Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 8

Nɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔfee Koni Wɔmiishɛɛ Akatã Kɛ́ Wɔkɛ Naagbai Miikpe Po

Nɔ Ni Wɔbaanyɛ Wɔfee Koni Wɔmiishɛɛ Akatã Kɛ́ Wɔkɛ Naagbai Miikpe Po

“Minyɛmimɛi, kɛ́ nyɛkɛ shihilɛi ni mli wawai srɔtoi kpe lɛ, nyɛbua lɛ miishɛɛ sɔŋŋ.”​—YAK. 1:2.

LALA 111 Nibii Ni Hãa Wɔnáa Miishɛɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1-2. Yɛ nɔ ni awie yɛ Mateo 5:11 lɛ naa lɛ, te esa akɛ wɔna shihilɛi ni mli wawai wɔhã tɛŋŋ?

YESU wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ shi akɛ, amɛmii baashɛ amɛhe waa. Shi ebɔ amɛ kɔkɔ hu akɛ, amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai baakpe. (Mat. 10:22, 23; Luka 6:20-23) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔji Kristo kaselɔi. Shi te wɔnuɔ he wɔhãa tɛŋŋ kɛ́ wɔwekumɛi te shi amɛwo wɔ, amralo lɛ hã awa wɔ yi, loo wɔnanemɛi nitsulɔi loo wɔnanemɛi skulbii nyɛ wɔnɔ ni wɔfee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hãa wɔhaoɔ.

2 Bei pii lɛ, kɛ́ aawa mɔ ko yi lɛ, enáaa miishɛɛ. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɛ kɛ́ aawa wɔ yi lɛ, esa akɛ wɔná miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yakobo wie akɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, esaaa akɛ wɔhaoɔ, moŋ lɛ esa akɛ wɔná miishɛɛ. (Yak. 1:2, 12) Yesu kɛɛ kɛ́ aawa wɔ yi po lɛ, esa akɛ wɔná miishɛɛ. (Kanemɔ Mateo 5:11.) Shi te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná miishɛɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe? Wɔbaasusu nibii komɛi ni Yakobo wie yɛ wolo ni eŋma eyahã blema Kristofoi lɛ mli lɛ ahe koni no aye abua wɔ. Shi dani wɔbaaba no nɔ lɛ, hã wɔsusu naagbai ni Kristofoi nɛɛ kɛkpe lɛ ahe wɔkwɛ.

MƐƐ SHIHILƐI NI MLI WAWAI BLEMA KRISTOFOI LƐ KƐKPE?

3. Be ni Yakobo batsɔ Kristofonyo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, mɛni ba?

3 Be ni Yesu nyɛmi nuu Yakobo batsɔ Kristofonyo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, awa Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem lɛ ayi. (Bɔf. 1:14; 5:17, 18) Ni be ni agbe Stefano lɛ, Kristofoi pii jo foi kɛshi maŋ lɛ mli, ni amɛgbɛ amɛshwã Yudea kɛ Samaria kpokpai lɛ anɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po tee Kipro kɛ Antiokia tɔ̃ɔ. (Bɔf. 7:58–8:1; 11:19) Kristofoi nɛɛ kɛ naagbai pii kpe. Shi amɛtee nɔ amɛkɛ ekãa shiɛ sane kpakpa lɛ yɛ hei fɛɛ ni amɛtee lɛ, ni no hã aná asafoi yɛ hei babaoo. (1 Pet. 1:1) Shi sɛɛ mli lɛ, blema Kristofoi lɛ kɛ naagbai ni mli wawai fe enɛɛmɛi hu kpe.

4. Mɛɛ naagbai krokomɛi blema Kristofoi lɛ kɛkpe?

4 Naa naagbai krokomɛi blema Kristofoi lɛ kɛkpe. Yɛ aaafee afi 50 Ŋ.B. lɛ, Roma Nɔyelɔ Klaudio fã ni Yudafoi fɛɛ ashi Roma. Enɛ hewɔ lɛ, Yudafoi ni ebatsɔmɔ Kristofoi lɛ fã kɛjɛ amɛshĩai amli ni amɛyahi hei krokomɛi. (Bɔf. 18:1-3) Yɛ aaafee afi 61 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Paulo hu wie akɛ, ajɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ ekomɛi yɛ mɛi ahiɛ, awo mɛi komɛi tsuŋ, ni ashɔ̃ mɛi komɛi hu anibii yɛ amɛdɛŋ. (Heb. 10:32-34) Hela mɔmɔ mɛi komɛi, ni mɛi komɛi hu ye ohia.​—Rom. 15:26; Fip. 2:25-27.

5. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaahã hetoo?

5 Yakobo ŋma ewolo lɛ dani afi 62 Ŋ.B. Ni be ni eŋma lɛ, no mli lɛ ele shihilɛi ni mli wawai ni enyɛmimɛi lɛ kɛkpeɔ lɛ. Yehowa hã Yakobo ŋma wolo nɛɛ ehã Kristofoi lɛ, koni ewo amɛ ŋaa ni baaye abua amɛ ni amɛya nɔ amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Nyɛhãa wɔsusua wolo ni Yakobo ŋma lɛ he, ni no aye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: “Mɛni hãa Kristofonyo náa miishɛɛ? Mɛni baanyɛ afite Kristofonyo ko miishɛɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ hiɛshikamɔ, hemɔkɛyeli, kɛ ekãa baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛbaakpe?

MƐNI HÃA KRISTOFONYO NÁA MIISHƐƐ?

Wɔbaanyɛ wɔkɛ miishɛɛ ato lantrɛ ni asu he. Shield lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ kɔɔyɔɔ miitswa jio, nugbɔ miinɛ jio, la lɛ gbooo. Nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ (Kwɛmɔ kuku 6)

6. Yɛ nɔ ni awie yɛ Luka 6:22, 23 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ kɛ́ Kristofonyo ko kɛ shihilɛ ni mli wa ko kpe po lɛ, emiishɛɛ etãaa lɛ?

6 Mɛi komɛi susuɔ akɛ, ja mɔ ko yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, shika pii, kɛ toiŋjɔlɛ yɛ eweku lɛ mli dani ebaanyɛ ená miishɛɛ. Shi jeee enɛ he Yakobo wieɔ lɛ. Yakobo miiwie miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hãa anáa lɛ he. Ni no lɛ, jeee shihilɛ mli ni mɔ ko yɔɔ lɛ ni hãa enáa. (Gal. 5:22) Nɔ ni hãa Kristofonyo ko náa miishɛɛ ji, le ni ele akɛ eefee nɔ ni sa Yehowa hiɛ, ni eekase Yesu Kristo lɛ. (Kanemɔ Luka 6:22, 23; Kol. 1:10, 11) Wɔbaanyɛ wɔkɛ miishɛɛ nɛɛ ato lantrɛ ni asu he. Shield lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ kɔɔyɔɔ miitswa jio, nugbɔ miinɛ jio, la lɛ gbooo. Nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ. Kɛ́ wɔbɛ hewalɛ jio, wɔshika tã jio, wɔmiishɛɛ lɛ etãaa. Ni kɛ́ wɔwekumɛi loo mɛi krokomɛi te shi amɛwo wɔ jio, amɛye wɔhe fɛo jio, wɔmiishɛɛ lɛ etãaa. Be fɛɛ be ni mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ baafee nɔ ko ni baanyɛ afite wɔmiishɛɛ lɛ, wɔmiishɛɛ etãaa. Moŋ lɛ, wɔmii shɛɔ wɔhe waa. Shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, wɔji Yesu kaselɔi lɛɛlɛŋ. (Mat. 10:22; 24:9; Yoh. 15:20) Enɛ hewɔ Yakobo ŋma akɛ: “Minyɛmimɛi, kɛ́ nyɛkɛ shihilɛi ni mli wawai srɔtoi kpe lɛ, nyɛbua lɛ miishɛɛ sɔŋŋ” lɛ.​—Yak. 1:2.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai ato la ni akɛsɔ̃ɔ dade he? (Kwɛmɔ kuku 7) *

7-8. Kɛ́ wɔfi shi yɛ kai amli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa he sɛɛ?

7 Yakobo tsɔɔ nɔ kroko hewɔ ni kɛ́ Kristofoi kɛ shihilɛi ni mli wawai kpe po lɛ, amɛfiɔ shi lɛ. Ewie akɛ: “Nyɛhemɔkɛyeli ni aka akwɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ kɛ shifimɔ baa.” (Yak. 1:3) Wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai ato la ni akɛsɔ̃ɔ dade lɛ he. Kɛ́ akɛ dade lɛ wo la lɛ mli ni edɔ waa ni ajɔɔ he lɛ, ehãa dade lɛ waa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa. Enɛ hewɔ lɛ, Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛhãa shifimɔ lɛ agbea enitsumɔ naa, koni nyɛye emuu ni nyɛhi kɛwula shi yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, koni ekashwɛ nyɛ nɔ ko.” (Yak. 1:4) Kɛ́ wɔyɔse akɛ, shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ hãa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa lɛ, wɔbaaya nɔ wɔfi shi kɛ miishɛɛ.

8 Yɛ ewolo lɛ mli lɛ, Yakobo tsɔɔ nibii komɛi ni baanyɛ ahã wɔmiishɛɛ atã. Mɛni ji nibii nɛɛ? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔkahã amɛfite wɔmiishɛɛ?

MƐNI ESA AKƐ WƆFEE KONI WƆMIISHƐƐ AKATÃ?

9. Mɛni hewɔ hiɛshikamɔ he hiaa wɔ?

9 Nɔ ni baanyɛ ahã wɔmiishɛɛ atã: Kɛ́ wɔleee nɔ ni wɔbaafee. Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, wɔkwɛɔ Yehowa gbɛ koni eye ebua wɔ ni wɔye lɛ anɔkwa, wɔfee nibii ni wɔnyɛmimɛi lɛ baaná he sɛɛ, ni wɔhã etsui anyɔ emli. (Yer. 10:23) Ja Yehowa edro wɔ hiɛshikamɔ dani wɔbaanyɛ wɔle nɔ ni esa akɛ wɔfee, kɛ nɔ ni esa akɛ wɔkɛɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ. Kɛ́ wɔleee nɔ ni wɔbaafee lɛ, ekolɛ wɔnijiaŋ baaje wui, wɔbaanu he akɛ wɔbɛ tsɔmɔ he ko kwraa, ni wɔmiishɛɛ baatã oya nɔŋŋ.

10. Kɛ́ wɔmiitao wɔhiɛ akã shi lɛ, mɛni Yakobo 1:5 lɛ kɛɛ wɔfee?

10 Nɔ ni esa akɛ wɔfee: Esa akɛ wɔbi Yehowa ni edro wɔ hiɛshikamɔ. Dani wɔbaanyɛ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli ni wɔmiishɛɛ etãaa lɛ, ja wɔsɔle wɔbi Yehowa ni edro wɔ hiɛshikamɔ koni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpai. (Kanemɔ Yakobo 1:5.) Kɛ́ wɔnu he akɛ wɔsɔlemɔ lɛ hetoo lɛ sɛɛ etsɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Yakobo kɛɛ ‘wɔya nɔ wɔbi’ Nyɔŋmɔ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbi Yehowa hiɛshikamɔ lɛ, emli fuŋ wɔ, ni ewieŋ wɔhiɛ hu. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛshikamɔ koni wɔnyɛ wɔfi shi yɛ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli lɛ, ekɛbaahã wɔ ni eteke nɔ. (Lala 25:12, 13) Yehowa naa naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ. Emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ wɔhe, ni efee klalo akɛ ebaaye ebua wɔ. Ani enɛ hãaa oná miishɛɛ? Shi mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ edroɔ wɔ hiɛshikamɔ?

11. Kɛ́ wɔmiitao Yehowa adro wɔ hiɛshikamɔ lɛ, mɛni ekoŋŋ esa akɛ wɔfee?

11 Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ edroɔ wɔ hiɛshikamɔ. (Abɛi 2:6) Kɛ́ wɔmiitao wɔná nakai hiɛshikamɔ lɛ, esa akɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ. Shi nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔfee. Esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Yakobo wie akɛ: “Nyɛtsɔmɔa mɛi ni kɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii, ni jeee enulɔi kɛkɛ.” (Yak. 1:22) Kɛ́ wɔkɛ nibii ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ wɔ lɛ tsu nii lɛ, wɔbatsɔmɔɔ mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, ni nuɔ nii ashishi, ni naa mɔbɔ. (Yak. 3:17) Sui nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔkɛ miishɛɛ afi shi ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe.

12. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ?

12 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tamɔ ashwishwɛ. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli. (Yak. 1:23-25) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ekolɛ wɔbaana akɛ wɔtsui shaa wɔ. Shi Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi kɛ́ mɛi fee wɔ dɔlɛ nii loo wɔkɛ naagbai kpe. Kɛ́ wɔto wɔtsui shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa, ni wɔbaanyɛ wɔsusu nii ahe kɛya shɔŋŋ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. (Yak. 3:13) No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ!

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe saji lɛ?

13 Bei komɛi lɛ, wɔfeɔ nɔ ko ni sɛɛ mli dani wɔnaa akɛ kulɛ esaaa akɛ wɔfeɔ. Shi kɛ́ wɔtɔ̃ dani wɔkase nii yɛ mli lɛ, eyɛ oshãra. No hewɔ lɛ, ehi moŋ akɛ wɔbaakase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi ashihilɛ mli koni wɔfee nibii kpakpai ni amɛfee lɛ, ni wɔkatɔ̃ tɔmɔi ni amɛtɔ̃ lɛ. Enɛ hewɔ Yakobo woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkase nii kɛjɛ mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ adɛŋ lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Abraham, Rahab, Hiob, kɛ Elia. (Yak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ nyɛ amɛfi shi yɛ shihilɛi ni kulɛ ebaanyɛ efite amɛmiishɛɛ lɛ amli. Bɔ ni amɛnyɛ amɛfi shi lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔ hu wɔfi shi.

14-15. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔyiŋ miifee wɔ kɔshikɔshi lɛ, esa akɛ wɔtsu he nii lɛ?

14 Nɔ ni baanyɛ ahã wɔmiishɛɛ atã: Kɛ́ wɔyiŋ miifee wɔ kɔshikɔshi. Bei komɛi lɛ, ewaa kɛhãa wɔ akɛ wɔbaanu nɔ ko shishi yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Aloo ebaanyɛ eba lɛ akɛ, Yehowa hãaa wɔsɔlemɔ ko hetoo yɛ gbɛ ni wɔkpaa gbɛ lɛ nɔ. Nibii ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ahã wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi. Kɛ́ wɔyiŋ fee wɔ kɔshikɔshi, ni wɔfeee he nɔ ko lɛ, ebaahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli agbɔjɔ, ni wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ baanyɛ afite. (Yak. 1:7, 8) Enɛ baanyɛ ahã wɔhiɛnɔkamɔ lɛ atã.

15 Bɔfo Paulo kɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ to sɛ́kɛ he. (Heb. 6:19) Sɛ́kɛ ji dade loo nɔ kroko ni tsii ni akɛ tsein loo kpãa ni ti eŋmɔ lɛ ni yɔɔ meelei ahe. Kɛ́ ahum miitswa lɛ, aŋmɛɔ he awoɔ nu lɛ mli koni ehiɛ meele lɛ mli ni meele lɛ akakpalaŋ eyashi tɛ ko. Shi ja tsein ni hiɛ sɛ́kɛ lɛ mli wa ni etseee, dani ebaanyɛ etsu nitsumɔ nɛɛ. Bɔ ni ŋkanale baanyɛ afite tsein ni hiɛ sɛ́kɛ lɛ, nakai nɔŋŋ yiŋkɔshikɔshifeemɔ hu baanyɛ afite wɔhemɔkɛyeli lɛ. Kɛ́ mɔ ko ni yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi lɛ kɛ naagba ko kpe lɛ, hemɔkɛyeli ni eyɔɔ akɛ Yehowa baaye eshiwoi anɔ lɛ mli baagbɔjɔ. Kɛ́ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli gbɔjɔ lɛ, wɔhiɛnɔkamɔ hu baatã. Tamɔ bɔ ni Yakobo wie lɛ: “Mɔ ni yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi lɛ, etamɔ ŋshɔke ni kɔɔyɔɔ tswaa kɛyaa kɛbaa.” (Yak. 1:6) Ebaawa akɛ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaná miishɛɛ.

16. Kɛ́ wɔyiŋ miifee wɔ kɔshikɔshi lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

16 Nɔ ni esa akɛ wɔfee: Esa akɛ wɔtsu yiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ he nii; esa akɛ wɔwaje wɔhemɔkɛyeli lɛ. Esa wɔtsu he nii oya nɔŋŋ. Yɛ gbalɔ Elia beiaŋ lɛ, Yehowa webii lɛ yiŋ fee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he. Elia kɛɛ amɛ akɛ: “Mɛɛ be nyɛbaadidãa yɛ saji srɔtoi enyɔ ateŋ kɛyashi? Kɛ́ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛnyiɛa esɛɛ; ni kɛ́ Baal ni lɛ, nyɛnyiɛa esɛɛ!” (1 Maŋ. 18:21) Ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔfee. Esa akɛ wɔtao nii amli ni wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ, Biblia lɛ ji e-Wiemɔ, ni Yehowa Odasefoi ji ewebii. (1 Tes. 5:21) Kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, wɔyiŋ efeŋ wɔ kɔshikɔshi, ni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa. Kɛ́ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaatsu wɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ he nii lɛ, esa akɛ wɔna asafoŋ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua wɔ. Esa akɛ wɔfee enɛ oya, bɔ ni afee ni wɔya nɔ wɔkɛ miishɛɛ asɔmɔ Yehowa.

17. Kɛ́ onijiaŋ je wui lɛ, mɛni baaba?

17 Nɔ ni baanyɛ ahã wɔmiishɛɛ atã: Kɛ́ wɔnijiaŋ je wui. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ onijiaŋ je wui yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, ohewalɛ baaba shi.” (Abɛi 24:10) Kɛ́ onijiaŋ je wui lɛ, omiishɛɛ hu baatã.

18. Kɛ́ akɛɛ wɔfi shi lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

18 Nɔ ni esa akɛ wɔfee: Esa akɛ wɔsɔle wɔhã Yehowa ni ehã wɔfee ekãa, ni wɔnyɛ wɔfi shi. Ja wɔfee ekãa dani wɔbaanyɛ wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe. (Yak. 5:11) Wiemɔ ni Yakobo kɛtsu nii ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “shifimɔ” lɛ, tsɔɔ mɔ ko ni nyɛɔ edamɔɔ enaji anɔ yɛ he kome ni etsiii ehe, tamɔ asraafonyo ko ni nyɛɔ edamɔɔ enaji anɔ ni ejooo foi be ni ehenyɛlɔ ko miiba ebatutua lɛ.

19. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔfo Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

19 Bɔfo Paulo fee ekãa ni efi shi waa, ni enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase. Bei komɛi lɛ, enijiaŋ jeɔ wui. Shi nɔ ni ye ebua lɛ ni enyɛ efi shi ji, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ ni ewaje lɛ. (2 Kor. 12:8-10; Fip. 4:13) Wɔ hu kɛ́ wɔhã Yehowa ye ebua wɔ lɛ, ebaawaje wɔ ni wɔbaaná ekãa tamɔ nakai nɔŋŋ.​—Yak. 4:10.

TSI OBƐŊKƐ NYƆŊMƆ NI OBAANÁ MIISHƐƐ DAA

20-21. Mɛni Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee?

20 Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, esaaa akɛ wɔnuɔ he kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa kɛmiigbala wɔtoi. Yakobo wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko kɛ shihilɛ ni mli wa ko miikpe lɛ, ekakɛɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ miika mi.’ Ejaakɛ anyɛŋ akɛ nibii fɔji aka Nyɔŋmɔ, ni lɛ diɛŋtsɛ hu ekaaa mɔ ko.” (Yak. 1:13) Kɛ́ wɔná nɔmimaa akɛ, jeee wɔtoi Yehowa gbalaaa lɛ, ehãa wɔbɛŋkɛɔ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ lɛ kpaakpa.​—Yak. 4:8.

21 Yehowa “tsakeee.” (Yak. 1:17) Bɔ ni eye ebua blema Kristofoi lɛ be ni amɛkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, nakai nɔŋŋ ebaaye ebua wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hu ŋmɛnɛ. No hewɔ lɛ, okɛ hiɛdɔɔ asɔle waa obi Yehowa ni eye ebua bo ni oná hiɛshikamɔ, hemɔkɛyeli, kɛ ekãa. Ebaabo osɔlemɔ lɛ toi. Enɛ baahã oná nɔmimaa akɛ, kɛ́ okɛ naagbai miikpe po lɛ, Yehowa baaye ebua bo ni omiishɛɛ akatã.

LALA 128 Fi Shi Kɛyawula Shi

^ kk. 5 Ŋaawoi pii yɛ Yakobo wolo lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe. Wɔbaasusu ŋaawoi nɛɛ ekomɛi ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Ŋaawoi nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe po.

^ kk. 59 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Polisifoi ebamɔ nyɛmi nuu ko. Eŋa kɛ ebiyoo miikwɛ be ni akɛ lɛ yaa lɛ. Be ni awo nyɛmi nuu lɛ tsuŋ lɛ, nyɛmimɛi komɛi ebafata nyɛmi yoo lɛ kɛ ebiyoo lɛ he, ni amɛmiifee weku jamɔ. Mami lɛ kɛ ebiyoo lɛ sɔleɔ amɛhãa Yehowa daa koni ewaje amɛ ni amɛnyɛ amɛfi shi. Yehowa yeɔ ebuaa amɛ ni amɛyeee amɛtsui fe nine, ni amɛnijiaŋ ejeee wui hu. Enɛ ehã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli ewa ni amɛmiifi shi kɛ miishɛɛ.