu nii yɛ he ni ohe baahia yɛ.

YE OBUA NYƐMIMƐI NI AAWA AMƐ YI LƐ NI AMƐFI SHI

13. Mɛɛ naagbai nyɛmimɛi ni yɔɔ hei ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ lɛ kɛkpeɔ?

13 Yɛ hei ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ lɛ, bɔ ni awaa nyɛmimɛi lɛ ayi sɔŋŋ lɛ hãa nibii amli waa kɛhãa amɛ. Amɛhe fiɔ amɛ yɛ shika gbɛfaŋ, helai mɔmɔɔ amɛ, ni mɛi ni amɛsumɔɔ amɛsane gboiɔ. Shi akɛni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ nyɛɛɛ amɛyasara nyɛmimɛi lɛ ni amɛwo amɛ hewalɛ tamɔ bɔ ni amɛbaasumɔ ni amɛfee lɛ. Nakai ji bɔ ni eba lɛ yɛ Andrei ni wɔtsĩ etã yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ gbɛfaŋ. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ eshiɛmɔ yaa kuu lɛ mli lɛ he fi lɛ yɛ shika gbɛfaŋ. Nyɛmi yoo nɛɛ yaná lɔle oshãra ni ehe bahia ni afee lɛ opireshɛŋ srɔtoisrɔtoi babaoo. Enɛ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ etsu nii. Shi nyɛmimɛi lɛ fee nɔ ni amɛbaanyɛ kɛye amɛbua lɛ yɛ naatsĩi lɛ kɛ COVID-19 hela ni ba lɛ fɛɛ sɛɛ. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa na nyɛmi yoo lɛ shihilɛ lɛ, ni etsirɛ nyɛmimɛi ni amɛye amɛbua lɛ.

14. Mɛni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ?

14 Nɔ ni asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛfee. Andrei sɔle ni efee nɔ ni ebaanyɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã esɔlemɔ lɛ hetoo? Yehowa dro amɛ nyɛmimɛi ni baanyɛ afee babaoo kɛye amɛbua nyɛmi yoo lɛ ni amɛye amɛbua lɛ. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi wó lɛ kɛtee helatsamɔhe, ni mɛi komɛi hu hã lɛ shika. Yehowa ye ebua amɛ ni amɛfee nɔ ni amɛbaanyɛ, ni ejɔɔ amɛ yɛ ekãa ni amɛfee lɛ hewɔ. (Heb. 13:16) Asafoŋ onukpai, kɛ́ atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa lɛ, nyɛhãa mɛi krokomɛi ayea abuaa nyɛ. (Yer. 36:5, 6) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nyɛkɛ nyɛhiɛ afɔ̃a Yehowa nɔ, ebaaye ebua nyɛ ni nyɛnyɛ nyɛye nyɛbua nyɛnyɛmimɛi lɛ.

15. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã ekomefeemɔ aya nɔ ahi wɔteŋ kɛ́ aawa wɔ yi po?

15 Nɔ ni nyɛmimɛi krokomɛi baanyɛ amɛfee. Kɛ́ atsĩ wɔnaa lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkpe yɛ kui bibii amli. No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔhã toiŋjɔlɛ ahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ. Esa akɛ wɔkai akɛ, Satan wɔkɛyɔɔ sane, shi jeee wɔnyɛmimɛi lɛ. Esa akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi anɔ, loo kɛ́ béi ko ba wɔteŋ lɛ, wɔsaa oya nɔŋŋ. (Abɛi 19:11; Efe. 4:26) Jɛɛ osuɔmɔ mli oye obua mɛi krokomɛi. (Tito 3:14) Bɔ ni aye abua nyɛmi yoo lɛ ná eshiɛmɔ yaa kuu lɛ mli bii lɛ fɛɛ anɔ hewalɛ. Ehã amɛfee ekome akɛ weku.​—Lala 133:1.

16. Yɛ nɔ ni awie yɛ Kolosebii 4:3, 18 lɛ naa lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi ni aawa amɛ yi lɛ?

16 Wɔyɛ nyɛmimɛi akpei abɔ ni miiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa yɛ maji ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ. Awo amɛteŋ mɛi komɛi tsuŋ po yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔhã amɛ kɛ amɛwekui lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔhã nyɛmimɛi ni kɛ amɛwala woɔ oshãra mli amɛyawoɔ nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, amɛhãa amɛ nibii ni he hiaa amɛ, ni amɛfãa amɛhe yɛ kɔɔtu lɛ. c (Kanemɔ Kolosebii 4:3, 18.) Ohiɛ akakpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, sɔlemɔ ni obaasɔle lɛ baanyɛ aye abua nyɛmimɛi nɛɛ!​—2 Tes. 3:1, 2; 1 Tim. 2:1, 2.

Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ osaa oweku lɛ oto bianɛ kɛhã yiwaa? (Kwɛmɔ kuku 17)

17. Mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee bianɛ kɛsaa nyɛhe nyɛto yiwaa?

17 Okɛ oweku lɛ baanyɛ asaa nyɛhe bianɛ nyɛto yiwaa. (Bɔf. 14:22) Kaasusu nibii ni osheɔ gbeyei akɛ ebaanyɛ eba lɛ ahe, moŋ lɛ, hã okɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa ni oye obua obii lɛ ni amɛ hu amɛfee nakai. Kɛ́ bei komɛi lɛ otsui miiye lɛ, fɔsemɔ otsuiŋ oshwie Yehowa hiɛ. (Lala 62:7, 8) Akɛ weku lɛ, nyɛfea ekome kɛsusua yiŋtoi ahewɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛkɛ nyɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ ahe. d Bɔ ni kɛ́ oye obua obii lɛ ni amɛsaa amɛhe amɛto oshãra lɛ eyeɔ ebuaa amɛ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ nyɛsaa nyɛhe nyɛto yiwaa lɛ ebaaye ebua amɛ. Ebaahã amɛfee ekãa ni amɛtsui efãŋ kɛ́ aawa wɔ yi, ejaakɛ otsɔse amɛ ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ.

18. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔbaaná wɔsɛɛ?

18 Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ hãaa wɔye wɔtsui. (Fip. 4:6, 7) Enɛ hewɔ lɛ, wɔsheee tsɛŋemɔ helai, loo oshãrai ni baanyɛ aba, loo wɔ yi ni abaanyɛ awa lɛ gbeyei. Yehowa tsɔɔ asafoŋ onukpai ni tsuɔ nii waa yɛ asafo lɛ mli lɛ anɔ ewoɔ wɔ hewalɛ ni ewajeɔ wɔ. Agbɛnɛ hu, ehã wɔ fɛɛ hegbɛ ni wɔye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ. Toiŋjɔlɛ ni wɔyɔɔ bianɛ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai ni “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ po fata he lɛ kpe. (Mat. 24:21) Yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli lɛ, ehe baahia ni wɔná toiŋjɔlɛ ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛná eko. Yɛ nakai amanehulu lɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai ni baahã wɔye wɔtsui ekpeŋ dɔŋŋ. Wɔbaaná toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ ni baahi shi kɛya naanɔ. Enɛ ji nɔ ni Yehowa taoɔ wɔná lɛ.​—Yes. 26:3, 4.

LALA 109 Nyɛjɛa Nyɛtsui Mli Nyɛsumɔsumɔa Nyɛhe Waa

a Bei pii lɛ, Yehowa tsɔɔ etsuji lɛ anɔ eyeɔ ebuaa nyɛmimɛi ni kɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ onɔ ewo nyɛmi ko hewalɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ni mli wa ko miikpe.

b Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

c Nitsumɔhe nine lɛ loo nitsumɔhe yitso lɛ nyɛŋ ekɛ lɛtai ni nyɛmimɛi eŋmala koni akɛhã nyɛmimɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ amaje amɛ.

d Kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Saamɔ Ohe Bianɛ Oto Yiwaa” ni yɔɔ July 2019 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

e NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa kɛ niyenii ebahã weku ko ni oshãra enina amɛ ni ahã amɛ he ko ni amɛhi be fioo lɛ.